Aah, appi! Kas te teate seda pettumustunnet, kui mingi suur töö lihtsalt ära kaob? Noh, mul just nii juhtus. See tähendab, et õnneks oli kaotus piisavalt väike, et jäi vaid MINU kaotuseks. Mari suutis kogemata mu läpaka laua pealt maha libistada ja see kukkus otse mälukaardi peale, mis arvuti sees oli. Mälukaart läks katki ja pildid läksid kaotsi. Jumal tänatud, et mul ei olnud seal inimeste beebipilte, mida oleks küll väga paha ära kaotada olnud! Küll aga olid seal minu blogi jaoks vajalikke pilte. Noh, igasugused tootepildid jne, mida ma saan täitsa vabalt uuesti teha (mis on lihtsalt tüütu, sest ma olen neid juba teinud!) ja lisaks sattusid sinna mälukaardile ja hunnik ägedaid toidupilte, mida ma just blogi jaoks teinud olin ja see tähendaks mingi viie õhtusöögi “taaslavastamist” mida ma lihtsalt teha ei suuda ja jõua. Seega, pikk vabandus jõuab nüüd poindini – mul ei ole siia postitusse pilte panna! Andke andeks!
Nimelt, kes veel ei tea, siis homme veel kestab Tallinnas Toidumess 2018, mis hakkas juba täna pihta. Kuna mina teen koostööd Maximaga, siis jõudis minuni juba enne info, et ka Maxima Meistrid möllavad toidumessil. Nii täna, kui ka homme. Nimelt degusteerisid nad täna muffineid, homme pastat. Miks? Nad tahavad poodidesse müügile paisata valmistoitude sarja, mis on loodud spetsiaalselt lastele mõeldes. Ehk siis tervislik, maitsev ja rohkete kasulike köögi- ja kaunviljadega. Täna ja homme saavadki inimesed nende valmistoite maitsta ja varsti jõuavad need ka poelettidele.
Jajah, te võite mulle nüüd öelda, et valmistoit on paha-paha ja seda ei maksa üldse süüa. Ma nõustun, kuid ometi pean ma tunnistama, et ma ei saa väita, et meil kunagi valmistoitu laual ei oleks. Ikka on ju kiiremaid aegu ja selliseid päevi, kus ei viitsi isegi kõige lihtsamat rooga kokkama hakata. Ma ei ütle, et selliseid päevi tihti oleks, aga näiteks täna oleks minu jaoks küll selline ideaalne päev olnud, kus ma oleks hea meelega külmikust mingi valmistoidu pannile visanud ja präänikutele sisse söötnud.
Ei taha siin küll halada, aga Kardo on juba päevi mu kasuisaga tegelenud maja tünniosa talade vahetamise, soojustamise ja ma ei tea mille kõigega veel. Seega olen mina pidanud siin pooltõbiste lastega möllama, neid lasteaiast tooma, kantseldama, nendega mängima ja lõpuks veel süüa ka tegema. Sealjuures olen ma ka pildistanud + pilte töödelnud. Ja kui kiire on, siis tekibki selline ahastus, et apppiii, ma ei jõua mitte midagi. Seda enam ei olnud ka viitsimist eriti süüa teha, aga kuna mul ei olnud ei tervislikke, ega ebatervislikke valmistoite kuskil külmikupõhjas, tegin poolsurnud näoga ja mõlema käega lapsi taltsutades süüa.
“Emme, anna šokolaadi!” -“Ei anna! Enne sööd õhusööki!”
“Emme, Lende hammustas mind!” *puhun peale*
“Emme, ma tahan kleiti vahetada!” -“Mine vaheta siis.”
“Emme, lähme õue!” -“Enne peame söögi valmis tegema.”
“Emme, tahan ka segada/lõigata/koorida!” *lasen tal solberdada ja asju segamini ajada, mida tema kutsus aitamiseks*
“Emme, anna rotti!” -“Mari, ma teen süüa. Pärast mängime rotiga!”
“Emme, sul on beebi kõhus. Issi võtab pärast beebi sülle!” -“Jah…Sul on õigus.”
“Emme!?”
“Anna šokolaadi…”
Ma ütlen ausalt, et mul oli/on tänase päeva lõpuks juba vaikselt selline tunne, et ma uputaks ennast vanni, kui ainult aega oleks. Enne tahaksin ma vaid kõikidele üksikemadele miljonieurise auraha anda selle eest, et nad iga päev kogu seda tralli soolona läbi mängivad, sest ma olen praegu valmis Kardo kandasid suudlema, et ta tuppa tagasi tuli ja lapsed ise magama viiks, et ma saaks vanni minna ja lõõgastuda. NALI! Mul on 11 asja to-do listis, millest vähemalt kolm pean ma tänase õhtuga ära tegema, sest muidu olen ma homme peale kolme pildistamist omadega täitsa ajahädas. Seega tsau-pakaa unetunnid ja tere tulemast kaunis tööõhtu. Vähemalt saan ma rahus ja vaikuses olla, sest mul voolab juba kõrvadest verd sellest kilkamisest, kaklemisest, jauramisest, vingumisest, kaebamisest ja kiunumisest 😀
Tegelikult proovin ma siis, kui aega rohkem on, tänase sugustele päevadele ette mõelda ja tihtipeale viskan ma sügavkülma sööki, mida kiirel ajal välja võtta, üles sulatada ja pannile visata. Eks kodus tehtud kraam on ju alati parim! Näiteks on head “valmistoidud”:
LIHAPALLID! Kui kotlette või lihapalle teeme, siis teen ma neid alati natukene rohkem, panen karpi ja viskan sügavkülma. Nii hea on need mõnikord välja võtta, pannile visata ja süüa mõnusaid isetehtud lihapalle absoluutselt mitte mingi tegemise vaevaga.
