Eilse päeva advendikalendris blogijatele oli teemaks päkapikud. Kui ma alustan lapsepõlvest, siis ma ei mäleta mitte kunagi aega, millal ma oleks päkapikke uskunud. Eks mulle seda komejanti mängiti küll, aga ju siis mitte nii hästi, et ma uskuma ka jäänud oleks. Igatahes selleks ajaks, kui ma emaga elasin, ei olnud ma päkapikke uskunud pikki aastaid ja eks mu ema unustas pidevalt ära ka sinna midagi panna, seega ma pidin kogu aeg hommikuti meelde tuletamas käima, et halloo, päkapikk on mind jälle unustanud.
Mind see väga ei huvitanud ka, lihtsalt tore oli iga päev kommi saada, kui just ei unustatud. Samas mu sõbranna rääkis nii naljaka loo, et kui tema sai teada, et päkapikud olemas on (noh, kui nad käima hakkasid), siis pani ta endale sussi ümber veekausse, et päkapikku ära uputada ja nõnda teda vähemalt nähagi saada. Oh seda imelist lapseloogikat, eksole 😀
Maril hakkasid sel aastal esimest korda päkapikud käima. Pean tunnistama, et olen oma emasse, unustan pidevalt ära ja alles poole päeva pealt ütlen, et ooo kuule, otsime, äkki päkapikk tõi ka sulle midagi. Eelnevatel aastatel ei oleks Mari nagunii midagi aru saanud, kuigi ma just lugesin kuskilt, et 8 kuune laps sai iga hommik neid titebatoone ja teadis neid lausa igal hommikul sussi seest otsida. See tundub muidugi mulle sama usutav, kui see, et 8 kuune laps samal ajal soonikkoes mütsi kudus ja kaltsuvaipa kudus. Muidugi ega see minu asi pole ja kui üks ema tahab uskuda, et 8 kuune käib sussi seest midagi otsimas, siis las tema usub peale. Jumal teab, äkki ainult minu omad on nii aeglased, et ma sellist taset nendel näinud ei ole.
Esimesel päeval sai Mari endale megasuure hunniku nukumaja mööblit. Eks ma oleks võinud seda jupitada ka, aga ma ei taibanud poest tulles neid kohe ära panna ja nii ta kõik esimesel päeval kätte saigi. Ega ta vist ei viinud otsi ka kokku, et mis päkapikust jutt on, emme tuli ju poest 😀 Mis seal ikka, igatahes on Mari tõesti nii õnnelik ja mängib nendega täiega! Lidlis maksavad sellised komplektid 6.99€, aga miskipärast oli too päev kassas hinnasilt 4.99€. Eks siis elutuba, magamistuba, lasetuba, vannituba, autod ja nukud läksid kokku maksma umbes 29€ sentidega.
Eile viis Mari oma autod ka ujuma, musitas nad läbi ja üritas siis ära uputada. Casual värk.
Eile tõi päkapikk Marile tiigrimaski ja täna ühe väikse kuke. Ma leidsin siit kohalikust mänguasjapoest sellised suured komplektid loomadega. Ühes on taluloomad, teises eksootilisemad loomad. Eks me nüüd järjest talle neid sussi sisse panema hakkame. Lende on saanud selle asja, kus saab rõngaid teineteise sisse panna ja siis ühe hispaaniakeelse titeraamatu 🙂
Mul on teile ka sada küsimust. Kui vanalt teie teada saite, et päkapikke olemas pole? Ja kas oma lastele teete? Mis sussi sisse pannud olete?
32 kommentaari
Ei tasu lapsi alahinnata! Mina saan küll öelda, et eelmisel aastal, kui mu laps oli 1a2k vanune (ehk siis umbes sama vana kui praegu Lende), sai ta jõulusoki sisse igal hommikul päkapikult midagi toredat, ning suht varsti hakkas hommikuti juba ise soki juures käima ja sealt midagi otsima – loomulikult ta siis veel ei teadnud, et kes see päkapikk on, aga sellest sai aru küll, et igal hommikul tasub soki sisse piiluda, sest sealt saab midagi ?
Nüüd, kui laps on 2a2k vanune, käib ka iga hommik esimese asjana soki juures ja küsib “päkapikku” ?
