LAPSED

kuidas lapsed sööma saada?*

15. aprill 2018

Kui tihti olete teie söögilauas kuulnud ininat: “Ma ei taha?”. Mina igatahes olen ja kuidas veel. Mari ei taha mitte midagi! Noh, kui see midagi pole just friikartulid, jäätis, kommid ja sai. Ma mäletan, kui Mari oli alles väike ja sõi kõike. Ma nüüd kulutasin oma elust pool tundi, et leida ühte pilti, kus Mari oli pisikene ja sõi pildil ennastunustavalt. Seda pilti ei leidnud, aga ühe sinnakanti pildi leidsin.

Pildil on Mari Lende vanune – kui nunnu!

See on tore aeg, mil nad kõike söövad. Lihtsalt anna kätte ja vitsutavad. Kui Mari veel pisike oli ja keegi kuskil rääkis, et tema laps midagi ei söö, siis ronisin ma kiirelt oma kõrge hobuse otsa ja vaatasin põlastavalt alla. Issand jumal, kui kasvatamatud lapsed? Kuidas ei söö? MINU laps sööb küll kõike!

Siis aga möödus paar aastat ja elu tuli vahele. Ma ei süüdista mitte kedagi teist, kui meid endid. Muidugi hakkab laps pirtsutama, kui ta esiteks saab endale iga kell ise snäkke võtta. Mitte, et mul nüüd iga nurga peal snäkke vedeleks, aga Maril on käed-jalad otsas, kui tahab, siis läheb võtab heal juhul puuvilja. Halvemal juhul saia-leiba. Kõige halvemal juhul ronib ta külmiku otsa, kus on meil maiusekorv.

Ühest küljest, ega ma otseselt ei KÄSI tal ka süüa. Kui ei taha, siis ei taha. Mina teda laua taga istuma ei sunni, nälgigu siis. Nii ta siis nälgib, kuni ühel hetkel ikka midagi snäkkima satub. Ei teagi, kas peaks kõik asjad tabaluku taha panema, või mis. Sada korda olen endale lubanud, et ei anna talle midagi vahepeal näksida, et küll siis isu ka tuleb, aga noh, elu läheb ikka edasi ja ega seda tabalukku pole ma ka ikka soetanud.

Teine põhjus, miks laps ei söö? “Ma ei taha seda, tahan friikartulit!” ütleb Mari taldrikule vaadates, mida mina tund aega kokanud olen. “Ahsoo, ei no siis nälgi pealegi,” ütlen mina ja viin taldriku kööki. “Mari! Sa ei tohi ju nälgida! Sa sured nii ära! Isssand!” ahastab Kardo ja tormab köögi poole lapsele friikaid tegema. Liialdamata mingi 4x nädalas VÄHEMALT teeb Kardo lisaks olemasolevale õhtusöögile Marile eraldi friikaid. Ma ei viitsiks ise elusees ja ma olen Kardole ka öelnud, et see ei tundu kõige parem kasvatusviis, aga Kardo leidis, et peaasi, et midagigi sööb. Ega jah, see on tema laps ka, las siis tema teeb ka, mis ta teha tahab. Ja kui tema tahab iga õhtu friikartuleid meisterdada, siis andku aga tuld.

Mõnikord viitsin ma ise ka Mari jaoks natukene ekstra vaeva näha. Eile ostsime Maxxximast ilusa lõhefileetüki ja mul olid sellega suured plaanid, mis lõpuks kaheks plaaniks muutusid. Või noh, ma tegelikult tahtsin kõigile sama toitu teha, lihtsat selle mööndusega, et ma tahtsin, et ka Mari sellest huvitatud oleks, aga nüüd hakkas härra abikaasa jorisema, et tema ei taha kalapulki, vaid ikka “normaalset ahjulõhe”. Kuna see mulle suurem vaev ei olnud (vähem pulkade tegemist), siis olin üllas ja tulin talle vastu. Poole kokkamise pealt tuli mulle veel endale tatrapudru isu peale ja nõnda ma kaudselt kaks eraldi õhtusööki valmistasingi. Olgu ära öeldud, et mina üldiselt sellist asja iial ei tee – kui kellelegi ei sobi, siis tehku ise, lihtsalt täna kuidagi läks nii.

Muuseas, olgu ka see öeldud, et kui Kardo kalapulki proovis, kahetses ta küll, et ta “normaalset ahjulõhe” tahtis.

Siinkohal esitlengi teile retsepti, kuidas tavaline kalaroog “lapsesõbralikumaks” muuta.

