Beebiootus LAPSED

avameelselt kogu lapseootuspullist / candidly about being pregnant

3. aprill 2018

Eks ma võlgnen teile väikse selgituse kah, et mis siis täpsemalt toimub. Ütlen kohe ette ära, et tegemist ei olnud mingisuguse pikalt planeeritud ja skeemitatud plaaniga, sest meil puudus absoluutselt igasugune plaan ise kolmas laps valmis meisterdada. Lende oli siin just hiljaaegu lõpetanud 100% rinna võtmise (no jumal, aasta ja kolm kuud pidasin vastu!) ja ma olin juba väga teemas sellega, et saan käia sõbrannadega väljas, Kardoga deitimas ja üldse elada elu, mis ei hõlmaks piima ja tittesid ja muud säärast.

Paistab aga, et me võtsime seda deitimise värki natukene liiga tõsiselt, sest natukene aega peale mu rasvaimu hakkas mul sees väga imelik. Nagu sellised kummalised valutorked ja ma sain aru, et need on hoopis teises kohas, et olla protseduuriga seotud. Kannatasin paar päeva, aga lõpuks läksin igaks juhuks siiski erakorralisse, sest nagu te teate, on mul spiraal enne välja kukkunud ja need torked tekitasid mulle hirmu, et äkki on see spiraal jälle kuskile rändama läinud ja nüüd hängib ta äkki kuskil otsapidi miski seina sees, kus ta hängima ei peaks.

Läksin siis mina ITK emosse ja ma ütlen kohe, et see oli üks väga… ebameeldiv käik, sest kuna protseduurist oli ju siiski vaid loetud päevad möödas, olin ma igalt poolt sinine. Ja kuna sinikatel on komme “allapoole vajuda” siis võite ise ette kujutada, milline ma välja nägin, kui ma püksid maha võtsin. Ütleme nii, et konkreetselt potisinine. Arstiks oli ka mingi vanem härra, kellele ma siis kiirelt seletasin, et ausalt mind ei ole kuskil jalaga läbi pekstud, et ma käisin ainult rasvaimus, aga teda ei paistnud see jutt eriti huvitavat. St üldse oli väga napisõnaline mees. Vaatas seal oma ultraheliga ringi ja ütles tuimalt, et tema mingit spiraali ei näe. Kohe üldse ei näe. Ei õige ega vale koha peal. Ütles, et nüüd on kaks varianti, et kas on välja kukkunud, või siis läbi emakaseina kõhuõõnde läinud. Et kui mul 40 palavik tekib ja ma igast august verd lahmama hakkan, et siis ma peaksin polikliinikusse pöörduma. Ega jah, ma juba kujutan ette, kuidas ma sellises olukorras tagasihoidlikult just polikliinikusse oleksin pöördunud, nagu vanem naisterahvas muiste. Lisaks soovitas ta hommikul rasedustesti teha, sest kuna spiraali pole, võin ma vabalt ka rase olla.

Ühesõnaga olin ma tagasihoidlikult öeldes väga šokeeritud. Ma oleks palju parema meelega kuulnud uudist, et mul on spiraal läbinud kõik organid, mis mul vähegi sees on, kui see, et ma võin rase olla. Aga kuna mul väga muud varianti polnud teada saamaks, kas ma olen rase või mitte, läksin ma apteeki ja ostsin hunniku rasedusteste.

Ma pole vist kunagi ühelgi hommikul nii kiiresti üles tõusnud.

Ma vist käisin terve päeva mööda maja ringi ja korrutasin, et see pole võimalik. Mis kuradi moodi on võimalik, et mul spiraal JÄLLE välja kukkus? Kinnitati mulle ju peale esimest korda, et järelikult oli see lihtsalt valesti paigaldatud, käisin ju veel jaanuaris kontrollis, kus lubati, et sedapuhku on see spiraal omal kohal ja pidin alles aasta pärast tagasi kontrolli tulema. Ma tahtsin nii väga kedagi süüdistada, aga täpsemalt keda? Ega ka spiraalid ei luba olla 100% tõhusad, nagu-freaking-näha. Oleks võinud süüdistada ka näiteks oma emakat, aga mis tolku sellestki olnud oleks? Nii et esialgu jäin ma süüdistama Kardot, sest KEEGI pidi ju selles süüdi olema.

Ahjaa. Kardo. Ma reaalselt arvasin, et ta läheb esimese asjana ennast kuuri oksa tõmbama, aga selle asemel ütles ta midagi sellist, et: “Ma olen alati selleks võimaluseks valmis olnud!” ja hakkas juba sama õhtu lastele rääkima, et jeee, nad saavad uue õe või venna. Samal ajal kraapisin ma ise kaudselt kuuri ukse taga :D

Mega kassi tekitas see, et oleks ju nagu tahtnud kohe hästi rõõmus olla lapseootuse üle. Lapsed on ju imelised ja lapsi saada on imeline ja neid koos kasvamas näha on imeline. Aga mul tagus ainult peas, et aga mina? Aga MINU plaanid? Ma ei saa rasedana lapsendada. Ma ei saa rasedana… ma ei saa rasedana mitte midagi teha! Selline tunne oli, nagu ma oleks mingisuguses lõksus. Ja selleks lõksuks on minu elu, mis edaspidi koosneb ainult valimatust sigimisest iga jumala aasta, kuni mu munarakud lihtsalt otsa saavad. Ja et ikka rohkem oma uude stereotüüpi sulanduda, peaksin ma veel mingi hetk kolima Vändra lähistele ja hakkama seal geelküüsi paigaldama, kuni Kardo poe ees õlut joob. Samal ajal kantseldaksin ma enda neljakümmet last ja näeksin välja nagu igasugune elumahl oleks minust välja imetud, ise oma ripprindadega aknalaualt tolmu võttes.

Vot sellised toredad tulevikuplaanid siis mul endale tekkisid.

Kuidagi ahastav tunne, et kuidas mõnel inimesed on nii palju probleeme rasestumisega ja mina jään lihtsalt iga asja peale rasedaks. Kuidas, jumala eest? Ilmselgelt pillid mul ei tööta – Mari. Spiraali kasutada ei saa – tundmatu kolmas laps. Mida ma siis tegema pean? Nunnaks hakkma? Kardo vasektoomiasse saatma (peale kolmandat last saab seda teha :D). Ma ei tea, muidugi tulevikus kasutatavate rasestumisvastaste vahendite valimisest on vast veel vara rääkida, aga noh. Ühesõnaga mind tabas lihtsalt must masendus.

Ja see must masendus kassis ka mind veel omakorda ära, sest vaene laps noh. Näeb tema NII PALJU VAEVA et siia ilma saada ja siis tema lihane ema ka ei ole rahul sellega. Mulle meenus kohe, kui Lendet oodates tegin megalt vereteste, et veenduda, et ta ikka on olemas ja korras ja kasvab. Ja käisin esimese kahe kuu jooksul vist sada korda arstil, et nad ikka UH teeks ja veenduks, et kõik on korras. Nüüd panin lihtsalt Šoisi juurde aja kirja ja ootasin oma aega, et saaks seal ära käidud ja mingit rohkemat tõestust oma rasedusest, kui need rasedustestid. Muul ajal olin nagu… nojah. Ok. Fain siis.

Samal ajal hakkasid pihta imelised raseduse tunnused nagu peapööritamine ja -ringlus. Näiteks nii, et istun, aga püsti ei saa, sest pea käib nii ringi. Iiveldused. Hommikul, õhtul, lõunal. Ja muidugi see, et KÕIK ajas mind närvi. Mind ajas närvi, et ma olin olnud mingi viis minutit rase, kui juba Perekoolis sellest räägiti. Mu enda sõbrannagi ütles lambist, et kuule mu beebigrupis öeldi, et sa oled rase. Mitte, et ma nüüd hullu riigisaladust sellest teha oleksin tahtnud ja kindlasti ei oleks ma suutnud ka kolm kuud vait olla, aga no ma lootsin, et ma vähemalt ühe korra arstil saan ära käia, enne kui sellest üldse midagi rääkima hakkan, aga oh ei. Keegi geenius võttis lausa südameasjaks mulle IGA PÄEV kommmentaaridesse kirjutada “rase oled v?”, “millal kolmanda lapse sünnitad?”, “ma tean , et sa oled rase!”.

Ausalt, ega ma arvanudki, et ma üldse suudan seda kellegi eest saladuses hoida ja kui teemaks tuli, siis ma rääkisin ikka inimestele, et ma VIST olen. Aga ma ei osanud eeldada seda, et keegi seda kuskile edasi rääkima läheb. Paistab, et mu emal oli õigus, kui ta kunagi rääkis, et mitte kedagi siin ilmas usaldada ei või. Mitte, et mul laias laastus vahet oleks. Ainuke, mis see tegi, on see, et ma nii varakult teile üldse rääkisin. Muidu oleksin veel natukene aega mokka maas hoidnud ja rääkinud siis, kui mul oleks natukene rohkem öelda olnud, kui et mu sees elab kiitsaka linnupoja moodi inimene. Aga laias laastus, mis vahet seal on, kas te teate teisel kuul või kolmandal kuul või viiendal kuul. Mul vahet pole.

