AVALDAN ARVAMUST

me oleme kõik pimedad!

13. märts 2018

Arutasime siin Kardoga ükspäev seda väljendit, et enda silmis palki ei näe, aga teisel pindu märkad. Aga seda just laste käitumise külje pealt. Pole vist ime, et kõik emad arvavad, et nende lapsed on just kõige toredamad ja parimad lapsukesed siin ilmas, aga kui palju teevad meie lapsed tegelikult asju, mida me teiste laste juures vaatame ja nina kirtsutame, et issand jumal, kuidas ta ometi käitub?!

Näiteks mul oli kunagi üks tuttav, kes käis mul paar korda külas koos oma lapsega. Minul sellel ajal vist lapsi ei olnud, kui isegi oli, siis võis Mari ainult mõnekuune olla. Ja ma konkreetselt mäletan, kuidas ma mõtlesin, et issand jumal, mida see laps kogu aeg käib ja kilkab ja rabeleb ja sõna ei kuula ja soiub mingit ühte lauset sada korda ja… Tundus kuidagi jube kahtlane :D Nüüd ma saan aru, et see on selline üldine laste värk, et jooksed sihitult ringi, teed ühte-teist-kolmandat. Räägid jumala segast juttu, ühel hetkel tahad midagi, siis jälle ei taha – welcome to parenthood.

Ühel kokkusaamisel puutusin kokku enda jaoks võõra lapsega ja terve aja pööritasin mõttes silmi. Küll tuli ta telefoni nõudma, siis lükkas minu Lendet, siis manipuleeris oma vanemaid talle maiustusi andma väikse pressitud irinaga. Me küll viibisime koos maksimaalselt tunni, aga see laps tundus lihtsalt nii ülekäte kasvanud olevat, et ma kodus rääkisin kohe Kardole ka ja lõin käsi kokku, et kujutad, ette – MÕELDA VAID, kuidas see laps käitus! Mõtle, kui meie Mari selline oleks!

Kardo mõtles natukene ja ütles, et noh, tegelikult Mari ONGI ju täpselt samasugune. Et proovigu leida ma korda, kus Mari telefoni nähes ei tuleks seda lunima. Või et kas Mari minu meelest tõesti pole Lendet kunagi lükanud. Või kas Mari ei käi kutsikanäoga ühe ja teise juures midagi küsimas. Või kas ta siis teinekord ei ürita mingi irinaga midagi saada. Pidin tunnistama, et kurat, jälle on Kardol õigus!

Mari teeb ise täpselt samu asju, aga ometi kui ma tema peale mõtlen, siis tuleb mulle kohe silme ette, kuidas ta Lendet lohutab, kui Lende haiget saanud on: “Tasa-tasa, ei ole ullu!” isegi kui see haigetsaamine toimus selle käigus, et Mari otsustas, et kohe nüüd tahab Lende raudselt liugu laskma minna ja proovis teda kaenlaaukudest sikutades sinna lohistada. Või kuidas Mari nii armsasti mulle räägib, et “Mani ammasta sind!” aga umbes viis minutit tagasi on ta teinud deemonihäält ja huuli torutades jonninud.

Imelik asi üldse, kuidas see armastus teeb pimedaks. Aga ei, viha teeb ka pimedaks. Sest kui sa kedagi armastad, siis sa ei pane tähele tema vigu – ja kui panedki, annad need andeks. Mul on endalgi sõpradel selliseid omadusi, mida ma võhivõõraste juures kohe tähele paneks ja mõttes kritiseeriks, aga oma sõbrad… No nad ju nii armsad ja toredad mulle, et mis ma ikka neid väikseid vigu vaatan või nendest mõtlen. Samal ajal kui keegi ei meeldi, siis tundub kõik mis ta teeb kuidagi loll ja tobe. Siis saadki mõelda, et issand, ma ei teeks ikka kunagi nii või naa. Ma olen temaga NIII erinev! Meie arvamused ja teod ei ühti NEVER! Aga tegelikult teed sa ise neid asju, või teevad sinu armastatud inimesed neid asju või omavad samu iseloomujooni ja see on samal ajal sinu jaoks täiesti okeika.

