AVALDAN ARVAMUST

ajan ise ka ennast närvi

20. märts 2018

Mul pole just üüratult palju häid omadusi, aga ma loen üheks enda parimaks küljeks enda pohuismi. Jah, see võib mõnikord ka miinuseks olla, aga enamasti teeb selline “las olla” suhtumine elu väga lihtsaks ja mõnusasti kulgevaks. Viimasel ajal olen ma aga nii vastik närvihaige, et ma ajan ennast ka vihale, kohe ausõna. No nagu mingi uss oleks mulle sisse pesa teinud ja nüüd sisiseb seal.

Selles suhtes, ärge valesti aru saage, ega ma siin laste-mehe peale röögi, aga internetis on puhta võimatu olla. Asjad, mis mind enne poleks kulmugi kergitama pannud, ajavad praegu nii närvi, et pean ennast väga tagasi hoidma, et normaalseks inimeseks jääda. Aga pean tunnistama, ei õnnestu kogu aeg ja vahepeal ütlen küll midagi ülbet ja nõmedat. Ise saan samal ajal aru, et issand jumal, Mariann, las olla! Aga eiiiii, ikka pean nähvama ja suskama.

Ma lohutan ennast sellega, et ega kõik minu süü ka pole. Näiteks olen ma FBis ühes fotogrupis (väljamaine) ja ma peaks vist jumalat tänama, et mind täna välja visati, sest pooled pildid, mis seal ette kargasid, panid silmi pööritama. Mitte, et mina hull ekspert oleks, aga kuna seal peaaegu 40 000 inimest ja tõesti ka selliseid, kes ala EILE esimest korda pilti tegid, siis nad lisavad sinna selliseid käkke, et karju appi. Grupil on selline reegel, et AINULT head tohib öelda ja anda konstruktiivset kriitikat. Arusaadav, mistõttu ma enamasti olin lihtsalt vait ja pööritasin silmi kui ise tahtsin, oma kodu privaatsuses. Täna aga lisati sinna pilt, mis meenutas mulle natukene pin up võtet.  No umbes midagi sellist:

Muidu oleks täitsa ok, aga pildil oli kolmeaastane tüdruk ja no muidugi ilma kontsadeta ja sukkadeta. “Põlle moodi kleit” oli samamoodi eest küll kaetud, et otseselt “tissi” näha polnud, aga minu maitsele liiga paljastav, kuigi fotona oli töö väga ilus. Seega kirjutasingi väga viisakalt kommentaari, et pilt on ilus, aga minu meelest oleks tulemus ideaalne, kui lapsele oleks sinna “kleidi” alla pandud pikkade varrukatega valge pluus. Pildi autor kirjutas, et lapsel pole midagi näha ja et tema pole mingi pervert, see on tema laps! Ma vastasin, et ma ei arvagi, et ta mingi pervert on, mul on endal ka kaks tütart, aga säärane rüü tundub MINU maitse jaoks natukene liiga paljastav ja kõik, mis ma öelda tahan, on see, et kui juba kriitikat küsiti, siis ma ütlengi viisakalt, et särk oleks võinud olla ja muud miskit.

Selle peale vastas keegi kolmas mulle trükitähtedes, et äkki ma palun lõpetaksin laste “seksuaalse pilguga” vaatamise ja naks, oligi mind sealt grupist välja visatud.

Jeesus, vana perse küll noh! Ei saa ikka poolt aastatki kuskil elada ja olla, ilma, et väljamaallased mind perverdiks ei peaks. Ja ma niigi olin väga viisakas ja lihtsalt pakkusin enda arvamust, kuna seda oli küsitud ja puha. Mitte ei kirjutanud, et püha jumal, ma nüüd torkan endale kuuseoksad silma, et võimalikult kiiresti pimedaks jääda, sest see on puhta lasteporno.