Ahjaa. Rasvaimu ka. Et kas seda tehakse siis rasedatele naistele. Vastus on, et ei, ei tehta. Aga selle jaoks peaksid nad ka aru saama, et naine on rase. Mulle tehti enne protseduuri nii UH kui ka veretest, kuid sellel hetkel olin ma veel nii vähe rase, et nemad seda teada ei saanud. Noh, isegi ju see EMO arst ei näinud rasedust ka peale protseduuri. Ma muidugi esimese paanikaga kirjutasin oma kirurgile, aga ta rahustas mind maha. Esiteks sellega, et ka rasedatele naistele tehakse vajadusel narkoosiga operatsioone ja teiseks oli mu rasedus veel nii väike, et ta polnud isegi minuga veel samas vereringes. Seega arvas ta, et midagi hullu ei tohiks protseduurist tekkinud olla ja noh, kui ka oli, siis näitaks seda loodus ja loode ei kinnituks arvatavati ka paika. Aga nagu näha, seda ta siiski tegi ja oli lausa kontrollis käies nädala võrra suurem, kui päevade järgi arvutades arvasin. Vastupidav tegelane.

Naljakas oli kuulda eile ka kommentaare, et oi-oi, nüüd on rasvaimu “raisku” läinud. Esiteks, mida ma siis tegema pean? Jooksma aborti tegema, põhjendusega, et klge ma just käisin rasvaimus, loodan, et mõistate? Teiseks – rasv on kõhult ju juba eemaldatud, selles suhtes ega raseduskõht ju ka pekist ei koosne, see on siiski ikka laps. Ja tänu rasvaimule ma võib-olla ei ole selline vaal raseduse lõpuks :D

Noh, Kardo on muidugi erilises isa-mode’is siin. Iga hommik teeb mulle hommikusööki ja toob tassi kohviga ka rasedusvitamiini, et lapsele kindlasti nägu kasvaks. Teeb mulle süüa ja üritab võimalikult kiiresti eemaldada majapidamisest asjad, mis minu mõistes haisevad. Noh, peaaegu KÕIK asjad siis. Ahjaa… Eile magas Kardo natsa kauem ja otsustasin, et teen siis endale ISE  võiku. Sai+juust+kurk. Süda oli nii paha ja miski muu kätte ei jäänud, mõtlesin, et kui natukene söön, läheb ehk paremaks. Sõin ja mõtlesin, et ahhhh apppiiiii, kui rõveeeee. Samal ajal kinnitasin endale, et see on ainult rasedus. Need ei ole rõvedad. Söö, Mallu! Siis hakkab parem!

Sõin siis võiku ära ja imelikul kombel ei hakanud üldse parem, vaid hullem. Seest keeras ja enesetunne läks nii nadiks, et vedelesin lihtsalt nii kaua elutoadiivanil, kuni Kardo ka ärkas ja küsis, et miks on köögi tasapinnal hallitav sai, hallitav juust ja mädanev kurk. Ehk siis… jah, ma olen nii kaua süües tundnud, et kõik on RÕVE, et ma olen juba selle fiilingu alla surunud ja enam ei usu iseenda aistinguid. Kuidas ma aga ei näinud, et need pekkis on, vot seda ma ei tea.

Sellised lood siis meie majast. Jumal, anna mulle palun armu ja kannatust. Ainult armu ja kannatust.


I guess I owe you guys a little explanation about what is going on exactly. Let me start by telling you that it wasn’t a plan we had put together ages ago, because we had absolutely no intentions of making a third baby ourselves. Lende had just stopped getting breast milk 100% (dear god, I managed that for a year and three months) and I was absolutely on board with being able to go out with my friends, on dates with Kardo and just living life that doesn’t involve milk and babies and all of that.

But it seems we took our dating opportunities a little too seriously, because a little after my lipo suction I felt really weird inside. I had these like odd stabs of pain and I realized they were coming from a totally different place than the procedure pains would be. I suffered for a few days but then, just in case, went to the ER, because as you know one of my IUD’s has fallen out before and these stabs were scaring me, maybe the device has gone wondering again and is now hanging out somewhere it shouldn’t be.

So I went to the ER at ITK and I will tell you it was one very …. unpleasant visit, because it had only been a few days from the procedure and I was blue all over. And since bruises have a tendency to “drop down” you can imagine what I looked like when I dropped my pants. Lets say I was navy blue. The doctor was an older man and I explained quickly that no one had beaten me up, I just had lipo, but he didn’t seem to care. I mean he was a man of a few words. He looked around with an ultrasound and told me, without any emotion, that he can’t see any IUD’s. None at all. Not in the right or the wrong places. He said that there are two possibilities – either the IUD has fallen out or has migrated into my stomach through my uterus. That if I develop a fever of 40 degrees and start bleeding out of every hole I should turn to polyclinic. Yeah, I can picture how I calmly turn to the polyclinic like an old lady in that situation. He also suggested I take a pregnancy test in the morning, because as there was no IUD I could very well be pregnant.

In short I was in shock, and that’s putting it mildly. I would have much rather heard the news that the IUD has punctured every organ than the possibility of being pregnant. But since I didn’t have any other way of finding out I went to the pharmacy and bought a pile of tests

I don’t think I have ever gotten up so quickly.

The whole day I was pacing the house saying it’s not possible. How the hell is it possible that the IUD fell out AGAIN? The last time they assured me that the first one was just put in wrong and I went for a check up in January where I was told this one is securely in its place and I should go for a check-up in a year. I so badly wanted to blame someone, but who? The IUD’s are not 100% secure, as you can freaking see. I could blame my uterus, but what good would that do? So I blamed Kardo, because SOMEONE had to be responsible.

Oh yeah, Kardo. I was sure he would walk to the shed and hang himself when I told him, but instead he said “I have always been prepared for the possibility!” and told the other kids that evening that they are getting a new brother or sister. In the meanwhile I was considering the shed for myself :D

I also got frustrated, because I would’ve wanted to feel happy about the pregnancy. Kids are wonderful and having kids is great and seeing them grow up together is amazing. But all I could think was – what about me? what about MY plans? I can’t adopt when I am pregnant, when I’m pregnant, I can’t …. I can’t do anything while being pregnant! I felt trapped. And the trap is my life, which going forward consists of reproducing every year until I run out of eggs. And to fit the stereotype even better I need to move to the middle of nowhere and become a nail technician while Kardo drinks beer in front of the local store. At the same time taking care of my forty kids and looking like all life has been sucked out of me as I dust the windowsills with my saggy boobs.

So yeah, those are my future plans.

 It feels so wrong that some people are having trouble getting pregnant but I seem to conceive at every step. God Why? Obviously pills don’t work – Mari. I can’t use a IUD – unknown third child. So what should I do? Become a nun? Send Kardo to have a vasectomy (I think you can do that after three kids :D). I don’t know, of course it is too early to be talking about any kind of contraception but oh well. So I was overcome with depression.

And that depression made me even more frustrated, because poor child. it goes through SO MUCH TROUBLE to make it into this world and then its own mother can’t be happy about it. I remembered when I was expecting Lende, how I took all kinds of blood tests to make sure she was there and everything was OK. During the first two months I went to the doctor like a hundred times to have them do an ultrasound and made sure everything was OK. This time I just scheduled an appointment and waited for it, so I could go and get confirmation about my pregnancy, more confirmation than those tests. The rest of the time I was just like … well. OK. Fine.

At the same time I started feeling the symptoms of being pregnant. My heard was spinning. So hard, for example, that I was unable to get up, because my head was spinning so hard. Nausea. Morning, noon and night. And of course being pissed off by EVERYTHING. I got pissed off by the fact that I had been pregnant for about 5 minutes when I already saw it on Perekool. My own friend told me that she had heard from a baby group that I was pregnant Not that I wanted to keep it a super secret or anything and for sure I couldn’t have kept quiet for three months, but I was hoping that I could have at least one doctor’s appointment before spreading the word, but no. Some genius made it their mission to comment EVERY SINGLE SAY saying things like “are you pregnant?”, “when are you going to have a third child?” “I know you are pregnant!”.

Honestly, I didn’t think I could keep it a secret and if it came up, I did tell people, that I THINK I am. But I didn’t think anyone would go and spread it. I seems my mom was right when she told me that you can’t trust anyone in this world. Not that it matters in the long run. The only difference is that now I told you sooner. Otherwise I would’ve kept my mouth shut for a little while longer and would’ve told you when there’s more to tell, besides that there is a little human, who looks like a tiny little bird, living inside of me. But in the long run it makes no difference if you hear it when I am two months, three months or five month pregnant I don’t care.

Oh yeah. The lipo procedure. Is it done on pregnant women. the answer is no. But in order to know this, they would’ve had to be able to determine I am pregnant. They did both an ultrasound and a blood test, but I had been pregnant for such a short time that it didn’t show up. Well, even the doctor at the ER didn’t see it days after the procedure. In my first panic I wrote to my surgeon, but he calmed me down. Firstly saying that necessary operations using anesthesia are done on pregnant women and second my pregnancy was at its very early stages where the fetus doesn’t have the same blood stream as the mom. So he thought there’s nothing to worry about from the procedure and even if there was nature would tell me by not letting the fetus attache to the uterus. But the fetus did attach and was a weeks worth bigger at the check up, then I had expected just counting the days. Resistant little guy.

It was funny hearing comments about how I “wasted” the procedure. First, what should I do? Run to get an abortion with the explanation that I just had lipo and I am sure they understand? Second – the fat from my belly is gone, I mean a pregnant belly isn’t made up of fat, it’s the baby. Thanks to the lipo I might not look like such a whale at the end of my pregnancy :D

Kardo is in full dad-mode over here. He makes me breakfast every morning and brings a cup of coffee with my pregnancy vitamins, to make sure the baby grows a face. He cooks and tries to remove the stuff, that I claim stinks, as fast as possible. Of course I think almost EVERYTHING stinks. Oh yeah, Yesterday Kardo slept in and I decided to make MY OWN sandwich. bread+cheese+cucumber I was so nauseous and that was all I could grab. I figured if I ate a little bit it would make me feel better. I ate it and was thinking ooooooh myyyy goood, this is soooo gross. At the same time telling myself that it’s just the pregnancy. They are not gross. Eat Mallu! You will feel better!

So I ate the sandwich and funnily enough it just made me feel worse. My stomach was turning and I felt so bad I laid on the couch until Kardo woke up and asked me why are there moldy bread, moldy cheese and rotten cucumbers on the kitchen counter. So… yeah, I have been feeling like everything is GROSS for so long that I have repressed it and I don’t trust my own body anymore. How did I not see there were moldy spots on those things, I don’t know.

So these are the stories from our house. God, please send me love and patience. Just love and patience.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

137 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply 10 loetuimat postitust 2018 aastal - Mallukas Mallukas % % 1. jaanuar 2019 at 16:25

    […] REKLAAM /* (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); avameelselt kogu lapseootuspullist / candidly about being pregnant […]

  • Reply Marite 8. aprill 2018 at 11:03

    Jäin oma kolmandat last ka spiraaliga ootama. Mul oli reaalselt spiraal sees veel kui oma kõhuvaludega kontrolli läksin. Seal õnnitleti rõõmsalt raseduse puhul . Pidin toolilt maha kukkuma suurest imestusest. Kolmega on ikka lihtsam kui kahega. ausõna. Aga no mul juba neljas ka olemas. Õnneks viimane, lasin munajuhad läbi lõigata. Parim otsus :)

  • Reply Kaie 6. aprill 2018 at 10:23

    Palju palju õnne sulle! Mina jään ka ülilihtsalt rasedaks, ma isegi tean täpset päeva millal ma rasedaks olen jäänud. :D Siiani kahjuks kõik rasedused katkenud, aga olen uuesti ootel ja seekord tunne positiivsem. Mitu nädalat sul rasedust on? Minul 7 :)

    • Reply Mallukas 6. aprill 2018 at 10:40

      Palju õnne sulle! Mul on tsutike rohkem :)

  • Reply Laura 5. aprill 2018 at 16:04

    Seda “loodetavasti on nüüd poiss” jäädaksegi sulle nämmerdama. Ja kui poiss ongi siis saad kuulda “oh, lõpuks vedas”, kui tüdruk, siis “no äkki neljandaga õnnestub” jne.
    Endal 2 tütart ja kui kolmandat ootasin, siis lootsin ka tütart. Tuli poiss, loomulikult olime ja oleme õnnelikud, aga tuttavad ja sugulased hõiskasid, nagu ma oleks imeteoga hakkama saanud. Mehele üteldi, et noh kaua tehtud kaunikene. Olgu öeldud, et mul mees on alati pigem tütreid tahtnud.
    Aga rahalise poole pealt, olgem ausad, me ei ole küll vaesed, aga see suurpere toetus 300€ on ikka abiks küll, lastetoetused siis 3 lapse pealt kokku 510€ +vanemahüvitis on väga suureks abiks.

  • Reply C 5. aprill 2018 at 15:45

    Vabandust, aga miks sa süüdistad oma lugejaid selles, et sinu rasedusest pasundatakse, kui sa ise ühes postituses kirjutasid, et sa oled rase? Oleksid võinud ju selle ühe “loodan et pean rasedana selle tralli vastu” (võimisiganes mooodi see täpselt kirjutatud oli) lause ütlemata siis jätta.

    • Reply Mallukas 5. aprill 2018 at 16:41

      Vabandust, ma küsin kohe ära, et kas sa oled loll, või mängid lolli, siis teaks, kuidas vastata :D

  • Reply Liisa 5. aprill 2018 at 15:04

    Ma ikka oleks väga vihane kui oleksin teada saanud järsku et spiraalo pole ja vupsti rase. Ma nt ei kujutaks ette et peaksin praegu uuesti rasedaks jääma ja mul vaid 1 poisiklutt :D kui ma teaks et järgmine tuleks 150% tüdruk, planeeriks juba ammu ? Aga tunnen et poisiklutt tahab veel minuga aega, sest ta ise ka ütleb et ei tema küll õde v venda taha :D Mul õnneks pillid ja siiamaani on need toiminud :D
    Aga sulle palju õnne!

  • Reply Liis 5. aprill 2018 at 11:56

    Palju õnne! Selle narkoosi pärast pole küll tõesti vaja muretseda( kui veel muretsed). Minul opereeriti õlaliigest raseduse ajal, ma ei teadnud rasedusest. Tehti nii kohalik tuimestus kui üldnarkoos. Kõhtu süstiti ikka igasugust manti?
    Mõni päev peale oppi tundsin ennast nii kohutavalt, nagu oleks rongi alla jäänud. Tegin testi ja selle asemel, et rõõmustada uudise üle, mida olime kaua oodanud, nutsin lahinal, kuna kartsin nii väga loote arengu pärast.
    Samuti helistasin kohe kirurgile, kes mind opereeris ja tema rahustas mind maha.
    Pärast käisin veel füsioteraapias ja see terapeut naeris, et seal haiglas noriti seda kirurgi, et kahtlane lugu.. naine jäi peale üldnarkoosis operatsiooni rasedaks??
    Laps sündis tervena ja areneb keskmisest kiiremini, (hetkel on 5)seega võivad doktori geenid olla küll ?( nali)
    Edu:)

  • Reply Ilone 4. aprill 2018 at 21:45

    Mallukas, ma armastan Sind!!!!!!!

  • Reply Gerli 4. aprill 2018 at 18:37

    Te olete super ägedad,hea lugeda ja mis kõige parem sa julged öelda mida mõtled…Palju õnne titad on lahedad..

  • Reply E 4. aprill 2018 at 13:38

    Uhh nende ITK arstidega on mul väga ebameeldivad kokkupuuted. Nad on kuidagi jube ülbed ja ei oska lihtsalt viisakalt käituda. Ütlevad asjad välja ilma mõtlemata.
    Aga ma ka lapseootel. Ei osanud alguses mitte kuidagi moodi õnnelik olla, sest pool aastat tagasi oli raske autoõnnetus (mille tõttu katkes ka mu esimene rasedus :( ). Veebruari alguses hakkasin end kuidagi veidralt tundma ja mõtlesin, et ah ostan igajuhuks teste. Ja kui testi tegin, siis oli seal kaks kriipsu. Aga kui see pisike tahtis tulla, siis ju ta peab tulema.
    Sulle igaljuhul palju õnne! :)

  • Reply Helen 4. aprill 2018 at 13:21

    You Go, Girl!

  • Reply Piret 4. aprill 2018 at 12:04

    Palju õnne!

  • Reply Lisbet 4. aprill 2018 at 10:53

    Tegelt ,Mallu,sul on supermees kõrval,kodu,saate hästi hakkama!
    Minus siin 2 a tagasi oli elu raskeim periood,kui rasedaks jäin.-ema vajas 24-7 hooldust,haiglast visati välja,enda juurde ma teda võtta ei saanud,elukaaslane polnud nõus,elasin tema korteris,mehega olid suhted sassis,hooldekodukohta polnud,no ühesõnaga oli terve raseduse aeg väga raske,sest kui lõpuks sain hooldekodu koha,sattus ema seal raskesse kopsupoletikku ja viidi üle 100 km kaugusele haiglasse,arstid eriti lootust ei andnud,sõitsin siis kaks korda nädalas 5 tundi edasi-tgasi bussiga ema vaatamas,umbses bussis palaval suvel,teisele poole 100;kilti arstide vahet,sest olin riskirase. Lapse isa mind ei toetanud,autoga arstile ega ema vaatama ei viinud. Ühesõnaga täielik katastroofiõppus rasedale :D Aga noh,eesti naine on kange,sündist terve ja tubl plikatirts :)
    Äkki saate seekord poisi :) Kardo tahaks kindlasti naiste väe kõrvake poega ;)

    • Reply Mallukas 4. aprill 2018 at 11:30

      Sul on ikka kohtav elukaaslane! Tunnen kaasa, et rasedana sellist tralli pidid läbi elama! Aga vot Kardo loodab hoopis tütart saada.

      • Reply Lisbet 4. aprill 2018 at 11:53

        On küll,aga õnneks enam ei ole elukaaslane :P

        • Reply murulane 4. aprill 2018 at 15:24

          Ei ole enam elukaaslane? Kas nüüd on abikaasa? Kuigi seda oli jube lugeda—70% mehi ongi sellised!

          • X 4. aprill 2018 at 15:53

            Ma arvan, et ta mõtles, et nüüd ei ole koos enam.

