Mu diivanifeilist ma natukene juba rääkisin, aga tegelikult oli see feil natukene laiahaardelisem. Aga no alustame algusest. Ühesõnaga mul oli valge diivan, eksole. Üks aasta meie kodus laste ja koera ja värisevate kätega kohvikruusihoidmist oli sellest diivanist teinud paraja porno. Ma küll hoidsin sellel katted peal, aga seda vähem oli ta päris olekut sealt alt näha, see oli ikka räme. Kogu aeg mõtlesin, et kutsuks puhastaja, aga no, ma teadsin, et see muutub paari kuuga samasuguseks. Seega mõtlesingi, et aitab naljast, tuleb soetada uus diivan. Jah, ma oleks võinud kohe selle peale tulla. et panna olemasolevale uus kate, aga no mis sa ära teed, kui lihtsamad variandid meelde ei tule.

Nõnda kargaski mulle FBis ette mingi postitus, kus keegi müüs Taani disainermööbli laojääke. Lausa 70% odavamalt! Minu diivan tundus suur, ilus ja ideaalne, nõnda ma ta ära tellisin. Kuna aga kaks diivanit koju ei mahu, tuli vanast lahti saada, aga KUIDAS ma saan, kui diivan näeb välja, nagu oleks selle peal toidusõda peetud. Ma arvasin, et ega tast elulooma saa, aga otsustasin viimases hädas küsida, et ehk GoClean arvab, et ehk saavad nad ikkagi diivanist nii palju asja, et oleks sobilik paari sotigagi maha müüa.

Mul ausalt natsa mark teile isegi seda enne pilti näidata, aga noh, ok, näitan siis ära.

küürimise ajal

vasemal must diivan, paremal äsjapuhastatud diivan

Poolteist tundi küürimist hiljem oli mul müügivalmis diivan kenasti olemas. Kõiki plekke 100% maha ei saanud, sest ma oleks võinud juba ammu selle diivanipuhastaja kutsuda ja sellisel moel arvatavasti diivani üleni puhtaks saanud, aga õnneks olid järelejäänud plekid nii vaevumärgatavad, et ostja neid pahaks ei pannud. Win! Ja mina sain uue, mitte valge, diivani tellida.

Ma vannun, et edaspidi kutsun endale kord poole aasta jooksul diivanipuhastaja koju, on endal ka lihtsam elu.

Noh, siis juhtus juba see, mis te teate. Selgus, et see uus diivan on poole väiksem ja nõnda saatsin ma selle müüjale tagasi – selles suhtes läks temaga hästi, et ta oli väga vastutulelik ja tore, saime oma diivani kenasti tagasi antud, aga ainukene mure oli nüüd see, et vana diivan oli läinud, aga uus kah. Kus siis Kerli istuma peaks? Ja mina, kui tagasi tulen? Oh tuska.

Õnneks soovitasid mulle megapaljud lugejad Soffa Inn‘i ja nõnda sealt ma oma eritellimuse sisse andsingi. Maksin sama palju, kui uhke Taani disani eest oleks maksnud (isegi sott vähem), aga sain täpselt nii suure ja sellistes värvides, nagu ma tahtsin. Täpselt selliste jalgadega, selliste käetugede ja patjadega, nagu ma ise tahtsin. Imeline ju! Nüüd jääb üle vaid seda oodata. Arvestades, et mina põrandal istudes telekat vaatama ei pea, läheb mul see ootamine kindlasti kergemini kui Kerlil…

Aga õnneks lubati, et jõuludeks on uus diivan mul kodus, ehk isegi varem, jehhuu!

*Postitus sündis koostöös minu läbustavatele lastele ja loomadesele, sitastele diivanitele ja natukene GoCleaniga ka, kes selle jama ära puhastas. 

Jaga: