Mida kauem ma siin olen (hehe, kõlab nagu ma oleks MEGA KAUA olnud, napilt kaks nädalat), seda suuremaks pohhuistiks ma muutun. Ei, see on vist vale sõnastus. Ma näiteks avastan pidevalt, et netis pole ju MIDAGI teha. Nagu… mitte midagi! Mida ma siin enne nii palju istusin või kus aega veetsin, sest noh, blogin ära, loen mõndasid blogisid, scrollin FB’is ja mis siis edasi tehakse? Polegi midagi teha, kui paned arvutikaane kinni, sest mis seda netti ikka tühjale kerimisele kulutada.
Kui ma aga OLEN vahepeal niisama tühja pilguga netis teiste tegemisi jälginud, siis aina enam tuleb mulle pähe mõte, et no issand jumal. Pohhui pole või?! Kuidas inimesed viitsivad mitte millestki teha pikki lohisevaid blogipostitusi, kakelda netis suvaliste asjade üle, teha endast miljon selfit, fanaatiliselt mingeid asju koguda…Ma olen kõiki neid asju ise ka teinud ja öeldaksegi ju, et eks ennast häirib see teiste juures, mind enda puhul häirib, äkki siis nii ongi. Aga no täna olin seal kärusõltlaste grupis ja lugesin järjekordset “tere, mul laps 9 kuud vana ja tahaks proovida uut käru, hetkel on ainult 18 läbi proovitud, mida soovitate? Ps! Hihihi, loodan, et mees seda posti ei näe, pean jälle valetama, et sain uue käru odavamalt, iccccc :P”.
Nagu…Ma mõtlesin sellele, kui ma JUST sama asja tegin (Va see mehele valetamise osa, miks üldse keegi peaks valetama või lunima raha mehelt nagu alaealine laps kommi ostmiseks ja siis seda veel nii toreda naljana serveerima? Ei tea). Ostsin mingeid kärusid kokku ja muudkui vahetasin neid ja ei suutnud ära otsustada ja… Praegu mõtlen, et issand jumal. Mul vist tõesti oli aega ja vaba raha liiga palju käes. Keda see KÕIKIDE kärude proovimine huvitama peaks üldse? Miks? Issand, miks?! Mis mul viga oli? 😀 #mark. Vajutasin lehel “lahku grupist” ja elan nüüd kenasti oma ühe ja ainsa käruga edasi.
Kunagi kirjutasin postituse enda tunnetes sobramise kohta. Tänane mõte tekitas mulle selle küsimise, et no päriselt, mis mul viga oli? Mis kuradi auku üritab üks inimene täita lastevankritega? 😀 Kas see pole mitte naeruväärne. Ma hetkel jään vastuse võlgu, ei oska ühtegi pakkumist teha, aga kui välja nuputan, annan teile ka teada. Õnneks täitus see auk mõni aeg tagasi sujuvalt ise. Ühel hommikul lihtsalt ärkasin ja mõtlesin, et issand, mul on nii kuradi pohhui nendest kärudest ja vankritest edaspidi. Peaasi, et üks ja töötav on.
See “issand jumal, kuidas sul küll pohhui pole?” tekib mulle pähe iga kord ka siis, kui keegi jätab mulle kommentaari, mille teemadel ma juba olen vastanud ja arvamust avaldanud. Ala seesama perverdipostitus. Sain kommentaaride abil ise ka aru, et okei, tuli välja mingi nurk, mille alt enne ei osanud olukorda vaadata, olen nüüd edaspidi targem, aga ei. Ikka peab tulema sada matsi sõna-sõnalt sama juttu kirjutama, et issand mida sa riputad siis alasti laste pilte netti, sa ikka nii loll! No olen, siis olen. Ühe korra juba tunnistan, et olin vist jah. Teist korda ka. Kolmandat kommentaari ei lase enam üles. Ma ei viitsi vastata enam lihtsalt. Ja siis lähevad kõik maru närvi ja jätavad uusi kommentaare, et miks ma nende tõde üles ei lase, miks?
Teate miks? Sest mul on nii pohhui, kui mingi võõras ja anonüümne inimene arvab, et ma olen loll või teen kehvasid pilte või ei oska oma puhkust õigesti nautida, või käia õigetes kohtades, või süüa õiges koguses võid (reaalne etteheide, mis mullle tehtud on :D) ja kõike muud sellist. See on nagu selline jõuetu leppimine. Umbes nagu kui vanaema näeb, et sa oled tal kommikapi kallal ja ta rehmab niimoodi alla andes käega, et ah, võta pealegi 😀 Mul on sama tunne. Et noh, arva pealegi. Arva-arva. Aga kui ma vaielda ei viitsi, siis niimoodi üksikuna seda kommentaari rippuma jätta tundub ka imelik. Minu enda (neti)kodu seinale. Milleks? Ma siis parem kustutan ära. Seega ka siis vastus kõigile, kes on hüsteerias, et miks ma ei lase teie kommentaare üles – ma ei viitsi ja ma ei pea. Proovi mind sundida, vaata kui pohhui mul on 😀
Te ei pea ka muretsema, et ma niimoodi teie väga vajalikust kriitikast mulle, ilma jääks. Ma näen kommentaari enne ise küll, nii et no worries. Ma juba tean, et ma söön liiga palju võid ja võiks trenni minna!
*Muidugi terve postitus teemast “mul on nii pohhui” kõlab nagu ma tegelikult kirjutaks kõik asjad üles ja analüüsiks neid kuus aastat tulpdiagrammide ja muu säärase abil 😀 Aga mul tegelikult tuli lihtsalt natukene niisama lobisemise tuju, lapsed magavad ja telekast tuleb nii igav film, mida Kardo vaatab, et mõtlesin vahepeal täitsa lambist teile rääkida oma mõtteid.
**Nüüd on hommik ja nagu ikka on hommik õhtust “targem”. Selles suhtes, et praeguseks hetkeks on mul jälle täitsa suva, mitu käru kellelgi on, või kui palju nad oma mehelt raha lunima peavad, või palju selfisid nad teha tahavad. Nad ka kõigest inimesed. Küll aga nägin ma täna unes, et ma olin vallaline ja tutvusin tinderis ühe kutiga, kes oli nii tore ja tal oli kodus AHV. Ja siis me saime kuskil esimest korda kokku ja ta oli minust lühem. Ma olin nii kurb, et ma päriselt ärkasin nuttes 😀 On minu elus alles suured probleemid.
Lõpetuseks pilt kõikdele mu sõpradele, kellega ma never rääkida ei viitsi 😀
38 kommentaari
Ja seda postitust loe siis, kui sul peaks mingi raske hetk tekkima. A la keegi jälle püüab sulle sõnadega haiget teha vms. Siis rehma käega ja laula:” Aga mul on jumala pohhui!” 😀
Väga kihvt! Ma olen ka pohhuismi pooldaja, mitte minnalaskja suhtumisega aga minumeelest moõdukas pohhuism aitab elus edasi ? Minu moto: kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab! Ja senini on saanudki? Läbin Sinu abiga nö. Pohhuistliku suhtumise neti kiirkursust (selliste postituste kaudu). Te olete kihvt pere, selliseid võiks olla rohkem!!
Haha, ma olen ka seal grupis, rohkem küll kino pärast, sest vahel on see koht pigem huumorinurk: kes ostab 10€ eest käru, saab mingi lääpas rondi ja algatab nõiajahi pettur-müüjale; kes ostab vankri (oli nii nunnu juuuuu!), kuigi pole veel lapseplaanigi; kes ostab sündimata lapselapsele ~10 vankrit (kui palju see vanaema plaanib jalutamas käima hakata, iga päev??) jne. Korralik hullumaja puhvet seal. Aga noh, hobisid ongi erinevaid ja kui selline kärude testimine-tuunimine õnnelikuks teeb, siis miks mitte 🙂 mõnes mõttes tänuväärne ka: keegi, kes pooldab taaskasutust ja poest ei raatsi osta (mina nt), saab ka hea hinna eest korraliku vankri. Super!
Mul kyll pohhui pole. Mul on hea meel, et sa ise lõpuks ise aru said, et on targemaid asju, millele oma aega kulutada, kui et iga natukese aja tagant lapsele uut käru valida ?
Kuule, right back at you! Selle pildi osas siis 🙂
/joonistan õhku südame, et visuaalselt kõigile nägijatele ja lugejatele selgeks teha, mida tunnen selle posti peale
You had me at “analüüsiks tulpdiagrammide abil” :’D Hea postitus, võtsid palju mu enda mõtteid kokku.
Ma näen siin mingit masohhismi kerget vormi. Teed postituse, mis on aus ja vahetu, nagu suhtleksid sõbrannaga. Postitad selle, võibolla isegi arvates et saad teistelt toetust ja positiivset vastukaja, loodad et teised jagavad su biiti..ja siis nagu ikka, tulevad negatiivsed kommentaarid ja mahategemine kadedate meeleheitel koduperenaiste poolt.
Kirud ennast, põed natuke, siis pühid põlved puhtaks ja teed uue postituse. Ja kordub sama – mõni toetab, mõni targutab, enamus kadetsevad..
Selline kuidagi endale panniga pähe virutamise üritus on see blogija elu..:(
Mul on alati savi olnud, kellel mis seljas ja sama kehtib ka minu kohta, panen selga selle, mis puhas, terve ja mugav, kas see on moodne või sobib kokku, on üsna savi. Samuti pole viitsinud meikimise, soengute jms jamada. Ma ei arva, et ma just ilus oleks, aga eks ilu on vaataja silmades ja üsna savi 🙂 Saabki hommikuti kauem magada 🙂
Ennast võiks ju ikka nii palju austada et oma välimusele tähelepanu pöörata. Mitte teiste jaoks vaid enda. Kurb oli su kommentaari lugeda :/
Välimusele tähelepanu pöööramine on meik ja soeng? Mul on kurb hoopis Helina kommentaari lugeda.
Ma pole algusest peale kärusõltuvusest aru saanud, sest mulle tundub see niiiii tüütu, aga suva see minu arvamus. Oleks minu teha, ei vahetaks ma iial ühtegi asja välja, liiga mugav, ma ei viitsi, ma tahan ühte ja ainsat, mis toimiks igavesti 😀 aga tore, las möllavad oma kärudega, kui viitsivad. neilt saab vähemalt mingit infot, kui just pimesi mingit moodsat väikeste ratastega kökatsit ei jumalda ega iga maastiku käruks ei väida seda olevat, kuna popp on fännata, ei saa ju öelda, et ainult kaupsis või lennujaamas toimib 😛
Meil oli tarvis kergkäru ja kogemata silmasime prygikasti körvale toodud Emma käru. Toimis täiega ja vötsime taaskasutusele. Pöhjast riie on vähe rebenenud ja see oligi syy, miks käru minema visati. Nyyd läheb teine aasta. Vedanud sellega lapsi nii lennujaamadesse kui ka sadamatesse, kaupsidesse ja kesklinnadesse, pöllu äärde ja metsa vahele. Vedas täiega:) ja siiani pole pöhjust ymber vahetada. Saab rahuliku sydamega poe ukse taha jättää vajadusel, keegi ei pane rotti ka kuna niivörd tavalise välimusega tarbeese on.
Just praegu kustutasin kommentaari selle 18 käru teemal, sest hakkas pohhui 😀
😀 õige!
Mina liitusin selle grupiga just peale seda kui sina siin blogis seda gruppi mainisid. Tol ajal olid sa vist ise kärudest sõltuvuses?. Aga noh..mulle meeldib, et saab infot kasutajatelt. Ma ikka sain palju targemaks küll..nüüd oskan kergkäru ka oma soovidele vastavalt valida. Aga mul nii palju kainet mõistust on, et ma ei taha endale 100 käru.. või neid proovida. Ostsin ühe uue vanker/käru ja siiani hakkama saanud ja väga rahul. Suve hakul võtan veel ühe kergema ja valmis.. Ma ei naera nende inimeste üle seal..kes neid kärusid vahetavad kui sokke, aga mul tõesti lihtsalt pole nii plaju aega ka, et otsida, mõelda, osta, vahetada jne.. ei viitsiiii. Kes tahab, las ostan kasvõi kõik maailma kärud endale.. mul savi.