Mõelda vaid, kui me suudaks kõiki inimesi maailmas võtta ja armastada just sellisena, nagu me armastame enda lapsi ja lähedasi.  Iga inimene, kes meile ei meeldi või vastukarva on, on ju kellegi laps, või kellegi armastatud inimene. Seega temas peab olema midagi ilusat ja toredat. Et ala kui oled liikluses ja keegi keerab sulle ette, siis selle asemel, et närvitseda, et kuradi tropp, raisk! Tuleb mulle siin ette keerama, persse, ronigu tagasi autokooli! Siis mõtled, et no kurat, vana hea Karl jälle kiirustab kuskile, annaks jumal, et see mees ükskord kannatlik olema õpiks, aga noh, vähemalt on tal hea süda…Loodame, et ta niimoodi rapsides õnnetusse ei satu!

Ma ise muuseas täiega üritan niimoodi teadlikult ennast mõtlema sundida, sest no ilmselgelt on mul ka inimesi, kes mulle ühel või teisel põhjusel sümpaatsed pole. Ja ausalt palju mõnusam on niimoodi elada, kohe lausa… vabam, või nii. Näiteks vahepeal lõbustasin ma ennast sellega, et ma istusin Perekoolis ja tänasin kõiki sõimajaid selle eest, et nad minu ja laste üle muret tunnevad ja ikka mu tegemistel silma peal hoiavad. Mis siis, et nad päris kindlasti ehk tahtsid halba öelda, et ma ennast nadisti tunneks, mina aga mõtlesin, et noh, ju siis neil on sitt tuju ja vaevalt, et neil päriselt ühtegi sõpra pole. Ja kui ON, siis neis peab olema midagi head. Näiteks hea huumoorimeel, või on nad head kuulajad, või annavad nad alati hüva nõu, või what ever.

Ja mis siis, et mina neile ei meeldi ja nad käivad ennast kuskil foorumis anonüümselt välja elamas. Las käivad! Minu elu see ei mõjuta, sest ma enamasti ausalt ei satugi perekooli nii tihti, et seal pidevalt ennast kursis hoida teemadega, viimati käisin enne rasvaimu ja ma ei kujuta ette, mis pekijutud seal praegu olla võiks :D Ja no kui keegi ennast sellest paremini tunneb, tead… Las käia! Või kui keegi tunneb, et tahab minu üle naerda – jumala haud, siis ma tunnen ennast veel kohe väga hästi, sest naer on terviseks! Mulle küll meeldib aeg-ajalt üks korralik kõhutäis naeru saada, seega on mul vaid au seda teistelegi pakkuda. Olgu see paha- või heatahtlik naer. Mõlemad on toredad, sest pahatahtlikku kujutan ma nii ette:

Päris raske on midagi hinge võtta, kui sa iga kurja kommentaari taha sellist tegelast klaviatuuri toksima kujutad. Heehehhee. Kohe pean lausa üle tsekkima minema ja paremaid palu otsima. Iga kommentaari juurde lisan minu kujutletava pildi autorist.

“Mäller pani jooki eile kõvasti, seda ta muidugi oskab. Aga juba homme on kauaoodatud pekiimu.”

“See kõht oli küll tal ehtne õllekas,mis veinitrimpamisest tekkinud. Oleks oma uusaasta lubadust pidanud ja Teeme Koos 2018 korralik tiimijuht olnud siis oleks kõhust ka lahti saanud. Isegi meditsiinitöötajad said aru kellega tegu ja küsisid, kas ta tahab veeni punast või valget veini? Ilmselt kaua ei tule oodata ja varsti on see kõik topelt tagasi.”

“Ta on nii sooda, et arvab, nagu võiks oma tinapanemist ja rämpsusöömist samamoodi jätkata. Kui talle üritati selgeks teha, et tervislikust toitumisest ei pääse ka peale rasvaimu, sest pekk koguneb mujale, siis tuli muidugi ohkimine, imestamine ja silmade pööritamine. Mingit tervisliku toitumise juttu ei taha ta peale rasvaimu enam kuulda, see ei pidanud normaalse täsikasvanu jutt olema”

“Minu arust on ka Marimell kenamgi kui Mallar. Need tätokad tema valgel paksul kerel on veel kõige tipp.”

“Mida aeg edasi, suutsin mina sellest blogist välja kasvada, kuid Mallukas pole suutnud siini suureks kasvada (arengult, mitte kaalult). Dramaatiline ja lapsik inimene. Mees on tal nagu Kopli narkar ja lapsed alati kuidagi nii kasimatud ja pulkas juustega (ilmselt hügieen pole seal pere nr 1).”

See tuli praegu suvaliselt avatud leheküljelt välja (seal on lausa pea 30 lk teemasid blogijatest, aga nii palju kui ma praegu siin lõppu vaatasin, kaklevad nad vist omavahel :D Igatahes, need kommentaarid on nagu nad on, aga mind nad tõesti ei solva. Ma olen alati esimene tunnistamaks, et ma võin olla dramaatiline ja emotsionaalne ja mul on VÄGA raske asju lõpule viia. Pekki on mul ka omajagu. Tätoveeringud on mul ka olemas, paksul kehal, sest kõhnemat kuskilt varnast hetkel võtta pole :D Pooled on muidugi lihtsalt mingi käojaan, aga võib-olla on siiski ka Perekooli kägudel õigus ja Kardo ONGI nagu Kopli narkar. Mul on ainult see häda, et ma nende Kopli narkaritega väga palju kokku ei puutu.

Seega – andku aga tuld, kui see nende tuju paremaks teeb. I’m cool with it, sest ma olen vist küll ainult rõõmu ja headust täis + paras annus seda ka, et ma juba aastaid tagasi seest surnud ja kui miski mu paati VÄGA kõvasti ei loksuta, siis ma suudan päris stabiilne püsida. Kuni ma ära flipin ja ühe korraliku nutva laivi teen :D Aga nii kauaks jätke meelde, et me oleme kõik pimedad. Kes armastusest, kes vihast ja noh, mõni on niisama ka pime – tsau, Kai! :D

Aga senikauaks, peace&love ja loomulikult….PÄIKEST!* Eriti teile sinna Perekooli, aga muidugi niisama lugejatele ka!

*Oh jeesus, kuidas ma hakkan iiveldama, kui keegi päriselt päikest soovib :D

Me siin niisama. Mina oma tätoveeritud pekiga, rasvaste juustega lapsed ja üks Kopli narkar. Vaadake, isegi silmad on veel kissis viimasest laksust. Tähelepanelik lugeja märkab kindlasti, et teise käega varjab Kardo veenis olevat süstalt #polenaljaasi. Vaadake vaid, kui õnnetud me oleme! Meil on koos väga-väga halb! Hirmus lausa! Koer on meil ka ammu ära antud, sellele pildile töötlesime ta juurde, et inimesed aru ei saaks. Tsss, ärge kellelegi öelge.

 

The other day me and Kardo were discussing how people notice even the smallest mistake in others, but cannot see their own biggest mistakes, specifically we were talking about this from child behavior perspective. I guess it comes as no surprise that every mother considers their child to be the best kid on earth, but how much do our kids behave in a way that would make us roll our eyes and think “Oh my god, how badly behaved child” if someone else’s child behaves the same?!

For example I had this acquaintance who came over to my place a couple of time with her child. I don’t think I had any kids back then, or if I did, Mari could not have been more than a couple of month old at the time. And I remember how I disapproved of the way the child kept coming up to us, laughing loud, wouldn’t stay put, doesn’t listen to their mother, keeps saying the same thing a 100 times… it seemed weird :D Not I understand, it’s a general child thing to run around aimlessly, doing this that and the other. Talk gibberish, want something one moment and don’t want it the next… welcome to parenthood.

I had this meeting where I met this child I didn’t know and I was mentally rolling my eyes the whole time. They came up to demand to be given the phone, then pushed my Lende, then manipulated the parents to give the ma treat with this forced tantrum. The meeting was maximum an hour, but the child seemed so wild that I brought it up to Kardo the minute I got home and told him to IMAGINE how this child was behaving. Imagine if our mari was like that.

Kardo thought about it for a little while and then said “well.. Mari IS exactly like that”. Told me to try and think of a time when Mari saw a phone and didn’t cry for it. Or if I really think Mari has never pushed Lende. Or if Mari doesn’t go around with her puppy eyes from one person to another asking for something. Of if she doesn’t throw a tantrum if she wants something. I had to admit, damn Kardo was right again!

Mari does all of those things, but even so the first thing I think of when I think about her is the way she consoles Lende when she has gotten hurt “hush, hush, it’ll be OK”  even if the getting hurt happened while Mari decided that Lende wants to go down the slide right this minute and was trying to drag her to the slide by Lende’s armpits. Or when Mari so sweetly says “Mani love you!” but just five minutes before that she was making demonic noises and was throwing a tantrum.

It’s strange how love makes us blind. But hate makes us blind just the same. Because when you love someone you just don’t notice their flaws and even if you do – you forgive them. My friends have qualities that I would notice and  judge in my mind right away, but my friends are so near and dear to me that I don’t bother with their little flaws or think about them. At the same time, if I don’t like someone, everything they do seems stupid and silly. Then I think how I would never do this or the that. I am SO different than them! Our views and actions are NEVER the same! But in reality you or your loved ones do the same things or have the same qualities and that is totally OK with you.

Can you imagine if we could feel the same way towards all other people in the world as we feel towards our kids and loved ones. Every person we don’t like or doesn’t rub us the right way, is someone’s child or someone’s loved one. So there must be something beautiful and cool about them. So for example when someone cuts you off on the road, instead of freaking out like You stupid asshole, god damn! You cut me off, fuck, get back to driver’s school! you could think “god damn, good old Karl is in a rush again, I hope to god he learns to be patient one of these days, but hey, at least he has a good heart… Lets hope he doesn’t get into an accident speeding like this!

By the way, I try super hard to force myself to think like that, because obviously, I also have people who don’t sit right with me for one reason or another. And honestly, it’s a much nicer to live like this, it more …. free, or something like that. For example I entertain myself by going to Perekool and thanking everyone who is bashing me on there for caring so much about me and my kids, for keeping an eye on our lives.  And even if they really just wanted to say something nasty to me to make me feel bad, I figure they might just be having a bad day and I don’t believe they don’t have any friends. and even if they DO, there must be something good about them. For example they could have a killer sense of humor, or they might be good listeners, or always give great advice or what ever.

And it doesn’t matter they don’t like me and they go to some forum to dump their frustrations. Let them! It doesn’t affect my life at all, because usually I don’t even go to Perekool that often to keep up to date with all the topics on there. The last time I was on there was before the lipo procedure and I can’t even imagine what fat-stories there could be up there now :D And well, if someone feels better because of it, you know… Go nuts! Or if someone feels like laughing at me, jesus christ, I feel extra good, because laughing in healthy! I love a good laugh every now and again, so it’s an honor to be the source of laughter for someone else. Even it it is a vicious laugh. They are both great, because this is how I imagine an evil laugh, see picture above.

