sõprade arvustus: Parole

Ma sain natukene aega tagasi teada, et Tallinna kesklinnas on avatud uus söögikoht, kus saab nautida live muusikat, head sööki, imelisi kokteile ja isegi tantsu vihtuda. Mind kutsuti seda kohta üle kaema, aga no kuidas ma lähen, kui mul on Eestisse oma mitutuhat kilomeetrit. Seepeale pakuti mulle, et ehk on mul mõni hea sõber, keda ma tahaksin enda poolt Parole’is kostitada. Seda seltskonda ei ole vaja pikalt mõelda, otseloomulikult saatsin ma sinna Kerli, Miku, Maigreti ja Haroldi. Need on tõesti inimesed, kes on alati olemas, kui neid vaja on ja kuna me koos pole saanud juba peaaegu kuu aega väljas lõbutsemas käia, siis kinkisingi selle õhtu just neile, et nad saaksid vähemalt minule mõeldes natukene head sööki nautida ja tantsu vihtuda.

Ja noh, kuna mind ennast seal polnud, siis koha tutvustus ja arvustus tuleb sedapuhku nende sulest. Ütlen ausalt, et vaadates neid pilte ja lugedes seda juttu, siis võib kindel olla, et ma tahan ka sinna raudselt minna! Ma jupp aega olen tegelikult mõelnud, et sellel talvel tahaks oma sünnat pidada kuskil mõnusas söögikohas oma parimate inimestega, kes teab, ehk see saabki just Paroles olema?

Tere, meie oleme 4 näljast!

Kuna Mallu peesitab sooja päikese ja palmide all, saatis ta meid tutvuma ja degusteerima toite uues Tallinna vanalinna restoranis Parole. Restoran asub Butterfly loungega samas sisehoovis, kohe selle kõrval. Kui küsimuses oli sees “uus söögikoht”, siis meilt ei pea kaks korda küsima. Kohal nagu kolm.. õigemini neli kopikat. No oli alles õhtu!

Kellelgi meist varasemat kogemust selle kohaga polnud, mistõttu oodata ei osanud midagi. Tuleb tõdeda, et pelgalt esmamulje oli juba väga hea- sisse astudes mängis live muusika, teenindajad olid abivalmid ja rõõmsad ning atmosfäär oli väga mõnus ja hubane.

Kui keegi on varem külastanud kohta TOGO pianoclub, siis Parole on põhimõtteliselt sama koha edasiarendus ja laiendus. Samasugune õdus õhkkond, muusika ja tants on kolinud üle ka uude restorani.

Pärast mitut head minutit lihtsalt vaimustuses olemist ja muljetamist, kui ilus kõik on, suutsime menüü kätte võtta ja alustuseks kokteilid valida. Harold valis  kokteili, mille sarnast varem maitsnud polnud. Kokteilis olid esindatud Vana-Tallinna liköör, greibimahl ja jää. See on midagi suurepärast magusaarmastajatele! Gerli-Maigret läks natuke tavalisemat teed ja valituks sai Sex on the Beach. Miku otsus langes lemon drop martini kasuks, mille hapukust tasakaalustas hästi klaasi serval olev suhkur.  Kerli palus aga soovitusi, mida meie teenindaja Relika meeletult hästi anda oskas. Valituks sai white russian. Muud pole öelda, kui et minge sinna kindlasti kokteile mekkima! Kui juba joogid niimoodi mõmisema panevad, mis veel sööke maitstes saab?

Oligi aeg eelroogadeks. Kuigi menüü on noorel restoranil alles tagasihoidlik, leiavad kindlasti sealt kõik endale midagi meelepärast. Otsustasime kõik valida erinevad söögid, et saada võimalikult mitmekesine maitseelamus. Hoolimata täiustamisel olevast menüüst, oli esimene valik juba raske. Mida võtta, mida jätta..

Harold valis eelroaks tavalise Caesari salati veiselihaga. Tavaline on Caesari salatis küll ainult nimi, sest maitsed olid tavalisest salatist kaugel. Esimene pluss oli kohe väga hõrk ja pehme veiseliha. Hea kaste ja kohapeal küpsetatud krõbedad saiatükid panid i-le täpi!

Mikk alustas einestamist tiigri salatiga ehk hiidkrevettide, marineeritud lõhe ja kuskussiga. Hiigelsuurte krevettide vaatamine pani juba suu vesistama. Välimus ei erinenud maitsest, kogu combo oli imehea!  Kui aga üldse millegi kallal norida, siis lisaks midagi värsket oleks olnud kirss tordil.

Gerli-Maigreti eelroaks oli veiseliha tartar majoneesi, hummuse ja marineeritud seentega. Juba mõte sellest ajab uuesti isu peale. Eriti hästi maitses tartar kohapeal küpsetatud krõbeda saia peal. Kuigi Maigret seeni süüa ei armasta, meeldisid talle need seened väga! No vaata vaid, mis hästi valmistatud toit teha võib. Valikus oli ka tuunikala tartar, järgmisel korral saab see kindlasti proovitud.

Kerli eelroog oli aga sõna otseses mõttes üllatus, nimelt lasi ta valiku teha teistel. Kujutage siis ette seda imestust, kui selline roog lauda toodi. “Vauuu, tundub niiii hea, aga mis see on..” Kaheksajala söömine sai küll checklistist maha tõmmatud. Pole lihtsalt sõnu. Eelroogadest kindlapeale parim! No kuidas seda maitset kirjeldada? Eriti lihakas, toitev mereand. Seda täiustasid kartulid, oliivid (mille suhtes Kerli väga valiv on, aga liialdamata olid need 10/10st), karamelliseeritud kirsstomatid ja kapparid. Viimased oleks võinud ka olemata olla, aga kui oled kapparite armastaja, siis loomulikult on see vaid boonuseks.