  • Reply Klass 4. aprill 2018 at 03:37

    Mina sain aasta alguses tunda jubedat iiveldust. A-vahetusel juhtus mehega äksident (ei jõudnud kummini). Tegin testi ja see oli negatiivne. Nädal hiljem tegin uue testi ja see oli positiivne. Arsti juures selgus, et olin aga juba dets keskel rasedaks jäänud, mitte õnnetusest, seega täitsa kummi laps :D. Kaks päeva käisin ringi nagu kuutõbine, sest olime alles teada saanud, et jääme oma kodust ilma ja ei teadnud, mis meist edasi saab. Siiski jäi plaan kuidagigi hakkama saama, kuid loodusel olid omad plaanid ja jätkame oma elu hetkel vaid kolmekesi. Seega vaid Nosex on toimiv rasedusvastane vahend ;).
    Sulle ilusat ootusaega ja pöidlad peos, et iiveldus kählu tagasi tõmbaks :)

    • Reply kiara 4. aprill 2018 at 12:04

      Heh, loen ja mõtlen, et mis vahend see Nosex (Noseks) on ja aru ei taipa… järsku plahvatas NO SEX! Blond, ma ütlen!

      • Reply Mallukas 4. aprill 2018 at 12:24

        Ma olin sama blondiin ??

  • Reply Annika 4. aprill 2018 at 03:08

    Jutustad täpselt minu elu, selle erinevusega, et minu mees ei olnud õnnelik? ja suuremad lapsed on 10 ja 12.

    Aga tea, et ju peab nii olema!
    Ma suutsin päris rasedust nautida alles täitsa lõpus. Koguaeg oli tunne, et see on täiesti vale ja ei sobi minu plaanidega.
    Juba oli ju nö päris elu.
    Aga tea, et ju siis on nii vaja. Peale poja sündi jäi mu ema raskelt haigeks ning ma olin tema neljast lapsest ainuke, kellel oli võimalus tema juurde jääda.
    Usun, et lapsed sünnivad siia ilma kas õpetuseks või õnnistuseks!
    Praegu on pisike juba aastane ja ei kujutaks ettegi elu ilma selle naerusuise väänikuta.

    Ah jaa, minu mees läks vabatahtlikult vasektoomiat tegema?

  • Reply Angeelika M. 3. aprill 2018 at 23:27

    Appi, mul tuli kohe see uudis meelde- https://www.unilad.co.uk/health/baby-born-holding-implant-that-was-supposed-to-stop-mum-getting-pregnant/
    Hahahahaha :D vaata, et Sul äratundmist ei ole..
    Edu kosumisel :)

  • Reply mercca 3. aprill 2018 at 21:45

    Palju palju õnne! Vahet ju pole 2-3 või 4 last? Ega nad samal ajal kõik beebid ole ning segadust ja jantimist jätkub igal juhul! Mati on juba siis suurem ning kõigil on koos tore mängida;)

  • Reply K. 3. aprill 2018 at 21:26

    Hei!
    Loen su blogi n-ö salaja . St pole sõprusringkonnas maininud, et ohh Mallukas seda teist ja kolmandat .
    Olen 32a, 4 tütre ema
    Kõigil keskmine nimi ala:
    Katkine kondoom
    Unustatud beebipill
    Paigast läinud spiraal
    Ja äkki ma nüüd ei jäänud rasedaks .

    Igal õhtul palun armu ja kannatust. Mõni päev paar korda tunnis .

    Tunnen palju äratundmisrõõmu sinus. (Hahahahhaaa ehk minuvanuses oled 4 lapse ema). Mulle on öeldud, et olen 50%blondiin 50%pohhist. Ise küll nii ei tunne, aga eks targemad on rääkinud .
    Hakkasin siis blogi lugema just Mari pärast, sest ka minu 7a tütrel on raskusi keeleliselt enese väljendamisega.
    Ohhhh igaljuhul Mariann, rahu ainult rahu. ?

  • Reply Elsa 3. aprill 2018 at 19:50

    Aga mis sellest lapsendamise asjast sai?

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 20:29

      mis sellega saama pidi? paberitega tegelesime, aga rasedana ei ole soovitatav lapsendada, ega ka asenduspere pakkuda. Ma ei ole kindel, kas ka ilma selle keeluta julgeks ma korraga kahe uue lapsega tegeleda.

  • Reply marta 3. aprill 2018 at 19:36

    ÄGE :)

    ei ole hullu midagi see kolmas.

    Palju õnne!

  • Reply M. 3. aprill 2018 at 19:01

    Hahahaha, see võiku jutt, mine muffi, kus ma naersin :D

  • Reply K 3. aprill 2018 at 18:09

    Me suve algul otsustasime, et katsetan plaastreid, lasin endale välja kirjutada ja jäin järgmisi päevi ootama, et esimene plaaster kleepida- mida ei tulnud, olid päevad ?
    Pikalt kaalusime, kas saaksime kolme lapsega hakkama, aga otsustasime, et jääb alles. :)
    Lähemad inimesed hakkasid jahuma, et nüüd peab küll poiss tulema kuna kaks tüdrukut juba on. Esimeses kv uh-ski näitas poissi, järgmises muutus juba tüdrukuks. Nüüd nädal tagasi sündiskk meie pesamuna tütre näol. Minule sobis see sugu, nüüd peres kolm last, kõik tüdrukud ?
    Mees alguses, kui poiss muutus tüdrukuks, oli veidi pettunud, aga nüüdseks on õnnelik ka tütre üle :)

  • Reply ML 3. aprill 2018 at 16:33

    Õnnitlused.Mitu nädalat ??

  • Reply J 3. aprill 2018 at 16:29

    Sain ka aasta algul väga üllatusena teada, et ootan teist last, kuigi esimene oli siis 8kuune, ma saan suurepäraselt su tunnetest aru :D seda on vist imelik öelda, aga hea on lugeda, et kellelgi veel sellised tunded olemas ning samas igati vahva uudis :) saab kellegi rasedusjuttudest lugeda, mis kõige huvitavam. Aga palju õnne ja sajaga jõudu! :)

  • Reply Kiizu 3. aprill 2018 at 16:22

    Palju õnne Sulle! :)
    Me mehega 4 kuud üritanud beebiootele jääda, aga pole veel õnnestunud. Kuigi viimane kord päevad olid palju lühemad ja mõningad sümptomid on, aga test oli negatiivne. Tekkiski küsimus, et millised need torked Sul kõhus olid ja kas päevad jäid hiljaks? On reaalne üldse veritsuse puhul olla rase? Aitäh, kui viitsid vastata:)

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 20:30

      No sellised… imelikud ja teravad. Ei olnud päevadevalu moodi. Aga see oli mingi 9p enne päevade algust üldse, seega päevad ei jäänd hiljaks, neid ei tulnudki kunagi. Aga see poleks mulle väga vihjeid andnud rasedusest, sest spiraaliga võivadki ju päevad kaduda.

    • Reply a. 4. aprill 2018 at 12:37

      Sa tunned need torked ära, kui nad tekivad. Päevadega seoses taolisi torkeid igatahes ei ole. Õieti kui pole varem rase olnud, pole sa tõenäoliselt kunagi varem mingeid selliseid torkeid kogenud ja päris kindlasti paned neid tähele. Mul üks tuttav rasestus IVF teel. Kui oli see pinev ooteaeg, et ei tea, kas rase või ei, muudkui helistas mulle ja kirjeldas, mis tal täna ta meelest teisiti on või ei ole. Ja kui ta ühes kõnes rääkis torgetest kõhus, olin juba üsna veendunud, et seekord on rasedus püsima jäänud (oli ka).
      Reeglina jäävad päevad raseduse korral ära jah. Aga inimesed erinevad, mõnel määrib vb natuke, mõni lekib tsükliti veel mitu kuud ega saa kuidagi aru, et rase..

  • Reply Jan 3. aprill 2018 at 16:10

    Vändra jumala tore koht kus elada ???
    Aga jaaaa, niii ägeee uudis, palju palju õnne! ❤️

  • Reply L. 3. aprill 2018 at 16:02

    Ju siis laps pidi tulema kui nii juhtus. Minu meelest nii vahva uudis:) Olete lahe perekond

  • Reply Grete 3. aprill 2018 at 15:13

    Kas sinu jaoks on abort täiesti välistatud teema? Kuidas sa sellesse üldse suhtud? Ma loodan et see küsimus kuidagi ei solva, ma arvan, et sa oled imeline ema ja elan sulle igati kaasa, lihtsalt mõtlesin seda lugedes, et tõesti oleks ju tore vahepeal ENDA plaane teha nagu sa kirjutasid. Ja lapsendada.

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 20:32

      Ma ei ole kindlasti mingi paandunud abordivastane ja ma kaaluksin seda juhul, kui mul oleks tunne, et ma ei saaks hakkama või mul poleks majanduslikult võimalik kolme lapsega hakkama saada. Praeguses olkorras, et “eeeee ma ei teagi kohe nüüd, et kas kohe tahaks” tunduks küll lamp abordile minna, et paari aasta pärast siis ikkagi last saada. Inimene juba elab, las ta siis olla :D

  • Reply Mariliis 3. aprill 2018 at 14:57

    Palju õnne teie perele ja imelist ootusaega ? küll see iiveldus üle läheb! Mul endal kestis kuni 16da nädalani..??

  • Reply Maris 3. aprill 2018 at 13:32

    Pea vastu! Ja palju õnne!

