Kes mu instat jälgib, siis teavad vast, et mul on lasteasju päris palju. Okei, see pole vast ime, sest mul on kaks last ka, aga ma räägin praegu siis beebiasjadest. Näiteks mul on juba olemas beebikiik, aga sellega on lugu selline, et peale Lendet kasutas seda kõigepealt vist Triinu, siis üks mu teine sõbrants ja kui ma selle tagasi sain, plaanisin ma ta blogilehel ära anda, aga noh, siis sain juba ise oma positiivse testi kätte ja pole ju mõtet kiike ära anda, kui ma novembris endale lihtsalt uue ostma peaks. Seega vedeleb ta mul esikukapis. Aga sellegipoolest võiks öelda, et mul on kolmandal raseduskuul olemas beebikiik. Noh, ta oli mul ka olemas esimesel raseduskuul, mis seal ikka.
Samuti ilmus kuurist välja Kätu meisterdatud mängukaar, mille olemasolu ma ei mäletanud, aga nüüd, kuis ta leitud on, ei hakka ma teda ju ometi ära andma. Nagunii kulub marjaks, sest siiani on lastele seal kaare all vedeleda täitsa meeldinud. Eriti kuna see puidust isend käib nii väikseks kokku ja sinna saab ise ükskõik mida külge riputada, siis läheb ta meil mingi hetk nagunii käiku.
Võrevoodi oli mul ka, jällegi Lendest alles, aga selle andsin ära. Ei ole ükski laps mul selles maganud ja ma ei hakka isegi lootusi hellitama, et kolmas laps imeväel võrevoodit minu kaisule eelistama hakkab. Seega saatsin ta kus kurat, pole mul teda siia ette vedelema tarvis.
Küll aga on mul mähkimisalus. St tegelikult ma ostsin selle stuudiosse, aga kuna me Kätliniga seal korrastasime, siis eemaldasime julgelt pool stuudiotavaarist, mida me ei kasutanud ja nõnda tõin ma mähkimisaluse koju, sest noh. Lõpuks läheb enivei tarvis, eelmise olin ma juba suure hurraaga nagunii ära andnud.
Selle kõrval hängiv stange ei ole tegelikult beebiasjadele mõeldud, aga kuna ma sain korraga hunniku kingitusi beebiriiete näol ja samal ajal saabus ka mu pakk sellest päevast, kui ma sain teada, et me pisikese tütre saame, mil ma igast roosat kraami tellisin, siis laotasin mõned neist kenasti puu peale ja riputasin tühjaks jäänud stangele, mis koristamise käigus tekkis. Nii sündiski see “beebinurk”, mis sinna tegelikult ei jää, aga kuna ma absull magamistuba koristada ei viitsi ja mingit kohta sellele leida ka ei viitsi, siis nõnda see nurk seal on.
Samasuguse pildi lisasin ma ka instasse, kus keegi kirjutas mulle kommentaari, et on mul alles julgust nii vara beebiasju kokku osta. Nagu öeldud, siis palju oli enne olemas ja okei, olen ostnud ka, aga mingit julgust see mult küll ei nõudnud. Ma nimelt ei usu säärast ebausku. Nagu ma rääkinud olen, siis on mul rasedust katkenud ja mitte katkenud ja mitte kummadki variandid ei ole siiani seotud olnud millegi ostmisega. Et kas keegi päriselt arvab, et muidu täiesti perfektne rasedus katkeb paugupealt, sest ema julges ühe body osta? Või on katkemiseks vaja midagi suuremat, nagu näiteks mähkimisalus või hoopistükkis vanker? Kas raseduse katkestav ese on pigem suur või kallis? Pfft!
Asju ette osta ei maksa AINULT sellel põhjusel, et mida varem sa need endale soetad, seda kauem sa neid ühest toanurgast teise tõstad, sest neil pole ju pikalt kasutust. Muus osas pole absoluutselt vahet, millal üks või teine beebikraam soetatud on. Kuidas saakski üks suure rõõmuga beebirüükene midagi muud peale õnneliku õhkamise majja tuua. “Appi, see on nii pisike ja nunnu!”.
Muidugi eks igaühel on õigus uskuda, mida ta tahab ja ma tean, et on neid ka, kes isegi voodit enne kokku ei pane, kui beebi kodus on. Olegm ausad, ega enamikel seda voodit nagunii vaja ei lähe, seega võib selle rahumeeli kokku panna ka lapse teisel eluaastal, kui ta oskab sulle “EI TAHA” karjuda, kui sa teda oma voodisse suunata üritad. Küll aga on üsna tobe rasedale, kes suures raseduseõnnes ja -joovastuses endale midagi soetanud on, minna pidama loengut, mille põhiline iva paistab olevat: “Nojah, ise nüüd tead, kui selle lutiketi pärast su laps ära sureb!” sest täpselt seda ma sellest: “Küll sul on julgust ikka neid asju ette osta…” lausest ma välja loen. Ja see, mu sõbrad, on super tobe!
Minu meelest veel eriti esmavanemad ja need, kelle beebi ennast kaua oodata lasknud on, kipuvad just esmase juubeldusega midagi ostma. Kõik need pisikesed sokikesed ja nunnud papukesed on tõesti väga poelettidel väga ahvatlevad ja kes saab keelata inimest ostmast, mida ta tahab, ilma, et sa läheksid talle kurjakuultavalt ennustama, et ostul võivad kurvad tagajärjed olla.
ESITEKS: Maailmas juhtub kahjuks liiga tihti seda, et oodatud beebi ei tule. Ühel või teisel põhjusel. Ja kui see peaks juhtuma, siis viimane asi, mida see ema tundma peaks, oleks see mõte, et oot, ma ju ostsin selle body ja mulle ju öeldi, et see on halb märk ja näed, nüüd juhtuski! Ei, ei ja veelkord EI! Emad kipuvad ennast sellises olukorras nagunii süüdistama. Kas ma ikka hakkasin piisavalt kiiresti vitamiine sööma? Kas see klaas veini enne testi tegemist võis midagi paha teha? Kas mina olen süüdi? Ei, ei ole. Kindlasti mitte. Shit just happens. Kuigi mina mäletan siiamaani, et kui enne kui mu rasedus katkes, siis üks võhivõõras inimene kirjutas mulle, et ma olen nii ebameeldiv inimene, et ta soovib, et kõik mu järgmised lapsed surnuna sünniks…
TEISEKS: Iga inimene omab vaba voli osta ükskõik mida, millal soovib. Ma olen kuulnud, et mõned naised ostavad endale “motivatsiooniriideid” mis on number väiksemad, et ennast ajendada kiiremini kaalu langetama. Mõtle, kui nüüd neile poes müüja läheks pead vangutama, et oioi paksuke, ära hakka unistamagi, et sina sellesse mahtuda võiks! Oleks veits imelik, eks?
KOLMANDAKS: Kui sa tunned survet kellelegi öelda, et ta on sinu meelest midagi liiga vara teinud, siis peatu korraks ja talita järgmise juhendi järgi:
Vot, sellised lood ebausust ja beebiriietest nädala algusesse. Kas tahate täpsemalt näha, mis mul beebit ootamas on :)? Ja tunnistage üles – millal teie beebile esimesed asjad ostsite?
73 kommentaari
Ostsin aasta tagasi sokid. Tänaseks on 8 ndl 😀
Esimesed asjad ostsin vist 20ndl paiku. Ei tundnud, et oleks vaja lihtsalt olnud varem midagi osta, sest niiii palju oli aega sünnituseni.. peale dekreeti jäämist hakkasin asju rohkem kokku ostma (voodid ja turvahâll jne). Voodi panime paar nädalat varem kokku (esimesed kuud magas moosese korvis), aga magas seal alates 3-4 kuust, seega mõttetu ost polnud. Ei olnud väga suur kaisubeebi ?
Selle rasedusega pole veel midagi ostnud.. vara veel ka mingit kola koju jalgu vedada ?
Ostsin mänguasja 5-6 raseduskuu ajal. Vanker, voodi ja riided olid ka enne sündi olemas. Ebausku ei olnud. Kuigi sōbrannade poolt tuli küll hoiatussõnu, mis olid häirivad
Esimesed riideesemed, vanni ja mõned hügieenitarbed ostsin vast 6-7 raseduskuul. Minu ema ja sugulased olid selleks ajaks juba suure kuhja riideid ja papusid ja mida kõike veel kokku kinkinud. Voodi soetasime 8.kuul, kuid kokku panime samal päeval kui sündis, sest ei näinud mõtet seda varem kokku panna. Vankri ostsime kui sündis.
Tagantjärgi mõeldes ma ei näe põhjust mingeid asju kokku kuhjata enne lapse sündi. Ma ei osta endale ka asju 7-8 kuud ette. Mingit ebausku mul selles suhtes ei ole muidu.
Mina ostsin oma lapsele papud peale esimest ultraheli. Kusjuures selles ultrahelis öeldi mulle, et rasedus on peetunud ja ma pean nädala pärast tagasi kontrolli minema ja kui ise puhastuma pole hakanud, siis pean abordile minema. Ma ei tahtnud üksi koju nutma minna ja läksin siis poodidesse jalutama ning nii ma need papud ostsingi, sest kuni sinna maani ei olnud ma väga palju üldse selle raseduse peale mõelnud ja see oli planeerimata ning ma mõtlesin, et äkki ongi kõik halvasti sellepärast, et see tita arvab, et ta pole oodatud. Läksin ja ostsin need papud, sest mulle tundus see nagu see tegevusena, kuidas ma näitan lapsele, et ta on oodatud ja isegi kui ta mu juurest ära läheb, siis olenemata sellest, et ta polnud planeeritud, ma ikkagi ootasin ja tahtsin teda. Ja kui ta läheb, siis mul on temast midagi.
Nunnud asjad ja sa ju tead, kui kiiresti see aeg otsa saab..varsti on suvi läbi ja seal enam pole kaua oodata:). Vahet polesiis millal osta ju, nkn läheb vaja.
See lapsevoodi koht… me saime oma beebi suts varem plaanitust kätte ja kui koju tulime, siis meil polnud pooled asjad nö valmis, sh voodi kokkupanek. Tuli siis arst külla (meil siiani käib kodus nii arst kui ka pereõde) ja esimene küsimus, et kus voodi on? 😀 et issand jumal küll, kuidas teil laps siis olla saab? Kus ta magab jne? Kas te ikka saate aru, et laps PEAB magama OMA voodis. Et kujutage ette, kui te imikule öösel ennast peale keerate jne. Eks ma tundsin survet ja kamandasin mehe kiiresti voodit kokku panema. Kaisubeebi on hetkel suts üle aasta vana ja pole kordagi oma voodis maganud :D. Kas ma pean süümekaid tundma?
Ma saan paar korda kuus voodipehmendusi ja -pesu niisama pesta ja tagasi sättida, vahel sai laps seal mängida või niisama chillida, aga magab siiani kaisus.
Ma sain oma beebigrupis juba teada, et sünnituspakki on vara omada 😀 Sain selle nii ca kuu tagasi ning julgesin sellest suud paotada. praegu 21+ nädalat ja üldse ei tundu vara olevat. Koju toomiseks tellisin sinise komplekti juba veebruaris. Mõtlesin, et ah savi sinine sobib ju mõlemale selga panna. Täna sain siis teada, et tuleb tütre kõrvale poiss ka.
Mõned nädalad pärast esimesest rasedusest teada saamist ostsin miskipärast KOLM udupehmet pisikest beebitekikest. Nüüdseks on meil kolm last ?.
Issand, kui äge :)))) saite kolmikud kohe..
Mis puutub ebausku, siis jagan sinuga sama arvamust. Mu vennanaine sattus raseduse alguses kuskile ülihea sooduka peale ja kuhjas megalt mähkmeid kokku. Ema tal siis oli kohe halisema hakanud, et apppi, kui halb enne, kes küll nii teeb jne. Naisel oli meeleolu kohe rikutud ja masetses kuni KV uuringuni, et kas ikka on kõik lapsega korras. Ma ei tea.. Vahel peaks ise ka suutma oma peast need teiste vaimuhaigused välja visata.
Ma pole kummagi rasedusega hulluks läinud. Esimese raseduse ajal sai küll mõned asjad väga vara soetatud, aga seda lihtsalt seetõttu, et märkasin häid pakkumisi taaskasutuses ja rumal oleks olnud need käest lasta ja hiljem palju kallimalt osta. Vankri ostsin vist veidi enne 30 ndl ja siis ka jõudsin kiruda, et oli seda nii vara jalgu vaja või. Üldse tundus mulle ülimalt tüütu see kõige vajaliku soetamine. Kogu aeg oli tunne, et aga äkki mul ikka pole kõike, mis vaja. Tegelikkuses oli juba ammu rohkem kui küll. Teise lapsega ma ei mäleta üldse, et oleksin midagi ostnud 😀 V.a. mingi apteegikraam ja mähkmed. A ok, vankri siiski vahetasin välja.
Mina ostsin 5 raseduskuul esimese riide ja asja ja peale seda hakkasin igakuu midagi ostma. Mina arvan et ette võib küll pikalt osta, esiteks kui on esimene laps siis tahad et kõik oleks uuus ja puhas, aga asjad maksavad. Siis meie tegime nii et iga kuu ostsime paraja portsu vajalikke asju. Siis ei ole peale sünnitust nii suur väljaminek korraga. Ja kes ikka tahab minna haiglast shoppama pisikese imega.
Täpselt minu môtle, tahad ikka, et beebil oleks kôik uus ja ilus ja äge ja siis ongi môistlik juba varakult uurima hakata, et millist vankrit ja beebikiike jne osta ja kulude hajutamise jaoks samuti môistlik varakult ostma hakata. Pealegi kôhuga on mugavam shoppamas kàia kui beebiga. Ja olen palju kuulnud kuidas kellelgi on laps kaks kuud varem sündinud ja neil pole mitte midagi ostetud selleks hetkeks, tavaliselt need beebid on emmega haiglas pikemalt olnud ja isa on üksi kôik vajaliku pidanud hankima, aga ma ikka tahaks ise valida.
Kohe kui sain kinnitust rasedusest, tekkis võimas magneetiline jõud, mis kiskus mind beebipoodidesse sisse. Esimeseks ostuks olid imepehmed pastelltoonides sametised sipukad ja need on ainsad mis mul mälestuseks alles hoitud on, sest nendega on kaasas eriti tugev emotsioon ja nunnumeeter põrutab kosmosesse. Aa tegelikult on veel alles üks tudukombekas, sest see on ühe mängulooma seljas. Seegi on erilise looga ja on vist mu oodatava beebile teine ese, mille mu sõbranna tõi uudist kuuldes Rootsist. On üsna keeruline nüüdseaja noortele selgitada millist tähendust ja emotsiooni tekitasid asjad.
Neil oli teistsugune lõhn ja värvid nii puhtad ja pakendki oli vaja alles hoida. Käidi ja vaadati ja nuusutati neid 100 x päevas – eh nagu mingi narkar nuusutaja. 🙂 Oijah need kuumad alguse 90-ndad kui meie poodidesse juba ilmusid kenad kaubad mis siis, et rõvedalt kallite hindadega. Ega nüüdki pole nad odavad. Vist kõige rohkem ülehinnatud kaup üldse – aga niiöelda laste nimel pingutatakse alati- igal ajal.
Sellise ebausuga ei vaevanud end ja tirts on suureks sirgunud ja lõpetab ülikooli. Teda minu ostud kohe kindlasti ei mõjutanud ja ei mõjuta ka teisi. Loll ideefix võib küll mõjutada kui seda endas pidevalt kanda ja negatiivses hirmus elada.
Sorri, ma pean su kommis kirjavigadeparanduse tegema :D!
tänx. Minu viga et üle ei vaadanud.
mul klaver vigane ja tihti tähed puudu, vabandan.
Mina teist last oodates arvasin alguses, et saab rahulikult võtta, et enamus asju olemas. Vankri ostsin vist u 4-ndal raseduskuul. Siis aga selgus tore tõde, et teine laps saab olema poiss ja ise ka ei uskunud, kui palju sitsilisi-satsilisi-roosilisi riideid esimesest oli ja neutraalseid peaaegu üldse mitte 🙂 mina ebausklik ei ole ja järgmise jaoks hoian praegu juba silmad lahti, kuigi too alles planeerimisjärgus 😀
Mul oli selline olukord, et panime võrevoodi ka ca 3 kuud enne esimese lapse tähtaega kokku, kuna väike elamine ja seal oli hea seda beebikraami sees hoida. Ja siis tuli sõbranna külla ja ahhetas, et teil jubaaa voodi koos, et see toob halba õnne ja tuleb alles siis kokku panna kui beebi sündinud. Saatsin ta kukele ja ei usu ka sellist pläma, aga sisimas mõtlesin ka, et miks rasedale sisendada sellist hirmu- ajuvaba.
Mina oma beebi tulekus teada sain(nüüdseks 1,5 ja planeerime ka uut) siis olin ka vist 3-4 kuud rase olnud ja ostsin juba käru 5/6 kuu ostsin juba voodi. Mulle ka räägiti et ikka ei peaks nii, et VVV ( vann,vanker, voodi) ostetakse kõige viimasena. Aga ei moriendanud ka mind see eriti. Jookseb ju nüüd ikka ringi, terve ja tubli neiu. Ja see riiete oeale nunnutamine… heh… elukaaslasele muudkui mäitasin , vaata kui nunnu, no on ju nunnu, issand vaata kui nunnu see on … umbes nii siis ta mulle lõpuks ütles et ta on sellest nunnutamisest väsinud ja et ta juba vihkab seda sõna… 🙂
Ma ise mõtleks, et võib-olla pole küsimus niivõrd ebausus kui selles, et raseduse katkemise korral on valus neid beebiasju uuesti vaadata, ära anda, ära panna jne.
jap, ma ka arvan nii
Ja ma varusin riideid u pooleks aastaks ette,sest ma soovisin neid osta kohalikesr kaltsukatest enamjaolt ja mõrlesin,et alla poolt aastat ma beebiga mööda poode kolama ei hakka. Niiet ostsin kuni 68 suuruseni kõikvõimalikke riideid kokku,nii hea oli võtta,kusjuures mõni asi mahub veel tänaseni selga lapsele,kuigi ta aastakoma4kuune :)))
Mul 15nädalat rasedust ja ei ole veel midagi ostnud. Kuidagi kohe ei tea mida või kuidas. Olen mõelnud, et peaks mingi nimekirja tegema ja siis ostma hakkama, aga ei ole ka selleni jõudnud ? Aga poes ikka väga palju neid armsaid pisikesi asju. ☺️ Ja hea meelega vaataks ja loeks, mis sul kolmandale printsessile valmis ostetud on ?
Siis, kui LA uuringus soo teada saime. Enne tahtsin ka nii midagi juba teha ja siis kudusin neutraalsetes toonides tekikese.
Beebile esimesed asjad sai ostetud ikka enne, kui beebike sündis. Mis ma sinna haiglakotti pakkida oleksin saanud muidu?
Aga üldiselt väga me ettevalmistusi ei teinud.
Võrevoodi on tõesti pigem ebavajalik olnud. Meil hetkel 11-kuune kodus ja mees nüüd otsib suuremat võrevoodit, sest arvab, et beebil on seal vähe ruumi- ei tahtvat kindlasti just sellepärast seal magada:D
Esimesed bodid ostsin enne rasedaks jäämist. ?
Ma küll ei mäleta mis oli esimene asi, mis ma esimesele lapsele ostsin aga teise lapse ootuses olen ma juba praegu kirparitelt igasugu armsaid asju- eriti neid kõige väiksemaid asju koju tassinud sest nii armsad on ju ja kunagi läheb ikka vaja 😀 No nt praeguse lapse nukule saab ju ka panna ja johhaidii kus jääb riidetagavara esimesest lapsest. Pmt ei peaks üldse midagi juurde ostma, juhul kui kunagi poeg ei tule 😀
Ja eelmisel kuul sain ka testile triibud- olin nii rõõmus, et kõik nii ruttu läheb ja hakkasin juba vankrist unistama ja vaikselt planeerima. Ise aga sättisin arsti aja nimme kuu aega hilisemaks,et põnn kasvada saaks. Arstile minnes oleks mul pidand 7mes nädal olemas aga tegelt rasedus katkes- oli teine nii olematu. No ju polnud määratud, 2 päeva olin kurb a mul on ju 1 väike madaam kelle üle rõõmustada ja nüüd saabki rahulikumalt triipe oodata sest kui beebi tahab tulla, tuleb ka hoolimata kõikidest takistustest, sest voodihaigeks ma küll ei plaani jääda kohe kui triipe näen.