Hiljuti sa just mainisid, kui hea on, et lastel reisil nii vähe mänguasju kaasas on. Mis nüüd juhtus? Kuna sa ka ise osaliselt mänguasjade rohkuse kahjulikkusest aru said, siis siin üks väike artikkel toetuseks sulle 🙂 https://m.postimees.ee/section/2357/4335167?utm_source=kodukauniks_fb&utm_medium=wallpost&utm_content=4335167&utm_campaign=fb_post
Ega meil siin rohkem midagi ei ole ka väga. Ma plaanisin need nukumööblid muidu Eestist osta, aga no siin oli nii palju odavam, ei oleks tobe olnud ostmata jätta.
https://www.facebook.com/Heegelmaa-298075737354062/ – Sellised nunnukesed sobiksid ka päkapikusussi sisse ?☺️
Ei mäleta, kui vana ma olin. Mäletan seda, kui äge tunne see oli. Uskuda maagiasse. Olen siiani väga hingeline inimene. Mulle meeldib unistada. Usun hingedesse, haljatesse jm müstilistesse olenditesse. Kõik on uskumise küsimus.
Eelmine aasta tuli laps koolist ja rääkis, kuidas keegi oli talle öelnud, et päkapikke pole olemas. Mina vastasin selle peale, et kui ei usu, siis polegi. Kutt muutus silmnähtavalt rõõmsamaks.
Päkapikud käivad siin majas kõigil. Pojal (9a), plikal (1,3a), minul, elukal. Emmele teen ka päkapikku, oleneb kuidas õnnestub.
Ma oleks käik mänguasjad eraldi pakkinud ja seda mööblit talle ükshaaval jaganud.
Mu plika sai eelmine aasta paw patroli tegelased ja Peppa. Koerad pakkisin ükshaaval, osad peppad läksid kahekesti pakki kuna päevi oleks väheks jäänud.
Eile üks naaber tõi oma lapse nancy nuku koos garedroobi ja muu tavaariga, lisaks ka barbied. Lapsele aga ütlesin, vaata mis päkapikud tõid! ?
Mängis nendega mitu tundi ja vahepeal tänas “aitähh päkapikid, aitäh, jõuluvana” nii armas aga nii kahju mõelda, et ükskord see mull lõhkeb.
Täpselt ei mäleta, millal ma enam ei uskunud, aga mäletan ühte korda kuidagi eriti hästi, kui ärkasin liiga vara ja vanaisa sahmerdas mu sussi juures..
Enda lapsel hakkasin käima päkapikud eelmine aasta esimest korda, kui ta 2,5 oli, siiani sussist leidnud vildikad, aknakleepsu ja magusat. Üritame magusat minimaalselt panna, kuna kalendrist saab ta iga päev nagunii kommi, seega üritan poodidest midagi soodsat ja enam-vähem vajalikku/asjalikku leida.
Üks hindmatu ja väärtuslikumaid asju lapsepõlves on kujuteldav maailm. See aeg on nii üürike mil seda nautida saame niiet mina kasvatan oma last nii päkapikkude,haldjate kui ka härjapõlvlaste maailmas. Ja kes teab, võibolla nad ka siiski on olemas!;)
Mina ka ei mäleta, mis ajast enam päkapikke ei uskunud.
Aga mu türar(9a) ja poeg(12a),neil käivad päkapikud. Tütar usub täiwga ja eks on aeu saada, et poeg vist enam ei usu, kuid välja pole ta seda kordagi õelnud. Eelmisel aastal uuris ta mu käest, et kas jõuluvana ikka toob talle soovityd asja. Ütlesin talle, et kust mina seda teadma peaks. Siis ütles mulle, et sina ju saad otsustada. Lükkasin selle väite ümber ja nii see jäi. Ega ta ei uskunud, kuud vastu ka ei vaielnud?
Oi mul olid lapsena ilusad jõulud, päkapikkudesse ja jõuluvanasse uskusin ka kuskil algklassideni kuni lõpuks seal keegi klassikaaslastest selgeks tegi,et neid tegelikult olemas ei ole. 😀 Mul ema nt yks öö värvis mu nukumaja roosaks ja siis ma iga õhtu panin päkapikkudele nukumajja süüa ja hommikuti oli alati toit otsas jne, üli põnev oli, nagu mäng! Endal küll last veel ei ole ja kahjuks mees ka väga jõulude armastaja ei ole..võtsin siis ette ja pakkisin endale igaks päevaks väikse üllatuse, segasin ära ja kirjutasin numbrid peale, nüüd iga hommik hea miskit kotikesest avastada 😀
Mul pole 6rna aimugi millal see p2kapiku uskumine 2ra j2i, 8pris noorelt t6en2oliselt, sest mul parasjagu vanemaid vendi-6desid.
see et 8 kuune sussi sisse oskab vaadata ei tundu mulle 8ldse nii v6imatu. V6ibolla mitte kohe esimeset-teisest p2evast ja t6en2oliselt mitte p2kapikega seoses aga 8ldiselt ei tundu mulle v6imatu et kui paar p2eva on sussi seest midagi saadud, siis vaadatakse sinna ka hiljem. Selles m6ttes, et mingid seosed ju tekivad. N2iteks oma 6e beebi pealt n2gin k8ll, et kui talle alustati putrude ja p8reede andmist (ca poole aastaselt), siis juba peale paari korda hakkas pudrukaussi n2hes elevusest jalgadega vehklema ja ka valjemalt m2rku andma, et ta tahaks nagu kohe saada. Samuti olin ma lapsehoidjaks veidike 8le aastasele poisile. Ma olin esiti k8ll mures, et pole nagu varem lapsi hoidnud ja kuidas ma tean et tal k6ht t8hi on mitte niisama viril, aga kuna ma olin need tema silme all k8lmkapist v6tnud ja ko;o;gi t;o;otasapinnale paigutanud, siis l2kski ta sinna to;o;tasapinna juurde k2tt sirutama, siis sain aru et lapsel k6ht t8hi ja ei olnud virinat tarvis oodatagi.
Jep, nii ongi. Seoseloomise oskus on kaheksakuusel kindlasti olemas ja kui järjepidevalt igal hommikul on sussi seest midagi võetud, saab laps üsna ruttu aru, et seda tasub ise uurima minna.
Ma mõtlen hoopis seda, kuidas sa selle 8k lapsele hiljem seletas et enam polegi sussi sees midagi. Selle pärast meie päkapikud hakkasid ka käima kui laps kolmene oli.
Aga kui kodus on lisaks vanem laps, kes veel päkapikke usub, siis ei jää suurt midagi muud üle, kui ikka ka alla 3.a midagi sussi sisse poetada, muidu oleks ju kahtlane ? Kui on ainus laps, siis loomulikult saab soovi korral ka 3.a venitada selle asjaga.
Ma ei kujuta ette, kas me oleme ainukesed imelikud, aga kuna meil mehega lapsi pole, siis oleme terve kooselamise ajal üksteisele päkapikke mänginud. Nagu ikka nii, et sussid on akna peal ja siis salaja poetame üksteisele iga päev sinna mõne valgubatooni, uue paari sokke või muud vahvat 😀 Jõulukalendrid on meil ka muidugi! Ma hirmsasti armastan jõule, üldse ei tahaks jõulumaagiast ilma jääda selle pärast, et lapsi pole.
Meil sama lugu. Juba mitmendat aastat käib minul ja elukaaslasel päkapikk ja nii mõnus on sussi seest midagi toredat leida iga päev 🙂
Mismõttesneidpole???????????????????????????
:(:(:(
On ikka olemas, sa oled lihtsalt pime ja ei näe, või oled paha laps. Mina 50 aastasena usun siiani.
Kui lasteaias mõni laps tuleb uhkelt uudist kõigile teatama, siis olen alati öelnud, et päkapikud on/käivad nendel, kes neid usuvad 🙂
Mulle töökaaslane rääkis kui tal laps väike oli nii umbes 2a(nõuka aeg oli) ja poest polnud midagi saada.Siis ikka mindi Lätti või kuhugi mujale kaubareisile.Ja siis ka toodi seal nänni sussi jaoks.Aga kord jäi ta laps teiste lastega koju.Kõige vanem vist oli 6a. Ja muidugi tehti suur inventuur ja kommid leiti ülesse.kui emad isad koju tulid olid ainult hunnik kommipaberid ja üliõnnelikud lapsed. Esimene asi mis lapsed ütlesid et leidsid päkapikkulao ülesse.emadel oli nutt kurgus.Polnud ju saada nii kommi nagu praegu.
Minu 10 ja 8 aastased poisid usuvad veel. Kardan, et see aasta on viimane aasta kui nad usuvad, koolis pannakse teiste poolt asi paika. Samas on see mõnus aeg kui usuvad, sätivad oma susse ja on sõnakuulelikud. Meil usutakse veel hambahaldjaid ka 😀
Ise ei mäletagi millal enam ei uskunud. Aga mäletan, et 5 aastat nooremale vennale sai ise vahest sussi täidetud.
Mina isegi mäletan neid aegu, kui ma päkapikke uskusin. Nad olid isegi värviliste pliiatsitega enda jalajäljed maha jätnud. Aga siis ühel heal päeval jehoovakast klassiõde teatas meile kõigile, et päkapikke pole olemas. Halvim päev minu elus 😀
10-aastane ei usu. Ta pigem alati selline realist olnud ja arvan, et umbes 5-aastaselt teadis, et eks see vähe absurd kõik ole.
Noorem, 6-aastane, usub, või siis teeskleb väga osavalt. Ükspäev ta teatas küll, et : Ma tean, et emme ärkab öösel üles ja paneb nänni sussi sisse. Ma siis teatasin, et Oh..aga kui sa selles nii kindel oled, siis ma ju enam ei pea sulle nänni sussi sisse panema?! Tema: ei ei… ma tegi nalja! ma tean, et päkapikud käivad tegelikult 😀
Igatahes.. Mulle meeldib, Kui lapsed usuvad. Seda naiivset ja muinasjutulist aega on nii hirmus vähe.