  • Reply Aive 3. aprill 2018 at 13:29

    Ohh ma tean seda iiveldust, endal n14 teise lapsega ja lõpuks hakkab iiveldus järgi andma, aga vahepeal oli tõesti tunne, et kärvad maha. Lisaks süümepiinad, et lapsega ei tegele, vaid püüad diivanil kuidagi lihtsalt elus püsida. Aga lootust on, et läheb lihtsamaks :) muidu tore uudis!

  • Reply Rutt 3. aprill 2018 at 13:15

    Ma kolisin peale teise lapse saamist suurest hirmust lausa teise tuppa??
    Mehele ytlesin nyyd on köik mina lapsi ei taha. Sa magad seal ma siin ja köik. Kui vajadused sul on käed kyljes????

    • Reply Kummaline maailm 3. aprill 2018 at 20:48

      Päris haige

    • Reply Jane 3. aprill 2018 at 22:47

      Mul suht sama seis mehega, meim aga kolm last ka juba ????

  • Reply katrin 3. aprill 2018 at 12:57

    Ma ei saa aru miks nii paljud poisist räägivad? Muidu pole õige värk või kui poissi peres ei ole? :D Olgu poiss või tüdruk, jõudu ja jaksu sinu armsale perele :) loodetavasti on iiveldusperiood varsti möödas :D

  • Reply V 3. aprill 2018 at 12:43

    Tead, isegi kui spiraal valja ei kuku ja oled seda 3 x kontrollimas kainud ja iga kord arst utleb, et jumala oiges kohas ja koik toimib, arge muretsege ja ikka jaad rasedaks selliselt, et spiraal vahib UH vastu, isegi paigast nihkunud polnud ja sain olla selle onneliku 0,3 % sees jeeeee SEEGA mina utlen, et spiraal ei ole hea rasedusvastane vahend, 6 kuud sain seda omada ja olin rase, enam ei paneks. PALUN oelge, mis vahend ometi toimiks?
    Palju onne ka muidugi!

    • Reply Kiivi 3. aprill 2018 at 20:01

      Mis vahend ometi toimiks? :D
      No see on ju vana hea Nosex, toimib 100%! ;)

      • Reply Linnuke 6. aprill 2018 at 17:22

        Näiteks variant “sisse ei lase”ja täielikult välistad seksist ov päevad. Toimib juba 3aastat ja enne last toimis ka 3aastat. Laps tuli ikka nii et mees lõpetas sisse…:) aga koigile see ei sobi. Mina endasse voorkehi ei taha ning hormoone ka sisse ei soovi suua.

    • Reply D 3. aprill 2018 at 21:10

      Kondoom?!

  • Reply K 3. aprill 2018 at 12:40

    Rasestusin samuti spiraaliga, kui sellest teada sain, siis olin juba 10 nädalat rase olnud. Lisaks selgus, et olin enne spiraali paigaldust juba rase.
    Oli paras šokk, aga õnneks rasedus kestab 9 kuud ja jõuab kõigega harjuda ja kohaneda.
    Kontrollis UH tehes ei leitud spiraali, aga nüüd kui käisin erakliinikus, sain lausa pildile ja meie beebi sünnib koos spiraaliga.

    Palju õnne teile!!

    • Reply mm 3. aprill 2018 at 15:29

      Kuidas rasestusid siis spiraaliga, kui selgus, et olid enne paigaldust juba rase :D ?

  • Reply Margit 3. aprill 2018 at 12:33

    Kle ära hirmuta… Ma just 4 päeva tagasi lasin spiraali panna ? ei kujutaks ette, et peaks praegu veel rasedaks jääma ? teine laps saab kohe viis kuud vanaks alles
    Tampooniblokk tuli ka peale kunas arst rääkis, et võib sellega välja tulla?

  • Reply Katrin 3. aprill 2018 at 12:23

    Wiiii, mul on nii hea meel teie üle! ??? see laps tahtis nii väga tulla, Mallu! Saan aru, et sa veidi šokis, aga loodetavasti naudid peagi seda ilusat ootusaega! Palju-palju õnne veelkord!

  • Reply MP 3. aprill 2018 at 12:23

    Palju õnne siis, kuigi seda teil jagub, aga küll küllale liiga ei tee. Poiss võiks tulla, siis kannab perekonnanime edasi, et teid Treimanne ikka rohkem saaks kaugemas tulevikus ehk. :D :D Okei-okei, tegelikult see polegi oluline, tähtis on, et tuleb terve laps ja rõõmus tuleb ta niikuinii. :) Ja soovi endale ikka KANNATLIKKU MEELT, mitte kannatust ja minu poolt kah peale õnne soovimise ikka kannatlikkust ja jaksu! :)

    • Reply Tyy 3. aprill 2018 at 17:49

      Tüdrukud võivad ka nime edasi kanda/anda minul on selliseid tuttavaid päris mitu. Hoobilt meenus 5 pere. Neist kahel just see põhjus, et muidu nimi kaoks.

      • Reply MP 4. aprill 2018 at 08:17

        Seda muidugi, et ka nii saab ja tehakse. :)

  • Reply Ka 3. aprill 2018 at 12:12

    Palju õnne kui see nyyd tõsi on :) meil ka peres 3 last ja tore on , kitsas elamine aga armastust täis:)

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 12:13

      ei, ma valetan, aga viitsisin päris pika loo valmis mõelda

  • Reply Aila 3. aprill 2018 at 12:05

    Niii lahe, kunas tähtaeg on? :)

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 12:06

      aega on :)

  • Reply vasta! 3. aprill 2018 at 11:49

    Miks sa ei julge öelda, palju sa makse maksad?

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 12:11

      Sa ei ole mult enne küsinud, palju ma makse maksan ja lamp oleks iga kord makse makstes teada anda, et “tere, täna maksin makse summas see ja too”. Mina maksan endale kuus 1000€ palka, mistõttu maksuametile pean kandma iga kuu täpselt 561.46€ :D Ma loodan, et saad sellest vastusest südamerahu.

    • Reply LeilaM 3. aprill 2018 at 16:43

      On ikka haigeid inimesi maamuna peal…

  • Reply Evy 3. aprill 2018 at 11:43

    Heh. Mäletan et ikka päris mõned postitused tagasi keegi millegi peale kommenteeris et sa raudselt rase ja ma vist ise ka miskit sarnast kommenteerisin ja sa ütlesid et rase ei ole sa raudselt ja sa teaks kui sa oleks ? aga no tegelikult ajaliselt see aeg sa tõesti ei olnud aga nii vahva uudis! Õnne Teile kuhjaga.

  • Reply Kadri 3. aprill 2018 at 11:25

    Mind jäi painama…kuhu spiraal sai? :D

    Kindlasti olete sama toredad vanemad oma kolmandale lapsele kui esimesele kahele. Ma ei muretseks üldse! Tõsi..laps pole ka minu kõhus :P

  • Reply Päike 3. aprill 2018 at 11:04

    Imeline uudis. Ausalt!
    Minul tuli kohe esimene mõte, Sa oled niivõrd imeline inimene ja imeline ema. Hingekesed tulevad Sinu juurde ise ja lausa läbi suurte katsumuste. Aga. Tulevad ?
    Loomulikult oled šokis ja segaduses. Oma hinges oled Sa siiski rõõmus ja õnnelik. Ja Kardo muidugi on nii äge ja vahva sealjuures. Toetab ja aitab Sind.
    Palju palju õnne ja armastust Teie perele! ❤

  • Reply Kadi 3. aprill 2018 at 10:43

    Ma õnne ei hakka soovima, kuigi lõppkokkuvõttes see ikka ju õnn on. Lapsed on ju armsad aga rase olemine.. Uh.. Lihtsalt kui mõtlen sellele, et ise peaks praegu kogemata rasedaks jääma siis saadaks kõik rõõmustajad ja õnnesoovijad pimedasse kohta. Imelik ongi see, et kõigil teistel on võõra rasedusega nii palju pistmist, küll soovitakse mingit kindlat sugu last, küll hõisatakse, et nii tore jms. Aga kui kaks kuud pikali maas olen, oksendan, ringi veeren, kõik kohad valutavad siis ei saa keegi seda koormat minult võtta. Rääkimata sellest, et keegi aitaks hiljem lapsi hoida, kui endal juhe kokku jookseb. Niiet mis see teiste asi on rõõmustada? Eriti tore oli, kui aasta tagasi sünnitasin ja mõni geenius õnne soovides, mina alles haiglas, lisas, et noh, millal siis järgmine tuleb? Ise pole siiani isegi katsikule jõudnud. Last tahaks aga rase olemine on minu jaoks midagi nii rasket, et ilmselt nutaks pool aega kusagil pimedas nurgas kui peaks kogemata jääma. Ja no muidugi need, kes nüüd ütlevad, et võiks poiss tulla. Miks? Kuidas on võõraste inimeste asi mis soost lapse sa saad? Sorry sellise jutu pärast, lihtsalt emotsioon kees üle, kui kujutlesin end sinu asemele, kuidas kõik plaanid on uppis, jälle 9 kuud valu ja vaeva ja siis jälle kõik topivad oma nina kohta, kuhu kuidagi nagu asja poleks toppida. Inimene ei tahtnud ju rasedaks jääda, krdi spiraal vedas alt. Saage aru ja laske nüüd inimesel olla ja harjuda. Ilmselt oled nüüd juba õnnelik aga pidin end välja elama. ?

