Mul on stuudios kolme värvi paberist taustasid ja viimane kord seda jälle lõigates mõtlesin ma, et küll on tobe seda ära visata. Hea suur paber teine! Tassisin siis selle ükspäev koju ja täna lasteaiast koju jalutades tuli mõte, et annaks siis selle paberi lastele kasutada ja viskaks paki guašše ka sekka. Mõeldud-tehtud.

Nii naljakas on see, et lastega koos saab nii palju pulli. Nad on nagu kaks väikest segast inimest, kes on vahepeal üli sõbralikud, siis solvuvad, siis ümisevad omaette ja vahepeal räägivad sellist juttu, et kuula ja imesta. Tore on nendega koos olla ja äge on näha, kuidas nad koos tegelevad ja mängivad.

Panin lastele kohe esimese laksuga valed rüüd selga. Mari sai Lende kunstitegemiserüü ja Lende Mari oma. Muidugi ma oleks võinud lihtsalt ainult Marile ka panna, sest tema oli lõpuks täiesti puhas ja Lende… Noh, ütleme nii, et tema ei olnud. Ja kuigi see siin ei ole mõeldud üldse reklaampostitusena, siis ma juba ennetan küsimust, et kust selliseid rüüsid saada, siis näete SIIT saab. Ma Lendel kasutan seda söömise ajal ka, säästab väheke riideid.

Ausalt ütlen, et ma ei hakanud Lendet isegi keelama. Las plätserdab. Panin ainult eos vanni vett täis, et hea läbunokad pärast sinna sisse kasta :D Lendel oli nii põnev enda käsi maalida. / I honestly didn’t even forbid Lende. Let her color. I drew a bath before, so it will be good to dip these monsters in there :D Lende is having the time of her life painting her hands.

Papitükid olid alles sellest ajast, kui me uut voodipesu ostsime. Seal sees need olid ja ma jätsin alles. Ehk läheb veel teisi tarvis! Ja näete – läkski! / The pieces of cardboard are from when we got new bedding. They were in the packaging and I kept them. Maybe I will need them later! And see – I did!

Ühel hetkel sain ma ikka kõvasti naerda. Nimelt süvenes Mari kõvasti enda maalitöödele ja ei pööranud Lende tegemistele üldse tähelepanu. Seda siis selle hetkeni, kuni Lende tuli täpselt Mari kõrvale joonistama.

“Emme! Vaata, Lende on nii must!”

Te oleks pidanud Lende reaktsiooni nägema. Okei, pildilt näete ka, aga ta oli sellest lausest NII solvatud! Raputas muudkui pahaselt pead, aga Mari ei andnud ka alla ja muudkui korrutas, et “Oled küll must! VÄGA MUST!”.

Esialgne solvumine asendus sekundiga südamepõhjast tulnud nutuga. Kuidas ta ometi julges öelda, et MINA olen MUST?!

Ma ei saa, ta on NII naljakas ja dramaatiline :D / I can’t she is SO funny and dramatic :D

Vot see on ahastus, kallid sõbrad. / This is desperation, dear friends. 

 

Kussutasin mina seal siis Lendet ja kinnitasin talle, et ta kindlasti ei ole must, absoluutselt mitte. Samal ajal räägib Mari: “Ma joonistan Lotte!”. Kuna ma just enne joonistasin suure kassi, siis ma rehmasin, et jajah, joonista muidugi. Ise sussutain Lentsu edasi. Kaks minutit hiljem sain korraks südari – vaatasin, et Lotte jalg on puhta verine. Siis sain aru, et Mari “joonistan Lotte” tähendas üsna konkreetselt, et ta joonistas Lotte PEALE, kes pahaaimamatult lastega paberil vedeles.

Et siis jah, selline õhtane tegevus meil tänasesse päeva. Kardo läks sõbraga kinno, seega on mul see au läbu nüüd kokku koristada, lastele mingi lobi ette visata ja magama viia. Aga vähemalt lubas ta mulle kinost neid hapusid pudelikomme tuua, nii et ma nüüd elan selle nimel :D


I have three different paper backgrounds in the studio and last time when I was cutting it I thought it’s silly to throw it away. It’s such a nice big piece of paper! So I brought it home the other day and today when we were walking home from daycare I got the idea to give to the kids and throw in some paint. Done and done.

It’s so funny how much fun kids are. They are like these two little insane people, who are overly friendly, then hurt, then humming to themselves, they saying things that just make me look at them in awe. It’s so cool to spend time with them and see how they do things and play.

At first try I mixed up their outfits. Mari got Lende’s art apron and Lende got Mari’s. Of course I could’ve just put one on Mari, because she was totally clean in the end of it all and Lende… well.. let’s say that she wasn’t. And even though this is not meant to be a sponsored post at all, I will answer all of you wanting to know, that I got the aprons HERE. I use Lende’s during mealtimes too, saves her clothes a little bit.

There was a super funny moment. Mari was so focused on her painting and was not paying the slightest bit of interest to Lende. Until the moment Lende went to draw right next to her.

“Mommy! Look, Lende is so dirty!”

You should’ve seen Lende’s reaction. OK, you can see it on the pictures, but she was SO hurt by this! She kept shaking her head, but Mari wouldn’t give up and kept saying “Yes you are dirty! VERY DIRTY!”

The initial hurt was replaced by crying coming deep from the heart. How dare she say I am DIRTY?!

I was hugging Lende assuring her she wasn’t dirty, of course not. At the same time Mari was saying “I am drawing Lotte!” Since I had just drawn a big cat before I brushed it off and told her to do it. I kept hugging Lende. Two minutes later I almost had an heart attack. I though Lotte’s leg was bloody. Then I realized that Mari’s “drawing Lotte” meant that she was drawing ON Lotte, who was laying on the paper, not knowing what’s coming.

So yeah, that’s our activity for the evening. Kardo went to the movies with a friend, so I have the honor of cleaning this up, giving some grub to the kids and getting them off to bed. At least he promised to bring me some of those sour candies from the movies, so that is what I am currently living for :D

Jaga: