ilus elu Männikul

Täna on lihtsalt nii hea ja intensiivne päev olnud, et ma ei julge Lendetki magama panema minna, sest ma kardan lihtsalt magama jääda. Seda aga lubada ei saa, sest mul seened keevad. *Ma nüüd panin Lentsu magama ja suutsin ise ka üles jääda, juhhuu!*

Ühesõnaga, täna jõudsin ma ära võõrustada kolm beebit, kõik nii nunnud, nagu väiksed konnapojad. Pildid tulid ka imearmsad, viimane sessioon pole veel valmis töödeldud, aga sellega ma just praegu tegelengi. Seente soolamise kõrvalt. Beebid on ikka da best!

Kohe kui viimane pildistamine läbi sai, siis jooksin vaatama ühte valmimisel olevat stuudiot, mida me kaalume koos raatidega rentima hakata. Mega äge koht ja potensiaali on sellel majal ikka kõvasti. Eks me veel arutame, aga noh, äge värk ja äge, et sellised pakkumised ja mõtted tulevad. Tänud sellele blogilugejale, kes oma abikaasale mainis, et Mallukas stuudiot otsib!

Ja vähe sellest, et juba niigi äge päev olnud oli, siis läks see veel paremaks, sest sõber Andre võttis mu metsa kaasa ja viis mu seenele. Teel seenele minnes sain ma kõne, mis viitas, et mu üks suurimaid eesmärke võib täitsa vabalt täituda, kui natsa kaasa aidata. Ja siis… Siis me korjasime seeni ja ei eksinudki metsa ära. Ja oma korvitäiest seentest tegin ma praeseeni ja ülejäänud soolan sisse. Ahjaa, kuna enamus inimesi hoiavad seenekohti sama salajasena, kui…mis on salajane? Igatahes läksime meie kuskile Kiisa kanti ja keerasime metsa sisse kuskilt, kus oli 7T märk 😀 Rohkem ei oska juhatada, sest ma ise ei oska sõita, seega ma ei pannud tähele täpselt sõidu trajektoori, sorri.

Ma hakkaks kohe soolama, aga mul on jalad nii väsinud ja üldse uni murrab, niiet ma parem teen asju, mida saab istudes teha. Söön kommi, vaatan Netflixist jampsi ja töötlen. Äkki tuleb täna veel jõud sisse, et need paar purki soolaseeni hakkama panna. Ahh…keda ma petan, ma ei suuda ennast isegi sundida püsti tõustma, et vetsu minna, nii et ma kavatsen edasi lamada ja mõelda oma ilusa elu üle.

Head ööd sõbrakesed!