  • Reply Kristi 3. aprill 2018 at 10:36

    Palju õnne ??? kaunist ootust ?
    Teile kuluks poeg ära küll, sest saaksite Kardoga ühe super hea mehe siia ilma veel juurde kasvatada, kes hindab pere ja naisi ;) häid mehi pole ju just palju :P lahedat tsikki juba ju kasvab :P
    Ma samas paadis, et rasedused tulevad mehe vaatamisest :D
    Ja mul ka kaks tsikki ja mina see, kes loodab, et kolmas tuleb kunagi poiss ;) tahaks ju seda kogemust ka ;) lähen ka nyyd hirmuga spiraali kontrollima, kas on ikka paigas :D sest minu piigad natuke nooremad, kui sul ;)
    Veel kord õnne teile ☀️☀️☀️

  • Reply Liina 3. aprill 2018 at 10:28

    Mul olid kolmanda rasedusega sarnased tunded nagu sul. Et kuidas see võimalik on!!??? Võtsin isegi SOS pilli igaks juhuks peale vahekorda (eelkõige mehe soovil, spriaali polnud). Alguses jah… oli raske just see, et nüüd oli tekkinud olukord, kus keegi ISE otsustas meiega liituda! Kaks eelnevat rasedust olid planeeritud. Mõistus vajas selle mõttega harjumist.. meil oli ka abort teemaks.. aga kuna me terve ja õnnelik famiilia, oma kodu olemas, leppisime ajapikku mõttega, et üks tegelane liitub meiega, ja ma ei suutnud peale abordist lugemist seda mitte mingi hinna eest teha!

    Minuarvates on see tore uudis, küll sa ka sellega harjud. :)
    Nüüd mul 2kuu pärast tähtaeg, ja oodata on VIST tüdrukut, eelmised poisid… Noh, kui üks tegelane tahab nii väga tulla, siis las ta tuleb! :)
    Küll need segased tunded mööduvad, ole tubli!!

  • Reply Minake 3. aprill 2018 at 10:12

    Sellest saladusevälja rääkimisest. See võib ka tulla uskumatust paigast.
    Käisin arstil võeti proovid, sain jah vastuse.
    Enne kui jõudsin suurt uudist oma kallimale teatada oli
    med. õde juba kellanud oma mehele ja kuulutanud uudist
    ja see omakorda siis minu kallimat !!! Nad töötasid koos.
    Elulõpuni mõtlen sellest med töötajast kui seast, kes meie ilusa hetke ära rikkus.

    • Reply Hel 3. aprill 2018 at 12:25

      Omg, patsiendi haiguslood ja kõik sellega seonduv on ju konfidentsiaalne ??‍♀️ Ma oleks nii tige, et raudselt kaebaksin selle inimese peale, olgu talle õppetund, et nii ei tehta ??‍♀️

      • Reply LeilaM 3. aprill 2018 at 12:53

        Isssssand jumal kl…ma kaebaks ka. On siga.

    • Reply kurij 3. aprill 2018 at 15:14

      Mul oli ex-ämm med.töötaja, nuhkis koguaeg minu pere haiguslugudes. Ükskord küsis väga nõmedalt, et no sul ema ju juba 55, mis asja tal seal naistearstil käia koguaeg. Apppi. Hate that mutt eluaeg!

  • Reply Mann :) 3. aprill 2018 at 10:09

    Mul on ütlematult heameel su üle mallukas. Nii vahva uudis! Ja sul on väga toredad lapsed, ja sa saad hakkama, alati oled saanud igas olukorras. :) ise sain ka alles hiljuti teada et olen jälle rase, hetkel on 8kuune poeg mul ja mind valdasid ka algul sellised tunded/emotsioonid mis sind kui sain teada et olen jälle lapseootel. Väga tublid olete!

  • Reply Issarist 3. aprill 2018 at 10:04

    Palju õnne, aga tasuks ehk siinkohal oma lähedased sõbrannad üle vaadata ja vajalik puhastus nende seas teha. Pole normaalne, et mingi sõbranna läheb sellist asja kohe kuskile Perekooli edasi kõssama!
    Arvata on, et see ei olnud seal ka mitte tema esimene ja ainuke postitus sinu kohta.

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 10:07

      selge sõnaga ütlen ju, et ma olin avalikus fbis grupis :D sinu lohutuseks mul ongi vaid paar sõbrannat, pole väga usutav, et keegi neist latras. Ma ise rääkisin suht valimatult :D aga nagu öeldud – mul suva ka!

  • Reply Katss 3. aprill 2018 at 09:39

    Palju palju õnne teile! Niiiiiii vahva!!! Ma ei saa seda ka ütlemata jätta, kuidas ma elukaaslasele ütlesin peale seda, kui sa spiraali panid, et raudselt jääb rasedaks (ups!). Ma olin tol hetkel just igalt poolt kuulnud, kuidas naised spiraaliga ikka rasedaks jäävad.

  • Reply L 3. aprill 2018 at 09:34

    Igale ühele antakse kanda täpselt nii palju kui nad jaksvavad!
    Ilusat ootust! :)

  • Reply Kati 3. aprill 2018 at 09:32

    Palju-palju õnne kolmanda beebi puhul!! Hästi vahva uudis!

    Aga rasedusvastaste vahendite osas soovitan lasta munajuhad eemaldada, väga mugav pärast elada. Sain suvel kolmanda lapse ja sügisel tehti see pisike protseduur mulle, parim otsus minu jaoks. Muidugi peab olema veendunud, et rohkem tõesti enam lapsi ei soovi, mina tundsin selle viimase raseduse ajal juba ära, et see on päris kindlasti viimane, veelgi kinnitas mu otsust sünnitus. Never again!

    Kerget ootusaega, Mallu!

  • Reply Marion 3. aprill 2018 at 09:28

    See laps on kindlalt põhjusega saadetud ja see on lihtsalt imetore uudis! Tõesti, mõtle, milline võitleja – ajab spiraali minema nagu võlur ja siis hakkab hoopis ise seal kasvama! ;) Tal on ilmselgelt väga vaja siia maailma saabuda ja tähtsaid asju ära teha! Nii et ainult palju palju õnne ja rõõmu!

  • Reply Mann 3. aprill 2018 at 09:25

    tegelikult väga äge, kõikide asjade “kiuste” tahab tüüp teie ellu tulla, sest teie elu tundub talle lihtsalt nii krdima äge!

    Et see iiveldusevärk siis kiiresti mööduks (daaah mul haisesid KÕIK asjad terve ootuse ehk 38+2 nädalat ja veel peale sünnitust ka kuni kuus kuud teatud asjad nagu näiteks suitsutatud sink ja vorst jne ÖÄKKKK)

    Ja, et kõik siis ikka ilusti läheks ja põnn tuleks tubli, tugev (seda ta kindlasti on) ja terve!

    Pea vastu!

    Ja vaata, Kardo saab ka kodus olla jälle siis ju :) Nii tore :)

    Kui tuleb hästi välja, siis tulebk teha!

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 09:33

      Palun ära räägi suitsutatud singist… :D

  • Reply Jants 3. aprill 2018 at 09:25

    TV3 sügishooaja avamise peol ennustas nõid teile ju veel kolme poega- no millest me räägime ? Ju üke väike kutt siit tulemas on ? Kerget ootust ja imeilne uudis!

  • Reply Lisbet 3. aprill 2018 at 09:21

    Ehhh,palju õnne! :D
    Mjah,aga see rasvaimu krt…. Narkoos ja valuvaigistid…. Mjaaa

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 09:26

      Sa tead midagi rohkem, kui arstid? Olen üks suur kõrv.

      • Reply Lisbet 3. aprill 2018 at 10:30

        Mudagi ma ei tea,lihtsalt tasuks neid ultrahelisid igaks juhuks rohkem teha…. Vbl loote südame uh nt

        • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 10:34

          Arvad või :O jumal tänatud, et keegi mu lapse pärast muretseb, mul endal küll ju mega pohui ja ise poleks selle pealegi tulnud. Aitäh sulle selle imelise nõu eest!

          • Sandra 3. aprill 2018 at 14:36

            ???????????????

    • Reply Jaanika 3. aprill 2018 at 11:42

      Ma olin kuuendat kuud rase kui tehti pimesoole op. Laps saab nüüd augustis 7 aastaseks ja on täiesti terve ja tark tüdruk. ?
      Arvan, et üleliia pole ka vaja muretseda! Kindlasti on kõik hästi! ?
      Ja Mallu palju õnne teile, tean üpris hästi mida sa tunned. Endal on neli last kellest kaks viimast on pooleteist aastased kaksikud. Lasin ka spiraali paigaldada, kuna noo neli on piisav 25 aastase kohta ju. Aga noh, kuskil kellegil olid muud plaanid ja novembris sain kaks triipu. Samamoodi arst spiraali ei leidnud ja öeldi võibolla ujub kuskil kõhuõõnes ringi. Mind valdasid ka igasugused emotsioonid ja mõtted. Mingil hetkel hakkas aga tunduma, et teisti ei saakski ja ootasime teda juba väga ja tegime plaane.
      Meil küll lõppes kahjuks selle imebeebi ootamine järsku ja valusalt jaanuari lõpus, aga nüüd tahaks siiski uuesti proovida, sest kuidagi nagu puudu oleks midagi!
      Olen täiesti kindel, et kui keegi saab hakkama, siis sina! ?
      Jõudu ja armastust teile ja kõik läheb hästi. ?

    • Reply veronika 3. aprill 2018 at 17:49

      mul lõhkes keset rasedust pimesool, sain narkoosi ja sadat erinevat antibiootikumi/valivaigustit ja mida kõike veel. Laps elus ja terve. Pole vaja kõike välja öelda, mis peas keerleb kui asjast midagi ei tea.

  • Reply Kirsika 3. aprill 2018 at 09:14

    Nii vahva ju tegelikult! Lausa kadedaks teeb. Meie peres ka kaks plikatirtsu kasvamas ja ise ihkaks ikka kolmandat ka, mees paraku ei ole sama meelt. Karta on et minu armas kolmas jääbki vaid unistuseks. Aga teie toredale perele mõnusat ootusaega ?

  • Reply K 3. aprill 2018 at 09:13

    Sain eelmise aasta esimeses pooles teada et ootan kolmandat last ja olin samade emotsioonidega nagu sinagi. Kui šokis ma ka polnud algul ei suutnud ikka aborti teha ja nüüd jaanuaris sündis armas kolmas laps.

  • Reply Jannu 3. aprill 2018 at 09:07

    http://m.naistekas.delfi.ee/article.php?id=71889993
    Järgmiseks see. Mina ei saa pille kasutada kuna mul migreen. Spiraal kukub ka välja nagu sul,2x juhtunud see. Nüüd aasta olnud implantaat.

    • Reply Helena 3. aprill 2018 at 09:54

      Mina ka implantaadi poolt! Kahjuks, KAHJUKS minule see ei sobinud, aga loodan, et ehk tehakse mõni teine “mudel” ka, mis sobiks paremini.
      Teine variant, mees saata niks-naks tegema. See on minu eesmärk ka peale 3. last, kes augustis sünnib :D

    • Reply Helena 3. aprill 2018 at 09:57

      Ahjaa, palju õnne ka, väga äge igatahes! :D

  • Reply Geidi 3. aprill 2018 at 09:05

    Minu väiksemaga läks nii et ma läksin spiraali paigaldama (ps! sõin pille) ja Uhs tuli välja, et olen rase :D nüüd jookseb elamises üks 3,5 aastane. :D

  • Reply LeilaM 3. aprill 2018 at 09:03

    Mul on kahju, et see olukord nii tekkis. Ma mõtlen mitte rasedus..(see ikka väga positiivne ja varsti oled sa sama sillas kui oma esimesi lapsi oodates)…vaid see kui silmakirjalikud ja halvad inimesed on. Ikkagi nii isiklik asi ja peab ikka pläkutama :(.. su emal on täiesti õigus – mitte kedagi ei tohi usaldada.
    Aga sul on metsikult vedanud nii tubli abikaasaga..ta tundub ikka täielik kullatükk! Kõik mehed võiksid olla sellised ?. Soovin teile siiralt palju palju õnne ja sulle Mallukas positiivset meelt ning ikka kannatust! Kõik läheb hästi!
    Väike Endel on teel?.

  • Reply Ma 3. aprill 2018 at 09:02

    Sa oled üks vinge mutt! Kõike need mõtted ja hirmud on igati normaalsed, aga need tuiskavad varsti vihisedes minema. Ja millal siis veel lapsi saada, kui mitte praegu, kui oled noor ja hea tervisega?! Tubli tüdruk, mina olen sinu poolt!?

  • Reply Miialiisa 3. aprill 2018 at 09:01

    Kuhu siis spiraal kadus? Reaalselt huvitab, et kui enda teada on spiraal sees, siis kus on spiraal? Lihtsalt paigast nihkunud? Kas peaks ruttu arstile minema, et spiraal eemaldada?

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 09:02

      välja kukkus.

      • Reply Merit 3. aprill 2018 at 09:29

        Mallu, ma olen siiani end lohutanud, et kui spiraal välja kukub, siis ikka panen tähele aga nüüd purustasid mu lohutuse ?? Meil 3 jalapaari juba kodus ringi jooksmas ja soov oleks, et nii jääks ka.

        • Reply Kris 3. aprill 2018 at 11:26

          Vabandage mind, aga no kuidas saab spiraal välja kukkuda nii, et ise arugi ei saa? Mis situatsioonis? Oled ilma alukateta ja kukub keset tänavat? WC-s suure pingutuse tulemusena? Suguakti ajal kukub voodi alla? No kuidas?

          • Mallukas 3. aprill 2018 at 11:30

            Ma ei tea kui tihti sina alukateta keset tänavat seisad, aga mul seda ette pole tulnud. Esimene kord tuli päevade ajal, eeldan, et ju siis ka teine kord sama moodi. Ma isiklikult ei tee oma hädasid läbi söögisõela ja pärast iga vetsuskäiku potisisu sõrmede vahelt läbi ei pigista, et ma seda spiraali sealt näha oleksin saanud. Esimene kord joppas, et lihtsalt vett lastes jäi mingi väike valge jupike silma, mis ei tundunud just õige asi olevat. Aga teine kord, ju siis lasin lihtsalt vett peale ja läinud ta oligi. Kui suur see spiraal sinu meelest on, et teda tunda oleks? Paar cm pikk vöike asjake, mitte mingi vasar, mis sul potti sulpsab :D

  • Reply Kris 3. aprill 2018 at 08:59

    Oota, aga kusse spiraal kadus siis? Kukkus nii välja, et sa ei pannud tähelegi?

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 09:00

      ju siis

  • Reply Averiin 3. aprill 2018 at 08:57

    Ma isegi tean, mis segased tunded sul on. Kui olin esimese lapsega maha saanud ja too oli aastane ning mul tekkis vastupandamatu Soov saada teine laps kohe otsa. Jäin rasedaks ja see katkes ning siis lõpetas laps ka korraga magamise ära! Nüüd on ta mul peaaegu neljane ja ei maga ehk ma siis olen nii kurnatud ja tahaks oma plaane ja asju teha ja magada ja samas tahaks ise ka saada üht last juurde. Lisaks olen alla võtnud kaalust mingi 50kg ja siis ei taha üldse enam paksuks minna ja rasedus teeb paksuks :(
    Igatahes hoian sulle pöialt ja palju õnne teile :) See on nii äge, et teil tuleb üks pisikene nunnupall, keda siis galaktika lõpuni armastada :)

    • Reply Liise 3. aprill 2018 at 16:21

      Rasedus ei tee paksuks, üleliia söömine ja vähene liigutamine teeb

  • Reply Helen 3. aprill 2018 at 08:56

    Sa oled tugev naine ja saad hakkama. Kardo ka sul nii tubli ja toetav.
    Mul oleks endal samad emotsioonid, kui teada saaks, et rase oleks jälle (mul ka kaks last).
    Ja mul ka spiraal ja hakanud selle toimimises kahtlema kuna vaat mis sinuga juhtus :D ja kui mulle see pandi siis esimene võeti välja, et sai halvasti, pandi uus ja see sai ka veidi viltu aga pidavat töötama. Siiani pole veel midagi juhtunud, aga mine sa tea mia üllatusi see tuua võib :D
    Jõudu ja jaksu ja kannatust sulle ❤

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 09:00

      no enamikel inimestel on spiraal ja nad ei jää rasedaks, nii et ma ei põeks :D

      • Reply Si 3. aprill 2018 at 10:53

        Mina ja mu õde oleme ka spiraalilapsed :D
        Aga kui nii hädasti oli vaja tulla, siis järelikult õigesse kohta sündinud :)

      • Reply Anni 4. aprill 2018 at 21:27

        Hmm…
        Tegelikult võiks keegi teha mingi küsitluse rasestumisvastaste vahendite nö toimivuse kohta. Minul müttab ka üks pillibeebi kodus ringi :) Nii palju on ikka neid spiraali/pilli/kummibeebisid :D Ei taha nagu uskuda, et ametlik 98% kindlus paika peab…

  • Reply Naine 3. aprill 2018 at 08:55

    Mul on seda lugedes hea meel teie perekonna üle, samas aga ka kohutav nukrus sees. Kunagi ammu, teismeea lõpus olin sunnitud aborti tegema, kuna ei mina ega mees polnud lapse saamiseks valmis. Aastaid hiljem sündis meil sama mehega planeeritud ja oodatud laps, kes on hetkel pea kahe aastane. Enne jõule otsustasime saada teise lapse ja rasedus tuli ootamatult kiiresti. Rõõm oli nii suur kuni hetkeni, mil see rasedus katkes. Otsustasime teise lapse ikkagi saada.. sellest ajast alates proovime ja proovime, aga positiivset rasedustesti ei saa. Peale katkemist olid korra päevad, aga uute päevade ajal neid ei tulnud. Tundus juba, et võib taas rõõmus olla, aga testitulemus seda ei kinnitanud. Enam ei julge testegi teha, see negatiivse vastuse saamine on valus.
    Mul on alati tore meel lugeda teiste rasedustest, endal aga sees miski valu või kadedus. Igatahes, palju õnne!

    • Reply K 3. aprill 2018 at 09:28

      Tee INOFOLIC kuur läbi :) minul ja mu paljudel tuttavatel aitas see triibud saada. Oluline on 30p järjest 1pakike hommikul ja 1 pakike õhtul tarbida :)

      • Reply Naine 3. aprill 2018 at 09:37

        Käsimüügis saadav?