It’s pretty difficult to take something to heart if you imagine that face typing away… hahaha. I have to in searching for the best bits. You can find an image of the author by each comment above:

  • Mäller got super drunk yesterday, but she is good at that. Tomorrow is the long awaited fat removal
  • That gut is the result of drinking too much wine. Has she kept her new year’s promise and been a decent Team Leader in Teeme Koos 2018 she has lost the stomach too. Even the medical staff recognized who she was and asked if she wanted red or white in her vein.
  • She in crazy if she thinks she can continue drinking and eating crap like before. When someone tried to explain that you cannot escape healthy eating after the lipo and the fat will just be collected in some other part of the body she just grunted, was amazed and roll her eyes. She doesn’t want to hear any talk about healthy eating after the lip, apparently that’s not a normal adult’s talk.
  • I think Marimell is better looking than Mallar. Those tattoos on that fat white body are the icing on the cake.
  • As time has passed I have managed to grow out of that blog, but  Mallukas has not managed to grow up (I mean mentally, not physically). She’s dramatic and childish. Her husband looks like a druggie from Kopli and their kids always looks unkept and greasy hair ( I guess hygiene is not priority number 1 in that family)

All of that came from just one randomly opened page in the thread (there is almost 30 pages of this thread, but I skipped to the end and it looks like they are at each others throats now:D) Anyway the comments are what they are. They do not bother me, honestly. I am the first to admit that I can be dramatic and emotional and it is VERY difficult for me to finish what I have started. I do also have my fair share of fat. I do have tattoos too on a fat body, because I don’t have a thinner one at the moment :D Half of this is pure nonsense, but maybe Perekool commentator are correct and Kardo IS a druggie from Kopli. The only problem I have with that is that I do not have a lot of contact with drug addicts from Kopli.

So – go nuts if it makes them feel better. I’m cool with it, because I am filled with only joy and goodness + a good portion of being dead inside of years and if something doesn’t rock my boat too hard, I can keep myself stable. Until I flip out and host a crying live on Facebook :D But until then remember that we are all blind. Either from or hate and well.. some people are just blind – Hey Kai! :D

But until then, peace&love and of course SUNSHINE*! Especially for you over at Perekool, but of course to my regular readers as well!

Jesus it makes me want to barf if someone wishes sunshine in real life :D

 

 

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

23 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Lisbet 14. märts 2018 at 09:21

    ikka tõeliselt täiskasvanulikud kommenteerijad :D raudselt ise karsklased ja üldse mingit rämpsu ei söö ;) ja mees narkar?! hm,niuke kompu narkar ve?! :D inimene pole elus narkarit näinud ilmselt :P ja pulkas juustega?! :O inimesel endal pole ilmselt ühtegi last!!!

  • Reply Crly 14. märts 2018 at 07:21

    Ma olen juba ammu mõtelnud, kas need inimesed julgeksid reaalselt need sõnad üle huulte lasta, kui vaataksid sulle otse silma… Ise proovin ikka läbi selle filtri alati internetis kirjutatu/kommenteeritu lasta, et kas päriselus ka tahaksin inimesele seda öelda sellises formaadis. Aga laste kohapealt on täiesti õigus, kritiseerisin ka kunagi neid kriiskavaid ja enda õigust nõudvaid lapsi. Nüüd kui enda tibu on suurem ja täiesti kõrist teinekord karjub (kasvõi naljapärast, et piire katsetada), siis räägime mehega ja lapse vanavanematega, et vaata kui nunnu ta on ja nii ilus LAULUHÄÄL :D

  • Reply muumi 13. märts 2018 at 20:28

    Hahhhhahhh ma alati panen naljaks kirja lõppu PÄIKEST ja ennast ajab ka oksele?

  • Reply Kaidi 13. märts 2018 at 20:19

    Need situatsioonid on ka “huvitavad” kus lause algab teise siunamise ja lõpuks jõutakse selleni, et seesama mõte/arusaam/tegu on iseenda mõistes normaalne/mõistetav/loogiline ?. Pluss see, et kuidas nad läbi palgi seda pindu näevad ja ma hetkel ei mõtle vanem/laps olukorda. Nii, et mõttekoht on täiesti olemas…

  • Reply Anni 13. märts 2018 at 19:40

    Hahahaha ? mis ma elan Koplis ja olen kohe narkar valmis? ? kui te vaid teaks kui rahulik ja mõnus on Koplis elada. Nõmme narkarid ja Kakumäe narkarid, vot kui ilus muster ?

  • Reply alma 13. märts 2018 at 19:20

    nii-nii, viimati käisid ikka täna perekoolis, 30 lehekülg algas tänase kuupäevaga :)

    • Reply Mallukas 13. märts 2018 at 19:25

      Ütlesingi ju, et täna käisin, et nende piltide alla näiteid leida – mis sa arvasid, et ma need ise välja mõtlesin v :D?

  • Reply Evelin 13. märts 2018 at 19:03

    Ma olen sinu mõtetega suht sama meelt. Täna just sõbrannaga tuli jutuks, et me oleme mõlemad üsna emotsionaalsed inimesed ja võime mingitel hetkedel asjadele väga ägedalt reageerida (ärrituda, häält tõsta), aga see läheb sama kiiresti üle, kui tekkis ja ega me siis selle juures tegelikult vihased ei ole. Selleks, et meid päriselt vihaseks suudaka ajada, peab inimene ikka päris palju tööd tegema ja vaeva nägema:D

    Üldiselt on ka nii, et võõraste inimeste arvamus ja solvangud jätavad suht külmaks, sest nad pole minu jaoks olulised inimesed, seega pole ka nende arvamus minu jaoks oluline. Mul küll sellist kogemust pole, et keegi minust kusagile mingeid teemasid teeks ja õelalt kommenteeriks, aga kui oleks, siis ilmselt ajaks see mind lihtsalt täiega naerma.

    Üldiselt mulle inimesed meeldivad ja püüan ka alati mõelda, et seal on kindlasti mingi oma põhjus, miks inimene on pahas tujus ja ütleb või käitub halvasti, aga kusagilt siiski jookseb piir ja päris kõike ma ei tolereeri ega välja ei kannata.
    Hetkel on minu jaoks olemas kaks inimest, kelle käitumisele ma mitte mingit õigustust ei leia ja kellest ma tõesti mitte midagi head ei mõtle. Loomulikult ei läheks ma neid sõimama või laimama, aga kui kokku satun, siis lihtsalt ignoreerin. Tegu siis tuttavate inimestega. Kuigi ma usun inimeste headusesse, siis nende kahe puhul pean tõdema, et nad ongi südamest halvad ja pahatahtlikud inimesed, kellele meeldib teistele (endast nõrgematele) haiget teha ja nendega manipuleerida.

    Õnneks on halvad inimesed erand ja kellegi halvustavad kommentaarid kuuluvad pigem huumori valdkonda. Mul on vahel isegi kahju, et minust enam ammu mingit käredat laimujuttu liikvel pole. Ma ilmselt paneks ise veel puid alla:D Samas, mine tea, äkki on ka, lihtsalt minuni pole need jutud jõudnud:D

    • Reply Mallukas 13. märts 2018 at 19:29

      Aga ma mõtlen nii, et need kes on nn südamest halvad, et neil peab ikka midagi väga juhtunud olema, et nad sellised on. Mõni lihtsalt ei saa aru, kui ta teiste vastu munn on :D Lugesin just merje blogist, kuidas ta uhkusega loetles enda kohta käivaid nartsissisti tunnuseid. Ma lugesin neid ja mõtlesin, et mul oleks küll nagu… kurb enda kohta öelda, et mind absull ei huvita teiste emotsioonid ja et kõik arvavad, et ma räme türann :D aga see on järjekordne näide, et osadel ongi suva. Elavad, nagu nad elavad – mõtlevad aint endale, suva teised. Selliseid ei saagi muuta ja no laias laastus, kas peakski? Saab lihtsalt mitte suhelda, kui ei sobi :D