Mida iganes, nüüd ma olen lihtsalt veel rohkem närvis, aga võib-olla see on jumala viis mind stressist vabastada. Enam ei pea neid pilte vaadates silmi pööritama nagu mingi tont, eks :D

Raske on see närvihaige elu, tahaks nüüd tagasi normaalseks, “mul suva” olekusse minna, kaua võib?!*

*Tegelt see mingi paar päeva kestnud, aga närvi ajab noh :D


I don’t have an overwhelming amount of good qualities, but I consider not giving fucks one of my best. Yes, sometimes it can also be a negative, but mostly this “let it be” attitude makes life very simple and flow calmly. But lately I have been such a lunatic that I am making even myself angry, honestly. It’s like a work crawled inside me, made a nest and is now hissing in there.

I mean, don’t get me wrong, it’s not like I am screaming at my husband and kids at home, but it’s pretty much impossible to be online. Things that wouldn’t have made me blink before are so irritating at the moment that I have to hold myself back to remain a normal person. I have to admit, it doesn’t always work and sometimes I say something arrogant and snappy. At the same time telling myself “OMG, Mariann, just leave it!” But noooooo, I still have to snap and stab.

I find comfort in the fact that it’s not always my fault. For example, I am part of this photogroup on Facebook (a foreign one) and I guess I should thank the lord that I was expelled from it yesterday because half the pictures that reached my timeline from that group made me roll my eyes. No that I am a super expert, but since there are almost 40 000 members and that includes people who seriously picked up a camera YESTERDAY for the first time then they keep adding screw-ups. There is a rule that you can ONLY say positive things or give constructive criticism. Understandable, so I mostly kept quiet and just rolled my eyes when I wanted to in the privacy of my own home. Today a pictures that reminded me of a pin-up shot was added. Something like the picture in the post.

I would’ve been totally OK if it wasn’t for the fact that the model was a 3 year old girl and of course without the heels and stockings. “An apron looking dress” was put on her so you couldn’t see any “boob” but it was too revealing for my taste, although a photo it was beautiful. So I wrote a very polite comment saying that the picture was beautiful, but the result would’ve been perfect, if the child had a long sleeved white top underneath the “dress”. The author wrote that you can’t see anything on the picture and they are not some pervert, it was their child! I replied that I didn’t think they were a pervert, I also have 2 daughters, but that kind of clothing was a little too revealing for MY taste and all I want to say that since comments were asked, I am saying politely that a top would’ve been nice and that’s it.

To that someone else responded in all caps that I should looking at kids in a “sexual way” and just like that I was thrown out of the group.

Jesus, fucking hell! I can’t even spend half a year somewhere without foreigners thinking I’m a pervert. And I was very polite, offered my opinion, since they had asked for it. I didn’t write that I wanted to stab my own eyes out with tree branches, because this is clearly child pornography.

What ever, now I am just even more pissed off, but maybe it’s god’s way of eliminating my stress. I don’t have to look at those pictures anymore and roll my eyes, like an idiot, right :D

Being a lunatic is a difficult task, I would like to be my normal, “I don’t give a crap” self, how much longer is this going to last?*

*Actually it has been just a few days, but it’s pissing me off :D

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

29 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Lonni 21. märts 2018 at 19:46

    PMS, ma olen alati enne päevi selline.

  • Reply Ahh :D 21. märts 2018 at 16:16

    Sa ju ise reageerisid kunagi TAPSELT sama moodi kui sult kysiti miks nii paljastavaid pilte marist ja lemdest paned :DDD või see postitus oli irooniaga? Sorry ma ei taba ära enam :D

    • Reply Mallukas 21. märts 2018 at 16:28

      Ma ei reageerinud ju samamoodi, ma ei läinud kedagi perverdiks sõimama :D küsitud oli kriitikat, ma ütlesin et SÄRK VÕIKS ALL OLLA :D pelsse raisk, ärge ajage närvi :D

