Maril oli täna esimene päev uues lasteaias. Juba eile rääkisime talle, et homme saad poiste ja tüdrukutega mängima minna, mistõttu ta juba hommikul ärgates esimese asjana küsis, et noh, hakkame juba minema ka või. Igatahes suur erinevus eelmise aastaga, mil Mari iga hommik kategooriliselt keeldus lasteaeda minemast. Muidugi võis siis ka rolli mängida Lende sünd ja ega miski ei tekista Mari ka juba homme väitmast, et tema sinna tagasi küll ei lähe.

Hommikul vaatasin veel Mari lasteaia kodukat, kus seisis ka iga rühma nimekiri. Mari rühmas on 12 last, kellest 10 on poisid ja kaks tüdrukud. Täna hommikul oli kohal neli poissi ja kasvataja ohkas, et see teise tüdruku tulek on ka lahtine. Ma ei saanud aru, kas lahtine, et kas ta täna tuleb, või et kas ta üldse tuleb. Laias laastus pole muidugi vahet, sest mängida saab ju kõigiga, aga ma natukene kardan, et tüdrukute puudumisel võib Mari natukene välja jääda? Samas seda tõenäolisem on see, et rühma ainukene tüdrukutirts rohkem õpetajate nunnuks jääb :D

Mis muljed siis esimese korraga jäid, hmmm. Kui sõimerühmas oligi ainult üks suur ruum kõige jaoks (mida sai vaheseinaga eraldada), siis nüüd on neli ruumi: esik kappidega, magamistuba, söögituba ja suur mängutuba. Mängutoas tundus kuidagi maru vähe mänguasju olevat, aga võib-olla olid need kenasti ära koristatud ja kappides-kastides. Päris lage igatahes tuba polnud, aga jälle, võrreldes Helliku aiaga oli see küll puhta tühi.

Õpetaja tundus hästi tore ja armas, sahmis seal ringi, sest õpetaja abi laps olla haigeks jäänud ja ei saanud tulla. Samas oligi seal vaid viis last, kellest üks istus seal emaga, niiet ei saaks just väita, et mega kiire ja hektiline olnud oleks. Põhiline oli ikka see, et Mari tundus üsna rahul olevat, vaatas seal ringi, mängis natukene ja meist jäi ta maha putru sööma. Leppisime õpetajaga kokku, et ta helistab, kui Mari näitab mõnd märki, et ta tahaks koju tulla. Nüüd ma siin istun ja ootan kõnet, kuigi Mari lehvitas mulle väga leplikult ja oli rahul selgitusega, et “emme läheb poodi”.

Meie enne lasteaeda maja ees.

Feil oli see, et me unustasime lilli osta ja Mari sandaalid jäid ka kogemata koju. Mis seal ikka, homme lähme siis sandaalid ja lilled näpus, abiks ikka :D Ja ilmselt kuulen pärast ka Mari arvamust sellest kohast ja vaatame, kas tal homme on ka tuju sinna tagasi minna. Koduka väitel pidi seal täna suuremat sorti voolimine pihta hakkama, ma nüüd üritan vaadata, mis see Eliis endast kujutab.

Jaga: