Ma sain just sellise kirja ja no ei oska mina inimesele nõuga abiks olla. Ehk teie oskaksite häid ideid pakkuda, kuidas saaks sellises olukorras inimest aidata ja kas või üldse, peaks kuskile pöörduma?
***
Hei! Ma pöörduks sinu poole suure murega. Tean ühte neiut meie ühiste tuttavate kaudu. Ma muretsen tema lapse ja looma pärast. Juba peaegu paar aastat tagasi, kui ma temaga tuttavaks sain, kippus ta lapsi üksi koju jätma. Üldiselt õhtuti/öösiti, kui lapsed eeldatavasti magasid ja seda ta teeb siiani minu teada. Tema endise abikaasa suust olen kuulnud, et ta ei armasta ka koeraga tihti jalutada, mees olevat ise tihti temaga väljas käinud. Kardan, et nüüd, kus ta üksi elab, tuleb loomadel ja lastel rohkem aega üksi kodus veeta.
Lisaks veel on tema korteris ebameeldiv hais. Tal on mitu looma ja eks see nende väljaheidetest tulebki. Juhtusin eelmisel talvel ka ise korra ta kodu uksele. Oli külm ilm ja tuba just soojaks köetud, haisupahvak niitis uksel, mul läks ausalt öeldes süda pahaks. Ka tema enda küljes pidavat see ebameeldiv lehk olema. Ja ma eeldan, et lapsega parem seis ei ole.
Olen ka enne mõelnud ja kaalunud, aga ei ole osanud kellegi poole pöörduda. Ega ma talle halba ei taha, mulle tundub, et tal süda õiges kohas ja hoolib oma lapsest ikka väga. Tema enda pere ja lähedased tõenäoliselt ikka teavad, mis olukord ta kodus on. Seda on võimatu mitte märgata. Ma ei teagi, mis ma sinult täpsemalt palun ja mida sina ära saaksid teha, aga tahaksin kuidagi aidata või mingeid ideid saada.
Ma ei suhtle ise temaga ja tõesti ei oska 100% öelda, mis olukord on. Võimalik, et on parem kui arvan. Kui midagi mu jutust ei vasta tõele, sis vabandan ette. Mu eesmärk on ta lapsi ja loomi aidata, mitte tuttavat mustata.
10 kommentaari
No kuda sa aitad kui ei teagi mis haisust jutt on? Kas on tegu ikka haisuga ? Tead ma olin kord seltskonnas kus arutati samuti ühe naise kohutava haisu üle ent üllatus oli selles, et nad kommenteerisd ka tema kavaleride rohkust- tõmbas neid ligi nagu kärbsepaber. Keegi ei mõistnud miks, peaks ju eemale peletama- arvasid naised esialgu. Mida rohkem eided arutasid seda veidramad järeldused tulid.
A ‘ la ihu-mahlad = seksikas kilulõnaline Chanel. Erootilised l e h a d meesinimese võrgutamiseks.
Tajumegi vahel sama lõhna erinevakt. Minujaoks paljudel lõhnaõlidel jube hais. Kõik need muskuse laadsed. (Hirv tapetakse, näärmekott eemaldatakse ja kuivatatakse, et saada muskuskauna. Kaunas olev pulber lõhnab selles staadiumis teravalt ja ebameeldivalt – mõned ütlevad, et üsnagi uriini moodi – aga siis segatakse see alkoholiga ja hookuspookus. See on tänini üks planeedi kallimaid loomseid tooteid.)
Tegelt on see üks depressiooni tunnuseid kui inimene lõpetab enese eest hoolitsemise. Nii et alustada ei tule haisust vaid haiguse tuvastamisest. On veel palju erinevaid psühhilisi haigusi kus inimene end ise elusalt matab üksindusse või käitumishäire ja sudndmõtete tõttu pole suuteline asju õigesti hindama, kus reaalsus on nihkes. Kõik need haigused pole esialgu nii selgepiirilised, kuni nad süvenevad ja muutuva häirivaks tavaliselt kõrvalseisjale mitte haigele. Tema meelest on kõik ok.
NII et mõtle kas hais on ainus asi tema juures mis häirib?
Asi selles, et sageli õpetajad, kasvatajad mõtlevad samuti nii, et ega meie ei ole kodus käinud, äkki ei olegi probleemi, parem ei reageeri ega teata, äkki saab veel lapsevanema käest sõimata.
Esiteks tuleks ikka kindlaks teha, kas probleem olemas. Mitte “vist”, “mulle tundub” või “keegi rääkis”.. siis võiks mainida inimesele, et kle..äkki vajad abi vms? Ja kui sellest pole tolku (äkki hakkab sõimama vms), siis lapse huvides anda teada olukorrast lastekaitsele.
Muide, kas laps käib lasteaias/koolis? Kui jah, siis ometi kasvatajad/õpetajad peaksid ka seda haisu tundma ja reageerima.
Kõige mõistlikum oleks niisugusel juhul pöörduda selle neiu elukoha järgse lastekaitsetöötaja poole kohalikus omavalitsuses. Selle info põhjal ei tule välja millist abi see neiu täpselt vajab. Võib-olla vajab lihtsalt ära kuulamist, võib-olla on tal depressioon, ehk vajab psühholoogi juurde suunamist. Võimalus on ka, et peretöötaja käib ja juhendab kuidas oleks kodu kõige parem puhas hoida. Võib-olla veel palju erinevaid probleeme ja abivõimalusi pere jaoks. Nende leidmine on lastekaitsetöötaja töö ja samas on ka igal inimesel kohustus teatada abivajavast lapsest (vt Lastekaitseseadus). Kui eelkooliealine laps elab mustuses ja teda jäetakse ükskõik mis põhjusel pikemaks ajaks üksi koju, siis on ju tegemist ohtliku ja kurva situatsiooniga lapse jaoks. Või mis teie arvate?
Loodame,et sealkandis on normaalne sotsiaaltöötaja. Tean ühes Eestimaa alevikus olukorda, kus alkohoolikust naine kasvatab teismeeas kasulapsi, ise läheb hommikuti kell 8!!! kodu juures olevasse poodi kange alkoholi järele, sealt ta seda kell 8 ka saab. Ja alkot juurde käib päevas vähemalt 3 korda toomas… sotsiaaltöötajad pigistavad silmad kinni,sest laps riides ja käib koolis. Vanamutt saab toetusraha ja joob selle maha. Hästi kurb,sest ise ta vist arvab,et terve kogukond ei tea midagi,kuid kõik teavad et on joodik. Lapsest on lihtsalt väga kahju.
Tead…mõnikord aitab otsekohesus.
Lähed ukse taha ja kui sama seis, siis ütledki, et jube hais ja mis moodi sa siin elad..et lööme koos korra majja ja ma aitan Sind! 🙂
Hea mõte!
Väga oleks vaja teada, mispärast ema lapse üksi koju jätab ja kui vana lapsega on tegu. Lapsest hoolimisest saab juttu olla ainult siis, kui laps jäetakse üksi mingi möödapääsmatu asjaolu tõttu, nt töö, kuigi ka siis on see väga-väga kaheldav teguviis, kui tegu on koolieelikuga.
Kui ema käib öösiti väljas meelt lahutamas ja jätab väikese lapse üksi koju, siis me ei saa rääkida mingist hoolimisest siin.
Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole tuleb pöörduda.
Koolis laps veel ei käi.
Ehk on inimene jäänud oma eluga hätta ja ei oska sealt enam välja tulla? Inimene peaks pöörduma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Samuti võib ka tuttav ise anda sotsiaaltöötajale võimalikust olukorrast teada ja siis saaks ka see inimene abi, sest tänapäeval on suur probleem, et inimesed on oma probleemidega kimpus aga ei oska sealt iseseisvalt välja tulla ja ei julge ise ka abi otsida. Oleneb kus linnas antud naine elab, ehk oskaksin ka mõnda head sotsiaaltöötajat soovitada.
Endal veel vastava eriala õpingud pooleli, kuid kui vaja, võin proovida abiks olla 🙂