  • Reply Helen 21. märts 2018 at 12:15

    Muidu möödub mul see “that time of the month” alati täitsa easy breezylt, aga paar kuud tagasi kattus see aeg kohutava pingega tööl ja ausalt, mees mul väärib Nobeli rahupreemiat. Käisime poes ning ütlesin väljudes, et tahaks vist jäätist ka. Mees käskis poodi lipata ja võtta endale, ei viitsinud. Õhtul lebotame diivanil ja järsku: “Kle tahaks ikka seda jäätist nüüd” Ilmselgelt teine pool ei viitsinud elusees end enam poodi vedada ja rahulikult lippas mul mõistus ära. “Sa oled ikka täiesti kasutu tükk sitta, ainult istud siin diivanil peal ja jäätist ka ei suvatse tuua mulle üldse. Mismõttega me üldse koos oleme?” *dramaatiline teise tuppa kõndimine nuttes* :) sooo that was nice.

    • Reply Taki 21. märts 2018 at 14:57

      :D
      Eile mees ütles poes , kui maksma läksime automaatkassas, et see pult ei jäänud ilusti, pane uuesti.
      Ma nähvasin kohe, et mis on nüüd, kuri oled minuga. Ta selgitas, et muidu ei saa maksta ju.
      Ma lihtsalt olin mossis ja kuri, aga kogusin ennast ja panin pildi kokku. Kui ta teel autosse küsis, mis on nüüd, siis ma ütlesin juba, et ausalt pole midagi, minu viga. Muidugi parim on see, et kaks minutit hiljem võib mul väga okei tuju jälle olla. Aga nähvatud ju juba sai ja teine pool tunneb end halvasti.

    • Reply Liblikas 21. märts 2018 at 18:45

      Kas päris tõsiselt muutuvad mõned naised päevade ajal selliseks koletiseks? :O Mul endal pole vist hormoone ollagi sest mul ei ole sellist asja nagu PMS ja üldse päevade ajal ka ikka täpselt samasugune inimene. Ei aja miski küll selle pärast rohkem närvi.

      • Reply Mallukas 21. märts 2018 at 18:51

        Tundub veits ekstreemne jah :D

  • Reply Mirgel 21. märts 2018 at 07:46

    PMS? Oii olin sellega kimpus. Kui täiskuul muutuvad mõned libahundiks, muutusin mina iga kuu libabitchiks. Jube aeg. Siis aga mõtlesin et aitab. Jätsin ära kohvi joomise, vähendasin tublisti alkoholi koguseid, loobusin magusast ja teen rohkem trenni. Kaltsium pidi ka aitama, närin tablette aeg-ajalt. Jah, ei mingit maailma kokkuvarisemist once a month enam :) lisaks – 6 kg.

    • Reply Mallukas 21. märts 2018 at 07:57

      Ooo, kõlab ahvatlevalt :D (see -6kg :D)

  • Reply Mir. 21. märts 2018 at 00:06

    Kas sa ise ka aru saad olukorra irooniast? :D Alles mõni aeg tagasi olid ise selle fotograafi rollis, kes solvus, kui inimesed Facebookis pöörasid tähelepanu laste paljastatuse peale. Ei tea, kas sa siis õppisid sellest loost nii palju, et muutusid ise samasuguseks kommenteerijaks või tegi su aju tahtmatult sellise keerdkäigu. Peaksid ju oma isiklikust kogemusest kõige paremini mäletama ja teadma, et see pole fotograafile meeldiv kogemus, kui keegi tuleb fotograafia teemas irisema tema lapse katvuse peale. Tegelikult ju kommentaar on omal kohal, aga mõtlen just seda inimlikku perspektiivi. Sa ise teadsid ja tundsid, mis tunne sel fotograafil on sellist kommentaari saada ja teadsid ka enda reaktsioonist, milline reaktsioon seal grupis järgneb. Või unustasid selle kogemuse üldse ära.

    • Reply Mallukas 21. märts 2018 at 07:57

      Ausalt ma ei tea kas mul mingi hälve, aga ma ei mäleta, mis katvuse jutust sa räägid :D?

      • Reply M 21. märts 2018 at 11:44

        See oli siis, kui Sa Tenerifel olid.

        • Reply Mallukas 21. märts 2018 at 12:54

          ahjaa :D no seal ta TUNDUS paljas vb, aga ei olnud :D

    • Reply kurij 21. märts 2018 at 09:54

      Ma mäletan ka seda, Tenekal olite siis vist.