        • Reply K 3. aprill 2018 at 10:01

          Täitsa käsimüügis, kindlasti osta originaal toode ja kõige soodsam osta 3x20pakki komplekt. Hoia külmkapis :) Hind varieerub 2-4euroga olenevalt apteegist. Ravimiinfost leiad endale soodsaima ostukoha :)

  • Reply C 3. aprill 2018 at 08:54

    Krt ma tahaks ka rase jälle olla :D ja veeel pisikest beeebit saada, aga esiklaps alles 8kuune, seega neli kuud veel kindlasti ootaks :D
    Sulle aga palju õnne!

  • Reply K. 3. aprill 2018 at 08:54

    Ma kommenteerin väga harva! Ja vaatasin mitu korda, kas see on aprillinali, samas minumeelest on see uudis tõesti kusagilt läbi jooksnud (just rasvaimu pärast). Aga tundsin, et pean lihtsalt ütlema. Sa oled suurepärane ema. On näha, et sina ja su kaasa armastate enda lapsi tohutult palju. Ja mul on väga hea meel, et üks laps sünnib sellisesse toredasse ja tugevasse perekonda juurde. Kui sellisel viisil rasedaks jäämine pole saatus, siis…
    Palju, palju õnne! Ja toredat ootamiseaega.
    Aga enda sõpru ja usaldusisikuid võiksid sa küll paremini valida ;)

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 09:01

      usu mind, ma ei rääkinud sellest ka ainult valitud “usaldusisikutele” vaid ma olin nii traumeritud, et ma rääkisin suht suvalt :D:D

  • Reply Liisi 3. aprill 2018 at 08:49

    Seekord tuleb äkki Teie kauaoodatud poiss ?

    • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 08:53

      Miks kõik arvavad, et ma poissi tahan :D? Ausalt öeldes ma loodan, et kui üldse midagi sellest kaosest tuleb, siis oleks ta vähemalt tüdruk :D

      • Reply a. 3. aprill 2018 at 09:11

        Raudselt ongi plika :)

      • Reply Käti 3. aprill 2018 at 09:13

        Mul on ka kaks tütart. Ja kõik räägivad, et on poega vaja. No kurat, kellel on vaja? Suvalistel inimestel on vaja, et mul oleks poeg??? Ja keegi ei usu, et ma päriselt sooviks kolmandat tütart mitte poega. Ootasime teist last ja kôik lootsid, et ehk on poeg. Pettumus, et tütar. Aga meie ju tahtsimegi tütart, suurem õde tahtis väga endale õde. Ja tahab veel ühte õde. Inimesed on ikka kummalised.

        • Reply Mallukas 3. aprill 2018 at 09:15

          Ma ka ei saa aru, mis värk selle poja saamisega on :D

          • Mari-Liis 3. aprill 2018 at 09:22

            Ma ei saa ka aru mis kuradi probleem on teistel inimestel lapse sooga? Noh, et kui ees on tüdruk, siis peab kindlasti järgmine poiss olema. Ja kui teine ka tüdruk, siis no kui kolmas pole poiss, siis ma ei tea.
            Minul kodus kasvamas kolm imearmsat tüdrukut ja nad on maailma imelisemad lapsed! :)
            Teise plika ootuse ajal ma tundsin end isegi süüdi, et mismõttes tüdruk. Just sellepärast, et ühiskond pressis peale…”Oi kui kahju, et jälle tüdruk”. Okei, sain üle ja juba kaks plikat on nii mõnus kooslus. Nad on mul nagu parimad sõbrannad omavahel ja tülisid on nende vahel väga vähe.
            Kolmanda plika ootuse ajal soovis mulle üks naine sünnipäevaks õnne ja juurde kirjutas “Loodan, et te ikka poja saate”. Nagu mismõttes? Mis on see sinu asi loota? Kas ma üldse tahan poega?
            Šois kinnitas, et meil jälle tütreke – õed maailma õnnelikumad ja meie ise ka muidugi, sest no kolm plikat?!?! Ülilahe ju! :) Aga öeldi ka seda, et ega Šois võib ka valesti näha ja äkki ikka poiss.
            Ausõna, need kolm plikat pean mina üles kasvatama ja ma olen üli õnnelik, et mul just kolm tüdrukut on. Jah, oleksin ka poja üle õnnelik, aga no sellist vinget naistekarja pole just paljudel meestel kodus! ;)
            Mul silmaarst ütles, et mees on juveliir…plikasid pidi raskem saada olema. :D

            Ei lähe ju mina kellelegi ütlema, kellel “KOMPLEKT” (krt kui haige sõna..nagu mingi riidekomplekt….) koos, et kahju, et saa ikka samast soost ei saanud.
            Inimesed, tulge mõsitusele! ;)

            Aitähh! Sain ka südame kohe kergemaks. :D

            Aga Sulle Mallu, ilusat ja kerget ootust! Te olete imeline perekond! :)

        • Reply P. 3. aprill 2018 at 09:42

          Mul jälle vastupidi. Siiani kõik poisid, kõik räägivad, et jaja, vaja veel tüdruk teha. Kui ma tahan veel lapsi, on mul täiesti ükskõik kummast soost nad tulevad. Ma tahan uut pereliiget, last. Kõik öeldud.

          • S. 3. aprill 2018 at 10:09

            Ma ei ole kunagi saanud aru sellest “komplekti” väljendist. Nagu miks komplekt peab olema kaks eri asja? Minu meelest on kaks sokki kokku komplekt, mitte ei ole komplekt üks sokk ja üks saabas.

      • Reply Liis 6. aprill 2018 at 22:19

        https://mallukas.com/2010/08/14/rasedatel-on-aina-pissihada/

        Loe ja vaata:)) sinu unenagu laks taide.. arvatavasti siis poiss,
        Kolmas

  • Reply Killu 3. aprill 2018 at 08:47

    Issand ma nii naeran seda lauset:”et lapsel kindlalt nägu kasvaks”? Kuule usu mind,see laps valis teid oma vanemateks ja nii see nüüd on.Tark laps!Ilusat ootusaega!

  • Reply Ty 3. aprill 2018 at 08:43

    Tahaks midagi lohutavat kirjutada… aga tegelikult ei oska ja tegelikult on ju kõik väga hästi ka! Saan aru sellest “aga mina?!?” teemast… aga noh te nii noored veel ja paari aasta pärast saate loodetavasti hakata me-time’i nautima. Ma leidsin oma tõelise õnne alles 32 aastasena ja kuna meil kahasse 3 last siis ka üldse ei tahaks kiirustada selle ühise lapsega. Aga kui juhtuks, siis tore oleks ikka! Niiet pea püsti ilus sale rase!?

  • Reply S-K 3. aprill 2018 at 08:41

    Ma lausa piinlesin oma iiveldustega esimesed 3kuud vähemalt. Võtsin kaalust allagi, sest ei suutnud midagi süüa. Iga päev oli tunne nagu mul oleks mega tuuma pohmell. Lõpuks aitas mind see, et kui ärkasin oli kapi peal kohe õun ja sõin seda ja polnud terve päev nii hull. Või pistsin barbarissi lutsukommi suhu. Lisaks kadus mul igasugune liha isu, ma lihtsalt ei suutnud seda süüa. Peavalud, iiveldus, õhupuudus, pearinglus jne..kõik mis välja mõeldud sain ma endale. Aga hullem osa oligi vaid esimesed kuud. Niiet edu sulle, jõudu ja jaksu! Ju siis pidi nii minema ? palju õnne teile! ?

  • Reply Kristi 3. aprill 2018 at 08:41

    Järelikult laps väga tahtis teie juurde tulla :) oli nii ettenähtud.

  • Reply Mariana 3. aprill 2018 at 08:38

    You can do this! ? saa ilusti sellest shokist üle ja siis naudi rasedust..(kui nii saab praegu õelda) ? mõtle sellele, et ju saatus siis näeb sulle ette 3 last, kui isegi spiraaliga jääd rasedaks. Sa pead ise omaette sellega leppima, ja endaga rahu tegema. Siis saad nautida seda uut beebit. Beebid on ju niiiiii mõnusad. Ja Kardoffel on sul ka kõrval ju imeline ja ülimalt rahul endaga ilmselgelt, et suudab spiraaliga ka rasedaks teha naise ? ma loodan, et saad poja. Siis saad poisi kasvatamisest ka osa, see on omaette kogemus elus ?

  • Reply väga väga naine 3. aprill 2018 at 08:36

    Auh-sõna, MINA ei rääkinud kellelegi!

    Ja no ikkagi on jubekohutavalt hea meel =) Mis siis, et MINA pole ültttsegi rase ja ma peaks olema kade, aga ei. Ainult hea meel =)

    • Reply Kristy 3. aprill 2018 at 11:52

      Ja siis veel üks laps ja veel ja veel, veel, veel, veel. Maa tuleb täita lastega.

      Aaaa, miks sa üldse lapsendada tahtsid? Ei loe seda blogi.

      Tubli – tubli!

    • Reply väga väga naine 5. aprill 2018 at 18:49

      Vähemalt mitte kellelegi, kellest võiks lekitamist arvata.
      (õige jah, TALLE ju rääkisin!)