SIIN blogis toodi näiteid teenindusvaldkonnast ja need meenutasid mulle ka mõnda enda vahvat seika, mis mul viimasel ajal olnud on. Enamik nendest on olnud taksojuhid, sest noh, ma nendega puutun kõige rohkem kokku.
***
Sõidan rahumeeli taksoga koju. Juhiks on umbes 60+ vanem meesterahvas, väga viisakas, ei olnud suurem asi lobiseja ka. Küsis ainult, et kas härib, kui raadio mängib (ei häirinud). Ühel hetkel lausa karjatab: “See on mu lemmiklugu! Kas tohib kõvemaks panna?”. Lugu oli järgmine:
Ma pean tunnistama, et oli päris humoorikas kuulata, kuidas vanem härrasmees kaasa ümiseb: “All I wanna do, is make love to youu-uuu!”. Kui lugu läbi sai, köhatas härra hääle puhtaks ja edaspidine sõit kulges haudvaikuses.
***
Jälle taksos. Sedapuhku oleme taksojuhiga jutule saanud, kui ta äkki uurib mu käest, et mis tööd mu mees ka teeb. Minu vastuse peale, et on lastega kodus, muutub härra tõsiseks.
“Meestele ei meeldi selline asi,” kinnitab ta.
-“No minu mehele meeldib,” ei viitsi mina temaga vaidlema hakata.
“Ta võib teile ÖELDA, et meeldib, aga tegelikult mõjub see mehele väga alandavalt!”
-“Küll on siis tore, et ta teile öelnud on, et see talle ei meeldi…Ma usun, et ma tean ehk oma abikaasat natukene paremini, kui teie.”
“Teie olete noor naine, arvate, et teate mehi. Teie mees on ka kindlasti noor mees, arvab, et ta teab, mida ta tahab. Tegelikult on mehed kodeeritud raha teenima, selle vastu ei saa. Mees võib lõpuks teid vihkama hakata!”
-“Ja mida siis naised kodeeritud tegema on?”
“Ei, ärge solvuge! Naised võivad ka raha teenida, aga no ei ole ju sobiv, et mehest rohkem. Sellest tulevadki need perekonnad, kus naistel on lapsed erinevate meestega. Keegi ei taha pikalt selliseid naisi. Ärge võtke pahaga, ma tunnen ainult muret!” seletab taksojuht.
-“Okei, ma lõpetan siis töötegemise ära ja elatume edaspidi lasterahadest,” ütlen ma naljaga.
Taksojuht ohkab, nagu oleks kivi südamelt langenud. “Eks see nii ole õigem jah! Kordan veelkord, mitte halvaga! Ma lihtsalt olen elu näinud!”.
***
See on muidugi eriti vana meenutus, üldse mitte märtsikuust, aga mingi hetk sattusin ma poodi, kus ma enne käinud polnud. Seega tuiasin ma seal pikalt ringi, et leida kõik vajalik.
“Vabandage, kust ma leiaksin musti oliive?”
-“Snäksid.”
“Te mõtlete seal pähklite juures? Ma vaatasin sinna, ei leidnud nagu.”
-“Snäksid!” ütleb ta uuesti ja hakkab mind suunama täpselt samasse riiulivahesse, kust ma just tulin. Ise ohates, nagu ma oleks vähemalt tal terve päeva ära rikkunud. Jõuame kohale, ta suunab pilgu üles ja tahab juba hakata ütlema, et NÄED SIIN ON!! aga ka tema ei näe seal kuskil oliive. Daam muutub nõutuks ja jalutab kassa poole, et teise müüja käest küsida, kus on mustad oliivid.
-“Snäksid!” seletab müüja nr 2 esimesele. Esimene seletab vastu, et oliivid ei ole seal, kus nad tavaliselt olnud on.
“Teid on röövitud!” ütlen ma naljaga vahele.
Müüjad lähevad sabinasse. Röövitud? Kes? Millal? Mis veel võeti?
“Eee.. ma tegin nalja. Ma ei usu, et teid tegelikult röövitud on…”.
-“Aga kus siis on must oliiv?” küsib müüja 2 minu käest nõudlikult, nagu oleks juba hakanud mind kahtlustama oliivide röövis.
Ma reaalselt pidin ennast väga tagasi hoidma, et mitte talle “snäksid” vastata. Ühesõnaga, sealt ma oliive ei saanud…
There is a post with examples from the service industry in THIS blog and those reminded me of some of my own funny instances I have had recently. Most of them have been cab drives, because well, I just have the most interactions with them.
