0
Uncategorized

sõbrad, head aasta lõppu!

31. detsember 2017

Öeldakse, et kui sa lapsed saad, siis hakkab aeg justkui kiiremini liikuma. Tõsi ta on. Aastad lähevad muudkui siuh-siuh-siuh mööda. Umbes nagu kui sa autoga või bussiga sõites silmanurgast näed, kuidas elektripostid korraks mööda vihisevad, aga täpsemalt ei jõua neid vaadata, sest auto liigub ju edasi ja kohe tuleb uus elektripost ja uus ja uus ja uus. Mul on sama moodi aastatega, aga õnneks ma ikkagi proovin neist kinni hoida ja neid nii palju nautida, kui ma saan.

Vahepeal on selline õndsusetunne, nagu oleks saanud aja seisma jätta ja aeglaselt sisse-välja hingata. Näiteks kui ma teen oma “kiireid toimetusi arvutis” ja tuleb Mari, ning ütleb: “Mani tuleb nüüd kaissu”. Ja ma panen arvuti ära ja me oleme niimoodi, tema minu kaisus oma pikki koibi sülle mahutades. Siis me räägime juttu, arutame maailmaasju ja mõnikord laulame ja “teeme lolli”.

Lende on üldse selline väike pudilane, et tema veedaks enamuse oma elust nagunii minu külge klammerdudes, seega temaga on neid hetki natukene rohkem. Ta on lihtsalt selline nunnutaja, Mari ei olnud eriti selline, aga Lende ronib vist 50x päevas oma tõsiste toimetuste vahepeal mulle sülle, paneb pea õlale ja kallistab mind.

Need hetked lastega on lihtsalt nii ägedad ja toredad, et ma ei väsi kordamast – veel lapsi! Tooge mulle ainult veel! Mis siis, et nad mõnikord tahavad just öösel üleval olla. Ja mis siis, kui mõne peput on vaja pühkida just siis, kui sul endal süda paha on (ei, ma ei ole rase, ma toon näite Tenerife sellest päevast, kui mul sangriast mega paha oli, Kardo Lendega magas ja mina öökides ühe peput pühkisin :D). Ja mind ei heiduta isegi see, et kui mul ei oleks lapsi, siis ma saaks teha endale mõnusa vahuvanni imeliselt lõhnava vannipommiga, ilma, et keegi sinna sisse ei kargaks, vee alla puuksu laseks ja saatana kombel naeru pugistaks. Lush ja peer käivad nii kenasti kokku.

tina-fey_0-6346509

Aastate möödumisega muutub toredamaks ka see, et mulle tundub, et ma olen iga aastaga normaalsem inimene. Ma tahaks loota, et see tegelikult on kõikidel inimestel nii, aga kui ma mõtlen teinekord enda varasematele arvamustele ja väljaütlemistesse, siis tahaks endale küll mingi tahkema objektiga nuuti anda. Eile just sõbrannaga rääkisime sellest, et kui kellelegi midagi öelda, siis tuleks enne mõelda, kas sellel on mingit tolku ka, või on see miski lihtsalt sinu arvamus, mille ainukeseks “lõpptulemuseks” saab olema see, et see teine läheb kurva tujuga voodisse. Ma enamasti üritan nii mõelda ka, et kas mu arvamusel on üldse mingi POINT, või on see lihtsalt minu arvamus, mida ma saan sõprade ja perega arutada, ilma, et kedagi otseselt häbistada, kurvastada, maha teha.

Nii palju olen ma kuulnud, et Malluka blogi oli vanasti nii äge, ma olin vanasti nii otsekohene, ma olin vanasti nii aus, nii naljakas. Tegelikult olin ma enne lihtsalt palju mõtlematum ja selles suhtes loll, et ei saanud arugi, kui kaugele mu sõnad jõuda võivad ja mis kaalu need kellegi jaoks omada võivad. Ma tean, et kindlasti oli naljakas kellegi teise üle nalja visata ja rääkida, kui lollid ja piinlikud ja mida-kõike-veel nad on, sest noh, naer olla ju terviseks. Kindlasti leiab ka alati mõttekaaslaseid, kes sinuga koos naeravad ja kiidavadki, et issand, sa oled nii otsekohene, nii aus, nii tabav! Lugematu arv kordi olen ma seda teinud ja nüüd on mul nende kordade eest lihtsalt häbi. Kui mõelda, et mis eeskuju see näiteks mu lastele annab, see ongi see, mis lõpuks asjad perspektiivi paneb.

Kas ma tahan õpetada oma lastele, et kui te näete kedagi teistsugust, kelle olemusest või teguviisidest te aru ei saa, siis kõige parem lahendus on seda avalikult tänaval karjuda? Või näiteks tuhandetele blogida? Ei taha, sest teistele haiget tegemine ei ole mitte kunagi okei. Isegi kui enda sees on nii valus, et ainuõige variant tundub kellelegi haiget teha olevat. Ma tean, sest ma olen nii tundnud ja teinud ja ikka ei hakanud endal parem, ainult vastikum. Seega annaks nüüd taevaisa mulle nii palju kainet mõtlemist, et ma enda negatiivseid külge alati näha oskaks, et neid õigel ajal muuta. Ja kui muutmiseks liiga hilja – vabandada. See on absurde, kui palju oma elust olen ma mitte vabandanud, sest “piinlik” on, aga samal ajal haiget teha ei ole piinlik.

Seega olen jõudnud parimale lahenduseni – nalja võib teha ja puid võib alla panna, aga soovitatavalt iseendale 😀 Sest ise sa vähemalt tead, kus su piir on ja mis solvab või mis mitte. Õnneks olen ma piisavalt sooda ja udupea, et mul neid asju ikka aeg-ajalt juhtub, mille üle nalja visata, seega päris igavusse ma arvan, et te siin blogis vast surema ei pea!

Lisaks lastele on mind sellel teekonnal “enam-vähem adekvaatse täiskasvanud inimeseni” saamisel aidanud ka kõik teie. Kõik need kirjad, kommentaarid ja head sõnad on mind väga-väga palju aidanud. Samas on mind ka VÄGA palju aidanud negatiivsed kommentaarid. Ei.. mitte “vastik paks libu oled” stiilis üllitised, aga pigem sellised konstruktiivse kriitikaga kommentaarid, sest tõesti on alguses niimoodi, et ma võin mõelda, et issand jumal, mis sitta see inimene suust välja ajab, aga tegelikult hiljem mõistan, et eks mingi tõetera on seal sees olnud. Mitte küll alati, aga on selliseid juhtumeid olnud küll.

Ma toon suva näite – kui Mari oli väike 1-2 aastane, siis mulle kogu aeg kirjutati, et “kas sa ikka lapsega räägid piisavalt” ja see tundus mulle nii loll küsimus, sest no obv, et ega me siin vait nagu sukad ei istunud – ikka rääkisime lapsega. Nüüd, Lendega, näen ma, et me räägime temaga sada korda rohkem. Kohe päris ausalt. Muidugi siinkohal ei mängi rolli see, et nagu mind poleks huvitanud Mariga rääkimine, või et mul oleks suva olnud, aga kuna Mari ei näidanud ise mingit huvi üles, siis oli temaga justkui vähem rääkida või.. Noh, ma ei oska seletada. Lende aga juba jupp aega näitab iga asja peale näpuga ja isegi proovib järgi öelda sõnu, seega saabki temaga PALJU rohkem räägitud, sest ta reageerib ja tunneb huvi ja ei ole justkui apaatne. Ma ei väida ka, et kui ma siis väevõimuga oleks Mariga rohkem rääkinud, et kas siis oleks see kõne enne tulnud, laias laastus, mis vahet seal enam on.

Kuigi jah, ma pean tunnistama, et ma olen mõelnud küll, et ma olen Lendega justkui parem ema, kui Mariga. Imelik mõelda, et isegi kui Mari juba aastane oli, oli mul ikka veel IMELIK talle öelda, et tule emme juurde. Imelik oli enda kohta emme öelda. Pikalt! Miks? Seda ma ei tea, ei oska seletada. Igatahes tunnen ma aeg-ajalt süüd, et kui Lendele ma olen kohe full-on emme, siis Marile olen ma justkui paremaks emmeks kasvanud. Muidugi on see siiski parem, kui mitte midagi ja mineviku üle masetseda suurt pointi ei ole ka. Lihtsalt räägin teile, mida ma tunnen. Et aastatega tunnen ma, et ma tahangi kogu aeg lastega olla ja nendega koos teha ja toimetada ja olla ja õpetada ja rääkida ja nautida nendega koos nende vigureid ja nalju ja vingerpusse. Sest enne kui ma jõuan silmagi pilgutada on möödas 15 aastat ja toad on küll korras, kuid pole enam kedagi kodus, kes neid sassi ajada tahaks, sest lastel on omad huvid ja omad elud ja ainus mis ma siis teha saan, on meenutada, kui nad mulle ennast kaissu sättisid ja ma tundsin ennast kui maailma kõige armastatuim inimene. Ja maailma kõige rohkem armastust täis inimene.

Seega – olge alati lahked mulle oma mõtteid avaldama. Nii kaua, kuni see on viisakas ja argumenteeritud, võib see mulle vägagi kasulik ja vajalik olla, ning ma olen selle eest väga tänulik. Võib-olla mitte iga mõtte üle ja kindlasti mitte kohe, aga ehk ühel päeval. Võiiii siis ma lähen mega hüsteeriasse ja saadan persse teid või miskit 😀 Sorri kohe ette ära, kui see juhtuma peaks (ja no raudselt kunagi juhtub).

Ma olen alati mõelnud, et sellest hetkest, kui minust sai “Mallukas” suurenes see ring “minu inimestega” nii suureks, et ma poleks kunagi uskunud, et see nii suur olla võib. On nii palju kommentaatoreid, kelle nime nähes juba naeratus peale tuleb ja nii mitmed teie seast on mulle justkui tuttavaks saanud, sest kui mõelda kõiki teemasid, millest me siin rääkinud oleme, saan ma iga uue kommentaariga väikese killukese teie kohta jälle teada ja need killukesed on nii armsad mulle. Sest nii tihti ei leia ma “päris elus” seda inimest, kes mõistaks mind teatud hetkel, või oleks sama kogemusega, aga siit blogist leian ma selle inimese alati.

Ja ma olen teile nii tänulik, et te olete kõik minu inimesed, et persse, mul tuleb pisar natukene silma, aga ma nagu siiralt tahan teile ainult parimat ja kui teil on mure, siis kirjutage mulle ja kui teil on mingi suur rõõm, mis südamesse ära ei mahu, siis kirjutage ka, sest ma olen väga harjunud sellega, et mul on tuhandeid parimaid sõbrannasid, lihtsalt ma pole enamikke oma silmaga veel näinud 😀

Te olete nii suure osast minu 2017. aastast ägedaks teinud ja ma tahaks loota, et mina teil ka, kasvõi natukene. Ja uueks aastaks meile kõigile ikka rohkem armastust, rohkem kannatust ja rohkem neid momente, kus me tunneme, et niiiii-iii hea on, et aeg justkui jääks seisma.

Ja et selle aasta viimane postitus kokku võtta, siis lobisege natsa kaasa, vastates kolmele küsimusele:

  1. Kuidas teie Malluka blogisse sattusite?
  2. Mis oli 2017 aasta kõige ägedam osa?
  3. Mis oleks teie suurim soov 2018. aastaks?

Loe ka neid postitusi!

