Ma olen täheldanud, et ma olen ideaalne reklaamiohver. Seda aga ainult juhul, kui mul on paha tuju, või niisama kuidagi… ärev olla. Kohe, kui vähegi imelikum tunne sees on, siis avan ma kõikide reklaampostitused ja igasugune “ostke nüüd, kõik miinus X%!” reklaam tundub mulle sajandi pakkumisena.
Näiteks täna sain ma arve laudise eest. Ma elan vist mingisugusel ehituskaugel planeedil, aga ma arvasin, et noh. Natukene “puitu” on vaja üliväiksele osale majale peale panna, et paljukest see ikka maksta saaks. Tuleb välja, et 1500€ saab. Kui ma loogiliselt mõtlen, siis eks puit ongi kallis ja et teda saaks maja “rüüks” panna, peab ta ka ju millegagi kokku tehtud olema. Viimistletud ja värvitud ja…Ühesõnaga arusaadav, et selline asi maksab, aga teisalt kuna ma ei osanud seda paugust oodata, siis ega see just tuju heaks ei teinud. Kellel säärane suur arve teeks?
Veel viis tuju alla see, et ma pean vist kindlustusega taidlema hakkama. Olen maininud, et kohati on ikka väga paha olla ja tänu sellele sain ämmakalt diagnoosi “rasedustoksikoos”. Ka oli sinna kirjutatud, et lennureis ei ole soovitatav. Eks ma ise pean sellega nõustuma, sest mõni hommik on tõesti nii paha olla, et mingit suurt reisilist minust nondel päevadel küll ei oleks. Lootsin viimse hetkeni, et noh, kolmas kuu ju kohe täis tiksunud, et küllap läheb ka paremaks, aga tutkitki. Nüüd reis juba ukse ees ja kuna ma tegin endale korraliku kindlustuse (nagu alati enne reise), siis ei kahelnud ma üldse, et küllap saan ma reisi lihtsalt tühistada. Olin ma veel enne kindlustuse sooritamist maininud, et olen rase ja soovin kõik sellega seonduvad asjad kaetud oleks. Kinnitati, et on.
Täna saatsin siis arstitõendi ära, kui mulle vastati, et oi, me võime küll proovida sellega “läbi ajada”, aga tõi mulle kohe paberitest välja punkti, mis mul enne kahe silma vahele jäänud oli. Seal oli kirjas, et reisitõrge ei kehti, kui see on rasedusega seotud. Eks ma ise olen loll, et täpsemalt üle ei lugenud, aga kuna ma olin täpsustanud, et soovin rasedusega kõiki värke kaetuks ja seda mulle kinnitati, siis ega ma ei hakanud kahtlema ka.
Ühesõnaga see viis tuju veel rohkem ära, et esiteks kas ma siis pressin ennast selle kehva enesetundega reisile, et “raisku” ei läheks, või lepin ma sellega, et oleme ilma nii piletirahast + kindlustusele tehtud rahast, millest mulle hetkeseisuga tolku olevat ei paista. Minu jaoks nii tobe olukord, sest enne olen ma kindlustustega tegelenud ainult Swedi kodukindluse raames ja sellega pole mul iial probleeme olnud. Aga nagu öeldud, siis oma viga, siis jah, mis teha. Aga kurb olla võin ikka.
Ja nüüd mu imeliku kombe juurde – võiks eeldada, et kui juba niigi rahaga miinustes ja nii, et siis just ei tahaks midagi osta, siis ei. Vastupidi. Ma tahaks KÕIKE osta. Nagu valatud, kargas mulle ette, et MG Beauty lehel on kõik asjad on -50%. No see on norm ale, ma olen ennegi neilt selle kampaania raames asju ostnud (neil on need paar korda aastas) seega ladusin ma nüüd küll endal miskipärast korvi ääreni täis, sest mul on ju VAJA munapalsamit (hehe, nagu munadele määriks palsamit) ja uut dušigeeli ja uut jumekat ja miks mitte proovida seda ripsmekat ja… Õnneks sain viimasel hetkel iseenda natist kinni. Mul on piisavalt vahendeid, millega ennast pesta ja millega ennast meikida, otsas pole miskit ja juurde pole tarvis. Eriti olukorras, kus mul niigi raha kahte lehte läheb. Aga esimene soov on ikka midagi …osta.