Sussi sisse läheb üldiselt ikka kommi-shokolaadi-müslibatoonikraami.
Ausalt öeldes ei mäletagi, kas ma kunagi siiralt päkapikke uskusin, aga jõulud on mulle lapsest saati väga meeldinud. Kahjuks see jõulumaagia jäi lapsepõlve, aga nüüd, mil mul endal laps on, saan minagi sellest jälle osa. Minu kahesel hakkasid sel aastal esimest korda päkapikud käima. Ega ta pihta küll veel ei saa, mis toimub, ja hommikuti sussi juurde ka ei torma, samas täna ju alles kolmas päev. Seni on sussi sees olnud väike mängukaru, õhupall ja kleepsud.
Mallu, kas viitsid teha blogiposti Tenerife hindadest kohapeal? 🙂 Plaanime reisi just ja Tene ka kaalumisel. 🙂 Ja üldse ülevaatlikult, mida soovitad/ei soovita jne. :))
Issand kui naljakas, ma just teen sellist posti eilsest poeskäigust :D!
Jesss! See on mu lemmik kokkusattumus??
mõnikord joppab ka 😀
Ma vanust ei mäleta aga algklassis käisin. Sain minuarust nii karmilt seda teada, ma olin nii kurb ja pettunud. Õde tuli ütles mulle, et päkapikke pole olemas, et ema mul paneb sussi sisse midagi. Ma ei uskunud. Ütles,et vaataksin ema kappi, et seal on palju komme ja asju. Ja siis ütles,et nad naersid kui ma päkapikule kirjutasin,et tahan seda pissivat nukku saada. ? tegid pisikesele Mailikesele liiga nimona ? Enda lapsele ei teagi kuna tal käima hakkavad, praegu on ta aastane. Vb järgmine aasta, vb ülejärgmine, vaatab kui hea laps on ? ? ?
Mina vist käisin juba esimeses klassis kui ärkasin ühel hommikul natuke liiga vara ja vanaisa jäi kommi sussi sisse panekuga vahele ? Sellest hetkest ma enam ei uskunud.
Oma lapsed usuvad veel võidukalt. Kolmandas klassiski ?
Panen sellisi pisi nänni: värvilised tic tacid, mamba nätsu, pulgakomme, vahest ka Kinder muna jne.
Aga kui paha laps olnud, leiab hommikul sibula sussi seest ?
Ma oma lapsepõlve päkapikundusest väga ei mäletagi, pigem on ka tunne, et suht kiiresti õppisin ära, et neid pole olemas. Samas lihavõttejänest uskusin kauem 😀 kes nii palju asju suudab ära peita, nii et ma midagi ei märka!?
Sel aastal teeme esimest korda oma 2a lapsele päkapikku. Just eriti hästi see pole alanud, sest homme on esimene päev, milleks üldse midagi on meeles varuda 😀 pähklinäpu maiused, Ella’s Kitchen puuviljatuubid, puuviljabatoonid jms. Asju ma ei taha kinkida, sest neid on juba niigi liiga palju.
Minul veel lapsi pole, aga mul käivad endal alles päkapikud. Jah, olen 25 ja mul käivad päkapikud.
Lapsena käisid mul päkapikud umbes kuuenda eluaastani, siis jäi ema mulle vahele ja pärast seda päkapikkusid enam ei kohanud. Polnud ka nooremaid õdesid-vendi, kelle pärast seda tralli jätkama oleks pidanud. Eks hiljem vahel laua peale oli mõni komm poetatud, aga mitte regulaarselt.. pigem ka meeldetuletamisega, et hallooo.. üks teismeline siin ootab päkapikku 😀 Tegelikult olid meil jõulud üldse selline omamoodi aeg: nipet-näpet ehteid küll pandi üles, aga kuuske tuppa ei toodud ja mingit jõuluootust ei olnud, ka jõuluõhtut ei peetud.. eks verivorsti sai ikka, aga ikkagi see mingi jõululik “vibe” oli alati puudu.
Nüüd täiskasvanuna olen ma kogu jõuluasjast nii vaimustunud ja elan seda aega hoopis teisiti läbi. Nagu öeldud, siis käivad mul endal päkapikud – elukaaslane on selles ametis uskumatult osav. No ja muidugi elukaaslasel käib ka üks hirmsuurte sussidega hästi kohmakas päkk, kes kogu aeg vaiba taha komistab.. :))
Kuskil kuuene olin kui kahtlema hakkasin äkki? Lapsi pole, aga elukaaslasega mängime üksteisele päkapikku 😀