selfindamisest

Ma kodus mõtlesin, et ma tõmban endale Elisa raamatu äpi tääbi, aga unustasin. Huvitav, kui ma selle tõmban, kas siis neid raamatuid saan ma lugeda ainult netis? Või oota, e-ramatud on ju ka olema. Neid peaks ma ju lihtsalt OSTA saama. Tore siis, et ma selle peale alles nüüd tulin, kui tegelikult hoopis muust kirjutada tahtsin.

Igatahes, mul pole siin midagi lugeda. Ja mida muud mul on siin päikselisel terrassil istudes teha, kui et lebotan diivanil, panen jalad lastele mõeldud titebasseini ja … tahaks lugeda. Miks ma ühtegi raamatut kaasa ei võtnud, ma tõesti ei tea. Igatahes oli mu lugemisvajadus nii suur, et ostsin kohalikust poekesest mingi UK ajakirja. Eks ta mingi kollane jama oli ja see oli lihtsalt niiii igav, sest ma reaalselt ei tea 99% inimestest, kellest seal räägitakse. Jeerum, kes nad on? Mis pagana kuulsused? Igatahaes, see selleks. Seal oli artikkel inimestest, kes on selfitamisest nii sõltuvuses, et vähe sellest, et nad veedavad TUNDE päevas, et saada ideaalne selfi (meik+soeng ja muidugi selfi töötlemine ka). Mõned naised panevad oma selfidele nii palju filtreid, et tunnevad ennast nendeta päriselus nii rämedana, et lähevad iluopile, et olla nagu filtriga nemad.

Jeerum!

Ja see on nii levinud, et sellel on isegi diagnoos ja puha: “selfie dysmorphia”. Ma ei tea, kuidas seda isegi ümber tõlkida, aga no püha paavian, mis maailmas me elame? Keda ausalt huvitab oma välimus ja mingid tobedad selfid niiväga? Ma muidugi ei tohiks ise üldse kommenteerida, sest ma elan sellise motoga, et ma olen täitsa ilus naine ja see, kas ma mõnel pildil olen koledam või ilusam, mu elu ei muuda. Eks ma ikka valin vähe kabedama pildi üles panekuks, aga no kui ei õnnestu normaalset saada, siis läheb koledam. Pohhui pole vä :D?

Okei, ma teen ühe ülestunnistuse. Ma muidu kunagi ei ole oma pilte rohkem töödelnud, kui ala silmi teravamaks teinud ja mingeid räigeid punne maha töödelnud kui viitsin (kaamera ja lightroomiga, selfidel never ei viitsiks sellist vaeva näha), aga ühel pildil ma lasin Kerlil ennast kõhnemaks töödelda, sest ma olin lihtsalt enda jaoks nii räigelt paks ja räme, et ma ei suutnud seda vaadata 😀 Niiet ma nüüd tunnistan üles, et see kõhnem versioon on alatu vale ja tegelikult olen ma üks siledakarvaline hallhüljes. 😀

Hakkasin oma telefonist enda selfisid vaatama, mis ma siis leidsin.

juuksuriselfi, sest Sarita tegi mind nii ilusaks

Olen ikka pingutanud. Mega all serious, ma siin NIISAMA taksos!

Selle selfi olen ma kogemata teinud, aga tundus siia hulka sobivat. Mõelge, kui mulle hakkaks see pilt nii väga meeldima, et ma ennast selliseks oppida laseks :D:D

Selle pildiga oli nii haige feil. Vaatasin, et OOOO nii ilus pilt minust. Pärast sain aru, et telefonil oli mingi säte peal, ala “tee sitast saia” 😀

ma üleeile, hakkasin telefoni võtma laualt õues ja vaatasin, et kaamera jäi sisse, tegin selfi 😀

tegin eile Kerlile rannas sellise pildi, siis vaatasin, et jeerum, ma nagu kaldale uhutud sinivaal, kes otsustas inimlast imetada.

Tegin uue, aga see polnd palju parem, sest ma praegu ei saanud aru, et kumb enne ja kumb pärast :DD (enne kui keegi südari saab, et rannas liputasin, siis seal olid kõik naised üldse paljaste tissidega :D)

Ja see olen mina just praegu. Ei mingit meiki, ei mingeid flitreid, ei mitte essugi. Aint mina ja puhas pesu 😀

Õudne mõelda, et mõned on kuidagi välimuses nii kinni, et aina selfitavad ja sätivad ja jauravad. Mul on selliseid sõbrannasid küll ja ma tahaks neile alati öelda, et jeerum, ME TEAME ET SA OLED ILUS, RAHUNE JUBA MAHA :D!

Kui suured selfitajad teie olete?