***
I am in a cab driving home uneventfully. The driver is around 60+ man, very polite, wasn’t much of a talker. He only asked if the radio would bother me (it didn’t). At one point he screams “This is my favorite song! Can I turn it up?” The song was Heart – All I wanna do is make love to you (video linked above)
I have to admit it was very humorous to listen an older gentleman mumbling “All I wanna do, is make love to youuu-uuu!” Then the song ended he coughed and the rest of the drive was spent in silence.
***
In a cab again. This time I am chatting with the driver when he suddenly asks me what my husband does for a living. When I tell him he is home with the kids he gets serious.
“Men don’t like that,” he assures me
-“Well, my husband does,” I am not in the mood to argue with this guy
“He can TELL you he likes it, but it’s actually very degrading for a man!”
-“Well, it’s nice that he has told you that he doesn’t like it… I think I might now my husband a little better than you.”
“You are a young woman, think you know men. Your husband is probably a young man, think he knows what he wants. Actually men a coded to make money, you can’t fight it. Your husband might start hating you!”
-“And so what are women coded to do?”
“No, don’t be offended. Women can also make money, but it’s not suitable for them to make more than men. That is where the families, where a women has children with multiple men, come from. No one wants a women like that for long. Please don’t take it personally, I am just concerned!” he explains
-“OK, so I will stop working and we can just live off of childcare money,” I say jokingly
He sighs like a weight has been lifted:” I think that’s best! And once again, I don’t mean anything bad with it! I have just seen life!”
***
This story is super old, not even from the month March, but at some point I was in a store where I had never been before. So I looked around for quite a while to find everything I needed.
“Excuse me, where can I find black olives?”
-“Snacks-“
“You mean by the nuts? I looked there and I couldn’t find them”
-“Snacks!” says the woman again and starts directing me to the same aisle I was just at. All the while sighing like I had just ruined at least her day. We get there, she looks up and is ready to say SEE HERE THEY ARE! but she can’t find them either. The lady gets flustered and walks towards a cash register to ask the other cashier where the black olives are.
-“Snacks!” says cashier number 2 to the first one. The first then explains they are not where they usually are.
“You have been robbed!” I say jokingly
The cashiers get nervous Robbed? Who? When? What else was taken?
“Eemm… I was just kidding, I don’t think you were actually robbed… “
-“But where is black olive then?” The cashier number 2 demands, like I had just become the suspect of the olive robbery.
I honestly had to hold myself back to not to respond with “Snacks!” In short, I didn’t olives.
21 kommentaari
Kõik minu “põnevamad” poeseigad on vist leidnud aset Maximas. Sarnaselt siin ühele eelnevale kommenteerijale, on ka mulle seal korvi peale surutud – ilmselt on see siis reegel nende poeketil igal pool.
Ühel korral on mind Maxima turvatöötaja kassas ka läbi otsinud (see oli mingi 7-8 aastat tagasi ma arvan, võibolla isegi rohkem). Olin paras pubekas ja pidin häbist maa alla vajuma kui mingi venekeelt podisev turvatöötaja järsku mind läbi kompama hakkas suutmata mulle selgitada mida ta minust tahab või mida otsib. Pole elusees midagi varastanud, sellele isegi mitte mõelnud ka mitte ja järsku keegi täiega omast arust võtab su vahele. Sealjuures olgu mainitud, et tegu oli väikekohaga ja tuttavaid nägusi oli ümberringi, mistõttu oli olukord seda piinlikum. Tükk aega ei käinud peale seda intsidenti seal poes.
Mingi aeg olin seal samas poes ja minu ees kassas ostis noor kutt mingeid saiakesi. Müüja ütles, et ta vaatab, mis saiakesed on, kuigi kutt ütles, et liha omad.. Ja siis reaalselt võttis müüja saia kotist välja ja lõi enda näpud sinna saia sisse, et sisule ligi pääseda. Minu jaoks oli see nii räme. Kassapidaja istub tundide viisi kassas ja raha on niiiiiiiiiiii must tegelikult.. ja siis samade kätega ronida konkreetselt kellegi toidu sisse – no pole sõnu. Mina konkreetselt keelduks sellise asja eest maksmast, söömast seda enam. Poiss oli tagasihoidlik, maksis ära ja läks minema.
Ma usun, et nii mõnigi ütleks sellepeale, et “sitasurma pole keegi surnud” või siis lihtsalt ei teeks sellest suurt numbrit, aga no meditsiinis töötava inimesena ja käte hügieeni olulisusest tavapärasest rohkem teadva inimesena oli see minu jaoks ikka väga õõvastav situatsioon.
Hea teeninduse taga peitub nii mõndagi huvitavat teenindajate ülevoolavate emotsioonide näol. Saate lugeda uuest blogist:
https://waitertalks.blogspot.com.ee
Kui meeldib, siis jaga, et motivatsioonia jätkuks, et seda paska kirja panna.