See on jah vist aja küsimus ka. Et noh, kodus emad, lastega jahmivad, muid väljundeid väga pole, siis võib kergesti hakata huvi pakkuma mingi suvaline lapsega seotud tarbeese 😀 No umbes nagu keegi siin ka kirjutas, et ostis erinevaid mähkmeid kokku (see muidugi soodsam hobi :D)
Ma ei riisu.
https://kodustiil.postimees.ee/3851473/3-pohjust-miks-sugisel-mingil-juhul-lehti-riisuda-ei-tohiks
“Umbes nagu kui vanaema näeb, et sa oled tal kommikapi kallal ja ta rehmab niimoodi alla andes käega, et ah, võta pealegi “:D
See on nii armas samastamine?? ( on see ôige sõna … samastamine? Ah suva ?)
Mul on jumala pohhui, et hoov on lehti täis. Nagunii varsti sajab lumi maha ja ju kevadel vaatab seda asja. Äkki tuul puhub ära lehed 😀
Kardo kunagi seletas mulle, miks tuleb lehed enne lund ära riisuda (sest ma ka küsisin, et miks nad ei võiks lume all olla). See olla mingi teema, et need kõdunevad lehed teevad su murule kihi peale ja siis kevadel on su murul paha kasvada ja ei tule nii ilus (vb mäletan valesti, aga midagi sellist)
Enne talve pigem lehed ära multšida muruniiduki abil ja jätta talveks murule ehk lehed on väetiseks murule ☺ siis kevadel ilus muru (ei pea hakkama eraldi väetist ostma ja väetisega mässama)… sellist asja on minu vanaema teinud maal olles
Ok siis Kardo valetas mulle :D:D
Ma ei riisu.
https://kodustiil.postimees.ee/3851473/3-pohjust-miks-sugisel-mingil-juhul-lehti-riisuda-ei-tohiks
ma lahkusin ka sellest kärusõltlaste grupist ammu,sest tekkis tunne et olen mingi jube ema sest ostsin kasutatud käru lapsele…uurisingi seal kärude kohta ja oi jummal kus hakkas kommentaare tulema,isegi postkasti kirjutati milline mõrd ma olen et lapsele uut ei osta….no aga sorri,miinimumpalgaga ei jaksa 800 vankrit osta,tee mis tahad ….ja üks tibi seal kirjutas,et ostis ka grupis olles vankri endale kuigi last pole ja ei planeeri ka 😀 aga mida selline inimene üldse seal grupis teeb?
Seal väga paljud ostavad kasutatud kärusid ja ma seda küll ei näinud, et keegi oleks selle eest sõimata saanud. Ju sattusid mingi hullu otsa 😀
Mul tuli meelde, et üks ostis turvahälli ka kuigi last ei ole. Täiesti creepy.
Mul on 1 laps, olnud 1 vanker, mille maha müüsin ja ostsin ÜHE käru, mida aegajalt kasutan. Laps 1,5 ja lühemad maad käib jala 😀 Olen ka seal grupis ja ei saa neist aru, kes IGA kuu vahetavad. Ma vist liiiiga laisk inimene, et ei viitsi otsida veel paremat ja lepin olemasolevaga 😀 Vahel olen ka täielik pohhuist ja teisest küljest väga läheb korda, mida teised arvavad. No nt panen mingid riided selga ja mõtlen jumala suva. Tuleb tuttav vastu või vaatan tagantjärgi pilte oma stiiliapsudest, siis mõtlen küll, et mis kurat mul mõttes oli et nii riidesse panin 😀 😀 😀
Ma olin ka veidi aega seal grupis. Ja no täielik haigus on see neil. Kahe aastast last surutakse vägisi vankritesse ja siis postitatakse “kuule mu laps ei taha olla, ostaks selle ja selle et rhk meeldib” või lihtsalt ostetakse miljon käru omale koju hallitama ja kõik kaagutavad veel kaasa ka. Kui nii meeletult aega ja raha on, siis ANNETAGE või minge vabatahtlikuks. Usun et mõni korralik vanker või käru võiks kodus hallitamise asemel nt naiste varjupaigas pidevat kasutust saada ja raha, mida ebavajalikult edevate ja mitmete vankrite peale tuulde lasta kuluks ära loomade varjupaigale, vähiravifondi jne. Inimesed on meeletult enesekesksed…
No ära nüüd üle ka pane, ma ei näinud küll seal kedagi, kes kaheaastaseid kuskile suruks. Hell, mul enda NELJANE on siin aeg-ajalt ennast õega koos vankrisse sättinud, kui enam kõndida ei viitsi, seega vanuselimiidist ma aru ei saa. Kui on vaja kasutada, no siis kasutagu.