Võite nüüd mulle psühholoogi mängida, et miks mul selline tahtmine peale tuleb, aga ma hea meelega saaksin sellest lahti. Pole ime, et mul maja asju täis, kogu aeg TAHAKS midagi. Nii ma ostan endale ja Kardole ja lastele ja. Lastele veel kohe eriti. Mõni võib arvata, et küll lapsed mulle ikka pähe istunud, et ostan kõike, mida nad tahavad. Tõele au andes ei taha nemad pea midagi. Ma kunagi valetasin Marile, et asjad telekas reklaamides ongi lihtsalt sellised… näitamisvärgid ja neid ei eksisteeri muidu. Nüüd isegi kui ta poes näeb telekas reklaamitud asja, siis ta kurvalt nendib, et näe, see on see reklaamitädi oma.
Aga mina ise tahan neile kõike. Ei teagi, kas see on selest, et ma lapsena ka nii unistasin sellest, et saaks ka kõiki neid ägedaid asju, mis teistel oli. Või ma ei teagi, mis värk on. Sest tegelikult ma ei taha-TAHA ju seda sodi. No oleks tellinud endale täna hunniku ilukraami lihtsalt, et neid korraks proovida ja ära anda. Ma just nägin ükspäev videot, kus keegi näitas ilublogijate kokkutulekult saadud kingikotti ja mõtlesin isegi, et issand jumal, mida selle kotitäie jamaga teha. Mitte, et tooted ise jamad oleks, aga no ilublogijatel ju raudselt on kõike korda miljon. Muidugi nende “töö” ongi ju kõike katsetada, seega ega ma ei peagi aru saama. Pole ka minu asi iniseda.
Nagu lõhestunud isiksus olen. Ühest küljest tahaks kõike osta. Aina rohkem ilusaid ja uhkeid asju. Teisalt ei taha midagi. Hea meelega annan asju ära ja üldse pole kahju. Ma ju olen öelnud, et mul on asjadest ükskõik, eks? No ehe näide – üks neiu laenas mu pulmakleiti ja ei andnud seda iial tagasi. Kas mind huvitab? Noh, laias laastus suva, ega ma teda kanda nagunii ei plaaninud enam 😀
Peab ainult jumalat tänama, et ma blogija olen. Asju saadetakse täitsa niisama ja ma saan endale alati ostukorvi täis ladudes kinnitada, et mul ei ole neid vaja. Mu viimane murdumine oli jällegi aga suurel rõõmuhetkel – siis kui ma sain teada, et me tütre saame. Niiet selgub, et mu probleem ilmutab ennast nii kurbuse, kui ka rõõmu ajal. Takka targemaks.
Nagu mul vähe probleeme oleks, eksole. Mulle meeldib mu kunagine probleemilahendus palju rohkem, siis kui mul raha polnud üldse, siis ma hakkasin alati paha tujuga nõusid pesema. Mul oleks praegu palju vähem pesemata nõusid kraanikausis.
Ühesõnaga. Selline imelik vend olengi, ei eita midagi. Aga mida teie teete, kui teil tuju paha on?
79 kommentaari
Hei Mallukas! Kui Sul peaks kunagi ilukraami (just make-up) üle jääma ja kellelgi huvi pole, siis vahetaksin need suurima hea meelega millegi vastu :))) olen veel kyll algaja huviline meigi tegemises, aga oleks tore erinevaid tooteid ja vôtteid modellidel katsetada.
Ma hakkan vist ka nõusid pesema:D Mees ikka ütleb vahel, et mine, mine jah ja pese paar taldrikut nüüd hoopis ära. Meil on nõudepesumasin ja meest häirib, et vett raiskan.
Liigne ostlemine võib olla sõltuvus nagu iga teinegi sõltuvus. Tavaliselt on ikka selle taga mingi rahulolematus muus eluvaldkonnas- töö, paarisuhe, mineviku traumad. See on siis see “turvaline” tegevus kuhu nö minna, sest see rahulolematust tekitav asi tekitab ärevust, mida sa vbl isegi nii hästi ei taju, kuid keha tajub ja automaatselt on ajul vaja ärevuse leevendamiseks turvalist asja. Olgu selleks siis koristamine, shoppamine, alkohol, söök, käsitöö vms (muidugi liigsel elusegaval kujul). Aga shoppamisest konkreetselt: püüa impulsi tekkimise ja ostu sooritamise aega võimalikult pikaks venitada. Aitab ehk. Mõtle nendele punktidele: Miks ma olen siin veebilehel/poes? Mis juhtus enne seda? Mida ma tunnen? Mis siis juhtub kui ma ei osta seda asja? Kuhu ma selle asja panen? Kas see asi teeb mind õnnelikuks või teeb mind rahulolevaks ostuprotsess?
Tavaliselt laudise puhul võetakse hinnapakkumine , siis saad hinda natuke kaubelda. Kokkuhoid on ka, kui ise värvid. Tean hull töö aga tasub ära , juba õige värvitooni saamisel.
Kindlustusega vaidle edasi, minul ei tahetud maksta, kui minu äi suri . Väideti et pole minu lähedane.
Kardo peaks sult raha ära võtma ?.
Jaa, me juba otsustasimegi ise värvida 🙂
Ps! Ma kannangi enamuse oma rahast Kardole pidevalt, aga tal on minu kombed külge hakanud 😀
Ma olen täna nii tige sest kõik on sitt ja nõme. Tervis logiseb kahte jalga korraga, tööl on hullumeelne seis normaalset juhti pole töötajaid pole ja siis takkapihta kuulen, et mu 80ne boss kujutab endale ette asju mis mind öökima ajavad. Kohutav kui inimene ei oska enne seniilseks minekut ametit maha panna.
Ei tea kuidas end välja elada ja mõtlesin, et a ma läen loen Malluka humoorikaid seiku elust saab mõtted mujale. Ja oh häda – seal sama seis, et kõik on pahasti. Ma vist ei ole täna hea lohutaja.
Planeerimine on mu tugevam külg. Ma ehmatasin end kangeks KUIDAS sa nii suuri oste teed nende sisu kvaliteetei ja hinda uurmata !!?? Appi kas sa oled miljardär? Miks sa endale nii teed? Mis sul viga on ? Teised sellised noomitused kihutavad mu peast läbi ja süda kisub valust kokku. Ma ei taha rohkem soola su haavale raputada ja palun, et Ära kunagi enam nii tee. Sul on blogi ja paaaalju sõpru siin. Küsi ometi neilt nõu ja infot. Töö hind on ju 2x rohkem kui materjal tavaliselt. Pealegi kardan nüüd, et sa pole kõigele lisa materjalidele ja töödele mõelnud, mis veel summasid kasvatavad.
Mu laps ütleb ikka emme ma pean omad vead ise tegema ja vastutust kandma.
Tark laps aga mina ei saanud noomimata jätta. Endal sitt tunne sest taheti ju lohutust.
Sinagi anna andeks minu sõnelus ja korruta endale Pekki ma õpin sellest ja elu läeb edasi.
Väga halb idee oli mainida, et seal selline ilus ale, sinna mu viimased säästud praegu läksid ka ??
Sry 🙁
Appike, mul on sama asi! Ja veel olen ma avastanud, et ärkan öösel ja kas hakkan midagi ostam või midagi kommenteerima, hommikuks vaevu mäletan. Panen nüüd nutiseadmed voodist nii kaugele magamise ajaks, et kohe kätte ei saa. Et pean enne ikka püsti tõusma. Selles suhtes on Paypal ja Mobiil-ID nuhtlus – piiks-piiks ja raha läheb. Ja just see tunne – tahan asju osta ja siis jagan laiali. See on täiesti haigus. Võeh! Selles mõttes oli hea lugeda, et ma pole selline ainuke…
Minul ka tekib aeg-ajalt tugev soov osta asju. Arvan, et see on seotud lapsepõlvega, sest elasin küllaltki vaeselt. Näljas polnud ja riided olid seljas, aga maiustusi sain harva ning mänguasju oli ka vähe. Ema kasvatas üksi.
Nüüd on juba mitu aastat raha kogutud ja palk on ka üsna hea. Ostsin laenuga uue korteri ning sisustuski on olemas.
Kuid riides käin ikka suht tagasihoidlikult ja enda peale kulutada ei raatsi. Tunnen justkui, et pole seda väärt. Kui see ostmise vajadus tuleb, siis ikka ostan midagi kodu heaks või lähedastele, aga ENDA pealt hoian viimseni kokku. Ei tea ise ka, miks.
Mul on sama! Kõikidele teiste ostan aga endale… Alles siis, kui jalanlud ribad ja riided juba sellised, et ei kõlba välja minna. Samuti vaesest perest ja see ilmselt mõjutab.
Kindlustusteemaga pöördu kindlustusandja/maakleri vms vastu, kes sulle kindlustuse müüs – sulle ei tutvustatud korrektselt piiranguid ja välistusi – 100% jääb õigus sulle.
Kindlustusvõtjal on kohustus tingimused läbi lugeda ning arve tasumisel ta kinnitab, et on neid lugenud ning nõustub nendega. Kui kõiki tingimusi ei viitsi lugeda siis tasub lugeda vähemalt välistusi.
Mina hakkan ka e-poodides ostukorvi asju laduma, aga ostu õnneks ei tee. ?
Ja eriti vihasena hakkan koristama ?
Kas Triinu-Liis ei andnud su kleiti tagasi? :O
Ikka andis 😀
Nii kui vihastan kukun koristama. Hetkel vaatan elamisse, et pole vist ammu vihastanud.
Minul andis ammakas tõendi et olen riskirase ja lendamine keelatud. Kõik sujus kindlustusena!
Just eile ostsin Erik Orgu toitumiskava 6kuuks.Sisimas ma tean, et ei suudsanever sellest kinni pidada,sest mul pole köögi kaali ja teiseks vaadates retsepte…pean päevas mitu sooja toitu tegema.Ja nii mu raha tuulde lendab ja olen paks edasi.Mingi hetk mõtlen-oi ma nüüd võtan end käsile!10 minutit hiljem pugin magusat, sest suurest hirmust, et ma ju rohkem ei saa. Inimese mõistus!
Köögikaal on muidugi megatakistus, neid ju ei müüda. 😀 Sorri, ma ei mõtle halvaga.
No ma mõtlen igasugu asju välja, et mitte alustad:D Esimene samm on nii raske.
Saad kavaga hakkama,see on seda väärt!Toite saab vahetada ja ka ette teha nädalaks !!!Edu!
Rasedustoksikoos?
See määratakse tavaliselt alles kahekümnendat raseduskuust.
Kas sul on vererõhk ka mega kõrge ning neerudega jama? Käed jalad koguvad ka end vett täis?
Preeklampsia pole nalja asi. Ohtlik nii emale kui lapsele.
No mina ei ole arst ju 🙂 Preeklampsia välistati mul.
Preeklampsia ongi rasedustoksikoos.
Heal lapsel ikka mitu nime.
Tean, et sa arst pole. Küsi igaks sajaks juhuks üle 🙂
Paned siin vana inimese muretsema veel.
ma ajan siis vist ise midagi sassi praegu, ups 😀 peaks magama ära minema, oleks vast lihtsam 😀
Preeklampsia ja rasedustoksikoos on kaks täiesti erinevat asja. Rasedustoksikoos tekib just raseduse alguses ja väljebdub kohutavas non-stop iivelduses, mille vastu aitab ainult haiglas tilga saamune. See saab reeglina raseduse esimeses pooles läbi. Preeklampsia on midagi hoopis muud ja see tekib jah raseduse teises pooles, kui tekib.
Preeklampsia ja rasedustoksikoos on ikka kaks eriasja. Toksikoos avaldub tavaliselt oksendamisega näiteks. Preeklamsia puhul on esmased näitajad kõrge vererõhk, valk uriinis ning käed/jalad ja lõpuks ka nägu paistes. Preeklamsia tekib üldjuhul raseduse lõpus e kolmandal trimestril. Ega täitsa võib ka varem..aga üldjuhul (mul oli.) Ja rasedustoksikoos on suuremal osal rasedatel esimesel trimestril, aga võib vabalt olla ka terve raseduse jooksul.
Vaevalt küll, et alates kahekümnendast raseduskuust 😀 siis on juba teistsortk probleemid….
ei tea, kes see 20 kuud rase on? ;)))
Läksid jah nädalad ja kuud segi. Ärge risti lööge!
http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/preeklampsia-ehk-rasedustoksikoos/
Ma VIHKAN kellelegi millegi laenamist, sest alati peab närvitsema, et asi pärast rikutud poleks. Ise hoian oma asju väga hoolikalt, sest olen ju nende nimel vaeva näinud, et neid osta. Ma oleksin sinu asemel meganärvis sellise olukorra üle. Aga sa oled muidugi minust 10x tšillim ka. ?