    • Reply T 21. märts 2018 at 10:06

      Ma arvasin ka, et kas see on mingi irooniline naljapostitus või, sest täpselt samamoodi oli (vahel ka on) sinu pilte valus vaadata. Ka ilma päevadeta. Reageerisid ka täpselt samamoodi paukudes ja solvudes.

      Laste koha pealt on sulle siin küll märkuseid tehtud, et pole aluspükse jalas vms. Need on olnud pigem suvalised telefonipildid.

      • Reply Mallukas 21. märts 2018 at 12:56

        tead, sinuga on raske muud moodi suhelda :D sa tundud lihtsalt irisev tont, kellega ma päriselus iial kokku ei puutuks, sina aga ronid järjepidevalt diia tagasi mölisema :D

  • Reply Aleksandra 20. märts 2018 at 22:27

    Mul on selline uss tavaliselt sees siis kui ma rase olen. :D

    • Reply Mallukas 21. märts 2018 at 07:58

      Tihti oled rase või :D

  • Reply Kertu 20. märts 2018 at 21:06

    Inimese aju ehitus olla selline, et kui kord närvi mindud, siis ongi raske rahuneda. Lihtsalt alguses läksime närvi kui tiiger tahtis närida või mammut talluda ja siis oli pikem närvisolek tulus. Jõudsid kaugemale eest ära joosta. Nüüd on elu teisem aga soft sama ja upgrade’i pole tulemas.
    Seega ole rahumeeli närvis, mis siin ikka! Selline see elu on!

    • Reply Evelin 20. märts 2018 at 22:20

      See adrenaliinisööst, mis närvi minnes tekib, pidavat kestma u 20 min., seda muidugi juhul, kui inimene suudab ennast maha rahustada. Kui ennast ise rohkem üles kruttima hakata, siis see adrenaliini juurdevool kestab edasi.

  • Reply Liisa 20. märts 2018 at 21:03

    Seoses selle närvitsemisega – kas mingi aeg polnud sama jama ja lõpuks hakkasid päevad? Ehk on sellega seotud ja sel juhul ka mööduv. :)

    • Reply Mallukas 20. märts 2018 at 21:05

      Vist oli jah selline trall ükskord enne ka :D

  • Reply Ty 20. märts 2018 at 21:03

    Mul ronib see uss paar päeva enne päevi sisse ja kui juba jalgu trampima hakkan, siis tean, et varsti külalised platsis…. clue on hea äpp – nagu jonnima ja ussitama hakkan viskan pilgu sinna ja näen, et oppaaa 26. tsükli päev. Põhjusega bitch! ?

    • Reply Mallukas 20. märts 2018 at 21:05

      Mul päris iga kuu küll nii pole, aga no vb mõni kuu on tagasihoidlikumalt ja siis mõnikord TÄIEGAAAAA! :D

  • Reply Merilin 20. märts 2018 at 20:56

    No see on pms. Mul on ka päevi kus kõik närvi ajab ja tahaks kogu aeg kobiseda ja mölada. Inimesi elama õpetada. A siis läheb üle. Parim rohi on teki alla pugeda, suur klaas punast kallata, kolm kommi süüa ja netflixi vaadata.

    • Reply Mallukas 20. märts 2018 at 20:59

      Oleks mul kodus vaid veini, oleks ma üks õnnelik inimene :D

  • Reply Reelika 20. märts 2018 at 20:51

    Äkki sul hormoon möllab ;)
    Ma mäletan, et ma tahtsin raseduse alguses kõik oma alluvad lahti lasta-võta üks ja viska teist tead :D

    • Reply Mallukas 20. märts 2018 at 20:52

      No vb hakkab siit minu teekond Seevaldi poole, et nii kaua juba pohhuist olnud, nüüd said varud otsa ja pean närvi ära minema :D

      • Reply ;) 20. märts 2018 at 21:26

        Närv pole poood, kuhu pead minema…