SMUUTISEGUD! – Okei, see pole küll mingi väga rammus õhtusöök, aga mõnikord päästab smuuti suuremast näljast ja võidab näiteks aega, kuni sa veel süüa teed, aga lapsed KOHE midagi tahavad. Kuigi meil on 90% ajast värskeid puuvilju, on ikka vana hea Murphy see, et kui suur häda käes, siis ei ole puuviljakausis isegi mitte poolt kuivanud sidrunit. Seega teen ma mõnikord paari grippkotti kahe smuuti jagu “segu”. Üleküpsenud banaanid, õunatükid, viinamarja, pirni, spinatit. Valik on lai, sest segusse läheb absoluutselt suvalt kõik, mida maitseb ja mida parasjagu on.
KANA/KALAPULGAD! See on mu üks viimase aja lemmikutest. Võtad kanafilee, lõikad suupärasteks tükkideks, kastad munasegusse ja seeejärel parmesani-riivsaia segusse. Soola pipart ka ja jällegi – karpi ja sügavkülma. Kui tahad midagi kiirelt lauale saada, võib nad kohe ka pannile visata, rohke või sisse (veits nagu fritüüriks neid). Tulemus on ÜLI hea ja sama saab teha ka näiteks kalatükkidega.
Lõhepulgad
Kui palju (või kas üldse) tarbite teie valmistoitu, või mida teete teie nendel päevadel, kus ei suuda/jõua süüa teha, aga midagi on vaja lauale panna?
*Postitus sündis koostöös Maximaga
22 kommentaari
Me valmistoitu ei söö peaaegu üldse. Kord kuus vbl pelmeene ja umbes sama harva saaremaa linnulihasûlti, mida mu lapsed jumaldavad ja mis tegelikult on vist päris kasulik…
Aga kui meil mega kiire on ja midagi valmis pole, siis teen püreesuppi või omletti või ostame kõrvaltänava pizzeriast taignapalle paar tükki ja kuhjame kodus oleva kraami peale 🙂
Oeh,mul mees olnud juba kuu välismaal tööl(2nädalat veel ja siis ta nv-eks koju) kuu kohapeal jälle ? ning ma veel kodune lapsega kuukese ning vahel on tunne,et kutsun hulluarsti omale,oma tahtmist ei saa jonn,pluusit selga ei lase panna jonn jms ja veel hoida kodupuhtana ning tee mis tahad mu väike väänik streigib juba pea nädal õhtuste tuttuminekutega,saan healjuhul kella 23 magama ta ss ise kiire pesu ja ka tuttu ning hommiku kell 8.30 ülesse jälle ???
Kiirel ajal teen tavaliselt omletti, kaerahelbe putru juustuga või pannirooga külmutatud woki pakist mingi lisandiga (riisinuudlid, tatar, riis, kinoa). Külmutatud köögiviljad on üldse tänuväärsed. Näiteks võtan hommikul puljongi sügavkülmast sulama, õhtul külmutatud lillkapsas või brokoli sisse, natuke toorjuustu või koort, kartulit vms juurde, püreestan ja supp valmis.
Mehel on sügavkülmas avariitoiduks pelmeenid või ostab omale kartulisalatit ja viinereid.
Ma mõtlesin need lihapallid on mingid trühvlid, ma olen elus nii pettunud praegu ?
#sorri 😀
Jep, ma ka tulin ila tilkumas nende magusate pallikeste retsepti vaatama 😀
khkhm, misasi on maja “tünniosa” 😀 ?
Mu majal on.. Tünnilaadne osa, kus sees on trepp ?
Kui mul on vaja midagi eriti kiiresti teha, siis sügavas on alati mingid külmutatud aedviljasegud- vokin neid soja ja meega. Lisaks leiab pea alati sügavast kanafileed, mis voki hulka segan. Juurde keedan tatart või riisi. Teine variant on omlett… 4 muna kaussi mikserdan koos tilga piimaga mõni sek. juurde segan paprikat, sinki või suitsukana, riivjuustu,seeni või külmutatud juurvilju. Pannile ja voilaa. Süüa teha eriti ei meeldi muidu, aga elu sunnib noh 😀
Valmistoitu ei tarbi ültse. Eelistan teha kõik ise,siis tean mis seal sees on. Elukaaslane olemas aga hommiku vara läheb tööle ja õhtu hilja tuleb. Lastega (4,3&7 kuud),majandan üksi. Kui lapsed lähevad lõunaund mahmgama siis hakkan ette valmistama õhtusööki. Hommiku ärkasin kell 6 tegin pärmitaigna valmis ja küpsetasin kringli ja kaneelisaiakesed valmis. Kui on jonniseid päevi kus midagi teha eriti ei saa siis leian neile tegevuse enda juures köögis ja samal ajal valmistan süùa.