125 Kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta tiina 2. jaanuar 2018 at 16:04

    Kunagi kuskilt sattusid ikka ette need sinu “skandaalsed” väljaütlemised ja teise üle pilamised. Mõtlesin, et oled tõesti mingi uhhuu. Jäin aga lapsega koduseks ja tekkis harjumus blogisid lugeda. Ja no järjest tekkis huvi, et mida see “hulluke” nüüd jälle kirjutab ja toimetab, kuid oh hämmingut, kui avastasin, et sa tegelt tundusid täitsa mõistlik ja isegi väga tore!! Ja eks siis olingi juba püsilugeja.
    2017. aastal ei saa üle ega ümber teise lapse sünnist. Sellest imelisemat ja mäletamisväärsemat sündmust minu jaoks lihtsalt pole.
    2018 aastal tahaks lõpuks iseendas selgusele jõuda, et kuidas edasi eluga minna ning kuidas võimaldada endale ja oma lastele elu, mis seal kuskil mul salasoovides nägemusena tiksub. Suured küsimused ja pole õrna aimugi veel, mismoodi selgusele jõuda, aga ehk sealt ülevalt taevatähtedest ühel päeval ikka langeb mu mõtteisse mõni lahe idee.

    Sinu tänane kirjutis on ka osa mu oma mõtetest. Alles hiljaaegu kirjutasin oma päevikuridadesse sarnaseid mõtteid sellest, kuidas esimesele lapsele justkui ma polnud nii hea ema kui teisele. Et teise lapsega suudan rohkem kõgest rõõmu tunda (ka vanemast lapsest), kõike hinnata jne. Vahest ongi see see emaks kasvamine.

    Õnnelikku uut aastat Sulle, Mariann! Tore on sinu elust ja mõtetest ja seikadest siin lugemas käia.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 2. jaanuar 2018 at 16:29

      Nii hea on avastada, et kellelgil teisel on samad mõtted, mis mul 🙂 Head uut sulle ja su perele ka, oled alati oodatud 😀

  • Avatar
    Vasta Liina 2. jaanuar 2018 at 03:26

    Unustasin vastata teistele küsimustele. Kõige ägedam muidugi oli tütre sünd 2017 aastal. Teine äge asi oli, et suutsin alla võtta üle 10 kilo jälgides toitumiskavasid. Ei ola ma veel peenika, aga vaal enam mitte. Siiani pole ma suutnud ühtegi toitumiskava üle nädala jälgida-liiga keeruline, maitsetu ja raske. Fitlappi olen jälginud 6 kuud. Ja mida ootan 2018 aastalt – no ma ootan, et mu perleiikmed oleksid terved! See kõige tähtsam. Kui nüüd vähemtähtsast rääkida, siis ootan, et saaks lapsed oma tuppa kupatada, omadesse vooditesse ja saaks koos mehega nagu normaalne inimene kahekesi oma suures voodis magada. Voodit veel pole. Magame madratsil ja diivanil ja kushetil ja – oh see nii keeruline teema meie peres, nende magamistega. Saaks selle ükskord korda! Tahaks ka üle pika-pika aja reisile minna, koos lastega siis. ja ka Tenerifele, sest mingi muu koht ei tule minujaoks nii väikeste lastega reisimisel kõne allagi: küll liiga kaugel, küll liiga ekstreemne, küll liiga ohtlik jne. Tahaks ka üürida korteri ja oktoobri lõpus minna. Peab hakkama lennupileteid varitsema! Ja no 5 kg tahaks veel alla saada. Siis mul on laste-eelne kaal tagasi! (mis ei ole ka piitspeenike). Alustan siis homme jälle toitumiskavaga ja eesmärk 1. juuniks 63kg kaalul ära näha!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 2. jaanuar 2018 at 08:33

      Ühest küljest pole mõtet lennupileteid palju ette osta. Okt-nov hakkavad juba otselennud ja saab häid viimase hetke pakkumisi. Muidugi on nii raskem majutust leida, aga no meie kirusime enda aprillis ostetud pileteid maapõhja 😀

  • Avatar
    Vasta Liina 2. jaanuar 2018 at 03:17

    Juhtusin Su blogi lugema kuna mu essa laps on umbes Mari vanune ja tessa laps on umbes Lende vanune. Ilmselt mõne dmu fb sõbrad olid laikinud su lehte või blogi, et see aegajalt ilmus mu pealehele. Läks mitmeid kordi, enne kui lõpuks ühe loo lahti klõpsasin. Siis läks veel mitmeid -mitmeid klõpsamisi enne kui su fb lehele like panin ja hakkasin lugusid “otse allikast” saama. Kuna teemade pealkirjad olid meie ühevanuseid lapsi arvestads minujaoks väga päevakohased. Mul on meeles see lugu, mille peale ma lõpuks su lehele”like” panin. See oli sünnitushirmulugu, kus sa kirjeldasid, et pigem laseksid haamriga omal küünarnukid puruks lüüa kui sünnitaksid. 😀 Ja elaksid ilma hammaste ja juusteta elulõpuni , kui sünnitaksid. Kuna olin ise ka siis teise lapse ootel ja viis kuud rase ja olin suures sünnitushirmus, siis kõnetas see mind väga 😀 Lugesin mehele ka veel ette, et ta saaks aimu millise tohutu sureve ja hirmu all ma pean elama 😀 Igaljuhul tahaks jubedalt kolmandat last, aga ma ei suuda seda sünnitust ja tegelikult seda 9 kuud kesvat sünnitushirmu uuetsi läbi elada8ehkki teine sünnitus polnud pooltki seda hirmu väärt). No ei. Kuidas sul endal kolmanda lapsesooviga on? Mina sinu blogi siis ei lugenud kui sa, ma ei tea-teiste üle naersid vms? Sellest ajast kui mina lugema hakkasin, olid sa tohutult empaatiline, julge, inimlik, heasüdamlik, sealjuures üsna piisavalt otsekohene ja äärmiselt kirgas (st huvitav, värksendav, uute vaatenurkadega). Kindlasti ma poleks jäänud lugejaks kui oleks mingit teiste üle naermist vms (mida ma ka ise noorena ehk liiga palju harrastasin), praegu pole see ei huvitav ega fan. See on igav ja jätab kehva tunde. Äkki me oleme liiga vanad? Või on elu liiga hea ja ilus? 🙂 Võibolla ma sellepärast päris kaua Su teemasid ei avanud ja fb lehte ei laikinud kuna olin eitea kust saadud eelarvamuste kütkes, et Mallukas on mingi kollane sapine tsikk kellel midagi olulist öelda pole ja ma aravsin mul pole sellistsorti energeetikat oma ellu vaja. Tegelikult oled väga äge inimene ja su mõtted ja teod on mulle väga südamelähedased, sest 90% mida loen, oleks nagu mu enda kirjutatud. Näiteks tänane lugu – no nii äge on kui su oma lapsed on sulle kaissu pugenud: no milline maailm! On jah vahel raske ja tüütu, aga üritan ka hetki nautida, sest tean, et see ei kesta igavesti ja varsti on kõik möödas veel kiiremini kui arvata oskaks…Ehkki optimistina ma prageu usun, et küllap siis on teised ägedad tegemsied elus – kasvõi vanaemaks olemine. Minu emps täiega fännab: ta tegeleb alstega nii intensiivselt ja on neile ni lähedane ja kallis. Ainult, et tal pole nii palju vastutusi ja kohustusi kui emmel – seega: see etapp elus väärib ka kindlasti ootamist ja nautimist! 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 2. jaanuar 2018 at 08:35

      Nii äge kommentaar! 😀 Mul jah Lendet oodates oli RÄME hirm, aga kui ma võrdlen esimest ja teist sünnitust, siis esimene oligi kuidagi hirmus ja paanika ja kõike koos. Teine oli valus, aga vabalt tehtav, seega ma tahaks TÄIEGA juba kolmandat ka, aga ma enne tahan ilusasti vormi ka saada ja natukene veel kahe lapsega elu nautida 🙂 Uuel aastal hakkan juba Kardot torkima, et ma ju tahaaaaan 😀 Sünnitust ei karda enam üldse, ainult see oksendamise osa ei meeldi :d

  • Avatar
    Vasta Kaisa 2. jaanuar 2018 at 00:57

    Blogi hakkasin lugema juba 5-6 aastat tagasi. Just oli mu poja sündinud ja sul oli Mari ka pisike ning siis sa reklaamisid oh-kui-palju häid ja huvitavaid asju ja ma olin pidevalt kuri, et miks mu laps hiljem või Mari varem ei sündinud 😀 Eriti veel see kinesioteip vms- oleks seda omal ajal taibanud proovida, oleks praegu olukord mitu korda parem 🙂
    2017 parim osa oli lastega veedetud aeg.. Ja just peale jõule-vahetult enne aastavahetust korralikult läbi lahatud suhe ning selle püsimajäämine 🙂
    Suurim soov oleks mu enda muutmine- ehk siis, et kui ikka luban miskit, siis nii ka on…a’la kui ikka luban 30 kilo kaotada, siis ma seda pekki ka liigutan 😀

    Aga head uut aastat ja palju toredaid seiklusi teile ! 🙂

  • Avatar
    Vasta Helika 1. jaanuar 2018 at 22:58

    1. Oled hakkanud väga hästi läbi saama minu kooliõdede, – vennaga. Esimest korda otsisin siit blogist välja postituse just Teie ühistest tegemistest ja edaspidi avastasin end üha uuesti siit lehelt. Asusin lugema ka kõige vanemaid postitusi algusest peale ja Sinu elav kirjutamisstiil on lausa sõltuvust tekitav. Kui palju ma olen saanud pisarateni naerda ja kogeda sügavaid äratundmishetki – väga äge.
    2. 2017. aasta ja ma usun, et terve elu kõige parem osa oli minu tütre ootus ja sünd. Jagan täiega Sinu lastearmastust ja tunnen ka pidevat tungi neid armsaid tegelasi juurde soetada.
    3. Minu suurim soov 2018. aastaks on oma kodu. See on tõenäoliselt võimatult suur soov üheks aastaks, eriti kui ühtegi võimalust silmapiiril ei terenda, aga ma usun, et unistama peab! 🙂
    Head uut aastat ja palju erilisi hetki Teie perele!

  • Avatar
    Vasta C 1. jaanuar 2018 at 18:56

    Ma ilmselt nägin, et keegi jagas su blogipostitus fbs ja hakkasin lugema.

    Kõige ägedam aastast 2017 tütre sünd, heheee 😛

    Ja suurim soov..ei teagi, et laps oleks õnnelik ja terve ja, et aasta teises pooles uut beebit ootama jääksin rutem kui esimest last.
    No ja, et ma rahaliselt ilusti hakkama saaksin ja oskaksin majandada nii, et saan ka kõrvale raha panna 🙂

  • Avatar
    Vasta Jane 1. jaanuar 2018 at 18:12

    Mina googeldasin midagi, aga ei mäleta enam mida. Nii jõudsin siia lugema.
    Olen aus ja tunnistan, et mul oli pojaga samamoodi. Kuidagi ei saanud end kokku võetud, kuigi ma soovisin teda üle kõige siin maalimas. Praegu lükkan seda oma nooruse süüks. Kasvasin emaks koos temaga. Tütrega on hoopiski teistmoodi. Vahel tunnen mega süümepiinu selle kõige pärast.

    2017 aasta kõige parem osa oli see, et kolisime oma koju. Nii mõnus on siin toimetada. 🙂

    Uueks aastaks ei soovi ma muud, kui tervist oma lähedastele. Kõik muu on mööduv.

  • Avatar
    Vasta H 1. jaanuar 2018 at 14:50

    Ei mäletagi ,kuidas sattusin su blogi lugema.Aga su kirja pandu liigutas mind väga.Mu vanim laps,tütar,on sinuvanune.Ja siis on veel kaks poissi.Aga nii mõnigi kord mõtlen enda käitumise ja tegemiste ja mittetegemiste üle,kus sai ikka puusse pandud ja kui palju vigu tehtud.Aga ma ju ei osanud ,emaks olen kasvanud alles nende kolme lapsega.Ja võin su rahustuseks öelda,et vaatamata nendele möödalaskmistele kasvatuses,on mul tütrega väga lähedased suhted,kuigi ei ela ta Eestis ,ei möödu päevagi meie pikkadest vestlustest ja totakatest piltidest mis päeval toimunust úksteisele saadame.Sa oledki maailma parim ema oma kahele armsale silmaterale ka siis kui vahel endale tundub ,et kõik veab viltu.Parimat!

  • Avatar
    Vasta R 1. jaanuar 2018 at 14:30

    1. Ma ei teagi kuidas siia sattusin. Nime Mallukas olin kuulnud siit sealt mitu korda aga ei huvitanud üldse see mingi blogi värk. Esimene video mida nägin oli, kui Soomest tellitud beebiboxi avasid ja nii kuidagi jäingi blogi lugema.
    Eriti meeldisid teemad Mari arengust ja ka muredest…..minul endal kasvab kodud eriline poiss ja sain samastuda.
    Tänaseks oled oma mis oma….vahel (tegelt väga tihti) räägin mehele, et Mallu ütles ja Mallu tegi ja siis hakkab endal ka imelik ja lisan naljaviluks lõppu, et noh bestikas mul 😀
    Igatahes ma hoopis õpin sinult kogu aeg nii palju…..olema lapsega kannatlikum, lebom, rõõmsam ja mitte nii palju muretsema. Näitad megalt eeskuju selles osas! Lisaks meeldib suhe Kardoga, see lihtsalt on nii mõnna ja jällegi kui ta teeb miski imeliku nalja või ütleb ajuvaba lause, siis kujutan ette kuidas ma oma mehele silmi pööritaksin, aga vaatan, et saab ka teisiti, nagu sina, et naerad kaasa ja ongi lõbusam.
    Äge oled!
    2. 2017 oli nats igavavõitu aasta. Aga meelde jäävad mõnusad väljasõidud perega.
    3. Minu lapsega eriti ei saanud väiksena vabalt kõike teha. Õues jooksis suvas suunas minema, seetõttu jäid ära pargid ja mänguväljakud. Külas lõhkus asju ja lõi kaaslaseid, seega oli endal ebamugav ja raske külaskäike teha. Ja jätsin oma sotsiaalse elu soiku, sõbrad kadusid….
    2018 aastalt ootan vääääga, et mu ellu lisanduksid ka uued inimesed, tekiks sõpru, kellega koos lahedaid asju teha. Et selle aasta lõpus oleks inimesi, kes kutsuksid mind mehe ja miks mitte ka lapsega, kuhugile ühisele üritusele jne.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 1. jaanuar 2018 at 14:51

      Hei! No äge, et sattusid ja tore, et ikka käima jäänud oled :D! Muuseas, mina pööritan ka Kardo jutu peale vääääga tihti silmi, sest see vend ajab ainult mingit käojaani suust välja… 😀

      Selle lapsega mitte väljas käimisega saan seostuda, Mariga oli ka vahepeal VÕIMATU. Noh, mitte, et ta alles üleeile Selveris jeehat pannud poleks, nii, et me teda turvameestega taga otsisime 😀

  • Avatar
    Vasta Dinnu 1. jaanuar 2018 at 14:26

    Sinu blogisse sattusin nii ammu, et enam isegi ei mäleta kuidas… Kui oli igav, siis ikka tulin Malluka blogi lugema. Nüüd olen aga juba paar aastat olnud igapäevane lugeja? 2017. aasta kōige ägedam osa oli see, et ostsime elukaaslasega päris meie enda maalapi, mis on niii imeline, et me ei jōua oodata, millal sinna juba päris meie enda kodu saaksime ehitama hakata (ōnneks oleme elukaaslasega mōlemad nii noored (21 ja 23), et aega sellega veel on?). 2018nda aasta suurim soov oleks, et kōikidel lähedastel läheks hästi ning nad oleksid terved ja ōnnelikud? Soovin, et saaksin sel suvel ilusti ülikooli lōpetatud ning loodan, et saame elukaaslasega vōtta ühe kōigest vaba aasta, et minna Austraaliasse elu nautima ning oma kodu jaoks ka raha koguma??

  • Avatar
    Vasta Relika 1. jaanuar 2018 at 14:15

    See, kuidas ma su blogi lugema sattusin, ma ausalt öeldse ei mäletagi. Ju siis oli see juhuse taha ja
    see sobis mulle. Olen igapäeva lugeja. Meeldivad kõik postitused, elan sulle sisemiselt kaasa, vahel harva ka
    komenteerin, aga iial ei mõista hukka. See ei ole minu prioriteet.
    Soovin, et uus aasta tooks veel rohkem põnevaid ja kaasahaaravaid postitusi, mis koputavad südametunnistusele
    ja võid vastu rinda taguda ja öelda, et vot see oli küll hästi öeldud/kirjutatud.
    Ma loodan, et su perel läheb kõik üles mäge, naudid iga hetke, mida saate koos veeta ja soovin, et sa oskaks ennast
    kõrvalt vaadata, sest sa oled IMELINE.

    Aga, mis puutub 2017 ägedamasse osasse, siis ma ei teagi, kui äge see olla saab, aga mina õppisin selle aastaga ennast
    rohkem tundma. Viibisin palju üksi olles, et endas ja oma tunnetes selgusele jõuda. Lasin ajal minna nii, nagu see
    hetk minema pidin. Vaatasin palju enda sisse ja püüdsin ennast mõista. Nutsin, et saada tugevaks ja naersin, et näha oma
    nõrkusi. See kõik toimis, võin öelda, et minust sain uus inimene.
    Vaatan asju uue pilguga ja olen ise rohkem õnnelikum. Sest keegi teine ei tee meid õnnelikuks, kui mina ise.
    Selle aastaga võõrandusin ka palju oma sõpradest, sest ma ei saanud neist enam aru ja ma ei tundnud ennast nende seltsis
    hästi. Ma ei tea, mis sellise mõra meie vahele lõi, aga äkki ei olnud enam kõik õige. Ühtäkki kasvasime lahku. See tekitas omakorda
    stressi ja veel rohkem vajadust üksi olla.
    Detsembriks sain kõik klaaritud. Sõprusuhted said parandatud ja hingel oli kohe kuidagi kerge. Nüüd hoian sellest kõigest kümne
    küünega kinni ja uuel aastal püüan olla parem sõber.

    Minu 2018 suurim soov oleks oma elamine, kui vaid see lotojumal vaid naerataks.
    Aga kui soovida väikseid soove, siis soovin, et ma oskaks näha väikseid asju ja neid rohkem hinnata, olla õpihimuline ja teha neid asju,
    mis panevad liblikad kõhus lendama, naerda nii, et silmad on märjad ja neid hetki mitte kunagi unustada ning mis pealmine, armastada
    oma lähedasi ja püüda nendega nii palju aega veeta, kui elu on andnud.

    Imelist uut aastat sulle Mallukas!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 1. jaanuar 2018 at 14:52

      Nii ilus kommentaar, aitäh sulle ja kõike paremat uueks!

      • Avatar
        Vasta Siku 1. jaanuar 2018 at 17:05

        Oh, see andis kohe mulle ka jõudu! Kõik on ok, aga sellist endaga olemise ja miks mitte nutmise & naermise asja oleks vaja teha küll 🙂

  • Avatar
    Vasta Jane 1. jaanuar 2018 at 14:04

    Oh Mallu, nii tuttavad on su mõtted! Kõik lapsed on erinevad ja ka meie enda elukogemus kasvab iga päevaga. Sellist olendit nagu kõige parem ema ei ole olemas. See, mis loeb, on teadmine, et sa andsid täna endast parima.
    *Mina sattusin sinu blogi lugejaks perekooli kaudu. Ehk et – ei ole olemas negatiivset reklaami 😀
    *Kõige ägedam osa oli taipamine, et kõik minu unistused ja plaanid on tegelikult reaalsed, saavutatavad ja lihtsad.
    Paraku! tuli see taipamine tagantjäreletarkusena.
    *2018 võiks olla see aasta, kus leiutatakse palju uusi ravimeid ravimatutele haigustele. Okei, vähemalt üks, mis mulle sobiks:P

  • Avatar
    Vasta Merilin 1. jaanuar 2018 at 12:23

    1. Kuidas teie Malluka blogisse sattusite?
    Nägin Sind tv3 saates, kus abiellusid. Siis ei teinud välja. Kui nägin Sind blogijate auhinnajagamisel siis vaatasin, et mis see siis ära ei ole. Mis tas nii erilist on siis? Ja näed nüüd. Siin ma siis olen ja elan kaasa Sulle ja Su perele.
    2. Mis oli 2017 aasta kõige ägedam osa?
    Rammsteini kontsert, 10. aastapäev mehega.
    3. Mis oleks teie suurim soov 2018. aastaks?
    Leida minu silmi säramapanev töökoht.

  • Avatar
    Vasta Kris 1. jaanuar 2018 at 11:58

    Sattusin su blogisse päris ammu. Äkki siis kui Mari ootasid…aga tol ajal ei olnud igapäevane lugeja. Lihstalt lugesin siis kui aega sain või meelde tuli. Pead ei anna, aga oli see vist facebookis mingi jagatud postitus sinu arvamusest millegi kohta, mida sattusin lugema.
    Aktiivselt hakkasin lugema ca 3 a tagasi. Ma ikka ütlen veel kord, et su areng on olnud väga inspireeriv ja läbi blogi tundud mulle toreda inimesena.
    Aasta 2017 tähtsaim hetk oli kindlasti meie teise lapse sünd ning kasvatades teda valdavad mind vahel samasugused tunded nagu sa just kirjutasid..nagu oleks parem ema. Aga ma usun, et selles pole midagi halba :).
    Suurim soov aastas 2018.. tahaks lihtsalt, et kõik oleks terved ja õnnelikud! Loomulikult on ka minul 100 pisemat soovi, ei hakka siin neid ette laduma….aga lihtsalt sooviks, et kõik alustatud asjad oleksid viidud positiivse lõpuni 😀 vot!
    Head uut!

  • Avatar
    Vasta Reet 1. jaanuar 2018 at 11:53

    Lugenud olen Su blogi kuskil paar aastat. Ma teadsin ammu Sinust, aga siis kui omal tekkis lapse saamise soov, jäid Sina Lendet ootama ja need rasedajutud ja sünnitus oli huvitav lugemine. Pluss üldse oskad Sa jube huvitavalt kirjutada ja Sa tood oma elu täielikult avalikkuse ette. Postitusi tuleb Sul ka tihti, nii et mõnusat lugemist igaks päevaks. Olen Sulle n.ö truuks jäänud. On veel paar blogi mida loen, aga nad postitavad nii harva, et igasugune huvi kaob inimese vastu ära, kui ta nii igav on. Hahaa ?
    Minu kõige ägedam osa 2017 aastast oli pisitütre sünd. ?
    2018 aastat ei oska oodata midagi. Aga proovin saada paremaks inimeseks ja emaks. Pühendada end oma lapsele, temaga tegeleda ja teda arendada. Usun, kui laps suuremaks saab, tahab ta palju tähelepanu, ja saan oma nutisõltuvusest lahti. Kuna kui kui laps suurem, pole aega seda telefoni koguaeg haarata ja mõttetult scollida. Sest see on juba päris hirmus, mis sõltuvus see on.
    Lisaks.. katsun ollla tervislikum ja mõned kilod võiks alla võtta. ?
    See on kõik.
    Ilusat uut aastat Sulle Mallu!! ♥️??

  • Avatar
    Vasta Marge 1. jaanuar 2018 at 11:38

    1. Mina sattusin su blogi peale ajal kui sa abiellusid ? tv3 ju tegi sellest uudise ja kuidagi pärast seda olen sinu blogile truuks jäänud.. oleks sind vaid varem avastanud.
    2. 2017 oli väga raske aasta minu jaoks. Väga palju halba tuli minu peale. Aga pole ju halba ilma heata. Tänu sellele halvale olen tutvunud niii niii ägedate ja positiivsete inimestega. Ma poleks iial uskunud et maailmas võib selliseid inimesi olla ja praegu ma ei kujutals ettegi oma elu nendeta. Olen nii tänulik nende inimeste eest.
    3. 2018 aasta soovin Et mu lähedased oleksid terved ja õnnelikud.
    Ja ise soovin olla edukas uutes ettevõtmistes.

  • Avatar
    Vasta Maria 1. jaanuar 2018 at 11:36

    1. Puht juhuslikult! Toona oli mingi skandaal sinu ja Grete Kleini vahel! Hakkas lihtsalt huvitama, kes sa oled. Mäletasin veel ähmaselt, et kunagi näidati sinu pulmi uudistes 😀 Ja näed, peale seda peaaegu iga päev chekkan su blogi! Väga vinge ja elurõõmus inimene oled 🙂

    2. Reisimine ja ametikõrgendus

    3. Osata nautida ja tunda rohkem rõõmu lihtsatest asjadest!

  • Avatar
    Vasta Glara 1. jaanuar 2018 at 11:02

    1. Ma sattusin juhuslikult, kommenteerisid, soovitasid Saritat ning käisin ise ka tema juures ära. Jäin tema juurde käima ning Sinu blogi loen ka edasi
    2. Mul möödus 2017 tôötähe all ning tänu sellele sain reisida palju!
    3. Tahaks hirmsasti juba lapseootele jääda, nii loodan et õnnestub(2a proovimist, ka hormoonidega). Ja siis veel reisida ja trennis käia.

  • Avatar
    Vasta Triine 1. jaanuar 2018 at 10:48

    Mina sattusin läbi Triinu Liisi, enne ma teadsin soovijatest üldse väga palju vähem, nii et tänks Triinule ka❤?
    2017 on üldse väga muutlik ja õpetlik olnud, kindlasti oli Islandi reis üks meeldejäävamaid.
    Ja 2018 tahaks lõpuks iseendaga igasugune rahulolu saavutada, igal elualal.

    Ja Sulle, Mallukas, soovin hästi head ja armastuserohket aastat! Nii tore on ka sinu “kasvamist/arenemist” näha nii eluliselt 🙂
    Kõike kõige mõnusamat ja paremat teie perele!?

  • Avatar
    Vasta Jane 1. jaanuar 2018 at 04:09

    1. Parim sõbranna luges sind j siis ma mõtlesin et persse kui tema loeb hakkan mina k alugema
    2. oeh ma ei tea niimoodi
    3. kaalust alla võtta ~15kg

  • Avatar
    Vasta Nella 1. jaanuar 2018 at 04:01

    Kusjuures just hiljuti ma kellegagi arutasin, et su blogi on teistmoodi, minu arvamus oli, et sa ei lahmi enam ja mulle see väga meeldib. Mulle on su blogi muidugi alati meeldinud, aga ilmselt oleme me “suureks” saanud umbes sama tempoga. Su huumor meeldib, su suur süda meeldib, kõik on aus. Sinu blogi hakkasin lugema ilmselt, kuna miljon aastat tagasi töötasime natuke aega koos ja no ikka oli veits põnevam lugeda kellegi kohta, keda veidi tead ka. Oled siiani ainus, kelle blogi viitsin külastada.
    2017 aasta ja ilmselt terve senise elu parim sündmus on minu poja saabumine minu ellu❤️?? 2018 suurim soov on olla õnnelik! Seda soovin ka teistele! Seda soovin ka sulle ja sinu perele! ❤️

  • Avatar
    Vasta Leen 1. jaanuar 2018 at 03:01

    1) sõbrannaga poest olles ca 4 aastat tagasi näitas mulle et näeeeee see on see Mallukas juuu, ei tabanud siis ära kellest v millest käib jutt. Kodus suurisin välja ja no vot, siin ma olen 4 aastat igapäev juba jälgin huviga sinu tegemisi.
    2)neid häid hetki oli 2017 aastas palju, aga kõige erilisem ikka päris oma kauaoodatud kodu soetamine.
    3) 2018 soovin olla veel õnnelikum kui eelnevatel aastatel, nautida väkseid asju ja loomulikult harida ennast, et püüelda unistuste firma loomiseni.
    Kõike parimat ja imelist uut aastat ! 🙂

  • Avatar
    Vasta Kristi 1. jaanuar 2018 at 00:43

    1. See oli sinu Mari raseduse lõpp suht, hakkasid juba sünnitama, aga mina olin just rasedaks jäänud ja sa tundusid kohe nii lahe 😀 avameelne ja aus 😀 jätka samas vaimus ?
    2. Teise tütre sünd jaanuaris 2017 ? aasta täis avastamist, rõõmu ja jagamist 😉 kahe lapsega aeg lihtsalt lendab, see aasta làks nagu niuhti 😀
    3. Ootan lotovõitu, ilusat suve ja head tervist oma perele 😉
    Head uut aastat!

  • Avatar
    Vasta Kätlin 1. jaanuar 2018 at 00:33

    Krt, kui hea postitus! Natuke kurb, üdini aus ja siiras. Eks see emaks olemine tuleb aastatega üha paremini välja. Tunnen ennast vahel lihtsalt niiiiiii halva emana, et nutta tahaks. Teinekord mõtlen, et kas ma ikka oskan ema olla. .. Aga see selleks!
    1) olen palju kordi mõelnud, et kuidas. Jaaaa, ma ei teagi. Ilmselt keegi jagas sinu mingit postitust Fb- s vms. Ma isegi ei tea mitu aastat ma su “klient” olen olnud ? Pakun, et äkki 3-4 aastat?
    2) Hmmm.. ma ei oskagi midagi sellist välja tuua. Terve see aasta oli ikkagi enamasti hea.
    3) Et kõik mu lähedased oleksid hoitud, kaitstud ja terved. Kõik ülejäänu on igaühe juba enda teha ?

  • Avatar
    Vasta R 1. jaanuar 2018 at 00:05

    1. Minu fb sõprade seas oli inimesi kes sinu postitusi kommenteerisid ja nii need mulle silma jäid ja lugema hakkasin.
    2. Kõige ägedam osa oli kindlasti tütre sünd. See oli nii äge ja läheks iga kell uuesti sünnitama. Teine mitte nii äge aga kindlasti once in a lifetime kogemus oli see kui 8cm nuga tervenisti selga uppus.
    3. Suurim soov oleks kool lõpetada, aga praeguste plaanide järgi see siiski 2018 ei juhtu.

    Kell on 00.03 seega HEAD UUT AASTAT KÕIGILE!

  • Avatar
    Vasta Kirsika 31. detsember 2017 at 23:29

    Sattusin siia blogisse, siis kui abiellusite. Olin selle just avastanud feisbuugis äkki?! Ja siis näidati tv3s ja nagu jäingi jälgima.
    2017 aasta oli super. Kindlaid näiteid ei tule hetkel ette.
    2018 aastast loodan saada meie maja lõplikult valmis.

    Head aastavahetust ja paremat uut aastat!

  • Avatar
    Vasta Taisi 31. detsember 2017 at 23:25

    Ma ei mäleta millal, aga mäletan, et enne seda mu õde rääki sinust ja su tegemistest nii palju ja siis mõtlesingi, et pean ise tulema lugema ja siiamaani siin 😀
    Tänu sinule tuli mul soov üleüldse ka ise hakata blogi pidama ja seda teen ka siiani 🙂
    2017 aasta kõige ägedam osa oli minu põhikooli lõpp ma arvan 🙂
    Ja 2018 aasta suurim soov oleks mul lõpetada edukalt kümnes klass, kuid hetkel kahtlen selles, sest ma ei oska öelda kuidas inglise keele ülemineku eksam läheks, sest ma ei oska seda 😀

    Ilusat vana-aasta lõppu teile ja veel paremat uue algust!?

  • Avatar
    Vasta Kris 31. detsember 2017 at 23:03

    Kuidas ma sattusin su blogi lugema…krt, kesse enam mäletab. No ausalt noh! 2017 aasta parim osa oli, et abiellusin oma unistuste mehega. 2018 aasta suurimad soovid on olla hea ema oma lastele ning unistan ka uuest ( ja paremast) elukohast. Tasa ja targu! 🙂

  • Avatar
    Vasta getter 31. detsember 2017 at 23:02

    1. Mina sattusin siia juba kui sa Mari ootuse ajal kirjutama hakkasid ja siiani olen truu lugeja?
    2. 2017 oli nii äge aasta üldse, mu mudilane sai aastaseks ja kõige ägedam asi oli see, et täitus minu ja elukaaslane pikaaegne unistus, me ostsime maja?
    3. Järgmise aasta kõige suurem soov oleks, et mu isa saaks lõpuks oma lapselast näha ja külla meile tulla, ta pole pea 20 aastat Eestis käinud, et see oleks küll äge ja eriti tore oleks teda uues kodus vastu võtta?

  • Avatar
    Vasta Leinakask 31. detsember 2017 at 22:45

    1. Ei mäleta 🙂
    2. Loobusin riigiametniku tööst 🙂
    3. Oma klaasisulatusahi palun, palun 🙂

  • Avatar
    Vasta Katriin 31. detsember 2017 at 22:45

    Sattusin vist peale sinu esimese raamatu ilmumist äkki.
    Kõige ägedam ongi tänane päev – kõik tundub kuidagi väga paigas ja tasakaalus, edasi seda ainult kasvatada. Suurim soov on kooselu temaga 2018 lõpuks 🙂

    Head varsti algavat uut aastat sulle ja perele ja lugejatele!!!!!!!!!

  • Avatar
    Vasta Leinakask 31. detsember 2017 at 22:43

    1. Ei mäleta 🙂
    2. Loobusin riigiametniku tööst 🙂
    3.Oma klaasisulatusahi palun, palun 🙂

  • Avatar
    Vasta Kati 31. detsember 2017 at 22:38

    1. Olen ka ise oktoobri tirtsu ema ja beebigrupis kuidagi tuli juttu. Ja nii ma siis tsekkasin seda kuulsat Mallukat. Ja kuna iga postitus on huvitav lugemine siis nii ma siia jäingi 🙂
    2. Kõige ägedam osa on olnud ühe aasta ja kahe kuuse plika kasvamine
    3. Miljoni võitu ma ei ootagi kuid soovin et saaksime hakkama ka uuel 2018 aastal

    Sulle kallis Mariann aga rohkelt toredaid hetki oma perega ja kihvte postitusi 🙂

  • Avatar
    Vasta Raily 31. detsember 2017 at 22:37

    1) kõik aina rääkisid ja rääkisid Mallukast. Mingi aeg jäi fb silma kui keegi likes su blogi siis sai ise ka lugema hakatud ?
    2) kolmanda poja sünd. ?
    3) minu kõige suurim soov on endale oma korter saada. (Saaks vähemalt uuel aastal pangalt rohelise tule) (siiani on vastus küll ühel või teisel põhjusel ei olnud) vanem poeg saab kevadel 14 ja sama kaua olen ka üürikates elanud. Ise enesest siin kandis ei ole kallid korterid aga minu jõud ei käi kahjuks sellest üle ?

  • Avatar
    Vasta Renna 31. detsember 2017 at 21:57

    Sattusin sinu kui blogija peale ajal kui sa figureerisid telekas, saate nime ei mäleta, midagi telesaadete kommenteerimisega seotud. Siis sa just kõige meeldivamat muljet ei jätnud ja blogisse igapäevaseks jälgijaks ka ei tulnud. Kuidagi ajaga, ehk peale sinu pulmi aga hakkasin rohkem ja rohkem lugema sinu postitusi ja nüüd vist tõesti sinu andunud fänn. No nii chilli ja positiivselt elu võtvat inimest on raske mitte jälgida. Niiet võib öelda küll, et ajaga inimesed muutuvad.

    Kõige ägedam osa oli 2017 aastal rasedus. Siiani pole asja mis mulle rohkem meeldinud oleks. Võiksin olla igavesti rase. Kahjuks ei osanud ette aimata, et ühe rübliku kasvatamine nii raske on ja elu kardinaalselt muutub ja mitte alati heas suunas. Muidugi on tore, et on olemas pisike inimene, kes on reaalselt minu ja keda ma armastan, kuid ei osanud oodata, et sellega kaotan ma üle poolte oma tuttavatest, keda niigi oli vähe. Keegi lihtsalt ei julge enam suhelda ja käitutakse ning arvatakse, et mul muuks pole aega kui lapsele, olgugi et ma pole seda ise kuidagi mõista andnud. Mis seal ikka 🙂

    Suurim soov uueks aastaks – mõtlesin et ehk võiks see olla, et needsamad sõbrad ilmuks tagasi ja ma muutun vähem depressiivseks, kuid ei. Pigem soovin, et elu muutuks majanduslikult stabiilsemaks, elukaaslane hakkaks elama ja käituma vastutustundlikumalt ning järgmise aasta lõpuks poleks ma ise nii negatiivse maailmavaatega 🙂

    • Avatar
      Vasta väga väga naine 31. detsember 2017 at 22:41

      Kallistus! Virtuaalne, aga võõralt inimeselt vbla ei tahakski mud.
      Ja ma mõtlen seda tõsiselt.

  • Avatar
    Vasta Kollaneliblikas 31. detsember 2017 at 21:44

    1.Minu kaasa kinkis mulle Sinu raamatu, selle, kus Mari Sinu kõhus oli ja sealt edasi hakkasin ka blogi külastajaks!
    2. 2017 aasta märtsikuu 30.kuupäeval sündis minu/meie teine poja Valter!
    3. Järgmiselt aastalt soovin eelkõige rahulikku maailma meie kõigi ümber!

    Head vana- aasta lõppu Mallukas! ?

  • Avatar
    Vasta Kõmaki 31. detsember 2017 at 21:25

    Ma olin kuulnud tükk aega kellegist Mallukast aga ma kunagi ei süvenenud. 2014a oli jälle mingi blogimaailma “käts”, mõtlesin et no eks loen ka siis, saan ka seltskonnas kaasa rääkida, muidu loll nagu laua jalg. ?
    Kui teised kritiseerisid sind minu seltskonnas, siis minule hakkasid esimesest hetkes meeldima. Ma olen ise introvert aga sama moodi otse ja “enne ütle, siis mõtle” ütlemisega.
    No ja siin ma nüüd olen, Malluka blogi sõltlane.?

    2017 ägedam osa? Tütre sünd (teine laps), kaua tehtud kaunikene.

    2018? Oleks seda tervist ja jaksu. Olen sinuga samas vanuses aga nagu mingi vanur, sada häda küljes.?
    No jaaa, paks olen kaa, võiks võluväel saledaks saada ja rikkaks.

    Head vana ja ilusat uut Teie perele! ??

  • Avatar
    Vasta Liisu 31. detsember 2017 at 20:57

    Teadsin su blogi tegelikult ammu, aga ei lugenud seda ja ei süvenenud , aga nüüd sel aastal mingiaeg hakkasin huvi tundma , kuna mul ka Lende vanune tütretirts(esimene laps),siis huvitav lugeda kuidas areneb ja kõike muud. Ma igapäev ootan uusi blog postitusi(telefonis isegi lemmikutes) ; ). Te olete väga vahva perekond! Ilusat vana-aasta lõppu ja imelist uut aastat ja salasoovide täitumisi teie perele;)?????

  • Avatar
    Vasta KK 31. detsember 2017 at 20:56

    Blogisse sattusin suht juhuslikult juba päris ammu aga igapäevaselt hakkasin jälgima alates sellest postitusest kui sa ühe päevaga blondiks hakkasid. ?
    2017 aastast oli kõige ägedam uue töökoha leidmine pärast pikka otsimist. ?
    2018 aastast ootan, et kõigi mu lähedastega oleks kõik korras ja üldse, et tuleks üks rahulik ja õnnelik aasta!
    P.S ja muidugi et oleks ikka palju lahedaid postitusi siin blogis!
    Head vana-aasta lõppu sulle ja su toredale perele ja olge sama vahvad edasi! ?

  • Avatar
    Vasta Evy 31. detsember 2017 at 20:52

    Kunagi viskas päris palju mulle ette sinu blogis. Ju siis tuttavad jagasid vms. Igatahes sattusin lugema ja mõtlesin et nagu mida see inimene ajab… ise täiskasvanud inimene ja selline jutt.. panin kinni ja rohkem ei avanud. Aga siiski.. olin vist su lehekülge likenud aga tuli ette sinu esimene laiv mille käima panin ja pärasat seda olen su lehekülje igapäevane stalker… no lihtsalt nii minu inimene.. miks võib olla kunagi jutt häiriv tundus? Aa. Sest olen ise samasugune ?

    2017 aasta parim osa oli see; et läksin kahe väikese lapse kõrvalt ülikooli. Pisem saab nüüd alles aastaseks ja suurem. 2.5 aastane.

    2018 aastal ootan põnevusega meie esimest välismaa reisi ja

  • Avatar
    Vasta Taisi 31. detsember 2017 at 20:30

    Kõigepealt ilusat ja meeleolukat vana-aasta lõppu!
    1. Fb vöi sõbranna kaudu ~3-4a tagasi. Lugesin kõik vanad postitused ka veel läbi, jube huvitav oli 🙂
    2. Sain elu esimese täistööajaga töö.
    3. Sooviks lõpuks oma kodu osta!

  • Avatar
    Vasta Liisi 31. detsember 2017 at 20:29

    Juhuslikult facebookis sattus silma ja kuna tekst jookseb ladusalt, oli hea lugeda 🙂 2017 aasta suursündmus nr 1 teise lapse koolitee algus, seejärel Tenerife ja Horvaatia reis. 2018 aastalt ootan tööalseid muutusi ja seda “õiget” ideed oma äri jaoks. Mõtteid palju, kuid äratundmist pole veel tulnud.

  • Avatar
    Vasta Marju 31. detsember 2017 at 20:28

    Malluka blogi avastasin enda jaoks kui su pulma tv3 näidati.
    Kõige parem asi see aasta oli see kui sain päästa ühe kassipoja merekoolist. Nüüd ta siin nurrub nii mõnustasti. Ja muidugi mu lapsed.
    Ning kõige suurem soov oleks teha mata riigieksam ära et sügisel ülikooli minna.

  • Avatar
    Vasta Eneli 31. detsember 2017 at 20:26

    Ma olen su blogi nii kaua lugenud, et enam ei mäletagi kust ja miks ja mida. Su arengut inimesena on olnud hea jälgida ning minu meelest sa oled täiega äge 🙂
    2017 on olnud raske aasta. Laps on olnud nii palju haige ja haiglas ning operatsioon oli ka veel aasta lõpus.
    Uuelt aastalt loodan üle kõige lapsele tervist 🙂
    Head vana aasta lõppu ja väga head uut aastat kõigile!

  • Avatar
    Vasta Annika 31. detsember 2017 at 20:09

    1.Kuidas teie Malluka blogisse sattusite? Kui Mari ootasid ja ilmselt ka selle hitleremmede klubi pärast 😀
    2.Mis oli 2017 aasta kõige ägedam osa? Oma päris kodu.
    3.Mis oleks teie suurim soov 2018. aastaks? Et ma lõpuks ometi oskaks raha kõrvale panna ja Maltal ära käiks.

  • Avatar
    Vasta Anett 31. detsember 2017 at 19:55

    Leidsin su blogi kui ise rase olin ja tahtsin rohkem teada rasedate ja beebiemmede kogemustest. Nii hea oli lugeda ausat juttu, mitte sellist “rasedus on kõige õndsam asi maailmas ja päike paistab igast ilmakaarest, nii tore on lihtsalt 24/7 ja lasen vikerkaarel liugu”. Tegelikult on rasedus peale selle õndsuse ka palju muid asju. Eriti see esimene.

    2017 aasta kõige ägedam osa oli vist see, et ma blogima hakkasin. See võttis mult palju julgust ja tänu sellele tunnen, et olen julgenud veel mitmeid samme astuda, mida muidu poleks julgenud.

    Suurim soov on see, et inimesed austaksid rohkem teisi. Inimesi ja loomi ja lapsi ja vanasid ja noori ja otseloomulikult iseennast. Lahke olemine ei võta tükki küljest. Kindness doesn’t cost a thing so sprinkle that shit everywhere!

  • Avatar
    Vasta Liisa 31. detsember 2017 at 19:42

    Blogisse sattusin juhuslikult kaua aega tagasi, vist kui Mari ootasid 🙂
    2017a kõige ägedam osa oli vist oma korteri köögiremont, kuigi veel vaja lae paneelid panna.
    Suurim soov aastal 2018a et meie poja südameopp läheks hästi ja taastumine oleks kiire! 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 19:57

      Tervisi su pojale, olen kindel, et kõik läheb hästi 🙂

  • Avatar
    Vasta C 31. detsember 2017 at 19:40

    * Blogisse sattusin lugema siis kui sa Mari ootasid..nii lahe lugemine oli (on siiani), et lugesin terve blogi läbi 😀
    * 2017 kõige ägedam oli Tallinnasse tagasi kolimine ja teise tütre sünd 🙂
    * 2018 loodan kodu ära sisustada ja paar koolitust läbida.

    Head vana aasta lõppu Mallukas!

  • Avatar
    Vasta Ma 31. detsember 2017 at 19:38

    Ahhhh, mine metsa! Su postitus ajab mind nii-nii nutma! Ma ei teagi täpselt põhjust!? Ka mina võin öelda, et kasvan ajaga paremaks emaks. Oskan oma teisele lapsele palju parem olla, kui esimesele alguses olin.
    1. Sinu blogisse sattusin ühe toonase heiteri kaudu. Ise heitisin ka. Nüüd armastan!?❤
    2. 2017. a tõi meie perre uue beebi. Suuremaks pereks kasvamine on olnud nii mõnus ja tore aeg.
    3. Suurim soov uueks aastaks on, et kõikidel minu lähedastel läheks hästi. Soovin ka, et uus beebi saaks turvaliselt meie juurde tulla. Ja no üht head käru oleks ka vaja, millesse kaks pisikest (aga erinevas vanuses) last kenasti kokku pakkida. 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 19:58

      Mina tean, miks sa nutad, eks see rasedus olegi 😀

  • Avatar
    Vasta Lisanne 31. detsember 2017 at 19:35

    1. Täpselt enam ei mäletagi kuidas siia blogisse sattusin. Võimalik, et hakkasin jälgima kui Mari ootasite.
    Nüüd 2017 kui enda lapsukene sündis siis hakkasin tihedamini jälgima.

    2. Kõige ägedam osa oli kindlasti see, et minu ellu tuli veebruaris üks ilmaime❤

    3. 2018 soovin ennast, toitumist ja suhtumist ellu muuta. Samuti üritan rohkem kodust välja saada ja mitte rohkem patja nutta.

    Ilusat vana lõppu ja veel paremat uut!❤

  • Avatar
    Vasta Geidi 31. detsember 2017 at 19:30

    ma nii vana lugeja, et ei mäleta kuidas siia sattusin.
    2017 oli väha suurte muutustega aasta aga heade muutustega.
    2018 tahan oma kodu valmis!!!

  • Avatar
    Vasta Tups 31. detsember 2017 at 19:30

    1. Sinu blogi hakkasin lugema üle aasta tagasi, kui veel Lendet ootasid. Ilmselt sattusin a la Delfi või Õhtulehe kaudu, kui nad Malluka vägitegudest järjekordse artikli olid valmis treinud 😀 Mulle jättis kustumatu mulje, kui sa viimase vindi peal olles live´i tegid ja näitasid, kui suur su kõht on ja enda üle nalja viskasid 😀 See oli nii eluterve suhtumine mu meelest. Üleüldse sinu muretu suhtumine elusse on mulle hästi mõjunud, sest ma olen ise maailmameister muretsemises ja etteplaneerimises ning kuna viimased aastad on kõik plaanid nii vastu taevast lennanud, siis muretu suhtumine kuluks väga ära. Ja kui tuju paha, siis Malluka blogi teeb alati tuju heaks.
    2. Raske midagi konkreetset välja tuua, üldjoontes ei olnud eriti hea aasta 😀 Võimalik, et taas kooliminek. Olen koolihaige, kogu aeg peab midagi õppima 🙂 Hoiab depressiivsed mõtted ka eemal, kui on vaja tegutseda millegi nimel.
    3. Suurim soov 2018.aastaks olekski see, et muretseksin vähem ja laseksin elul lihtsalt voolata.

    Seda tahtsin ka öelda, et sinu blogisid lugedes olen jõudnud äratundmiseni, et selline ema nagu sa oma lastele oled, on ikka ütlemata äge! Just see muretu suhtumine ja mitte liigne muretsemine. Igasugune paanika-jaanika ajab lapsed ka stressi. Usun, et su lastel on väga rõõmus meel, et neil just selline ema on 🙂

  • Avatar
    Vasta Helina 31. detsember 2017 at 19:28

    Mallu blogi loen sest ajast kui sa Marit ootama jäid. Ootasin ka samal ajal oma oktoobriplikat 🙂
    2017 kõige ägedam oli vast see, et ääretult palju sai kõike koos perega tehtud.
    2018 võiks tuua lastele vähem arste ja haiglaid. Reaalselt olin iga kuu kaks nädalat lehel ja trampisin mööda arste ja haiglaid jne. Poja vajub siiani kaameks kui ütlen sõna arst :/

  • Avatar
    Vasta Kadi 31. detsember 2017 at 19:21

    Sattusin siia ikka selle kuulsa füüreremade teema peale, kui see ajakirjandusest läbi jooksis. Enne seda ei teadnud blogidest midagi.
    2017 aasta rõõmsaim sündmus oli kindlasti mu kolmanda lapse sünd. 2018 sooviks kas midagi ägedat õppima minna või kodus mingi raha teenimisvõimaluse leida, et ei peaks vanale tookohale tagasi minema, kui laps piisavalt vana. Veel sooviks, et lähinädalatel saaks oma kodu suurendada ja suvel suvila ära remontida. Aa, kevadel köögiremomdi tahaks ka ära teha. Sellised tagasihoidlikud soovid. ?

  • Avatar
    Vasta Merlin 31. detsember 2017 at 19:21

    1 Kuidas teie Malluka blogisse sattusite? Kuidagi juhuslikult☺
    2 Mis oli 2017 aasta kõige ägedam osa? Purjereis Tenerifelt Kieli☺
    3 Mis oleks teie suurim soov 2018. aastaks? Saada päris oma kodu….

  • Avatar
    Vasta väga väga naine 31. detsember 2017 at 19:19

    1) Esimest korda siis, kui oli … no mingi titevärk oli, millega sa lausa kuulsaks said? Mu oma laps(ed) olid siis veel parasjagu nii pisikesed, et eriti just rasedus oli mu meelest põnev ja jälgisin huviga. Mitte kogu aeg, mitte hullunult, aga “see on tal ka samamoodi” ja “see on tal ikka üleni teistmoodi” ja “taevake, ta on ikka nii noor!!!” Mõne postiga tundsin ühendust täiesti titeteema-väliselt ( kuidas siis küll nii?
    30. detsember 2012Kommentaarid puuduvad
    Ma igatsen oma sõpra. Ükskõik mitu korda ma endale kinnitan, et saab ka ilma, siis tegelikult ikka ei saa ka.

    Ma igatsen meie hängimisi ja meie nalju ja seda, kuidas ma kõiki oma jaburaid ideid jagada sain ja kuidas alati jumala pohhui oli ja kuidas kõik sai lihtsalt ära naerda. Junõu?

    ….aaaand it’s gone) nt.

    2) päriselt? Nagu KÕIGE?
    See romaanivõistluste tulemuste ootamise aeg, kus ma olin juba saanud kõne, et tulge palun kohale, aga ei teadnud veel, miks.
    Muidu … samas see oli selline rõverahutu tunne siis. Nagu kogu aeg sügeleks, aga sügada veel ei saaaaaa.
    Üks suvine sünnipäevapidu 2 päeva oli ka väga üle prahi hea.

    3) TITAAAAAAAAAAAAA!!!!

  • Avatar
    Vasta A. 31. detsember 2017 at 19:18

    Blogisse sattusin et vaadata kes see Mallukas selline on.
    Parim osa 2017 oli lapse sünd ja 2018 parim ootus on pulmad.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 19:18

      Sul ikka hea aasta olnud ja tuleb ka vast hea aasta :D!

  • Avatar
    Vasta marge 31. detsember 2017 at 19:10

    1. Hitleremmede postitus. Siiani parim postitus ☺
    2. See oli sitt aasta, seega ma usun et ägedam osa tuleb 2018a alles ?
    3. Rikkkkkkkaaaks saada! ?

  • Avatar
    Vasta Kai 31. detsember 2017 at 19:08

    1. Ma täpselt ei mäleta. Vist oli siis kui sa sünnitasid ja sellest laivi tegid…
    2. 2017 oli imeline aasta. Sain omale 2 triipu, abiellusin, jõudsin lapse ära ka sünnitada, ostsime uue auto (eelkõige lapse pärast) ja saime pangalt vastuse et saame laenu uue kodu ostmiseks ☺️
    3. Nüüd loodan et 2018 saame päriselt kätte ka uue kodu. (eelnevate kogemuste pärast ei usu seda enne kui võtmed käes on). Ja üldse loodan, et uus aasta läheb sama hästi kui 2017.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 19:12

      Oh, sul on küll hea aasta olnud, palju õnne!!!

      • Avatar
        Vasta Kai 31. detsember 2017 at 20:27

        Aitähh! Eks neid kurbi hetki ka ole olnud. Aga rõõmu on palju rohkem olnud. Ma olen nii rahul selle aastaga ?

  • Avatar
    Vasta Madlen 31. detsember 2017 at 19:02

    1. Mäletan, et keegi mu sõpradest laikis Mari pilti fb-is, ta oli kuskil väikeses basseinis vihm käes. Niimoodi tekkiski huvi su blogi vastu, läksin lugema 🙂
    2. Ei oska nii öelda, kõik on huvitavad ja ägedad.
    3. Et saaksin ülikoolis hästi hakkama ning elukaaslane saaks auto remondi pärast võetud laenud makstud 🙂
    Head vana-aasta lõppu ja veel paremat sulle! 🙂

  • Avatar
    Vasta Jkk 31. detsember 2017 at 19:02

    Kuidas teie Malluka blogisse sattusite? Hitler-emme teemaga sattusin blogisse.
    Mis oli 2017 aasta kõige ägedam osa? Saime päris oma kodu ja laps sai oma vajadustele vastava kooli ja ravi.
    Mis oleks teie suurim soov 2018. aastaks?Saada peale 3,5 aastat proovimist lõpuks elukaaslasega ühise lapse.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 19:12

      Hoian teie beebi tulekule pöialt 🙂

  • Avatar
    Vasta Annika 31. detsember 2017 at 18:58

    Jälgisin natuke juba paar aastat tagasi kuid mitte huviga. Selle aasta alguses avasin oma silmad ja nägin kui suure südamega sa tegelikult oled..mulle meeldid sa just praegu rohkem kui enne sest nüüd väärtustad sa õigeid asju nagu pere ,oled õnnelik nende väikeste ja lihtsate asjade üle…mitte materiaalsetes asjades kinni ning oled lihtsalt kuidagi nii südamelähedaseks saanud. 2018 aasta suurim soov on rohkem võimalusi perega koos puhata ja lihtsalt tunda elust rõõmu. Kuna mul endal oli väga raske sünnitus ja selle tõttu laps hakkas asju hiljem tegema olen nagu sina õnnelik nende väikeste asjade eest nagu lapse rääkima hakkamine jne mida paljud ei mõista kui nende laps juba arvutab 2 aastaselt ?
    Aga lõpetuseks head vana lõppu ja et uus veel parem tuleks ? Jätka samas vaimus ?

  • Avatar
    Vasta M. 31. detsember 2017 at 18:52

    1. Mina sattusin sinu blogi põhjalikumalt jälgima peale ajakirja intervjuu lugemist( tegemist oli vist “nipiraamatu” ajakirjaga, pole päris kindel).
    2. Peale mitmeid-mitmeid aastaid ravi saamist oli esimene ivf-katse(mis küll ebaõnnestus), et ka beebi meie juurde jõuaks ühel hetkel.
    3. Loodan pääseda uuele ivf-katsele, kui organism vähegi loa annab.
    Ja endiselt jälgin malluka blogi ?

  • Avatar
    Vasta Karmen 31. detsember 2017 at 18:48

    Esiteks sattusin blogisse ilmselt läbi kellegi, kes Sind juba jälgis ja mõnda posti jagas.
    Teiseks, aasta kõige ägedam osa oli, kui beebi hakkas esimesi sõnu ütlema ja kõndima ❤️
    Kolmandaks, minu kõige suurem soov oleks ARK’i eksamid ära teha ja load saada! 🙂

  • Avatar
    Vasta Christina 31. detsember 2017 at 18:48

    Ma isegi ei mäleta kuidas ma siia sattusin, aga tean seda et ootasin koguaeg põnevusega uut postitust ja lugesin isegi kõik vanad postitused läbi.
    Kõige ägedab osa 2017 aasta juures oli kindlasti suvi mis oli täis meeldejäävaid sündmusi.
    Kõige suurem soov 2018 aastaks on jõuda lõpude lõpuks oma ideaal kaaluni koos #teammallukas #teemekoos2018

  • Avatar
    Vasta F 31. detsember 2017 at 18:48

    1. Igalpool kuulsin nime Mallukas ja siis üks päev otsustasin ka siis lugeda ja uurida kes see Mallukas siis on. Hakkasin lugema su blogi ja tänase päevani loen. Vaadates saadet “Me saame lapse” tundusid veel rohkem põnevam ja nii ma siin fännan ja ootan su postitusi. Olen su vaikne jälgija kes loeb blogi aga harva kommenteerib. 🙂
    2. Kõige ägedam osa oli kindlasti see kui saime mehega teada et ootame oma esimest last. Oleme nii kaua ootanud seda hetke.
    3. Suurim soov oleks lõpuks oma kodu ostuga kuhugi jõuda. Oleme mitu korda üle saanud. Omanikud otsustavad millegipärast mitte müüa või pank jamab. Tahaks enne beebit oma kodu saada.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 19:16

      Palju õnne beebi puhul!