      • Reply Evelin 13. märts 2018 at 19:48

        Seda küll, et eks neil on endal elus midagi väga sitasti juhtunud ja tavaliselt ma täiega tunnen inimestele kaasa, aga mõni üksik erand on ikkagi.
        Mind on ausalt öelda hakanud rämedalt häirima see lause, et: Aga mul oli raske lapsepõlv…
        Nagu see oleks mingi vabandus. Mul endal oli ka suht nõme lapsepõlv ja olgem ausad, enamusel mu sõpradest ja tuttavastest samuti, aga oleks ju väga imelik käia ringi suhtumisega, et mis ma sinna teha saan, et ma selline värdjas olen ja mul sitt iseloom on- mul oli raske lapsepõlv.
        Eks ma olen ka võtnud seisukoha, et lihtsalt ei pea suhtlema selliste inimestega v.a juhul, kui keegi just ise aktiivselt põhjust ei anna, et ma pean midagi ütlema või arvamust avaldama.

        • Reply Mallukas 13. märts 2018 at 20:02

          No mulle tundub, et inimesed analüüsivad ennast üsna vähe. Seda saabki ju vaid siis teha, kui sa konkreetselt teadlikult seda teed. Aga kui sa ise kindel oled, et sa nagunii 100% õigesti käitud, siis sa vast ei tunne ka põhjust ennast analüüsida. Ma vahepeal analüüsimise käigus saan aru, et miks ma mingit moodi käitusin või tundsin. Üli lihtne on süüdistada oma hädades ja probleemides lapsepõlve – kuigi jah, sealt võib tulla küll enamik meie täiskasvanu elu erroreid, aga noh jah, nagu sa ütlesid, siis enamustel meist on olnud mitte nii lilleline lapsepõlv. Muidugi oleneb inimesest, kunagi üritas üks tüüp seltskonnas rääkida, et tal oli kohutav lapsepõlv, sest ta pidi elama KORTERIS :D

  • Reply Päevalilleke 13. märts 2018 at 17:58

    Kusjuures mina puutusin elus ühe korra noorena selle foorumiga rohkem kokku ja see oli õudne! Nimelt elasime viiendal korrusel ja hoidsime õe lapse käru trepi all, kus hoidsid kõik oma vankreid aga naabrinaisele jäi just see vanker ette, kuigi muidu oli see koht tühi, üldse oli seal üsna tühi, paar vankrit ainult veel. Ja siis ta räuskas ja terroriseeris ja rahule ei jätnud meid. Olin ehk mingi 14 sel ajal, otsisin murega abi, et no mis pihta hakata ja siis tuli sõim, et litsipesa seal ja mina olen lits ja õde on lits, et oma vankrit viiendale ei jõua tassida ja ohjummel küll, haiged inimesed seal ühesõnaga koos :D

    • Reply Mallukas 13. märts 2018 at 18:32

      Ma sellest olen aru saanud, et seal küsida jah midagi ei maksa, v.a siis kui rasestuda püüdsin Lendet oodates – siis vaatasin sinna osasse ja seal olid mega toredad naised.

  • Reply Kristiina 13. märts 2018 at 17:35

    Ma ei ole kunagi varem Perekooli foorumiga kokku puutunud. Kirjutasin siis nüüd huvi pärast googlesse -Perekool Mallukas. Omg mitu lehte kohe! :D Päris naljakas oli vaadata. Ma kujutan neid inimesi ette töötute emmedena, kelle ainsaks huviallikaks on nende laps. Mees koguaeg tööl ja tähelepanu ei pööra. Sellest ehk ka see sapp õnnelike inimeste pihta? Eriti kui inimene on tuntud ja oma elust räägib, siis eriti hea sõna sabast kinni napsata ja ei tea mida ajada. Ja seda nad teevad seal juba aastaid. Hale oli lugeda küll.

