uneprobleemid

Mäletate, ma rääkisin mingi aeg, et unerežiim on nii paigast ära, et enne 2-3 öösel und ei tule ja hommikul nii raske üles saada? Ütleme nii, et see probleem lahendas ennast ise, aga et loodus tühja kohta ei salli, siis nüüd on mul UUS jama unega. Nimelt panen ma tavaliselt lapsi poole kümne paiku magama. Ja kuigi enne suutsin ma kenasti see 20-30 mintsa nendega seal voodis külitada ja telefonis passida, siis enam lihtsalt ei suuda. Eile reaalselt võitlesin iseendaga, et ma magama ei jääks, sest ma oleks veel hea meelega tahtnud paar tundi omaette arvutis passida ja midagi nosida. Samas kaine mõistus ütles, et pole mul nagunii midagi nosida vaja ja selle teooriaga võin ma rahumeeli üles jäädagi. Mõtlesin seda, mida teha, kui ühel hetkel avasin silmad. Kell oli kolm öösel. Minul uni täiesti läinud.

Ja see on kolmas öö, mil niimoodi juhtub!

Ma ei saa aru, et kas keha harjus juba ära selle 5 tunnise ööunega ja kui ma nüüd 10 magama jään, siis kolmest saabki see viis tundi täis ja uni kaob? Suht nõme on juba mitmendat ööd paar tundi üleval passida. Ega kaasa ei aita see ka, et mul pole kõige mõnusam erinevaid asendeid leida, sest voodis keeran ma praegu külge nagu 9 kuud rase naine – aegluubis ja ettevaatlikult.

Kirsiks tordil on see, et kui ma ka magan, näen ma nii haigeid unenägusid. Ükspäev nägin unes, et ma ootasin kaksikuid ja mu esimene mõte oli, et kurat, ise ma sõnusin ära, kui ma kaksikuid pildistades õhkasin, et tahaks ka kaksikuid, et kurat, nüüd sain mis tahtsin. Samal ajal pidin ma põgenema mingi naise eest, kes mind tappa üritas. Eile nägin ma unes, et ma laenasin Mammu käest tema couture kleite ja kaotasin nad ära, seega olin ma talle mingi 7000 euri sees ja olin mega paanikas, et kust kurat ma sellise summa välja kraabin. Täna öösel oli tipp – ma nägin unes, et mul oli sünna ja Erik Orgu oli mu peika, kellega ma oma ema silme ees sünnalauas amelesin. Ma mäletan, kuidas ma ta armast kiilast peanuppu silitasin ja ta mind muskaks kutsus 😀

Kardo pakub, et need unejamad tulevad sellest, et ma neid valuvaigisteid võtan, mistõttu ma eile võtsin neid vaid kaks korda. Ei julgenudki rohkem, sest ma muidu üldiselt tavaelus ei võta üldse valuvaigisteid, seega sain ma eile vist kergemat sorti üledoosi – pea käis ringi, iiveldas, selline minestamistunne oli ja lõpuks korraks ka 37 palavik. Õhtuks oli kõik õnneks korras, seega ma ei tea, kas ma üldse täna tihkangi rohtu võtta. Ega ma neid otseselt valu pärast võtnud polegi, lihtsalt soovitati järjepidevalt võtta, et ei tekiks üldse valuolukorda. Aga no ma pole eile päevast saadik võtnud ja valus ka pole, seega pole vist hullu, kui enam ei võta ka.

Igatahes, kui kellelgi on ideid, kuidas ma inimeseks saaksin, siis olen üks suur kõrv!

 Remember a while back I was telling you that my sleep schedule is totally messed up, so I can’t sleep before 2-3 in the morning and it’s difficult to get up in the morning? That problem took care of itself, but since there’s always gotta be an issue, I now have a NEW sleep problem. I usually put the kids down at about 9:30ish. And before I was able to lay down with them for about 20-30 minutes and scroll through my phone, I just can’t do it anymore. I was literally fighting myself yesterday not to fall asleep, because I would’ve loved to stay up for a couple of more hours and have a snack. Then again my brain was telling me that I do not need to snack and with that theory I can might as well just stay up. I was thinking about it and the next moment I open my eyes. It was 3 AM. And I could not fall back asleep.

And this is the third night this has happened!

I don’t understand… did my body get used to the 5-hour sleep cycle and not if I fall asleep at 10 my sleep is done by three and I wake up? It sucks having to stay up for a few hours like that for multiple nights already. And the fact that I am having to toss and turn in bed to find a comfortable position, like a 9 months pregnant woman – in slow motion and very carefully, is not helping.

The icing on the cake are the weird dreams I keep having. The other day I was dreaming that I was expecting twins and my first thought was that damn, I jinxed myself when I was thinking I wished I had twins when I had a photo shoot with a pair of them, so I got what I wanted. At the same time I had to escape from a woman who was trying to kill me. Yesterday I dreamed that I borrowed Mammu’s couture dresses and lost them, so I owed her like 7000€ and was panicking about where I am going to get that kind of money. Today’s dream was the best – I dreamed it was my birthday and Erik Orgu was my boyfriend and I made out with him in front of everyone. I remember how I stroked his cute bald head and how he called me babe 😀

Kardo’s guess is that these dreams are caused by the painkillers I am taking, so yesterday I only took them twice. Didn’t dare to take any more, because in my daily life I never take any pain pills, so I got a mild overdose yesterday – my head was spinning, I felt nauseous, felt like I was going to pass out and finally had a fever of 37. Luckily it passed by the evening, so I don’t even know if I want to take the pills today. I haven’t really been taking them for the pain, but I was told to take them consecutively, so I wouldn’t feel pain at all. But I haven’t taken the pills since yesterday and it doesn’t hurt, so I guess it’s fine if I stop taking them.

Anyway, if anyone has any ideas how I could become a human again, I am all ears!