Mul on ka see shoppamise komme paha tujuga, õnneks netipoodidega on jah see hea, et saab akna kinni panna. Toidupoes satub küll korvi mingit mõttetut nänni, mille lõpuks ära ostan.
See pulm oli eelmine suvi 😀 Nii et ma jah pole ammu enam närvis 😀
Maatüdruk, kitsastest oludest – keskkooli ja ülikooli ajal ainult unistasin poodides käies, et kui mul vaid raha oleks, ostaks selle ja selle ja… Nüüd raha jagub, jääb iga kuu ülegi, aga ostma poes ei kutsu miskit. Kinnisvara ostan jah, patustan ?
Vana komme on söömine, ostan igast träni a’la karastusjoogid, krõpsud ja siis pugin kuni paha on. Ja hiljuti avastatud asi, vaatan “trashi” ja inisen mehele, kui idiootne ja ebaloogiline kõik on 😀 Minu jaoks eesti sarjad kahjuks puhas jama aga no nii hästi aitab pingeid leevendada ja mõtteid mujale saada. Kui ülipingeline töönädal selja taga, siis nüüd viimati vaatasin ka kogu Laupäeva kättemaksukontorit, ise lebasin voodis. Pärast niii hea tunne nagu oleks puhkusel käinud ?
Aga kui perearst kirjutab sulle tõendi, et sul on gripp vms. siis kindlustus ei saa ju keelduda.
No aga mul pole grippi ju 😀
Kui sul on ok. perearst ja sa talle oma loo ära räägid siis ta võib ju sinna igasuguseid asju kirjutada?
Selle nimi on siiski kindlustuspettus (isegi kui ma ennast kindlustusel enne “petta” lasen) 😀
Sa oled liigaaus???
Ma ei ole aus, vaid ma ei taha maksupettuse eest trahvi saada 😀
Mul vist koguaeg paha tuju. Täiega meeldib osta kuigi raha pole kunagi pm?
ma just mõtlesin, et kui kuskil oleks anonüümne küsitlus, et palju sul kontol raha on, siis ma ei julegeks küll kirjutada, arvestades, et kuu algus on 😀
No vot sama siin, pm iga kuu jant. Miks krt ma siis üldse tööl käin, kui midagi ei saa osta ka krt? Ainult maksa kellelegi üüri, et teine saaks ise shoppata mōnuga?
Mina lähen trenni. See tõstab alati tuju.
1500 eurot laudise eest? 😀 Ooooookei. Me tellisime selle vist 300 euro eest ja värvisime ise 😀
What, ma võin ka ise värvida! 😀 Aga mida te siis tellisite? Lihtsalt immutatud laudist?
Meie immutasime ka ise. Ehk siis. Kokku oli u 400 lauda. Vedasime toomispäeval kõik varjualla. Sealt välja, et immutada. Jälle sisse kuivama. Kõik välja, et värvida. Sisse kuivamiseks. Lõpuks välja, et seina panna. Kas tasus ära? Jaaaaa.
Täiesti tavalist lauda. Ei olnud immutatud. Ise värvisime üle (meil rootsipunane muldvärv) ja ise lõime seina ka 😀
Immutama pole küll mõtet ise hakata
Läbimõtlematult kulutamine pidi vaesuse tunnusmärk olema. Osta harvem aga kvaliteetsemaid asju.
Õige 😀 ma ütleks,et suur osa inimesi (MITTE KÕIK!), kes on pidanud kunagi elama kitsikuses ning siis mingil põhjusel hakkavad saama suuremat sissetulekut või kasvõi tuleb ühekordne suurem rahaline süst vms.. siis laristatakse nii mis hirmus. Säästmisnippe saab väga edukalt õppida, aga seda nö uut mõtlemist, et pole vaja igat asja osta ning kuidas raha kokku hoida, on raske arendada kui aru ei saa, milleks 😀
Mul ka see ostmise teema 😀 Ja pärast olen veel vihasem/kurjem sest ükskõik kui väga ma ka ei püüa siis ostan asju ikka lastele ja mehele ja endale kuidagi ei raatsi 😀
Ma nutan, siis surfan netis või vaatan filme/sarju. Ja kui peaks pangaarvel olema midagi ja juhuslikult poest mööda minema sellel hetkel, siis kipun ka lohutuseks (hea tuju puhul preemiaks), midagi soodsamat ostma. Kuna raha üleliia pole olnud, siis hulle shopinguid ei ole õnneks teinud ja ebavajalikku ostnud.
Halva tujuga hakkan koristama. Mitte selline tavaline koristamine, vaid ikka hästi põhjalik, mida igapäevases koristamises ei tee. No näiteks tõstan kõik sahtlid välja ja pühin kapipõhjast tolmu. Samas koristan ka siis juba sahtlid ära. Või puhastan aknaraame ja küürin siis aknad ka puhtaks. Ja kuna koristamine mulle niikuinii meeldib, läheb paha tuju mööda ja endal on hea tunne, et midagi olulist ja kasulikku sai ka tehtud 🙂
Paha tuju on mul õnneks vähe ja see läheb mul kiirelt üle, aga kui ma närvi lähen siis ma hakkan shoppama, täiesti tarbetuid asju näiteks bauhofis ja mul on sealt raudselt mingit kruvikeerajat v ajavoolitut vaja (ma elan korteris). ükskord ajas mind sõbranna mees mind jaanipäeval nii närvi et ma ostsin endale kunst kuuse ja kõik tulukesed ja ehted ka veel ? siiani mõtlen ja naeran sellepeale ?
haha, see on küll next level 😀
Tundsin ennast täiega selles jutus ära, ma nagu olen kohe kuskile keskusesse läinud sellise tujuga. Suht ruttu läheb ka see halb tuju ära, aga mingi väike trots jääb ikka. Ja mulle hullult meeldib nagu teistele midagi osta. Näiteks elukaaslasele, isegi kui tema on see nö halva tuju tekitaja, siis sedaenam tahan talle midagi toredat osta. Ükskord olin nii vihane, et läksin Järve keskuse Experti ja ostsin talle blenderi 😀 See on vist veits siuke süümeka tekitaja, et “sina tekitas minus paha tuju, aga mina olen nii hea naine, et tahan sulle ainult head” :D:D
kaubanduskeskusesse minna on hullem, sest siis ei saa “akent kinni panna” vaid ikka ostad midagi 😀
Blender kättemaksuks on täiesti geniaalne lahendus:D
Jaa no Järve keskus on mul mingi 500m kaugusel ka 😀 Haha jah, ta oli seda hästi kaua tahtnud ja siis ma veel vist pidin teda ootama seal ja ta oli megalt hiljaks jäänud ja siis ma olin täpselt nii vastik, et ostsin talle blenderi 😀
Seda lähenemist peaks ise ka hakkama kasutama. 😀
Jeesusmariiiia SUUR TÄNU sulle selle MGBeauty reklaami eest praegu! Olin just sunnitud kätepesuseebiga pead pesema, kuna majas ei leidunud grammigi šampooni, nüüd saan lõpuks odavat šampooni tellida :)))
no shoppa minu eest ka siis 😀
Mina olen see rase kellel oli 20 nädalani paha ja oksendasin koooguuuaeeeg. Aga kuskil 10ndl paiku oli ammu enne rasedust planeeritud reis, summa oleks liiga suur olnud niisama kaotsi minemiseks, kindlustus poleks vist ka hüvitanud. Igatahes läksin ikka, lennusõitu kartsin kõige rohkem, aga ainult maandumise ajal hakkas kergelt paha. Transfeeribussis oksendasin terve tee(õnneks olin lennukist oksekotid kaasa võtnud), nagu kiuste oli meie hotell viimane ka. Aga üldiselt ma ei kahetse, et läksin. Hommikuti surin, isu oli kehva, aga samas oli õhkkond hoopis teine, tegevust jagus ja polnud nagu aega olla oma halva enesetundega. Soovitan igal juhul minna ja osta nt mingeid looduslikke iiveldusvastaseid tablette, mul veidi aitasid mingid minesium iiveldusvastased tabletid ja lasin arstil kangemat kraami ka välja kirjutada, Cerucali, mis enamus rasedatel ikka aitab elada.