Meie kodu kiirtoiduks on praeleib munaga ja mine pekki kui hea see on?
ei no jah, nüüd ma tahan ka 😀
Heh minu igapäev. Mul on küll üks laps aga olen üksikema ja kogu lapse tähelepanu iga päev langeb mulle. Eile õhtul ma enam ei jaksanud sõna ka suust välja öelda. Väga väsitav on see trall – lasteaed, töö, trennid, õueskäik, söök jne. See nädal ei teinud ühelgi päeval nö korralikku toitu. Piinlik aga no ei olnud jaksu 🙂 Aga värske salat on kindlalt alati laual!
Ma olen terve elu söönud kodutoitu (olen pärit vene perest, kus pelmeenid ja boršipõhjad valmistatakse algusest lõpuni ise) ja sellest on mul ka endal harjumis kõik toidud ise valmis teha. Alati leiab külmkpist muna ja kuivainete seast riisinuudleid, et lapsele tegelikult kiire kodune lõuna valmis teha, kui tõesti muuga jännata ei viitsi/jaksa AGA minu meelest on see täiega okei et vahepeal viskadki lapse autosse ja sõidad hoopis hessi.. ise vabandan seda sellega, et muul ajal saab ta värsket kodutoitu nkn ju, seega mis see vahepealne patustamine nii hullu nüüd pitsa või burksi ja friikate näol ära ei ole siis. pean küll väga lugu tervislikust toitumisest, aga ma ei saa aru ka sellest äärmusest, et laps pole saanud enne 10 eluaastat burksi või komme söönud , vaid salaja nende magamapaneku järel kapist nositakse neid ise. Lastel olgu ka need väiksed spontaansed hessi- ja kommirõõmud ikka
Valmistoitudest on meil põhiliselt Salvesti tooted. Meie pere lemmik on pilaff. Hapukapsasupp ka. Need on alati mul igaksjuhuks kodus olemas. Samuti pakk pelmeene. Aga üldjuhul teen ma iga päev ikka süüa.
Kas sa jagaksid meiega lihapallide retsepti? 🙂
Mina hakkliha ei armasta, aga mees ja laps söövad heameelega kotlette, frikadellisuppi, hakkliha kastet.
https://mallukas.com/2015/08/17/balls/
🙂
Ma olen paar korda nii kerge vastupanu teed läinud ja visanud mitu pakki kiirnuudleid potti keema, sisse vorsti lõiganud ja kõige lõpus sinna sisse riivjuustu seganud 😀 saime mehega söödud küll. Aga see on tõesti olnud viimane variant. Praegu on poja nii väike, et tema pärast muretsema ei pea, et mida talle süüa teha. Kui suuremaks saab ja selliseid hetki ette tuleb, siis pigem teen pelmeene.
Mul on nii,et ühel päeval teen suurema kokkamise ja järgmine päev soendan seda,mis sai eelminepäev valmis tehtud.
Valmistoitu sööme üliharva aga kiirtoidud on küll menüüs vahel. Pean silmas siis kiirelt valmistatavad mitte burks või hotdog vmt 😀 kuigi eks vahel harva tuleb ka burksi ette.
Näiteks kartulipuder helvestest on mu lastel üldiselt kõige lemmikum kiirkraam. Tükeldan viinerit, sinki või pihve sisse ja taluvõid ka.
Pelmeenid on ka hea kiire asi. Või noh okei mitte nüüd nii hirmus kiire aga suhteliselt kiire ikkagi.
Praemuna. Üldiselt läheb lastele peale küll.
Pannkoogid pannkoogijahust lähevad ka hästi ruttu, kui teen väikese koguse tainast just üheks kõhutäieks.
Ma soovin et lisaks kartulihelvestele oleks olemas ka porgandihelbeid. Siis saaks kartuli-porgandipüreed teha ka kiirvariandis 😀 muidugi värske on parem aga kui vahel ei ole aega siis oleks nii hea.
Me üldiselt sööme valmistoitu harva,sest mulle väga meeldib kokata. Viimased 7 nädalat jah,tõepoolest mu pere on põhimõtteliselt selle “valmistoidu” peal. Ma ütlen ausalt, mul pole tervist hetkel. Seni kuni see okseralli ja iiveldus kestavad, peavad mu lapsed sellega leppima. Ma muidugi ei tahaks ,et nad seda nii palju tarbiks aga mul pole valikut. Mees on kodus reedest-pühapäevani, nii et pole kokka võtta kusagilt ?
No eks tuleb ka endal ette. Kui on ka tehtud kotlette, liha vms liiga palju siis ikka sügavkülma. Ei ole mõtet ju ära visata. Ning poest ka istetud valmistoitu kui ei jõua teha või ei viitsi.
Kui viitsimist kokkata pole siis Ma teen pelmeene. Või purgisuppi. Vahel nuudleid ka. ???