KINGILOOS

VÕIDA TASUTA SILMAOPP!*

28. aprill 2018

Üle kolme aasta tagasi, 2014. aasta detsembrikuus sain ma Dr. Solomatini silmakliinikus nägijaks. Kui ma tol hetkel mõtlesin, et küllap elu peale silmaoppi parem on, siis ei osanud ma aimatagi, et selline “väike” asi elu nii palju muuta võib. Ega inimene ei oskagi ju igatseda midagi, mida tal iial olnud ei ole. Nüüd olen ma aastaid hästi näinud ja ma ei kujuta enam seda elu ettegi. et ma ärkaks hommikul, kõik oleks hägune ja ma hakkaks kobamisi enda prille otsima. See tundub kohutavalt ebameeldiv ja tõele au andes, oli ka. Ma mäletan üht korda spas, kus ma unustasin läätsed maha ja üritasin seal pimedana aru saada, et huvitav, milline nendest meestest Kardo on…

Kuna selle kohta on mulle läbi aastate väga palju küsimusi tulnud, siis vastan neile kõigile nüüd korraga, et kui keegi googeldab “Silmaoperatsioon Lätis”, “Solomatini silmakliinik” või miskit muud säärast, mis otsingutega siia blogisse jõutud on, siis saaksid nad oma vastused kenasti kätte.

Mis miinus sul enne oli ja kas on ajaga halvemaks ka tagasi läinud? Ma täpselt ei mäletagi, üks silm oli miinus kuus, teine nelja viie vahel, kui ma puusse ei pane? Peale silmaoppi olin ma täpselt null, kuid eelmise aasta seisuga käisin ma silmakontrollis, sest mulle tundus, et see haigem silm oli natukene nõrgemaks muutunud. Arst leidis, et silm on maksimaalselt -0,25 ja ei tahtnud mulle isegi mitte prille kirjutada, aga mulle nii meeldivad prillid ja need on minu meelest päris ägedaks aksessuaariks, eriti kui neid kandma ei PEA. Loodan, et see vastab ka neile, kes on minult uurinud, et miks mul mõnikord piltidel prillid on, kuigi ma ju silmaopil käinud olen.

Miks valisid just Solomatini kliiniku? Olen kuulnud, et seal pole operatsiooni kvaliteet nii hea kui Eestis? Ma ei oska selles suhtes kommenteerida, sest ma ei ole arst, aga mina jäin enda operatsiooniga küll rahule. Kogu teenindus oli viisakas ja sõbralik. Kõike seletati põhjalikult ja nagu näha, siis tulemused kestavad siiani. Kindlasti mängib rolli ka pea poole soodsam hind, kui ma toona Eestist leidsin. Muuseas, ma pidin ühe öö kauem Riias olema, sest mulle ei saanud tavalist Lasikut teha. Arstid otsustasid siis mulle teha hoopis PRK ehk pinnapealse laserkorrektsiooni, mis oli ainuke võimalik meetod minu silmade puhul. Arstid hoiatasid ka mind selle eest, et minule tehtav operatsioon on siiski pikema paranemisprotsessiga kui tavaline Lasik, aga see olevat ainus viis mind prillivabaks teha. Mis seal ikka, olin nõus ja ei kahetse!

Miks ei saanud sulle tavalist Lasikut teha? Siinkohal ma pean teile rääkima natukene piinliku loo. Nimelt teavad vist kõik läätsekandjad ja muidugi isegi ka need, kes ei kanna läätsesid isegi, et läätsed tuleb iga õhtu ära võtta. Minu ema rääkis mulle sellest juba oma 10 aastat tagasi, kui ma hakkasin läätsesid kasutama ja vigises pea igal õhtul mu ukse taga: “Mariann, võta läätsed ära!”. Mõnikord võtsin ja mõnikord ei võtnud. Ema küll ähvardas, et kui ei võta, siis tuleb hirmus silmapõletik ja see on väga valus ja paha, aga kuna mul seda kunagi ei tulnud, siis ei võtnud seda hoiatust kuigi tõsiselt.

Viimased aastad ostsin ma need tavalised 30 päevased läätsed ja ma võisin neid lebolt KUID kasutada. Hea kui kuus paar korda ära võtsin. Lõpuks, kui silmad juba liiga sügelema ja kipitama hakkasid, siis ma võtsin nad ära ja ostsin uued. Mõnikord võtsin ära ja natukese aja pärast kasutasin jälle, nagu mingi loll!

Midagi hullu ei juhtunudki, ainult mingi aja pärast muutusid silmad inetult punaseks ja veresooneliseks ja öösel läksid mega rähmaseks. Kui ma seda siia praegu kirjutan, siis ma ei saa aru, miks kurat ma enne mõistust pähe ei võtnud, kui mul endal nii tohutult ebamugav olla oli, aga oh ei. Miks ometi? Palju kergem on ju ebamugavustundega ringi joosta ja oma silmi rikkuda, eksole? Selline käitumine kulutas mingisuguse kihi mu silmas ära ja kui ma oleks kliinikusse sattunud paar aastat hiljem, poleks mulle saanud sedagi oppi teha, mis tehti. Veel hullem, mingi 10 aasta pärast poleks ma saanud üldse läätseidki enam kanda ja olukord oleks võinud väga nadisti lõppeda. Kuulake neid läätsenõudeid, need on olulised!

Kaua protseduur kestis? Umbes 10 minutit ja see osa küll valus polnud, pigem väga imelik!

Kas oli valus? Ma olin väga üllatunud, kui saalist välja astudes ei olnudki ma sootuks pime ja valudes, nagu ma eeldanud olin. Vastupidi, ma nägin paremini kui kunagi varem ja valus ka üldse ei olud. Siinkohal tegingi ma oma esimese vea ja läksin liiga julgeks. Kuigi mulle öeldi, et ma heidaks magama ja ostaks endale valuvaigisteid, tundus see nii mõttetu, sest mul ju polnud und ega valus. Seega läksime me sõbrannaga hoopis lõunatama, veinitama ja linna peale jalutama. Tuule ja külma mõjuna olid mul kaitseläätsed paigast nihkunud ja seetõttu oli mul üks hirmus-hirmus öö. Ei olnud valuvaigisteid ega miskit. Ma arvasin, et ma ei suudagi enam iial silmi lahti teha ja helistasin isegi hommikul kell 7 oma arstile (kes reaalselt siis ka telefonile vastas ja mu maha rahustas). Jah, nii et see esimene öö ma küll mõtlesin, et MIKS ma selle opi tegin. Aga järgmine päev pandi mulle uued kaitseläätsed ja valu kadus koheselt.

Umbes nädal aega oli minul vaade natukene udune ja silmi hõõruda ei saanud, aga samas kõik need teised, kes Lasiku said, olid juba järgmine päev omadega tipp-topp. Seega jah, eks ma oma lollusest tegin selle kogemuse natukene valusamaks, kui see olema pidi. Soovitus – kuulake, mida teile räägitakse ja tehke ka nii. Meile öeldi, et minge peale oppi hotelli ja pange silmad paariks tunniks kinni. Kas ma tegin seda? Ei…

Samas kui ma seda valu praegu meenutan, siis ma mõtlen, et ma oleks valmis olnud palju kauem seda kannatama, sest ma NÄEN iga päev ja kogu aeg. Seega jah, ei pruugi olla valus, aga ma hoiatan, et võib olla ka. Et oleneb, kui hea laps ise oled ja kui pekki sa oma silmad enne keeranud oled. Igaks juhuks võid kotti mõned valuvaigistid pakkida, ega nad leiba küsi. Ja päikseprillid võta kaasa, valgus on ere!

Kas hotell ja bussipiletid olidki nn kohe hinna sees, või maksti see raha hiljem tagasi? Oli hinna sees jah. Midagi juurde maksma ei pidanud, isegi kui ma pidin ühe lisaöö Riias veetma, ei küsitud ka selle eest midagi juurde, sest nad ise tahtsid mind veel ühe öö jälgida. Praegu nende kodukalt vaatan, et hinnas ongi kaks ööd, aga meil said kõik peale minu juba peale esimest ööd koju. Ahjaa, ravimid sain ka nende käest kaasa!

Mis keeles seal suhelda saab? Inglise ja vene keeles, kuid kui kumbagi keelt ei oska, on terve aeg teiega kaasas ka Eesti tõlk!

Tahan, kannan prille!

Tahan, olen ilma!

No öelge nüüd ausalt, kas on mu lugejate seas neid, kes iga hommikul alustavad pimesi prillide järgi kobades? Kas on sellest kohutavalt kopp ees? On, eks? Ärge muretsege, ustav Dr. Solomatini Silmakliinik ja veel ustavam Mallukas tulevad sulle appi ja üks inimene võidab endale võimaluse ülejäänud elu Malluka blogi ilma prillideta lugeda. Okei, arvatavasti saad sa muud ka peale oppi ilma prillideta teha, nii et ole sa aga lahke! Tahad loosis osaleda? See on väga lihtne – jäta siia kommentaar, miks just sina peaksid tasuta silmaopile saama (või miks ka mitte keegi teine, kelle sa võidu korral nägijaks saama saadaks) ja juba 4. mail loosingi üheskoos Dr. Solomatini Silmakliinikuga võitja välja! Äge värk, eks!

Ps! Kui võitja osutub peale uuringuid operatsiooni jaoks ebasobivaks (näiteks seesamal põhjusel, mis mul “raskema” opi kaela tõi), siis saab võitja ise valida, kellele ta enda võidetud operatsiooni edasi pärandab. Olgu see siis sõber, pereliige või töökaaslane.

Soovitan kõikidel osa võtta, sest kaotada on ainult prillid!

Lisainfot operatsiooni ja kliiniku kohta saad nende Facebooki lehelt, mis asub SIIN ja nende kodukal, kuhu saad SIIA klikkides!

*Postitus ja loos sündinud koostöös Dr. Solomatini Silmakliinikuga

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

1 502 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist