Ma juba mitu päeva löön käsi kokku, et küll inimesi kogu aeg midagi ärritab ja häirib. Kord on selleks väike Oliver, kes “maja kerjas”, või hoopiski Oliveri ema, kes “last tsirkuseahvina kohtleb”. Muidugi ei tasu ka ära unustada kohutavalt jubedat ja piinlikku hetke, kui uusaastaööl peale presidendi kõne ei lastudki hümni!

Küll on minu elu lihtne – ei vaadanud mina seda hiiglaste saadet, ei tea mina üldse, kui armas või meelt lahutav see Oliver oli (arvestades, et ta on juttude järgi humoorikas väike poiss, siis kujutan kenasti ette, üle vaatama hakata ei viitsi) aga no mul ei saaks olla rohkem ükskõik, kas ta ema tolle palve tegi või mitte. Võib-olla saan mina tema loogikast lihtsalt liiga hästi aru – ta vaatas, et fänne nagu on, tunduvad ju kaasa elavat, miks siis küsida ei võiks. Loogiline oleks eeldada, et kes tahab, see annab, kes ei taha see ei anna. Muidugi, olgem ausad, selle loogika tõttu kutsuti mind hea kaks aastat staarkerjuseks, sest kui mul kunagi läpakas katki läks (mingi 4 aastat tagasi), siis lugejad annetasid mulle paarsada euri. Täitsa ise küsisin. Ütlesin, et arvuti läks katki ja kes tahab, aidake uus osta.

Mul vist toona ei olnud ka eriti seda rahanatukest, ega ma muidu küsima poleks hakanud. Raha sain päevaga kokku ja uue arvuti sain selle eest kenasti kätte. Ma olin ikka super õnnelik. Mäletan, et üks naine kandis 50€ ja see tundus mulle nii kohutavalt suur summa, et ma pidin talle üle kirjutama, et veenduda, et ta kogemata ühte nulli otsa ei pannud oma kandele.

Olid ajad.

Vaatasin praegu isegi järele, et see sündis 2013 aasta novembris. Mari oli siis kuu ajane. Jumal tänatud, et ma seal postituses last ei maininud, see oleks asjad äkki kümme korda hullemaks ajanud :D Aga praegu on neid kommentaare nii naljakas lugeda, säh, kes tahab, lugege ise. Oih, hõiskasin enne õhtut, ikka on ära mainitud, et lapsega äri teen:

Niiet jah, võib-olla ma sellest Oliveri ja ta ema skandaalist aru ei saagi, sest ma olen ise samasugune kerjus ja mul polegi sellest vaja aru saada. Igatahes on maru naljakas näha, kuidas inimesed sellest nii hüsteerias on, nagu Oliveri ema oleks neile ukse taha tulnud ja haluga piki pead tagudes raha nõudnud.

Kuigi jah, kui head elutingimused on olemas, siis ma ka pigem ei annetaks. Aga see tähendakski seda, et loen palvet, kehitan õlgu, ei anneta ja elan edasi. Mitte loen abipalvet, hüsteeritsen mitu päeva netis ja siis elan edasi.

See hümni värk on mulle veel arusaamatum. No ei lastud hümni peale presidendi kõnet, mis siis? Ma saan aru, et vabariigi aastapäev oleks, et hümni puudumine selle kohe nadimaks muudaks. Aga vana aasta õhtu? Mis teha tahtsite selle hümni saatel? Või ei, see mind isegi ei huvita. Huvitab pigem see, et mis inimestel endal pole ÜHTEGI vahendit kodus, kust hümni kuulata, kui nii suur hümnikas (hümni isu) peal on. Ja no kui tõesti netti pole, siis nii suurtel hümnifännidel võiks ju vähemalt olla mingi mõnus kassett, mis algusest lõpuni ainult hümni lõõritab. Ja no kui SEDA ka ei ole, siis oleksid need hümnifännid võinud lihtsalt suu lahti teha ja ise laulda nii kuidas torust tulnud oleks.

Ja polekski üldse vaja jälle kuskil mööda netti ahastada, et mul on uus aasta persses, ei kuulnudki aastavahetuse esimestel sekunditel hümni.

Teate, mis on PÄRIS mured? Päris mured on need, kus üks mure loob teise mure ja teine mure loob kolmanda mure ja kolmas neljanda ja nii edasi. Elust enesest: Lende unerežiim on täiesti mööda. Ükskõik, mis ajal me teda ei ärataks või magama paneks, 21-24 vahemikus avab ta silmad ja on üleval. Tuiab tähtsa näoga mööda elamist, nagu turist, kellel on vaja kõik ära näha, enne kui hotelli tagasi minema peab.

Sellega kaasneb see, et ma ei saa vaadata enda äsjasoetatud koolitusi beebifotograafiast (ja mul on neid kaks erinevat, ehk siis 20 tunni jagu materjali!) ja lisaks ei saa ma Kardoga mingit kahekesti aega veeta, kui siin üks imik punnis silmadega meie poole kõõritab ja rosinaid mugides sülle tahab.

See omakorda viib selleni, et meie suhe Kardoga sureb ja kümne aasta pärast ei mäleta me viimast korda, millal me üldse teineteisega rohkem kui ühe lause päevas vahetasime, mis poleks lastega seotud ja üheteist aasta pärast jätab ta mu maha, sest leiab endale uue naise, kellel on aega temaga koos Stranger Thingsi vaadata ja kudrutada.

Selle peale võtan mina masendununa veel 100 kilo juurde ja kuna ma ei saanud neid koolitusi vaadata, siis fotograafi ametist võin ma ainult und näha ja ainuke variant raha teenida saab mul olema see, et ma pean tegema veebilehe, kus ma raha ees videodes terve tordi ära söön või bikiinides olles ennast õliga kokku hõõrun. (See on päriselt ka thing!). Teine variant oleks kasutatud alukaid müüa, aga te kõik teate, et selles äris olen ma juba hävinud (loe äpardunud truspariärist siit), nii et jään selle 200 kilosena raha eest netis koogi söömise peale.

Kui te ei taha mulle sellist tulevikku, siis palun kandke mulle hümni lauldes 300€  öelge mulle, mis sellel Lendel viga olla võib, et ta IGA õhtu sellist pulli korraldab. See on reaalselt varsti juba kaks nädalat nii olnud ja kui ma alguses arvasin, et tegemist on ajavahe ja muu säärasega, siis praeguseks peaks see nagu ju üle olema läinud ja inimene võiks magada nagu ristirahvale kohane, mitte siin keset ööd mööda maja töllerdada.

Jaga: