emadepäeva küsimused ja vastused

Pille alustas ja Britt jätkas – vastasid nemad emadusega seotud küsimustele ja vastustele. Ega minagi kehvem olla saa, siiski ka inimene! Ma juba päeval tahtsin vastata, aga ma üritasin hea ema olla ja pooltõbisena nendega aega veeta. Mõnus on ikka elada kinnise nina ja ohatistega…

Kas magad laste lõunaune ajal koos nendega?

Mari lasteaias magab küll lõunaund, aga kodus ei mäleta ma küll juba pikalt seda aega, millal ta lõuna ajal silma looja oleks lasknud. Kuna Lende lõunauni on tavaliselt umbes nii 12-1 vahel, siis see on täpselt selline aeg, kus mul on üldiselt pildistamine, mistõttu ma ei ole kodus, või ajan ma mingisuguseid tööasju, seega paneb Kardo tavaliselt Lende ise magama. Ja muuseas, tema jääb küll 99% ajast koos Lendega magama. Põõnavad seal nagu kaks notti, iga jumala päev.

Milline beebitarvik oli sinu jaoks kindel must have?

Läbi häda saaks kõigeta hakkama ja päris sellist asja pole, et “kui mul seda ei ole, siis viin lapse kohemaid lastekodu ukse taha, sest ilma hakkama ei saa”. Mida ma aga beebiajal palju kasutasin, nii Lende kui Mariga, siis oli see beebikiik. Nad magasid seal mõlemad tunde ja mina sain rahulikult… Issand, ma ei tea, mida ma tegin, kui mul vaid üks laps oli? Vahtisin taeva poole vist. Lende ajal sain rahus Mariga tegeleda ja niisama oma elu elada. Neli kuud vähemalt kasutati seda iga jumala päev. Mul Lende kiik isegi õnneks alles, ootab beebikest (hehe, ma korra kogemata kirjutasin nime siia :D).

Nimeta üks asi, mille enne lapse saamist ostsid, ent mida kordagi ei kasutanud.

Mari ajast ei mäleta, Lende ajast vist kõik need miljon lutti ja lutipudelit.

Kuidas sa oma lapsi distsiplineerid?

Hälisen, halisen ja mölisen. Aga muul ajal, tead ega nad midagi väga siin ei tee ka, et marudalt distsiplineerima peaks. Lapsed nagu lapsed ikka, aeg ajalt tuleb ühele või teisele poole suunata, aga muidu on nad täitsa vahvad inimesed ja enamik nende pahandusi on sündinud minu enda hooletusest ja tähelepanematusest.

Kas sa oled alati lapsi tahtnud? Kui mitte, siis millal tundsid, et nüüd oled laste saamiseks valmis?

Ei ole, ma vanasti mõtlesin, et ma ei taha üldse lapsi. Millal ma tundsin, et ma olen valmis? Me just Kardoga arutasime siin ükspäev, et kui me poleks Mari saanud nii puhta juhtumisi, siis huvitav kas üldse ja millal oleksime me tahtlikult lapse saanud. Kumbki ei suutnud välja mõelda, sest no ega meie ei tea, mis me oleksime mõelnud, kui me esimest last poleks saanud. Fakt on aga see, et nüüd saame kolmanda, et noh, on vist selge, et me vist oleme üsna valmis saanud.

Kas üldse ja kui jah, siis mitut last veel tahaksid?

Noh, ma novembri paiku peaksin ühe tutika saama küll, aga bioloogilisel teel olen ma küll lõpetanud peale seda nende laste saamise, selles olen ma päris kindel.

Kas sinu suhe partneriga on peale laste saamist muutunud?

See on hea küsimus, sest meie “suhe” enne esimese lapse saamist oli üsna olematu, seega oleme me suht algusest peale lapsevanemad olnud ja see niisama peika-pruudi aeg jäi päris üürikeseks. Aga mulle tundub, et Kardo on alati sama olnud, mina olen normaalsemaks inimeseks muutunud.

Millised on sinu suhted sõpradega peale laste saamist?

Ma olen nii vana, et ma ei mäleta aega enne laste saamist, aga ikka samasugune, tundub mulle.

Milline on su unistuste puhkus koos lastega? Aga lasteta?

Koos lastega – kindlasti mingi mõnus paketikas, kus kõik on ette-taha tehtud ja sina ainult ole ja naudi. Ilma lasteta tahaks Aussi minna.

Kõrvaaugud beebile – ei või jah?

No minu meelest on see kohutavalt …rõve? Ei, rõve pole. Vaglad on rõvedad. Aga kõrvaaugud väiksel beebil on minu jaoks sama häirivad, kui näiteks nabaneet. Kõrvarõngaste põhjendus on ju alati see, et siis on ikka aru saada, et tegu on tüdrukuga ja no siis on kohe tehtud, ei pea suuremana valu tundma. Ka nabaneet on rohkem naiste asi ja no asi siis see ka ühe hoobiga ära teha? Ja kui juba alustada, võiks ka esimese tätoveeringu talle titena ära teha. Hea odav teha väiksele käele, hiljem venib õigesse suurusesse! Aga kui Mari ütleks, et ta tahab, siis ma laseks teha, aga ise ei lähe pressima ega paku välja.

Vann või dušš? Ja millal selleks tavaliselt vaba aja leiad, kas päeval või hilja õhtul?

Mulle meeldib vanni minna, lasta sinna tulikuuma vett ja seal umbes 10 lehte raamatut lugeda, kuni mulle tundub, et ma minestan sinna ära ja ruttu ennast ära pesta ja põgeneda. Seega dušš – on inimlikum. Vaba aja leian täpselt sellel ajal, mil ma tunnen, et ma pesta tahaks, ega mu lapsed mingid kurttummad paavianid pole, kes iga sekund kussutamist ja peale passimist tahaks 😀 Aga tõele andes roniksid nad hea meelega minuga vannituppa nagunii kaasa, lisaks on Kardo ja ämm ka alati varnast võtta, seega käin kui tahan.

Kas oled tagasi oma rasedus-eelses kaalus?

Oleneb, millisest rasedusest me räägime. Enne Mari kaalusin ma 50 kilo, selle eelsesse kaalu ei jõua ma vist enne, kui ma maha suren ja paar kuud kuskil kõdunen. Enne Lendet kaalusin ma 68 ja enne praegust rasedust olin ma ala 70 kg. Seega jah, olen küll VEEL, sest täna näitas kaal 65 kilo.

Kas eeldad, et su lapsed lähevad kunagi ülikooli? Või lased neil ise otsustada, mida nad teha tahavad?

Kuidas ma saaks MITTE lasta neil ise otsustada? Et täiskasvanud inimesi kukun käsutama või? Jumal, ma ei käsuta neid praegugi, minu poolest tehku, kuidas neil hea tundub.

Lõpeta lause: Sa tead, et oled ema, kui…

…keegi väljus su ihust või kui su nimi lisatakse kellegi sünnitunnistusele? Aga tegelikult seda ema olemise tunnet ei saa seletada, see on lihtsalt nii… midagi täiesti teistsugust, kui sa enne tundnud oled. Võimas ja suur.

Kas tunned enamasti, et saad asjadega hakkama? Lastega tegelemise kõrvalt koristamise, pesu pesemise, iseenda korras hoidmisega jne?

Mismõttes, kas MINA saan hakkama. Me saame siin üheskoos kõigega hakkama, kuigi musta pesu hunnikud on teinekord suured, aga keda see niiväga huvitab, meil riideid on.

Kas sätid iga päev oma juuksed soengusse või paned need lihtsalt hobusesabasse?

Heeheheheheheheheheheheeheheehe….

Kui tihti saad sa täiesti üksi olla?

Mõnikord on Kardo trennis, Lende magab Lea juures lõunaund ja Mari on lasteaias, siis ma olen üksi. Imelik on. Aga enamasti olen ma terve aja arvutis ja ei pane tähelegi, et kedagi pole 😀

Millise nõuande annaksid esmakordselt emaks saanud iseendale?

Et on okei olla EMME. Mul võttis megalt aega, et ma ise ennast emmeks kutsusin. Tundus kuidagi hale (wtf :D) ja imelik.

Mida sa mäletad neist päevadest, kui su lapsed sündisid?

Oksendamine, oksendamine, oksendamine – BEEBI!

Mida sa armastasid raseduse juures? Mida vihkasid?

Noh, kuna ma olen praegu ka rase, siis mul on eredad mälestused. Hommikune südamepaha alguses on rõve ja lõpuvaalastumine ei ole ka meeldivad, aga üldiselt ei ole mul raseduse vastu midagi ja nagu arstki ütles, olen ma IDEAALNE rase, nii et mõni ime, et ma neid välja tulistan 😀

Milliste hüüdnimedega oma lapsi kutsud ja kuidas need nimed tekkisid?

Marjootin, Marjooša, Lendrootin, Lents.

Milliste momentide üle lapsevanemaks olemise juures oled kõige uhkem ja millised hetked panevad sind end läbikukkununa tundma?

Ma olen nagu mingi raamatunäide hipiemast – ma olen kogu aeg nii uhke ja rahul, et mul on raske ennast läbikukkununa tunda. Nad on imelised!

Mis on emaks olemise juures kõige raskem?

Mul isiklikult võib-olla see, et tuli kogu aeg hakkama saada teiste kommentaaride ja õpetustega. Tee seda, tee teist – jumala eest. Nüüd olen juba muidugi sellest üle ja olen enda oskustes ja arusaamades üsna kindel, ei kahtle alati igas otsuses.

Kumb meeldib sulle rohkem, kas lapse beebi- või väikelapseiga?

Väiksed pehmed beebid on nii nunnud, aga nad kasvavad kogu aeg ainult ägedamaks.

Millist nõu annaksid oma lastele, kui nemad ühel päeval lapsevanemad on?

Eks nemad saavad ise kunagi mõelda, et kas ma olin nende standardite järgi hea ema või mitte, aga minu soovitus on küll see, et võtke vabalt. Lapsed on nii vähe aega lapsed ja kõik need “ära tee seda, ära tee teist” inin on jube tüütu ja mõttetu. Jah, noaga ei tasu ringi joosta, aga enamik “pahandusi” on lihtsalt väikse inimese maailmaavastused ja eksperimendid. Sina oled ema – ole vait ja korista ära, las laps mässab.

Head emadepäeva, ma lähen lohistan enda ihuviljad nüüd nattipidi magama ja homme paneme jälle täie rauaga edasi. Ega see emadus lõppe iial 😀 Aga äge on mõelda, et see on mu esimene emadepäev kahe ja poole tütre emana!