    • Reply Mallukas 13. märts 2018 at 17:42

      Ah, igal omad huvid :D

  • Reply Kadi 13. märts 2018 at 17:15

    Küll on ikka inimestel aega ja tahtmist. Tuled näiteks töölt koju, viskad poekotid nurka, avad läpaka, lööd perekooli foorumi lahti ja asud innuga Mallukat kommenteerima: issand, need lapsed on kasimata ja ta mees nagu Kopli narkar. Mille üle ma siiralt imestasin ja naersin, sest Kardo ei ole minu silmis väga Kopli narkomaani moodi. Tegelikult ma ei teagi, milliste tunnuste abil üht Kopli narkarit tuvastada, et ta just Koplist on. ? Narkar on narkar, sest ta on enamasti narkolaksu all ja Kardo tundub nagu adekvaatne inimene. Piltidel vähemalt. Ok ilmselt teeskleb. ?? Igatahes täitsa haiged inimesed seal perekoolis. Võiks minna oma lastega tegeleda hoopis ja oma elu elada rahulikult. Kulutavad oma energia mingis foorumis räuskamise peale. Tõesti päikest nad vajavad. Palju päikest.
    Edu sulle Mallu, kõikides tegemistes! Need pildid kommentaaride juures ajasid tõesti naerma! Nii tulebki asjasse suhtuda. ☺️

    • Reply Mallukas 13. märts 2018 at 17:31

      eks oleneb, mis mätta otsast vaadata. mõni mõtleb, et mis sul viga on: oma vabast ajast kommenteerid siin ja räägid malluka blogis kaasa, et täitsa lolllakas :D

  • Reply L 13. märts 2018 at 15:05

    Mulle see nii meeldib, et kõik need solvajad räägivad suure suuga, et neid sinu elu ei huvita ja üldse su blogi ka ei loe jne, ometigi on nad alati hästi kursis su eluga ??

    • Reply Mallukas 13. märts 2018 at 15:11

      Aga see on ju samas tore, et ma nii paljudele korda lähen :D olgu nad siis pimestatud armastusest või vihast :D

      • Reply L 13. märts 2018 at 16:14

        Minu arvates oled väga äge, et üldse blogi pead ja avalikult oma elu lahkad. Olgu see siis kopli narkomaani naise või kellegi teisena ?. Olen vist ise liiga laisk to give a damn sellest, mida keegi minust arvab ?
        Olen pärast kolmanda lapse saamist üsna ülekaalus ja mõtlesin isegi su mahlapaastu üleskutse alla kirjutada, et võta mind kampa, aga ei teinud seda ikkagi( pole 7 aasta jooksul ühtegi asja võitnud , miks see nüüd miutuma peaks, eks? ?). Kindlasti on neid inimesi minu suhtlusringkonnas, kes sellest ülekaalust miskit arvaksid ?

  • Reply Sirly 13. märts 2018 at 14:00

    Päriselt on need laused Perekoolist? Reaalselt inimesed kirjutavad Sinu ja su pere kohta selliseid asju?!? Sry, aga ma ei käi seal, sest seal lk midagi tarka lugeda pole. See teeb kurvaks, et mõned inimesed nii õnnetud on, et ainult niimoodi seal foorumis anonüümselt teid solvata :/

    Te olete toredad ja jaksu selle populaarsuse negatiivse küljega toime tulemises.

    • Reply Mallukas 13. märts 2018 at 14:02

      Ega sa paljust ilma jää! Mul oli vahepeal selline periood, kus ma tundsin, et ma ei suuda sinna lehele minnna, sest ma ei ela seda kriitikat üle. Eks ole neid sitemaid enesetunde aegu ka :D Siis ei käinud mitu-setu kuud. Nüüd vahepeal piilusin ja isegi vastasin seal, neil on jube palju küsimusi mu elu kohta, aga küsivad seda kuskil nuka taga X foorumis ja siis mõtlevad ise vastuseid välja, selle asemel, et lihtsalt minult küsida, kui huvi niii suur :D

      Aga ma ei võta ausalt südamesse, ma ei ole 100 eurine, et saaks kõigile meeldida, see on ok, et ei meeldi. Ja igasuguseid negatiivseid inimesi on ilmas, sõnavabadusega – kuskil peavad nemad ka ju rääkida saama :D

      • Reply Siky 13. märts 2018 at 17:39

        Super suhtumine Sinu poolt. Ole sama vahva edasi :)