  • Avatar
    Vasta 2017 31. detsember 2017 at 18:46

    Siia sattumist enam ei mäleta, kuid ju ta miski heategevuse või mõne Elu24 teema kaudu oli! ? 2017 kõige ägedam osa oli suvi. Kuidagi ilus ja maaliline ja rahulik. No ja muidugi oma maja ostmine ning kolimine. 2018 aastaks soovin, et mu rasedus kulgeks hästi ning saaksin oma esimese lapsega täpselt neid samu ilusaid tundeid tunda.

  • Avatar
    Vasta Efka 31. detsember 2017 at 18:45

    Vaatasin saadet “me saame lapse” ja kuna enne seda nii palju räägiti sinust (ronib igale poole, näidatakse ainult Mallukat jne) siis tekkis uudishimu et no kes krt see Mallukas on 😀 ja suur aitäh et minus see uudishimu tekitati:) 2017 oli meie perele suur õnnestumise aasta, kuna lõpuks ometi saame väikse preili oma perele lisaks.. See oli meie ainus soov ja see täitus 🙂 uuel aastal tahaks olla nii tubli ja ettevõtlik et lähen õpin eriala(algul tundus imelik 30selt eriala minna õppima).. Loodan et torgitakse veidi ses osas tagant ja ei loobu enne kui olen seda teinud 🙂

  • Avatar
    Vasta E.e 31. detsember 2017 at 18:45

    1. Sattusin ilmselt delfi.ee kaudu, mis sinu rasedusaegseid postitusi jagas (oli see Delfi?). Ikka mitu head aastat tagasi ja sellest ajast saati olen blogi ka lugenud. Nüüd on palju lihtsam ja mõnusam lugeda kui alguses, toona mind hirmsasti häirisid kõik need roppused, mis lausetesse ära eksisid.

    2. Kõige ägedam on vist olnud kolme beebi sünd, kellest ükski pole küll minu oma, aga kõik üsna lähedased 🙂

    3. Väga tahaks magistritööga lõpuks ometi ühele poole saada.

    Ilusat vana-aasta lõppu ja mõnusat uut! 🙂

  • Avatar
    Vasta Jaana 31. detsember 2017 at 18:43

    1. Hmm… Ma ei mäletagi, kuidas ma siia sattusin, aga just hiljuti mõtlesin, et lugesin seda blogi juba siis, kui Mari alles beebi oli. Ju mõni mu sõbralistis olev inimene seda laikis või kommenteeris ning siis viskas ka mulle ette. Igatahes ei kahetse, väga huvitav lugemine 🙂
    2. 2017 kõige ägedam osa… Ma arvan et kõige ägedam ja kõige õigem oli minu otsus alustada ülikooliõpingutega.
    3. Minu suurim soov 2018. aastaks on ilusti oma ülikooliga jätkata ja rohkem aega õppimisele panustada. Lisaks soovin leida endale hea töö, mida saab kooli kõrvalt teha ning mis ei segaks õppimisele keskendumist. Soovin ka rohkem aega veeta oma pere, elukaaslase ja sõpradega.

    Aga Sulle, Mallukas, soovin head vanaaasta lõppu ning suurepärast ja teguderohket uut aastat! 🙂

  • Avatar
    Vasta M.K 31. detsember 2017 at 18:42

    1. Ega täpselt ei mäletagi, aga miskit nagu meenub sellest kui sul lillakad juuksed olid, siis FBs sattusid ajajoonele koguaeg(tuttavate kommenteerimistega või laikimistega).. aga ilmselt see lilla mind siis tõmbas Su poole, et jälgima hakkasin ?
    2. 2017 aastast kõige vägevam osa oli see, et sain tädistaatust juurde (sündisid kolm pisipreilit) ja sõbranna sai 2triipu(deem, enne mind -.- )
    3. 2018 suurimaks sooviks oleks, et kõik saaks korda.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:44

      Kõik saab korda!

  • Avatar
    Vasta Mia 31. detsember 2017 at 18:40

    1. Ma sattusin su blogi lugema tänu sellele hitleremmede postitusele, keegi jagas seda feissis ja tulin huvi pärast lugema. Ja siis lugesin ka juttis KÕIK su vanad postitused läbi ja sain koguaeg naerda, sest sa viskad nii hästi kildu 😀 Sellest ajast saadik pmst tsekkan iga päev su blogi hommikukohvi kõrvale 🙂
    2. Seda ma juba mainisin siin ühes kommentaaris, et 2017 õnnestus endale lõpuks loti ja kõhupeki saada ja ma nii õnnes selle üle 😀
    3. 2018 tahaks lõpuks trennis hakata käima ja rohkem ma ei tea, elama? Ses mõttes, et ärevus ja depressioon on mind viimastel aastatel pmst koduseinte vahele vangistanud ja nüüd tahaks hakata rohkem inimestega suhtlema ning proovida asju, mis mind hirmutavad (aga lõppkokkuvõttes on kindlasti lahedad kogemused) 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:43

      Hehe, Mia, sina oled ka üks nendest “omadest” kes alati kaasa räägib ja niisama äge on. Ma rõõmustan koos sinuga su loti üle ja loodan, et su deprekas nihhi laseb!

  • Avatar
    Vasta Nimi 31. detsember 2017 at 18:40

    1. Sattusin blogisse väga ammu, Mari ootuse ajal juba.
    2. 2017 oli kõige ägedam, et lapsel sai opp tehtud ja ta on nüüd tervem.
    3. 2018 on ootused suured, sooviks olla õnnelik, saada kodus remondi tehtud ja tahaks, et tööasjad saaks nii hästi korda, et ei peaks pidevalt arvetele ja poeskäimisele mõtlema.
    Ilusat aastavahetust armas Mallukas!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:43

      Õnne ja tervist ja rahhi su perele!

  • Avatar
    Vasta Eve 31. detsember 2017 at 18:40

    Enam ei mäletagi kuidas Su blogisse sattusin kuid kui juba lugema sai hakatud siis järgi enam jätta ei saa,väga hästi kirjutatud lood nii headest kui halbadest asjadest ning tihti läheb omal tuju paremaks kui Su blogi lugeda.2017a oli jätkuvalt stabiilne oma jamade ja rõõmudega ,uuelt aastalt ootan rohkem head tervist nii endale kui lähedastele ning rohkem rõõmsaid hetki võiks olla…..Toredat aastavahetust teie perele ning paremat uut aastat!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:40

      Aitäh ja head vana aasta lõppu!

  • Avatar
    Vasta Killu 31. detsember 2017 at 18:39

    Kuulnud olid ammu sinu blogist aga enne Lende sündi hakkasin lugema. Nii, et ega ma seda varasemat Mallukat nii ei teagi. Meeldis hoopis see saate moodi värk mida väga vähe tegid. Inimesed olid mõnusad seal. Suurim soov on see, et mu õetütar lõpetaks oma 9 klassi ikka ära, sest teismeliseiga on ta aju keerdu ajanud?

  • Avatar
    Vasta Mari Maasikas 31. detsember 2017 at 18:39

    Ilmselgelt kirjutan varjunime alt, sest siia blogisse sattusin ühe teise blogija kaudu, kes minuga kohvitades hakkas rääkima, et kuule, kas tead seda Mallukat, nii tobe tots ja loll pealekauba ja jutustas mulle maailmaasjad sinust kokku. Tulin siis vaatama, kas tõesti on selline lambijala kirjeldusega inimene olemas. Ei olnud, leidsin täiesti tavalise arvamusega, vahel vigu tegeva isiku, nagu me kõik. Selle blogijaga on meil suhted jahenenud, sest ma ei nõustu teda kummardama ega jagama tema negatiiv-õelat maailmavaadet, kus tema moodi on õiget moodi. Peale esmast lugemist mind Malluka blogi väga ei köitnud. Päris pika aja pärast üks fb sõber jagas Su poste kogu aeg ja hakkasin ka lugema. Hullunud fänn pole ja igat posti ei loe, ainult neid, mis huvitsvad tunduvad. Nagu ikka ajakirjanduses, pealkiri peab lööv olema.
    2017 minu jaoks..reis soojale masle sugulaste juurde. Kihvt oli, elu teine lennureis. Ülejäänud aasta oli ühtlaselt sitt suusailm?
    Järgmiselt aastalt ootan võimalusi ja kordaminekuid tööl ja oskust võimalusi ära tunda. Isiklikus elus soovin taas rasestuda.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:42

      Oh sa jutt, ma nii naeran selle tobeda totsi värgi üle 😀 Aga no tore, kui kuulujutud päris tõeks ei osutunud ja tore, kui vähemalt aeg-ajalt siia kiikad. Ega hullunud fänn ei peagi olema 😀

      Ma loodan, et sa siis rasestud ka, sest rasestuda on.. äge 😀

      • Avatar
        Vasta Mari Maasikas 31. detsember 2017 at 18:50

        Äge jah, eelmine värskelt veel meeles.

  • Avatar
    Vasta Kristin 31. detsember 2017 at 18:36

    Sattusin blogi lugema peale sinu pulmi, kui nägin neid uudistes. Olen sellest ajast lugenud ja elan sulle ja su perele väga kaasa – minu meelest olete nii lahedad!
    Minu aasta kõige ägedam osa oli aastalõputuur Tõnis Mägiga. Mängin orkestris ja ülilahe oli teha Tõnisega 4 kontserti üle Eesti. Eriti nautisin Estonia kontserdisaali, kus kuulamas oli u 800 inimest.
    Soovin uueks aastaks rohkesti positiivseid kogemusi ja väljakutseid. Tahaks nii palju teha, et puhata polegi aega 😀
    Head aastalõppu sulle ja perele!

  • Avatar
    Vasta Hm 31. detsember 2017 at 18:34

    1. Siia blogisse jõudsin läbi Facebook’i, kui klassiõed laikisid Sinu jagatud postitust. Avasin siis selle, hakkasin lugema ja jõudsin järeldusele, et nüüdsest pean seda jälgima hakkama. Avastasin su blogi alles sellel aastal, seega tagantjärele oli palju lugeda (kōike pole siiani jõudnud).
    2. Minu selle aasta ägeidaim osa oli suvi, sest sel ajal lõpetasin gümnaasiumi, sain juhiload ning lõpuks sain veel Tartu Ülikooli ka sisse.
    3. 2018 võiks tulla sama tore, kui 2017. Kui koolis láheb hästi, perekond ja sõbrad on olemas, siis polegi muud vaja. ?

    Ilusat vana-aasta lõppu ja veel kaunimat uut Sulle! ✨

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:45

      Ma kade, tahaks ka lube! Aga head uut ja vana :D!

  • Avatar
    Vasta Laura 31. detsember 2017 at 18:33

    Issver mai mäletagi täpselt kuidas ma siia sattusin, mingi heateoga sa tegelesid ja see jäi silma..aaaa Triinuga koos te asjatasite ja kogusite raha ühe ratastooli jaoks. Ja siis hakkas kohe kampaania Mallukaga vormi. Ja minu elu sai sellest päevast uue suuna ?
    Sa just ükspäev rääkisid et keegi pole sind koju tänäma tulnud aga meie ka käisime ja tütar mul tõi sulle liiliad, tema kõigerohkem sind austab kuna tema emme võttis kaalust päris palju alla just tänu sinu üleskutsele.
    Sul oli Mari see päev haigeks jäänud ja ise vist ka kõhugripis siis täitsa usun , et sul meelest läks ?
    Suurim soov on tervis ,et saaks tööl käia ja siis juba paljud soovid täituvad !
    Ilusat vana aasta lõppu ?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:35

      Apppi, jaaaaa, kuidas ma sain selle unustada! Mul on su lapse tehtud kaart ka veel alles! Aitäh lemmiklillede eest veelkord ja sel aastal lähme jälle vormi, eks :D!