Oeh, jagan su muret. Raha pole ollagi aga niikui tugevamad emotsioonid on nagu kurbus, rõõm- misiganes siis on vaja osta. Enda puhul olen avastanud, et teen seda eriti siis kui mul ei ole oma emotsiooni kellegagi jagada või ma ei saa seda piisavalt väljendada. Ja yldiselt ilusate asjadega tunnen justkui lohutust. Kui on positiivne emotsioon siis juba nägu niigi särab ja see uus asi tekitab veel eriti tunde: ma olen nii õnnelik. Kui on negatiivne emotsioon siis need ilusad asjad tekivatavad enesekindlama tunde siis see on umbes nagu mask:”vaadake, mul läheb nii hästi ja ma olen nii õnnelik”. Aga see on nii nõme komme, sest lõpuks tekivad ikka kortsud näkku, et pidin ma sinna kulutama w?
Tjah, eks ma tegin seda ka siis, kui raha VÄGA vähe oli, sest “ma ka ju tahan mõnikord!” ja siis pärast masetsesin, et üldse raha pole 😀
Ma seda viimast osa lugesin, lugesin ja muudkui ootasin, et millal jutt selle imeliku kombeni jõuan. Ligesin veel esimese hooga et tervele perele ostsid imelikud kombed 😀 😀
hahahhaa :D!
Mina olen ka vahel paha tujuga poodi läinud ja endale nänni ostnud, mida ma tegelikult niiväga ei vajagi 😀 Ja siis olen veel tigedam enda peale, et raha raiskasin 😀
Ma pommitaksin küll veel, et kleiti tagasi saada, mis siis et sul “vaja” ei ole, aga ega tal ka ju ei lähe. Ma kingiksin kasvõi Triinule selle, kui ise ei taha, ta ikkagi su parim sõbranna ja kandis ka seda oma pulmapäeval. Aga selline käitumine, et laenad ja jätadki endale on küll väga inetu selle inimese poolt. Ja kuna sa sellest siin ikkagi kirjutasid, siis ma arvan, et sind tegelikult huvitab natuke, kas saad tagasi. Saaksid vabalt kirjutada postituse, et vot sellenimeline inimene laenas ja oleks kleit plaksti tagasi.
No mul ei oleks selle vastu midagi, kui ma selle tagasi saaks, aga kuna ma olen küsinud paar korda ja ta pole seda ikka tagasi andnud, siis ma eeldan, et ju siis ta selle kuidagi katki tegi ja ala ära viskas vms, miks muidu ei anna. Ja sellisel juhul pole tema nime avaldamine ka kuigi mõttekas, sest tagasi see kleiti ikka ei to.
Nimelist postitust vaja ei oleks, aga vereimeja-eestlasena tahaks ikka teada kõiki võikaid detaile, kuidas selline awkward olukord üldse tekkis. Ja Sulle hea võimalus viimast korda neiu südametunnistusele koputada.
mismõttes, kuidas tekkis 😀 laenasin, ei saanud tagasi 😀 ega ma megalt surunud ka pole, ma juba aru saand, et midagi peab sellel viga olema (sest pakkusin, et tellin ja maksan ise kulleri)
Eeee…nutan . Mul kohe pisarad on alati varnast võtta,eriti kui on paha tuju. Kirun ennast pool päeva ja masetsen. Ja kindlasti päeva lõpus söön šokolaadi , see tõstab mu tuju veidike vähemalt.
Õudne see laristamine, minul ka vaja kõike osta mis allahinnatud. Samuti ei hoia lapse pealt raha kokku. Arvatavasti, seetõttu, et on olnud aegu, kui ei saanud midagi lubada.
Mul on üldse üliharva paha tuju. Või noh, ma võin üsna kiiresti põlema minna ja ärrituda, aga siis tõstan natuke häält ja 5 minuti pärast olen juba enam- vähem maha rahunenud.
Kui mul mõnikord siiski ON tõeliselt paha tuju, siis on 3 toimivat varianti: lähen magama, hakkan koristama või söön hästi palju kommi:D
Mul ka läheb tegelt väga kiiresti tusatuju üle, aga jumal, kus ma jõuan selle ajaga OSTA 😀
Sôôn RÄIGELT palju. Eriti laheb magus peale 😀 no one can stop me. Ja párast on paha olla ja hakkan vihkama ennast “miks ma ometi nii palju sòòn”