Enamik inimestest seal grupis ikka ei osta endale miljon käru korraga koju hallitama, kärusid on olnud palju, sest neid vahetatakse välja. Seega ei tähenda see ka ilmtingimata seda, et oleks raha jube palju. Müüd ühe maha, saad raha, selle raha eest proovid järgmist. Lihtne 😀
18 uut käru, ossapoiss 🙂 mu lapsel oli 1..ja see ka kasutatud 🙂
Tekkis äratundmine või kuidas seda nimetatakse. Mul tuli ka kuskil enne kolmekümmet selline uus mõtlemine ja on siiamaani püsinud. 😀
Varem tegin tobedusi ja kuhjasin kokku asju, mida vaja polnud tegelikult või noh mitte nii väga. Nüüd ajab naerma, et mismõttes ma varusin mingisuguseid mõttetusi. Ma olen juba suht “less is more” põhimõtte inimene. Ja kogemused loevad eelkõige, mitte asjad. Elagu 30-ndad! Siis tuleb mõistus vist koju. 😀
Ah saa üle sellest, et mis häirib teiste puhul häirib ka enda puhul. Mis jabur ütlus see üldse on. Mind on alati ületarbimine ja liigne materiaalsus häirinud ja ma ise pole ka üldse materiaalne inimene ja veel vähem oskan ma aru saada miks keegi peaks tahtma vahetada kärusid kogu aeg, täielik idiootsus ju 😀
Miks ma pean millestki üle saama, mida ma isiklikult usun ja vähemalt enda puhul näen, et paika peab? See, et sind häirib ületarbimine ei peagi OTSESELT tähendama, et sa tegelikult ise ka salaja oled ülatarbija 😀 Ei maksa nii üheselt võtta seda. Äkki sind häririb lihtsalt raha pillamine või midagi, ma ei tea ju, selle pärast tulebki aeg-ajalt enda mõtteid analüüsida.
Seda käruvärki eile arutasin Kardoga ka ja ta ütles, et ta ise arvab, et igal inimesed tulevad mõnikord sellised “hood”, kus MIDAGI on v’ga huvitav, ja et ju siis mul oli käruvärk sellel hetkel põnev 😀
Ja ma tean, et Sul on jumala pohhui aga on täiega nunnu, et mõistate teineteist Kardoga nii krm hästi 😉 Et ka need “tegelikult täiesti ebanormaalsed, mitteratsionaalsed hullused nagu nt. 101 vankrit” saavad mõistva heakskiidu. Dream noh 🙂
Mina olen jälle jõudnud mingisugusesse imelikku vanusesse(?) kus teiste asjad on ammu väga ükskõik aga…nüüd hakkavad iseenda juures asjad närvidele käima 😀 See on päris ootamatu 🙂
See on tõesti tore, et Kardo oskab ka kõige jaburamast asjast “loogikat” otsida 😀 Aga mis sulle siis enda juures närvidele käib? 😀
Nõustun Kardoga. Ma sain emaks ja peale seda oli mul u 2 kuud “hood” mähkmete järgi…ma lihtsalt PIDIN igasugu erinevaid ostma ja iga poeskäik olin mähkmete riiuli juures. Enamasti tulin poest mähkmepakiga. Õnneks läks vist üle 😀
Tervislik!;) Minul on ka jumala pohhui (laulumuss taustaks), juba aastaid. Elu on palju ilusam tänu sellele!;))