Kniksjakraaps
Kui sa kirjutad paska, siis me peaks seda lugema? Ebaviisakas väljendus paneb praegu mitte huvi tundma.
Ei jää lugema, pole üldse ladus jutt ja naljakas kah mitte. Ütle ainult, et kus teenindad, tean hoida kauge kaarega seal eemal, sest tundud väga ebameeldiv inimene.
Vot nii s*tta blogi pole tõesti pikka aega lugenud.
Lähen mina taksosse, juhiks vanem meesterahvas ja tema hakkab siis mõne minuti pärast rääkima: “On siin Tallinnas täna ikka räige sitahais”. Ma olin suht üllatunud, et misasja ??? :D. No ma ei tea kas kuskil oligi siis mingi kanalisatsiooniprobleem, aga huvitav teemakäsitlus, millest võõra noore naisterahvaga vestelda 😀
Ma ükskord julgesin Maximasse ilma korvita siseneda, sest tahtsin kiirelt paki pähkleid ja joogi loengusse kaasa osta. Jõhkra aktsendiga müüjamammi püüdis mu riiulite vahel kinni ja surus vägisi korvi kätte, sest “meil siin korv peab olema, ei tule poodi kui korvi pole vaja”.
Ahh jaa kõige parema kogemuse sain ma Rimist, kus mul tekkis küsimus ühe kauba kohta, nägin kaugemal kahte teenindajat omavahel jutustamas.
Seadsin oma sammud kindlalt siis sinnapoole, esitasin siis vabandades oma küsimuse kui teenindaja pööras ennast ja käratas: kuulge me ei ole siia teiega jutustama tulnud, me teeme siin tööd!!!
Well ok!!!
Mul on taksojuhtidega nii kuidagi, et satume enamasti nii heale jutule, et on juhtunud kus sõidu lõpus vaatan veel juhiga tema telefonist perepilte või kuulanud tema kurba saatust.
Kuna ma käin iga kuu alguses ostmas oma toiduvarusid, siis pea igakord on kaupa olnud ikka väga palju, Maximas viimati teenindaja uuris kassas, kas ma teistele ka ikka midagi jätsin…
See snäksid! lugu on nii hea. ? Raudselt juhtus vanas heas Maximas. ?
ei, see oli see… comarket?
Oi, mulle meeldivad need teeninduslood ja eks endalgi igasuguseid, nii häid kui halbu. Tegelikutl need halvad lood mind eriti kunagi närvi ei aja, pigem on humoorikad.
Üks lugu on kuidagi eriti eredalt meelde jäänud.
Tahtsin minna Pärnus juukurisse, aga kuna polnud seal enam tükk aega elanud ega käinud, siis ei osanud kuidagi valida, Vennanaine siis soovitas mingit kohta, kus ta ise käis ja kiitis taevani.
Astusin siis ühel ilusal päeval salongi uksest sisse, kliente polnud ja 3 mutti pläkutasid omavahel elavalt. Kui olin seal juba tükk aega seisnud, pöördus üks muttidest minu poole ja käratas:
– Mis tahate?
Mind võttis kohe kokutama, et äkki küsiks saia või midagi, aga vastasin siiski, et tahaks juukseid lõigata.
Tädi nähvas vastu, et kas mul aeg kinni pandud. Vastasin, et ei ole, aga ma siis teeksin seda praegu he meelega. Mille peale tädi mulle rahumeeli jälle selja keeras ja teiste muttidega poolejäänud vestlusesse sukeldus, mulle vähimatki tähelepanu pööramata.
Natuke seisin seal veel lolli näoga ja läksin siis minema. Juuksed sain lõigatud mingis teises salongis:D
Haha,päris hea ??.
Snäksid! ?
Esimene ja viimane lugu olid täiega nunnud, aga see keskmine võttis tõmblema.
snäksid – päeva nali 😀
Kuidagi ikka see ei ole nii. Vene ajal teenisid mehed rohkem, naised olid lastega kodus aga millegipärast on vähe nendeaja ininesi abielus sellega, kellega abielluti:). Kui paljudel meie sõbrannadel on vanemad koos?
Mul on ka vanemad koos. Ei talu teineteist üldse, isa on teisele naisele lapse teinud jne, aga jäid laste pärast ikka kokku. Ehk siis teoorias tubli ja terve Eesti pere, aga tegelikult..
Minul ka vanemad koos, 3 last ja kôrvalsuheteta… aga see-eest ise kasvatan last üksi.
Väga hea!! 😀 😀
HAHHAHAHAHHAAAAAAAAAAAAAAAA 😀
Snäksid ??