      • Avatar
        Vasta Laura 31. detsember 2017 at 18:38

        Muidugi läheme ?

    • Avatar
      Vasta Laura 31. detsember 2017 at 18:37

      Oeh kõige ägedam osa jäi ära…aga kussjuures ei olegi lähedase haigus, mis lõppeski kõige kurvemalt. Kodu kaotus….See kõik on kõik muu kuidagi varju jätnud. Aga samas laps on terve ja õpib hästi ja enda tervis on ka vastupidanud ja mul on maailma parim mees ?

      • Mallukas
        Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:44

        Oiiii, miks kodu kaotasid??

  • Avatar
    Vasta Evelin 31. detsember 2017 at 18:32

    1. Mina sattusin su blogi peale siis, kui sa Aussis elasid. Sellest ajast peale on sul olnud erinevate nimedega blogi, mis on pidevalt koos sinuga muutunud, aga eks ma olen ise ka muutunud ja nii nagu meeldis tookordne Aussi tšiki blogi, meeldib ka praegune toreda ja tegusa Malluka blogi.
    2. Minul on terve see aasta möödunud tõsiste tervisehädade käes, aga äge on see, et viimaks sattusin ühe väga asjaliku arsti juurde ja nüüd on energia ja tegutsemistahe tagasi tulnud, nii et kõik saab ainult paremaks minna.
    3. Sooviks tervist ja jaksu endale. Ma poleks arvanud, et see mida vanad inimesed räägivad, et “kui tervist pole, siis ei jaksa elust osa võtta ja sellest rõõmu tunda”, nii tõsi on, aga näed, tuleb tõesti välja, et tõsi mis tõsi.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:37

      Evelin, sina oled üks nendest, kelle kommentaarid mulle alati meelde jäävad ja oled nagu täiega “oma”. Loodam, et saad oma tervisehädadele leevendust ja ravi, et saaksid täie rauaga ikka elu nautida!

  • Avatar
    Vasta Heli 31. detsember 2017 at 18:32

    Esiteks, ma ei tea, kuidas ma siia sattusin. Igal juhul, vahel, käisin siin vaatamas, et mida see ennasttäis blogija siin kriblab 😀 nüüd ma loen vist kõik jutukesed läbi. Leian enda mõtteid ja arvamusi. Ja nagu sa rääkisid, siis aastatega inimene muutub! No ikka väga… ja on ka teemasid, kus sa isiklikult oled mind muutnud.. vähemalt arvamust.

    Mu see aasta on olnud imeline. Eelnevad aastad arvasin, et olen üldse nö mahakandmisele või elan, vaid oma poja pärast. Olin mõne aasta ükskiema, rabelesin üht ja teistpidi… peaasi, et laps vaid oleks õnnelik! Lahkuminek oli jube, polnud kodugi, polnud süüagi jne.. aga see aasta muutus kõik, tööl läks veel paremini, üleeelmine aasta leidsin endale parima sõbra, see aasta abiellusime, pole paremat meest/isa mu lapsele, see aasta ka kolisime kokku, imearmas kodu.. hetkel veel üürikodu, aga kodutunne on 🙂 järgmine aasta kohe-kohe sünnib teine poeg meie perre. Kevadest vaatame maja ehituse asjad üle.. on, mida oodata! Sügisel soovin veel kooli minna. Plaane ja mõtteid on palju! Aga sellised asjad sünnivad, vaid head ja toetavate meeste kõrval. 2017 aasta oli imeline, 2018.. usun, et tuleb müstiliselt imeline!

    Teiste inimste motiveerimiseks ütlen, vaid nii palju.. et uskumuse, saatuse ega muu sellisega pole midagi pistmist! Tuleb vaid tegutseda ja vaeva näha, siis on kõik võimalik!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:38

      Hehe, tore, et siis siia käima jäid! Aga su elust räääkides, see on ju tõesti mega motiveeriv teistele ka lugeda, et isegi VÄGA mustast august saab välja tulla, ei tohi lihtsalt vana ja “katkise” külge klammerduda, sest muidu ei saa ju uus tulla. Ma olen kindel, et sinu uus aasta tuleb imeline ja palju õnne ka teise poja peatse sünni puhul. Ma nii kade, tahan ka ju beebit!!!

  • Avatar
    Vasta Kerli 31. detsember 2017 at 18:31

    Olen Sinu blogi lugeja nii umbes 2 aastat olnud, aga viimase aastaga on Sinu blogi saanud üheks lahutamatuks osaks minu igapäeva elust. Ja täna on esimene kord, kui ma selle aja jooksul sõna võtan. Arvan, et sattusin Sinu blogi lugema sõbranna soovitusel.
    2017 aasta kõige ägedam osa… Kõige ägedamaks osaks võin ma kindlalt pidada seda, et avastasin, et suudan toime tulla kõigega üksi, mida iganes elu teele veeretab. Ja aastaks 2018 soovin ma lihtsalt, et mu lapse tervis läheks paremaks ning oleks natuke vähem muret.
    Ja Sulle Mallukas suur, suur aitäh, et kirjutad oma elust, et oled nii otsekohene ning suurepärased vana-aasta lõppu ja imelist uut aastat.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:39

      Pagan, su sõbrannal on head soovitused 😀 Aga külasta ikka mu pühadeboksi ja tule ikka tagasi! Soovin su lapsele ja sulle palju tervist!

  • Avatar
    Vasta tööline 31. detsember 2017 at 18:31

    Sattusin, siis kui Mari oli just sündinud, aga ei mäletagi kust või kuidas. Ilmselt kellegi soovituse kaudu.
    Ja sellist erilist suurt hetke ei suuda meenutada, mis oli 2017 aasta parim. Üsna keskpärane aasta on olnud paraku, kuid olen kindel, et 2018 tuleb parem, sest plaan on end parimasse vormi saada.
    Mul on suvel 25aasta sünnipäev ning mind kummitab mõte, mis mu sõbranna ütles, et see millises vormis oled 25aasta sünnipäeval, sellises vormis oled kogu elu. Ma reaalselt saan aru, et see ei ole tõsi, aga miskipärast jäi kummitama ja nüüd tuleb teha, et ma oleks ka oma elu parimas vormis. #teammallukas

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:39

      Ou maigaad, mul on 25 juba ammu möödas, kas ma jäängi siis paksuks või :D???

  • Avatar
    Vasta Ann 31. detsember 2017 at 18:31

    Sinu blogi hakkasin lugema siis, kui avastasin, et sa samal ajal rase (ootasid Marikest) ja vahva oli lugeda, kuna su iseloom ja sõnavara kattuvad suuresti minu omaga 🙂 Ägedaim asi 2017 aastal oli see, et leidsin märtsis endale superhea töökoha. Ja 2018 aasta suurimaks sooviks on 15kg alla võtta 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:40

      Ma tahan ka 15 kg alla võtta, aga lepiks 10ga ka 😀

  • Avatar
    Vasta Merilin 31. detsember 2017 at 18:28

    1. Malluka blogist olin kuulnud juba ammu. Aga kuna tuttavad jagasid ja jagasid, siis hakkasin ka ose lugema . Nûûd lausa ootan uusi postitusi.
    2. 2017 kõige ãgedam osa…kuna lapsi pole ja pere elab Haapsalus, siis kindlasti kõik hetked mis sai oma armsa perega veedetud.
    3. Suurim soov….hetkel neid lausa kolm. 1. Et vanaema saaks kasvajast jagu. 2. Et minu enda operatsioon õnnestuks. 3. Saada kätte load, et saaks vanaema Haapsalu ja Tallinna vahet sõidutada, et ta ei peaks pärast keemia ravi bussiga sõitma.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:29

      Nii armsad soovid sul ja ma hoian ka pöialt sulle ja su vanaemale!

  • Avatar
    Vasta Päevalilleke 31. detsember 2017 at 18:25

    Sattusin siis, kui Sa Mari ootasid. Ma isegi enam ei mäleta, et kuidas või miks. Võibolla oli see selle siilipostituse peale, võibolla mitte, kuid meelde on jäänud siiani 😀 https://mallukas.com/2013/09/18/koik-mida-pead-teadma-siilide-voodipesust/
    2017 aasta ägedaim moment oleks vist pidanud olema abiellumine, iseenesest oligi 🙂 Aga pulmapäev läks küll täiega persse ja siiamaani meenutame klomp kurgus.
    2018 aastaks suurim soov on endiselt, et võiksime oma pisikese mudilase saada. Kui mudilast ei saa, siis vähemalt oma isiklik kodu võiks saada soetatud, üürika elust juba kopp ees.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:28

      See siilide teema on nii naljakas, et iga kord kui selle peale satun, naeran alati 😀 Aga mis siis pulmapäeval persse läks? Selles suhtes, et kui abiellutud sai, siis peaks ju klaar olema :D? Hoian sulle mudilase asjus pöialt, nad on ägedad!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:29

      Ps! Tahaks ka su blogi lugeda!

  • Avatar
    Vasta Maris Karmelia Ilosaar 31. detsember 2017 at 18:23

    Tere. Sattusin Sinu blogisse ühe abivajaja kirja tõttu. Ja ülimalt suur rõõm on Sinu tegemisi jälgida. Kuna olen äsja Sinu tegemistega kurssi end saanud viia siis ägedat osa pole mainida. Kui vaid see et tänu Sulle sain aidata kedagi kes väga abi vajas .
    Soove on palju aga ,et Sinu jälgijaid tuleks juurde ja tänu neile saame aidata rohkem 🙂 Head vana ja paremat uut kõigile.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:25

      Vot sulle lopsu, tore, et tulid ja loodan, et varsti leiad siis midagi ägedat ka, mida näiteks järgmise aasta kokkuvõttes mainida 😀

  • Avatar
    Vasta Raina 31. detsember 2017 at 18:20

    1.Mina sattusin tänu oma õele.
    2. Minu arust on kõik olnud ägetad
    3. Minu suurim soov uuelaastal on,et saaks oma pojale turvatunde tagasi anda mis röövis üks inimene oktoobris.

  • Avatar
    Vasta Merilin 31. detsember 2017 at 18:20

    1. Mu sõbrannad virtuaal-maailmas laikisid su postitusi ja tekkis kange huvi teada saada kunagi kes see Mallukas siis on 🙂 ei kahetse et panun su lehele meeldib ja jälgin su toimetusi.
    2. Raske on nii välja miskit tuua. Kõik on äge – äge et mul on kodu,lapsed,töö ja kokkuhoidev perekond.
    3. Majale saaks uue katuse peale (vana laseb läbi).

    Head vana-aasta lõppu et uus tuleks ikka parem kui eelnevad olnud 😉

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 31. detsember 2017 at 18:24

      Ma tean seds tunnet, kui tahad majaga midagi suurt teha ja no oleks raha jalaga segada, teeks KOHE, eksole 😀 Head vana lõppu sulle ka 🙂

      • Avatar
        Vasta Merilin 1. jaanuar 2018 at 11:08

        Ahhh eks me teeme lipp lipi peal lapp lapi peal ja parandab ära 🙂 ajab asja ära aga unistama peab suurelt ju ikkagi. Küll me selle uue katuse ka saame (salamisi loodan 2018.aasta) 😀