Olgu siinkohal ka ära mainitud, et kogu Parole menüüs olevatel toitudel pole ühelgi kasutatud kunstlikke aineid või maitsetugevdajaid. Rõhku pannakse sellele, et kõik road oleks tehtud värsketest toorainest, klientidele võimalikult maitsva elamuse pakkumiseks.

Pearoogade valikuga oli veel keerulisem kui eelroogadega. Valik käis ikka paljude roogade ümber, seega põhjus tagasiminekuks on veelgi suurem. Tahaks kõike maitsta!

Haroldi pearoa valikuks sai veiseliha wok köögiviljadega. Suurimaks üllatajaks selles toidus olid suurepäraselt valmistatud riisinuudlid. Imelise veiseliha ja hästi valmistatud köögiviljadega ideaalne kooslus. Kui tavaliselt pole sibul just Haroldi taldrikutäis, siis selles toidus maitses ka sibul tõeliselt hästi. Veiseliha oli juba Caesari salatist tuttav ja imeline, lausa suus sulav.

Gerli-Maiget läks pearoa tellimisega kindla peale välja ja valis menüüst gurmee burgeri veiseliha pihvi, peekoni, avokaado, sibulamoosi ja kartulitega. Nö restorani-suuruses liiga väikest taldrikutäit küll karta ei tasu. See oli parajalt suur ja oi kuidas täitis kõhtu. Ja ikka ei väsi kordamast, kui puhtad maitsed! Miks ei võiks ise kodus tehtud burks samamoodi maitseda?

Mikk jätkas mereandide lainel ja valis pearoaks riisinuudlid mereandidega. Taas saavad riisinuudlid kiidetud! Loomulikult ei saa neile ükski Tallinna hiinakas vastu, mida seni külastanud oleme. Mereandidest olid roas esindatud hiidkrevetid, sinimerekarbid ja rannakarbid. Viimased küll liiga suurt elamust ei pakkunud ja nende asemel oleks võinud vabalt olla üks krevett rohkem, aga eks see ole juba iga ühe isiklik maitse.

Kuna veiseliha oli sel õhtul meile väga südamelähedane, siis Kerlil sai valituks tranche de bœuf. Nagu öeldud, siis liha oli suus sulav! Nii ka selle roa puhul. Maitsele andsid tõelise elamuse juurde hummus, karamelliseeritud sibul ja röstitud pak choi. Peab ütlema, et viimane oli väga suur üllataja. Me isegi ei teadnud, mis see eesti keeles täpselt on. Kiire googeldus aga ütles, et Hiina lehtkapsas. Varem üsna külmaks jätnud köögivili maitses oi kui hea. Pearoa kõrvale jõime Pinot grigio marjadest tehtud veini, mille kohta teadis meie teenindaja rääkida, et veini roosaka värvuse saamiseks jäetakse vein esialgu seisma koos viinamarja koortega, mis hiljem eemaldatakse. Vein maitses väga hästi ja sobis meie toidu kõrvale valatult.

Märkamatult oli restorani palju inimesi juurde tekkinud ja muusika läks aina elavamaks ja valjemaks. See oli selge märk, et on aeg tantsuks. Kerligi sai ühe muusiku poolt korralikult tantsutatud. No pole sellist õhkkonda veel kuskil mujal kogenud!

Kõhud olid küll heast-paremast pungil, kuid egas magustoit siis söömata saa jääda. Viimase käiguna sõid Mikk ja Kerli šokolaadi-moussed datlitega. Datlid olid kohe eriti head seal kõrval! Gerli-Maigreti valikuks jäi “Lift me up”, mis koosnes pähkliküpsistest, kreemist, šokolaadist, magusast veinist ja kohvist. Mõlemad magustoidud sobivad kindlasti just šokolaadiarmastajale, sest seda jagub rohkelt.  Haroldi valik oli aga veidi teistmoodi- hakuto jelly- hakuto tarretis käsitööjäätise ja marjamoosiga. Tõeline maitseelamus! Väga šokolaadiste ampsude vahele oli see imeline. Mõnusalt hapu, mida jäätis ja marjamoos tasakaalustasid. Kerli lemmik! Eriti tahaks tänada meie teenindaja Relikat, kes andis vastused kõikidele meie küsimustele ja oli lihtsalt i-me-li-ne!

Tundub üks suur kiitmine ja ülistamine, aga mis sa ära teed, kui nii see kõik oligi! Täitsa reaalsusest põgenemise õhtu, peaks ütlema. Tunne kui mõnes Itaalia piano baris, inimesed täiel rinnal nautimas.  Ainus, mis reaalsusesse tagasi tõi, oli lahkudes peale ukse avamist vastu tulev jäine tuul ja ämbritäis vihma. Võtke sõbrad kampa ja minge nautige ülihead sööki, jooki suurepärast teenindust ja mis peamine- atmosfääri. Meie käisime reedel, aga ilmselt on laupäevaõhtutel seal veelgi suurem tantsimine käimas.

Kahele teist saan ka loosida välja imelise jõuluõhtusöögi kahele. Selle jaoks hakka Parole sõbraks Facebookis (vajuta siia) ja jäta SIIA postituse alla kommentaar, kus tag’id ära inimese, kellega sa enda õhtut nautima kaasa võtaksid.