Kalapulgad friikatega

Poes müüdavad kalapulgad… Uhhh! Ma väiksena ise muidugi sõin neid kahe suupoolega, aga koju olen viimaste aastate jooksul ostnud vist kaks korda. Ühe korra alles nüüd, sest mu rasedaisu nõudis kalapulki ja KOHE! Aga no üldiselt ma tean väga hästi, et kalast on asi nende puhul kaugel. Ise saab aga kalapulki teha väga lihtsalt. Lihtsalt võta mingi kalafilee, minul oli lõhe ja lõika endale sobivateks tükkideks. Tükid pane kausi sisse, et saaksid nad korralikult soola-pipra ja sidrunipiraga ära maitsestada ja segada.

Purusta pannile 3 küüslaugu küüs, lisa natukene rosmariini, võid ja riivsaia. Prae segu umbes 5 mintsa ja tõsta kaussi. Ma lisasin siinkohal veel soola ja segasin lusikaga.

Võta veel üks kauss, millesse löö katki üks muna ja klopi ta kenasti ära.

Nüüd võta kala, kasta munasse ja siis riivsaiapurusse. Tee nii kõikide kaladega, seejärel viska ahju u 180 kraadi peal pooleks tunniks.

Samal ajal kui kalad ahju viskad, võiksid valmistada ka friikad. Ehk siis lõikad bataadikangid, paned need kaussi, maitsestad õli, rosmariini, soola, pipraga. Segad läbi, ahjuplaadile ja valma!

Umbes poole tunniga on ka bataat pehme, kui tahad seda pealt natukene krõbedamaks, võid pannil üle praadida, kui viitsid. Ma viitsisin (ja kärsatasin pooled friikad kogemata ära :D).

Kastmeks segasin hapukoore, riivitud kurgi ja riivitud küüslaugu.

valmis serveering – kalapulgad, friikad, kaste ja tomatid

Ma soovin, et ma saaks selle loo lõpetada sõnadega, et te oleks pidanud nägema, kuidas Mari seda alles vitsutas. Aga noh… Tegelikult istus ta laua taha, vaatas seda ja ütles: “Ei taha.” ning lahkus lauast. Mõnikord joppab nii, et kui ta paari tunni pärast halab, et kõht on tühi, on ta hiljem nõus eelnevalt mahapõlatud toitu sööma, aga eks näis, mis tänane päev meile toob.

Lende aga… Lende vitsutas nagu vana mees! See söömise iga on ikka ilus aeg. Tore kohe vaadata, kuidas ühe lapse vats muudkui kasvab ja teine vaikselt seal kõrval aina rootsumaks muutub :D

Lende ei lõpeta iial söömist, enne kui taldrik tühi pole. Need osad, mis tema meelest süüa ei sünni, pakutakse Lottele.

Kardo õhtusöök näeb siin pildil küll paras lobi välja, aga ega iga kord see paganama “presentation” ka välja tulla ei saa. Pole lugu, maitses vähemalt hästi.

Kuidas teie lastel söömisega on? Söövad valimatult kõike? Ei pirtsuta kunagi? On välja mõeldud? Nalii :D Aga kui mõnel selline suurem ideaalne eksemplar on, siis hea meelega kuulan, kuidas selline tulemus saavutati. Või on mõned pered samas hädas, et nagu midagi ei taheta? Ja kas teie teete mõnikord mitu erinevat rooga?

EDIT: Jõuluime on sündinud! Mari söök vedeles vaid poolteist tundi laual, kui ta seda sööma läks ja kiitis, et “nii hea on!” :D

*Postitus on sündinud koostöös Maximaga

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

46 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Anny 17. aprill 2018 at 14:49

