Kas teie olete kunagi lapsena naljakõnesid teinud? Mina küll olen! Ma mäletan, kuidas me valisime sõbrannaga telefoniraamatust naljakate perekonnanimedega inimesi ja siis helistasime neile. Näiteks, kui kellelegi perekonnanimi oli Vares, siis helistasime ja küsisime: “Kas su ema/isa on vares????” ja panime naerdes toru ära. Ma ei ole küll täpselt kindel, miks me seda tegime, aga no ju siis tundus lapsena naljakas. Ega seda lõbu kauaks jätkunud, sest varsti olid kõigil juba telefonid, mis helistaja numbrit näitasid ja see oleks kogu rõõmu ära võtnud.
Ma juba arvasin, et ma enam iial nende pilakõnedega kokku ei puutu, sest noh, nüüd oleks neid vist juba imelik teha, aga näed. Eksisin. Täna hommikul kell 10 helises mu telefon. Võõras number.
Ma: Halluuu?
Väike tüdruk: Tere, kas Mallukas kuuleb?
Ma: Jaaa?
Väike tüdruk: Ma olen teie väga suur fänn, kas ma võin ühte asja küsida?
Ma: Ohhoo, no küsi aga.
Väike tüdruk *kihistades*: LIBU! LIBUUUUUUU!
39 kommentaari
:D:D ma ostsin omal ajal lolli peaga kogu aeg neid ZEN ja neid kõnekaarte, et saaks lollitamiskõnesid teha! No täitsa lõpp 😀 Mul vb oleks mingi raha kogunenud omale, kui oleks hoidnud, aga eii 😀
Parim oli see, kui rääkisin surmtõsise häälega, et me olime pitsakohast, ja kuna koht on tema aadressi ära unustanud, siis pakkusime 2 tasuta pitsat. Inimene veel ütles oma aadressi ja oli jumala entusiastlik. Ma ei tea, kas seepärast, et ta hammustas asjast läbi või jäigi oma pitsat ootama.
Ja nooo muidugi oma crushidele sai helistatud, see vist oli tavaline kõigil väikestel plikadel.
Oii me helistasime ka väiksena.
Hallo, kas loomaaed ?
Ei?!
Aga miks ma siis ahvi häält kuulen ????hihihiiii
Me tegime ka sõbrannadega väiksena neid kõnesid. Põhinali oli, et kas soovite kartulit osta vms? Ma ei tea, kui naljakas kõne vastuvõtjail oli, aga meil oli küll lõbu laialt.
Meil lõppes see tüngakõnetamine omal ajal väga kähku ära kui helistasime ja küsisime ühelt naisterahvalt, kes vastu võttis, et kas “Pillet” saab? Ja saad aru, ta hüüdiski “Pille, Sinule” … ehmusime nii ära et viskasime toru ära, sest mida paganat ma räägiks selle Pillega 😀 😀 😀
Minult tahtis üks naljahammas küülikupoega osta, uuris mis tal ka läbisõit on jne ja kas ma Smartpostiga ka palun saadaks. Ma siis ütlesin, et loomulikult, ei mingit probleemi, ikka tuleme vastu inimestele – saatku oma kontaktid ja sihtkoht ning homseks on jänes postis. Vaeseke oli kohutavalt pettunud, et ma kaasa mängisin, hääl vajus täitsa ära. Küsis, kas ma ikka tean, et Smartpost on pakiautomaat :D….
haha, päris hea, et vastu hakkasid rääkima nii 😀
Hehehh.. Me ka lastena tegime igasuguseid naljakõnesid, kui õpilasmaleva raames saime endale POP kõnekaardid ja POPilt POPile oli helistamine tasuta. Aga meie põhifraasiks selliste kõnede puhul oli “Tere. Hambahaldjas siinpool. Meie andmetel on Teil täna õhtul veel hambad pesemata.”. Ja nalja oli alati nabani. ???
Ma ka sõbrannadega ikka tegin taolisi kõnesid, aga mis need “naljad” olid, absoluutselt ei mäleta……..
Oi see oli parim tegevus aga no nii ropusti me küll kellegile ei julgenud öelda.
Wow?, sellist asja tõesti ei ootaks. Aga olen ise ka lapsena sellise asjaga hakkama saanud, sai sõbrantsiga ema töö juures pilakõnesi tehtud.
Me küsisime infotelefonist Hannes Võrno jalanumbrit (:
saite teada v 😀
Kahjuks mitte, kuid lõbus oli sellegi poolest.
me helistasime ja küsisime, et kas te soojendusega aluspesu soovite tellida….?!?!?!?!?! 😀 a meenub kord, kui sõbrannaga valisime täiesti suvalisi numbreid ja minu kord oli siis mingi suva number sisse toksida.. ja vastu võttis sõbranna vanem õde, kes oli teises toas ja ütles, et lõpetage see kuradi pull ära 😀
Meie kõned olid tavaliselt sellised
-Tere! Helistama veevärgist, kas teil hetkel sooja vett kraanist tuleb?
– Tuleb
– Väga hea, me tuleme, siis õhtul pesema!
Mõned aastad tagasi tegime ka sõbrannaga nalja ja helistasime igasugustele suvalistele numbritele. Küsisime “kas teil aknaid on vaja?” Ning kui öeldi ei, siis sellepeale vastasine “selge, eks tuleme võtame siis teil need eest ära” ??
Omg 😀 aga libakõnesid (libukõnesid, hahaaaa) sai tehtud küll lapsena. Meie lemmikküsimus oli enamasti, et tere, kas te purgikaasi müüte? Ja see oli miskipärast hirmnaljakas 😀
Meie helistasime ja küsisime kas sooja vett on:D 😀
Me helistasime ka. Sel ajal oli POP kõnekaart, mis oli ilmselt eelkõige lastele ja noortele mõeldud. Selle algusega numbreid valisimegi, sest kartsime, et helistame mõnele kurjale täiskasvanule. Sellegipoolest sattus täiskasvanuid ka seda kõnekaarti kasutama. Meie põhitüng oli: “Kas te wc-potile suunatulesid soovite osta?” Mille peale enamus inimesed keeldusid, kuid üks täiskasvanu tänas meid, et me ta tööpäeva nii ilusaks tegime.
Paar aastat tagasi helistati mulle varjatud numbriga ühel ööl kolm korda järjest,ja mingi kamp laulis siis seal ? Esialgu ma unise peaga ei saanud arugi, et kõne vastu võtsin,aga kui teist korda vastu võtsin ja kuulsin,et mingi lällamine käib,siis mõtlesin- okei,ma parem panen ära. Kolmandal korral oli juba imelik üldse vastugi võtta ja edasi oli juba vaikus ??
Aga lapsena,sai küll selliseid kõnesid, kas siis vastu võetud kellegi nalja oma,või ise tegime ise kellegile naljakõne ???
wrong use of meme
Meie sõbrannaga helistasime võõrastele ja palusime, kas me võiks nende vanni viia Ivi Eelmaa elevandi.. noh nii hoiule ja sulistama mõneks ajaks 🙂 uskumatu küll aga nii mõnigi mammi oli hoobilt nõus 😛
Ja siis oli meil komme ühele kindlale tädile helistada ja uurida, et ega ta juhtu teadma, mis kell need 7mesed uudised on?
Tema alati rahulikult vastu: “ikka kell seitse”
Meie: ” Aga 9sed”
Kas su number on siis avalik?… kui ei, huvitav kuskohast sai…
googeldades leiab mu numbri kenasti, ei ole seda kuidagi pidanud vajalikuks varjata
Asttaid tagasi kûsis ûks vanatâdi (ilmselt siis kellegi kibestunud ja heartbroken lapselaps kãskis helistada) ” kas sa oled oma mehe lits või???” Ja pandi toru ära.
