reedesed mõtisklused ja pildid

Ma täna mõistsin, et ma mõnikord blogin lihtsalt selle pärast, et tahaks kellegagi lobiseda, aga ei viitsi. Ma ei tea, kui tihti ja palju teie oma sõprade ja sõbrannadega lobisete, aga mina enamasti räägin kellegagi siis, kui mul on vaja midagi öelda, või kui keegi minult midagi küsib.  Niisama “tsaumisteed” jutud jäid ikka varasemasse noorusesse ja jumal tänatud mu sõbrad ei ole sellised, kellel on sõprusest mingit igapäeast kinnitust sõprusest vaja. Ometi vist lobiseda meeldib, sest muidu ei pläraks ma siin ka.

Kardo läks eile oma sõpradega Amsterdami, jättes mind kahe lapsega üksikemaks. Ma vist tegelikult ei tohiks kurta, sest mu ema võttis Mari ja Lea hoidis Lendet, samal ajal kui mina oma sõbrannaga lausa paariks tunniks austreid lürpimas käisin. Küll aga ei olnud mul piisavalt nutti jopet selga panna, mistõttu olen ma tänaseks päris külmetunud. Köha-nohu ja muu säärane. Õnneks väga kehva enesetunne ei ole, ainult see pidev hobuse kombel köhimine on üsna tüütu.

Rääkides tüütust, siis Lende üks ülemine hammas on peaaegu välja tulnud ja sellega on kaasnenud ka võrratud nähud nagu kõhulahtisus, oksendamine ja mega viril olek. Milline imeline ajastus, just Kardo ära mineku ajaks. Õnneks pole väga lugu, sest mul on siin päris võimas back up nagunii olemas ja juba homme tuleb Kardjoonok enivei tagasi.

Mul on tegelikult hea meel, et Kardo mõnikord ka vähemalt kuskil käib, sest jumal teab, et seda tema puhul nii harva ette tuleb. Küll aga pean ma natukene inisema, et ma igatsen teda juba. Me ju istume siin kogu aeg ninapidi koos ja nii imelik on siis, kui teda siin ringi askeldamas pole. Ma muidu suuremat sorti heldija ei ole, aga kui teda pole, siis ma mõistan küll palju rohkem, kui väga mulle meeldib, kui ta siin ON. Ta on lihtsalt nii hea mees, et tahaks temaga abielluda ja beebisid saada, aga noh, seda ma olen juba teinud, nii et ma ei tea, kuidas siit edasi minna 😀

Täiega mõtlesin, et ma olen ka nüüd hea naine ja koristan maja Kardo tulekuks ära, aga no ma ei saaaaaaa, sest nii palju on teha ja ma ei oska isegi kuskilt alustada. Seega tundub lihtsam rahumeeli diivanil istuda ja OITNB’i vaadata. Kuna mul õhtul külalised tulevad, siis tegelikult peaks ennast siiski kokku võtma, sest ma lubasin sinimerekarpe teha, aga mul pole vist köögis mitte ainsamat puhast nõud kah. #aastakoduperenaine.

Kuna postitus ilma piltideta on igav, siis lõppu mõned palakesed mu telefonist:

Mina niiisama eile õunaga

ma isegi ei tea, miks ma selle screeni teinud olen, aga… kas ma just nägin kuulutuses kassivagiinat :D? miks teda nii … ahvatlevalt pildistatud on :D???

Lapsed said soojad riided kätte!

Mari oma “mimit” kallistamas

Käisin väikevennasega kinos “imelast” vaatamas. Esmakordselt Apollo staaritoolidel – mega ääägeeee!! 😀

Sõbranna tuunis mu kärule uue kaarvarju, mega ägeee!

Kuna üks pudilane ainult ringi käputab, siis tema põlvede pehmenduseks ja riiete põlvekohtade säästmise nimel on põlvekaitsmed must-have. Alguses ostsin neid Scandikidsestonia poest, aga siis ütles sõbranna, et netist saab 5x odavamalt ka tellida täpselt samasuguseid GoBabyGo kaitsmeid. Nagu pildilt näha, siis peale üht pesu lagunes fake ära. Orginaal on ikka pehme, takistab libisemast ja hoiab riidepõlved puhtana 🙂 lisaks orginaal ei sooni jalga. Lihtsalt väike teadaanne titeemmedele, et see 10€ on ausalt hea väljaminek 🙂

Ma küll olen ta ema, aga minu meelest on Mari päris hea kunstnik! 😀