    Sain lapse peaaegu sööma suure tüliga. Tülis olen olnud lapsega, vanaemadega, mehega.
    Pm oli sama keiss, et söönud sest kahe toidukorra vahel sai süüa mida iganes – laual oli kommikauss, külmkapis oli kohukesi ja igast nänni, lapsele meelepärane valmistati iga pirtsutuse ja jonni peale. Kui mingil hetkel mees juhtis tähelepanu, et see pole ok kui koos ei sööda, lapsele jonnimise peale preemiat antakse (uus söök tehakse), iga kell saab väike keha suhkrut laualt v külmkapist. Kontroll tuleb enda kätte tagasi saada.
    Samuti tekkis kaks küsimust:
    Millist käitumist/lugupidamist teiste inimeste suhtes mina oma käitumisega lapsele õpetan? Lubatud on toiduga pirtsutada ja nõuda erikohtlemist uut toitu jne.
    Millised toitumisharjumused mu lapsel tulevikus on kui kasvab vaid endale sobiva toidu söömisega? halloo 4 aastane ei tohiks ise otsustada mida ta sööb, ta ju ei tea mis on parim temale, tal ei ole vaja seda ise otsutada, ma ei taha et mu laps peaks suurena omama mingeid toitumisprobleeme, sest tunneb et on paks või haige toidu tõttu, ega oska ka õigesti toituda, samas mina kõrval söön tervislikult)
    Seega mõistusega asja võttes sain mitte millegi sööja sööma ja elu pole lill, sest siiani laps pirtsutab ja ajab end meelega oksele, aga ma olen enesekindel ja järjepidev, et nüüd on asi minu kontrolli all ja see et mu lapsest kasvaks terve inimene, olen teadlikult andnud endast kõik. Samas tänaseks on tulevane koolilaps ka arusaajam kui ta oli neljasena. Vähem saavad aru vanaemad, aga siis tuleb ka nendega oma seisukohad kehtestada, sest keegi ei taha et lapslapsega nad ei kohtuks. Kommidega tegime lapsega koos reegli, ta ise arvas et 2 päevas piisab. 2 kommi, tükk sokolaadi, aga kodus valmistatud kooki ja küpsist piiramatult. Piirang on plaanis kaotada kui toitumisega probleeme enam üldse pole.

  • Reply Jane 16. aprill 2018 at 13:52

    Ma seisin samuti selle kõrge hobuse seljas. Seni, kuni laps lasteaeda läks. Sealt sai alguse “mis see on”, “ma ei taha”jne.

  • Reply Egle P. 16. aprill 2018 at 13:19

    Meil peaaegu 3kuune tüdruk ja kohe 3aastane poiss. No beebiga pole probleemi, sööb siis kui tiss ette antakse. :D Poiss aga on küll pirts meil. Alguses sõi ilusti ja kõike. Nüüd on kahtlev iga uue asja suhtes ja liha on praegu võimatu talle sisse meelitada. Kui aga suudame ta miskit uut maitsma saada, siis tihti ikkagi tahab juurde. Kui ütleb, et ei meeldi, siis rohkem sööma ei sunni.
    Ta sööks hea meelega makarone ja suppe meil ainult, aga makarone me tihti ei tee ja kuna mina suppe ei armasta, siis neid ka liiga tihti ei tee. Samas vahepeal oleme ikka teinudki potitäie hakklihasuppi, et poja ka miskit normaalsemat sööks (see ta lemmik supp). Vahepeal aitab meil söögimured hetkeks lahendada see, kui ise toidan teda lusikaga. Kuna ta suur McQueeni fänn on, siis sõidavad talle suhu nii McQueen, Matu kui kõik teised tegelased ja märkamatult ongi taldrik tühjaks saanud. :D Eraldi sööke me üldjuhul ei tee. Kui ei kõlba, siis jääb söömata. Tihti sööb ta nt hommikuse pudru alles pärast lõunaund ja mõmiseb, kui hea külm puder on. :D

  • Reply meow 16. aprill 2018 at 12:52

    Minu poiss ei söö sa suurt midagi, valib väga, aga pigem on suuri müsteerium ka see, et tüüp ei taha isegi komme, shokolaadi, kooki :D sest ma ei ole neid pmst kunagi keelanud ja nüüd ongi nii, et tal on neist asjadest täitsa suva. Lemmikjook on vesi, söökidest frikadellisupp, frrikartulid samamoodi nagu Maril, praemuna, suitsuvorst, vahel läheb ka mõni jogurt või kohuke, aga pigem mitte. Putrudest sobib tatrapuder, vahel sööb ka makarone, aga ketšup jälle härrale ei sobi. Nuputamist kõvasti, aga inus positiivne asi selle jama juures siis see et magusat ka ei taheta :D

  • Reply Maria 16. aprill 2018 at 11:06

    Mina olen see lapsevanem, kes võib südamerahus öelda, et lapsed söövad kõike ja on nõus kõike proovima.
    Muidugi neil on ka omad eelistused, aga see on normaalne.
    Ma ei tea, kas seal on tõetera sees, aga nad eelistavad asju, mis on nende veregrupi järgi sobivad. Ühe jaoks on lihavärk väga oluline, teine eelistab muna-piima ja värskeid salateid ja rohelisi liblesid.
    Kala armastavad mõlemad igat moodi tehtuna, krevette ja soolalõhe ning sushist võiksid toituda.
    Makarone nad saavad üliharva ja ega nad ei igatsegi. Ainus asi on, et toit peab olema mõnusa maitsestusega ja hästi tehtud.

    Lapsepõlvest alates oleme neile pakkunud väääga palju erinevaid toite ja maitseid. Kohe ikka väga erinevaid. Nüüd toob see kõik tagasi.