PÕNEV ???
oookei 😀
Mäletan, kui veel telefonikaarte ja -automaate kasutati, käisime paari sõbrantsiga putkas naljakõnesid tegemas. Helistamine oli niigi luksus, aga ei, meil oli ikka vaja viimsedki sendid mingi libakõne peale kasutada. Ükskord helistasime Eesti Telefoni infoliinile (Elioni mingi eelkäija vist 🙂 ja kurtsime eriti haleda häälega, et ei saa ruuterit ühendatud. (Endal polnud arvuteidki kodus, tollal käis nett ka veel sissehelistamisega :D). Algul tädi hakkas täiega juhendama, kust-mida, lõpuks jagas välja, et me soga ajame ja räuskas, et kuulge esiteks vaevalt, et teil seal mingi ruuter on ja teiseks telefoniautomaadist te seda nagunii ühendada ei saa! 😀 Nii, see nali läbi, mõtlesime kohe uue probleemi välja: et arvutis on vist viirus, aina pornolehed tulevad lahti. – ja helistasime jälle infoliinile. Ise sellised 8-9 aastased nagad. Hakati jälle tõsiselt juhendama teiselt poolt toru, aga me vist ise ei suutnud naeru pidada. Oh, good old 90’s.
😀 issand..ma loodan, et tal mingi poolearuline ema ei käskinud sellist tünga teha.. ei taha nagu väga uskuda, et lapsed su blogi loevad.
Eiei usu sellist asja elu sees, koolipäev ju, vahetunnis sõbrannadega tegid pulli 😀 muuseas, lapsed ei peagi blogi lugema, aga nüüd oleme ju telekas ka olnud ja seda ikka lapsed vaatavad. mul ükspäev kristiines lapsed jooksid järgi, et selfisid teha koos minuga 😀
Helista õhtul tagasi ja küsi, et kas võid tema emaga rääkida… Äkki joppab ja annabki ema.
Mina lapsevanemana oleksin tänulik kui mind teavitatakse sellistest lollustest lapse poolt. Muidugi kõik ei ole tänulikud aga siiski…
Vaevalt, et ta mu kõne vastu võtaks üldse. Ja veel vähem vaevalt, et ta toru oma emale annaks, ega laps loll ole ju 😀
Helista teiselt numbrilt ?
Ma helistaks ka Kardo telefonilt näiteks. Mul oleks hea meel, kui teada antakse, et minu laps selliste lollustega tegeleb. Kõned kõnedeks, aga see sõnavara. Minu last ootaks kodus väga tõsine jutuajamine.
No ma võiks helistada, aga no see laps peaks ikka puhta loll olema, kui minu palve peale ANNAKSKI emale telefoni 😀
Vabalt annaks, kui häälest ära ei tunne.
No sa ütle oma pärisnimi või endise perenimega, äkki petab ära 😀 , või mine tea, sul jutt lobedalt jookseb, äkki saad ema näol uue sõbranna kah veel! Nalja peab saama! Kujuta ette, kui ema arvab, et su kõne on hoopis tüngakõne raadiost 😀 😀
Ma ei suuda, see oleks nii naljakas kõne:
Ma: Tere, teie laps ütles mulle täna libu
Ema: Niii… Ja mis siis sai?
Ma: No pani toru ära..
Ema: Ja mis ma tegema peaks?
Ma: Ei tea 🙁
😀
Küsid: kas te teate, millega teie laps meelt lahutab, kui igav on?
Vot, tegi seda ja seda. Kuidas te nüüd ise sellist käitumist kommenteerite?
Edasi vaatad õunte pealt.
Kuule, kas sa ise ei tahaks teada, kui sinu laps tulevikus midagi sellist teeb?
Ähh, laste asi, isegi teinud tobedusi, miks nüüd ühe korra pärast kaevata..