    Söögiajad on olnud kindlad, näksimised pole igapäevaselt lubatud. Kui üks toit ei sobi, siis ausõna uut toitu keegi ei tee. Samas küsin nende käest, mida nad süüa tahaks ja seda nad ka söövad.

    Oma töös puutun kokku 8-13.a lastega ja umbes 15-20% lastest ei vingu ja ei virise toiduga. Ikka korralikud lillelapsed on.

  • Reply päike 16. aprill 2018 at 08:40

    Nii tuttav teema ..see vist köigil lastel ;)Meil kaa pirtsutavad ,toituks vaid kommidest ,freekatest , burksist ,kröbinatest ja limonaadist ,jäätisest ;) IGA PÄEV …
    Kuid nii ju ei saa …ise kaa tahaks korralikku toitu..niigi nende makaroni toitude ja muuga endalgi korralik pekkikiht kogutud ;)
    Aga jh 11 aastane on enamvähem juba sööma hakanud ,8 a tundub et ikka taimetoitluse ja rämpstoidu lainel vaid ,eks teeme siis mööndusi ja loodame et see hullus mingi aeg läbi saab ja möistus pähe tuleb -ja inimeste toitu sööma hakatakse ;)

  • Reply Monika 16. aprill 2018 at 07:44

    Minul tütar titeeas sõi absoluutselt kõike, siis paari aastasena tuli periood kus üldse liha ei söönud (mitte mingisugust) hakliha sai kuidagimoodi toidu sisse peidetud :) nüüd on ta 13 ja ei söö kala ega tatart no ja seeni ka mitte. Poeg kes on tütrest 6 aastat noorem ei söö paprikat, tomatit ja ega marjad ka väga ei lähe kui siis ainult smuutina. Teen küll selgitustööd et miks miski meile hea on,aga jah :)

  • Reply Kady 16. aprill 2018 at 07:25

    Mina võin siin kohal öelda uhkusega et mu kaks last söövad kõike mida ette annan, isegi kui tegelikult neile see ei maitse väga(poiss ei armasta tatart) siis taldrikud saavad alati puhtaks.Kui üks lastest peaks laua taga virisema et ma ei taha siis teine laps peab pika moraali selle kohta et kas sa ka tead kui palju peavad emme ja issi tööd tegema et meil söök laual oleks? Peale seda muidugi kaob igasugune virin.Plika 7a ja poiss 8a

  • Reply Maria 15. aprill 2018 at 22:53

    Heh, ma siis see ori kes vahel 3-4 erinevat ohtusooki teeb, sest mees ja 4last lihtsalt ei soo koik sama toitu.
    Mina naiteks lapsena ei soonud hernesuppi ja minu meelest oli nome, et midagi muud minu jaoks ei tehtud, pealegi ei soo ma hernesuppi kuni tanase paevani.
    Seega lastel peaks ikka valik olema ja voimalus otsustada, sooma sundida kull kedagi ei tohiks.

  • Reply Katrin 15. aprill 2018 at 21:49

    10-aastane sööb sünnist saadik kõike aga tal mingi toitumishäire ka… peab koguaeg sööma või näksima. Ülekaal ka. Tegeleme asjaga…
    6-aastane sööb ainult kommi. Mulle tundub vähemalt nii. Päris toitu sööb haruharva. Lasteaias isegi natuke sööb… hea niigi… vb ma lihtsalt ei oska süüa teha.

  • Reply pegasus 15. aprill 2018 at 21:47

    Oi kui isuäratav ja tervislik eine ja väga hea soovitus kalapulkade valmistamiseks. Aitäh :) Meie kolm last (5, 3 ja 1,3) söövad enam vähem kõike kui ei saa näksida midagi vahepeal. Eriti hea isu on pärast pikka õues olemist. Hommikuti aitab üks pisike kummikomm kiiresti pudru ära süüa.

  • Reply Kätlin 15. aprill 2018 at 21:24

    Olen üsna paindumatu. Tean, et mu laps ei söö toorsalateid, salateid ja köögivilju ( pannil praetud köögivilja hunnik ?). Püüan arvestada kõigiga ning, kui roas on mingi komponent, mis kellegile ei maitse, siis saab selle asendada millegi muuga. Eraldi süüa pole teinud. Tuleb kõike süüa ning vähemalt proovida. Lasteaias on üks parimaid sööjaid -kokatädi kiidab teda tihti. Tean, mis tunne on tühjal kõhul ning kuidas maitseb paar nädalat ainult praekartul. Kui kodus pole ei jahu, muna, suhkrut, õli, kuivaineid – mitte midagi peale kartuli ning keldris olevate hoidiste, mis suveks on olematuks kahanenud. Tühja kõhuga magama pole pidanud minema, kuid austus toidu suhtes on suur. Oma lapsi püüan ikka kasvatada selle mõttega, et toit on püha ning ei valita. Süüakse seda, mida on ning kui ei maitse, siis lahkutakse lauast. Küll hiljem maitseb!

  • Reply Mammu 15. aprill 2018 at 21:19

    Mul samasugune 3aastane pirtsutaja kodus ja kõige rohkem ärritab see, kui räägid et täna teeme seda ja teist süüa..tüüp noogutab, et jaa tahab ja siis kui ma vaeva näinud ja toit laual, siis vastab et väkk, temale ei sobi ikka :D

  • Reply Lee 15. aprill 2018 at 20:30

    Minu poeg on ekstreemse pirtsutamisega kasvanud 11-aastaseks spagetiks :D On olnud aegu, kus ta sööb AINULT musta leiba (seejuures ainult Fazeri oma ja kandilise kujuga) ja kurki. Peale jõi vett. Tookord olin üliõnnelik kui ta ootamatult friikaid tahtis ühel õhtul :) Alles 10. eluaastaga tekkis tal mingi huvi toidu vastu. Umbes kord kuus võtab mingi uue asja menüüsse. Muud pole midagi, aga 2x aastas peab korraliku vitamiinikuuri läbi tegema.

    • Reply Marili 15. aprill 2018 at 21:57

      Ohoh, meil oli täpselt selline faas! No kindla firma leiva eelistust siiski polnud, aga toiduks lãks ainult kurk ja leib

  • Reply Kaisa 15. aprill 2018 at 20:12

    2aastane sööb kõike mis hamba all katki läheb agaaa 4aastane(sõi ka varem KÕIKE) ei taha üht ega teist. Ega muu ei aitagi kui lihtsalt toidule nägude peale joonistamine või toidu huvitavalt sättimine(ega seegi alati ei aita) v.a siis tatar ja makaroni salat mis sisse lahmitakse ? ja noh muidugi friikad ja viinerid on ikka ka vaieldamatud lemmikud

  • Reply P. 15. aprill 2018 at 20:12

    Kahju vaadata jah, kuidas iga sõidab täiega sisse ja rikub hea sööja ära. Ma ka oma 2,5-sega hädas. Aga mitut sööki ei vaarita. Informeerin teda ainult, et muud sööki ei tule ning ütlen, millal järgmisena süüa saab. Tavaliselt saab aru küll ja siiani pole tegelt nii väga palju olnudki, et üldse midagi ei söö. Aga see pidev moosimine ja meelitamine ja üle kavaldamine on ka täiega tüütu -_- Teinekord ma ei viitsigi ja ütleb kohe, et davai, ära söö, võid omi asju tegema minna. Siis ka pole rahul, eiiei, tema ikka tahab natuke süüa :D Ehk et ma polegi aru saanud, kas asi on söögis või põhimõttes mitte teha seda, mida vanem ütleb.
    Mingit suva nänni näksida ei luba, kui mitte midagi söönud pole. Muidu ikka see reegel, et söö paar ampsugi. Vahel veab ja süüakse taldrik tühjaks, teinekord piirdubki vaid mõne ampsuga. Ainus, mis iga kell sobiks on hommikupudrud. A no.. Ei ole mõeldav, et 3x päevas putrusid söödan.
    Nippe ei ole, sest no ma ise ka vahel ei saa aru, mismoodi ma siis lõpuks lapse sööma sain.

  • Reply Liis 15. aprill 2018 at 19:55

    Nu ei tea… Minu peagi 4ne ka ei söö ikka mitte essugi,anna kommi ,jäätist . Midagi ei anna siis ütlen et vali siis ise kúlmikist mis sa süüa tahad,aga tavaliselt ta ei leia ka endale midagi sealt.
    1.5 aastat tgsi ta armastas kalapulki,makarone,sõi ka minu kodutoitu. Nüüd kui süüa teen ütleb väkk ja kõik.
    Ei oska aidata ennast ega teisi.

  • Reply marta 15. aprill 2018 at 19:46

    Mu laps pirtsutab. Ma näen vaeva, teen süüa, ta isegi sööb. Liha koogib välja (tal vist andurid küljes, et kui toit sisaldab liha..). Ja siis olen rõõmus, et jess laps jälle sööma hakanud normaalselt.. (v.a liha) KUNI ta läheb mu vanematele külla, kus on pearoaks kartulikrõpsud, magustoiduks kõik maailma maiustused. Ema-isa salaja annavad ja siis on kõik tuksis jälle… siis kodus jälle õpeta uuesti päris sööki sööma.

    Ema mul ei tunnista, aga 2-aastane räägib ise välja..ja noh on aru saada ka vaadates mu vanemate riiuleid..

    Aga ma hoian ka toitu kasvõi mitu tundi laual, kuni sööma hakkab. Lõpuks hakkab. Liha sööma õpetamise puhul oleks küll eksperdi nõu vaja (püreena ei aita, väikseks hakituna ei aita, vähemalt “proovi” ei aita). Ütleb koguaeg: mina ei söö liha. me mehega mingid veganid pole.

    • Reply A. 15. aprill 2018 at 20:50

      Mõistlik laps.

    • Reply Marili 15. aprill 2018 at 22:02

      Ärgu söögu siis liha, pole ju mõtet sundida.

    • Reply S. 15. aprill 2018 at 22:04

      Kasuta kaunvilju toidu sees, kui neid sööb? Ega tal lihast midagi saamata jää, kui kaunvilju jms tarbib. Kui ta tunneb, et liha ei soovi, siis ärge sundige, see teeb nagunii veel suurema tõrke.

    • Reply L 16. aprill 2018 at 01:56

      Pole vaja lapsele liha söömist peale pressida või veel hullem – seda kuhugi toidu sisse peita. Ilma selleta tema tervis (ja kõigi inimeste tervis) tunduvalt parem. ❤️

      • Reply E 16. aprill 2018 at 11:57

        Ilma liha söömiseta tervis parem??? Kust sellised arusaamad inimestel tulevad huvitav :D
        Bioloogia tunnist vist omal ajal poppi tehtud :D Iga inimese organism vajab normaalseks funktsioneerimiseks liha, eriti kasvav organism. Muidugi ei pea liha sööma iga päev, aga oma lapsi kasvatada nii, et nad liha üldse ei söö… sellega teete neile lihtsalt karuteene.

        • Reply L 16. aprill 2018 at 21:25

          E, see müüt on ammu kummutatud, et inimese organism liha vajab. Fakt on, et me ei vaja ei liha ega ühtki teist loomset toodet normaalseks talitluseks. Veel parem – taimne toitumine sobib inimestele igas eluetapis :) Karuteene teete oma lastele hoopis siis kui teadmatusest sunnite lapsi lihatooteid sööma (ja piima jooma), sest ilma nendeta ON tervis parem.
          Soovitan teemat edasi uurida, kõike olulist ei jõua ühes kommentaaris lahti seletada :)
          Alustuseks natuke infot Sulle siin: http://vegan.ee/veganlusest/pohjused/tervis/

  • Reply Carmen 15. aprill 2018 at 19:42

    Mul laps 4 aastane ja hetkel sööb kõike. Varem oli rohkem probleeme, aga olen kõvasti peale käinud ja sundinud igat toitu vähemalt maitsema. See ei pane teda küll uut toitu ehk sööma, kuid avardab maitsemeeli jne. Mingi aeg peale maitsmist hakkab ka sööma. Maisiga oli mingis toidus nii, et ei tahtnud, aga 2x (eri aegadel) käskisin maitsta ja siis juba hakkas meeldima.
    Samuti kiidan ise ette ja takka, kui iiiiimeline on ikka brokkoli ja rohelised oad jnejne. Ehk kõik, mille vastu huvi vaja tekitada. Samuti kaasan last toidu tegemisse niipalju, et ta teab mis toidu sees käib. Et supi sisse läheb ikka porgand ja sibul jne, kõik läbi rääkida. Siis ei kõla ükski asi enam hirmsalt ka, kui selle toiduaine nime on kuulnud pidevalt.
    Samuti mis minu arvates tähtis, et joogiks ainult vesi. Kui laps küsib juua, siis annan ainult vett. Toidu kõrvale ka ainult vesi. Niisama mõnikord saab ka mahla või limonaadi vms.

    Tänagi meil söögiks majas paljukiidetud lillkapsas ja brokkoli juustuses kastmes ja ahjulõhe.
    Lapsele eraldi süüa teen haruharva, kui ise saan aru, et toit mis tegin pole vast kõige parem või ehk liialdasin kogemata maitseainetega vms… Aga niisama eraldi süüa ei tee kunagi ja see halb. Laps nälga ei sure, küll sööb kui nälg majas.

  • Reply Katrin 15. aprill 2018 at 18:46

    Mul on poeg Lendest paar kuud noorem ja keeldub midagi söömast. Tahab ainult juustu, vorsti ja puuvilju. Seetõttu ei ole ta ka ära õppinud kuidas ise lusikaga süüa. Mingit rämpstoitu me talle pakkunud ei ole, seega ma ei saa aru miks talle kodutoit ei kõlba. Pean normaalset sööki sunniviisiliselt talle sisse kühveldama. Kas keegi teadjam inimene oskab öelda kuidas saada last kodutoitu sööma, ilma et ma teda kuu aega näljutama peaks? :D Kaaluga on muidu selle kõvera tipus, sellega ses suhtes häda ei ole.

    • Reply Mallukas 15. aprill 2018 at 18:48

      See tundub jah keerulisem, sest suuremale ikka parem seletada. Aga kui kaaluga on ok, siis vb tal ongi puuviljaperiood :D

  • Reply Nell 15. aprill 2018 at 18:43

    Meie 4-aastane üldjoontes sööb. Eraldi toite ei vaarita. Kuna laual on reeglina mingi lihaline, lisand ja salat siis on võimalik valida laual olevate asjade vahel. Kui šnitslit ja salatit ei soovi siis sööbki kartult hapukoorega. Kuna nii on alati olnud, et valida saab olemasoleva vahel ja mingit uue toidu vaaritamist ei toimu siis ta ilmselt ei oska selle peale tulla, et võiks protestida või muud nõudma hakata.
    Kusjuures kõigi väikelaste lemmikud makaronid on meie majas üsna kehvas nimekirjas, no ei maitse lapsele.

  • Reply Kaisa 15. aprill 2018 at 18:10

    Mul vanem poiss sööb samu asju mis meie, lihtsalt väikeste variatsioonidega- makaronidele punast kastet ei pane, brokkoli ja lillkapsas nokitakse välja, kala peame kanaks valetama, siis sööb :D ja hiljem muidugi kiidab, et superhea ja siis kui tõeteada saab, siis öögitseb natuke, aga kõht täis-tuju hea. Väiksemaga on igavene jama- keeldus titetoidust kui hakkas aru saama, et me miskit muud sööme. Nüüd kui enda taldrikult sööma peab, kõnnib sellega ringi ja ei saa söödud. Aint spagette imeks :D
    Aga pole hullu, kui kõht väga tühi on, siis saab ka enda taldrikult söödud.

  • Reply Riri 15. aprill 2018 at 18:04

    Väga tuttav. Meil ei sööda ka põhimõtteliselt mitte midagi! No nii hädas olen selle 2.5 aastasega ja sellest ajast saati kui lisatoitu hakkas saama käib see jant, VÄGA vähesed asjad kõlbavad. No muidugi friikaid ja kummikomme võiks jah vitsutada igapäevaselt, aga see ei ole ju mingi normaalne toit.
    Ja see on suht tavaline, et teen koguaeg mitu toitu, et laps midagigi sööks, hea õnne korral joppab et väheke maitseb, aga üldiselt on see seis päris nutune.
    A laps muidu täiesti tavaline, ei ole alakaalus ega midagi, ei saa mina aru kuidas ta üldse veel elus püsib ?

    • Reply Kaija 15. aprill 2018 at 19:00

      Meil samamoodi. Vanem poiss algusest peale toiduga pirtsutanud. Kui leian mingi söögi, mis härrale sobib, siis järgmisel päeval ei pruugi ta seda suu sisse ka võtta. Ta joob palju keefirit, vb selles viga. Väike poiss alles 4 kuune, seega kõik maitseb.

  • Reply Mimmu 15. aprill 2018 at 18:04

    Mul endal küll lapsi pole aga töötan lasteaias ja näen igapäev kuidas kindlad lapsed pmt mitte midagi ei söö. Sundida tõesti ei saa aga meil on selline reegel et vähemalt ühe ampsu peab maitsma ja nii oleme me nii mõnegi lapse pikapeale näiteks toorsalatit sööma saanud :) aga nagu mina tean, siis lapsed ennast nälga ei jäta ning küll nad siis annavad kõva häälega märku või otsivad ise midagi kui kõht tühjaks läheb :D Sellega ma päris päri pole et lapsele pakkuda ainult seda mida laps kõige parema meelega sööks…aga samas saan ma Kardost ka aru, et vanemana tahad ikka et su lapsel kõht täis oleks…nii et üks raske värk on selle söömisega :D

    • Reply P. 15. aprill 2018 at 20:01

      Mul laps lasteaias sööb ainult leiva ja mõnikord ka magustoitu. Kõik muu jääb söömata. Kodu neidsamu sööke küll sööb. Täiega nõme olukord -_- A ta ongi terve päeva aias näljas, koju utleb ja hakkab nõudmine pihta, tahan seda, tahan toda, vitsutab suurest näljast leiba ja on nõus kenasti õhtusööki sööma.

  • Reply Liis 15. aprill 2018 at 18:03

    Lapsi pole, aga ma sõin kuni 14aastaseni vist aint tatart ja kartulit kastmega. Vahepeal oli ka kanaperiood, siis pitsaperiood ja friikate periood. Aga suht õudusunenägu olin vanematele, sest ma ei söönud mitte midagi. Ema lõpuks andis alla heade söökide tegemisega, sest ta ei jaksanud ka kahte erinevat sööki teha ja ma ju ei söönud mitte midagi muud :D aga kuidagi aegamööda hakkasid teised asjad ka maitsema, kuigi makarone ei taha ma siiamaani.

  • Reply Kristel 15. aprill 2018 at 17:56

    Kutsu Mari endale appi ja jäta talle mulje nagu tema oleks söögi ise valmis teinud, siis söö ja kiida. Minu 5a puhul toimis, lõpuks sõi ka “enda tehtud” toitu ja kiitis. Aga siiski enamus ajast istun tund-kaks köögis, preili vaatab toidule korraks peale ja suundub siis kapi juurde paljast saia võtma?

    • Reply Mallukas 15. aprill 2018 at 17:59

      Mari teeb minuga kogu aeg süüa! Ma lootsin ka, et see aitab ka söögisu paranemisele kaasa, aga enamasti siiski mitte :D

  • Reply kristi 15. aprill 2018 at 17:54

    Minul 3 aastane plika tirts ja sööb vaid 5 toitu.Makaroonid,friikad tomati kurgi salat ,kodujuust ja muna.
    Hulluks võib lihtsalt minna olen koike proovinud uurinud spetsalistide käest kuidas mida aga täeiesti tulutu.

    • Reply Mallukas 15. aprill 2018 at 17:56

      No loogika ütleb, et väga hästi aitab lihtsalt mitte millegi muu andmine, kui seee, mis sa õhtusöögiks teed. Muidugi selle tralli juures endale kindlaks jääda on teine asi :D

  • Reply Kats 15. aprill 2018 at 17:53

    See söömine on meie peres suur peavalu… 11aastane tütar otsustas paar aastat tagasi, et tema enam liha ei söö. Suurte vaidluste ja jutuajamiste järel jõudsime nii kaugele, et kanafileed on nõus sööma (seda ka pool sunniviisiliselt). Siis on meil veel 10kuune tita kes ei ole nõus midagi peale rinnapiima sööma. Me mehega sööme suht kõike aga kanafileest on küll ametlikult kopp ees!! Niisiis ongi peaaegu igapäev 2erinevat toitu meie majas.

    • Reply Mallukas 15. aprill 2018 at 17:54

      Aga mõtle kui hea võimalus on sul avastada erinevaid häid taimetoitusid! Või kas ta neid sööb hea meelega? Ala oad ja soja ja tempeh jne?

      • Reply Kats 15. aprill 2018 at 17:57

        Ta ei ole nõus neid proovimagi :( Lihtsalt loodan, et vanusega tuleb ka tarkust ja hakkab normaalseks :D

  • Reply Katrin 15. aprill 2018 at 17:47

    Mul on lapsega vedanud, nüüd juba 13, aga sööb endiselt hästi ja suht kõike. Kuidagi mõistusega võtab ka asja, et vähem rämpsu ja magusat, prooviks süüa. Ei ole sundinud kunagi, aga juttu, et ma seda ei söö või ei taha, ainult peale vaatamisest, pole aktsepteerinud. Kui proovid ja siis ikka ei maitse, siis ei pea sööma.
    Aga kunagi oli sõbranna, kes ütles lapsele, et söö vähemalt kommigi kui see haige oli ja hommikul süüa ei tahtnud :D Sest ta vist arvas, et muidu kohe sureb nälga ära.

    • Reply Mallukas 15. aprill 2018 at 17:51

      Kardo on Marile sama asja öelnud :D

  • Reply HannaL 15. aprill 2018 at 17:39

    Minu kõik 4 last söövad peaaegu kõike.No ma mõtlen muidugi lihtsaid toite mida ma kodus teen.Supid,kastmed ja makaronid :D Aga sibulat nad väga ei armasta.Ja ühele lapsele ei istu kapsas mitte üheskski vormis.Aga kõhud on neil alati tühjad ja isu on neil hea.Mul on vedanud.Aga emme ja issi on ka hea isuga :)

    • Reply Mallukas 15. aprill 2018 at 17:42

      Jah, makaronid ja pastatoidud on meil ka suht söödud kraam :D Midagigi!