Esimese lapsega hakkasin ostma juba 2 kuul. Teise rasedusega varem. Nüüd, kui sain teada, et olen rase, siis hakkasin vaatama beebiasju aga osta ei jõudnud. Rasedus katkes 8ndal nädalal 1.5 nädalat tagasi.
su hormoonid on laes viimasel ajal, et iga asja peale solvud ja teed teisi maha, kui keegi midagi julgeb öelda. 😛
kõige tavalisemat vanausu kommet instas kommenteeriti, et mõni ei julgeks osta. ei tähenda, et sa ei võiks ja kohe teha maha teisi ja halvaks nimetada. imelik küll.
igaüks elab niikuinii oma elu, kes usub midagi kes mitte. ja nii ongi.
ei tasu välja teha tühjast tähjast.
mitte et mul last oleks ja pole mingeid asju juba tulevikuks ootamas kuhja.:P:D
Absoluutselt ei solvu mingi suvalise inimede jutu peale 🙂 kui ma üldse millegi kohta arvamust ei avaldaks, siis mul poleks sõnagi blogida ju ?
Ma olin teise lapsega 30+ rase kui tuli tahtmine alles jäänud beebi riideid sorteerima hakata. Kõik turvahälli asjad otsisin välja. Voodi oli juba koos sest teine laps oli veel väike. Siis koristasin ja rääkisin ja mõtlesin et nüüd on kõik asjad lapse tulekuks valmis. Ja siis ta tuligi 30+6. Praegu juba 1.6a vahva tirts.
Esimese lapsega suhteliselt hilja. Rasedus oli üsna lõpul, kui arvasin, et peaks. Ei osanud midagi osta ja ega ma millestki puudust ka ei tundnud. Juba haiglasse toodi beebile üsna palju asju kingiks (pean silmas just riideid) ja ülejäänud ostsin jooksvalt. Teise lapse puhul oli mul enamus asju olemas esimesest 🙂
Mul sõbrants hakkas juba pubekana titeriideid koguma,niiet u 20 aastat enne last 😀
Mina tormasin kohe poodi,kui rasedustest kahte triipu näitas 😀
Mina sain esimese lapsega soo teada kuklavoldi uuringul. Läksin ja ostsin kohe roosa vannilina, sokid ja mänguasja. ?
Teise lapsega soovisin nii väga poega, et hakkasin juba enne soo teada saamist poiste riideid ostma. Minu õnneks oligi poiss. ?
Mul teine laps juba 10 kuune aga ikkagi vaatan su beebiasjade ja raseduse postitusi nii suure huviga, võiks isegi rohkem pilte olla. Emade värk vist. ?
Kohe, kui beebi soo teada sain loomulikult ? Ja võrevoodi julgesin ka enne lapse sündi kokku panna. Täitsa normaalne põnn tuli! 🙂
Minul oli enne esimese lapse sündi kõik asjad olemas. Ja hakkasin ka varakult vaatama, kuna muidu on kulutus liiga suur. Ei ole odavad need asjad ja ma ei kujutaks ettegi, vãikse beebiga ringi kolamist ja asjade ostmist. Palju rahulikum oli minna sünnitama, kui teadsid, et kõik on valmis. Teise lapse sündides olid ka asjad olemas, kuna kaks esimest olid väikese vanusevahega. Kui kolmas sündis, siis 9li samuti kõik enne lapse sündi valmis ostetud. Voodi kokku oanemisega me ootasime nii esimese, kui kolmada puhul, kuna elamine niigi pisike ja oli lihtsam rasedana liikuda, kui võrevoodi ei olnud ees.
Kuna mul on nii mõnedki rasedused katkenud 11-12 nädala vahel, siis ei ole tahtnud ka asju eriti varakult varuda.
Mitte ebausu pärast, vaid siis jäävad need asjad kuskile seisma ja ette.
Viimase rasedusega, mille kandsin võiduka lõpuni ja 2 nädalat ülegi, hakkasin asju varuma 32+ nädalal. Varem ei viitsinud sellega tegeleda.
Ma küll ebausklik pole, aga kardan ka asju natuke osta. Endal hetkel 21+3 nädalaid. Saime uh teada, et tüdruk, aga no miskipärast ei taha uskuda, esimene laps oli kaheksanda kuuni jumala plika, siis ilmus kuskilt välja noks ??
Mul kartus just sellepärast, kuna teine laps 6aastat tagasi sündis enneaegsena ja põhjust ei saanudki teada miks nii…. Kuigi pole hetkel arugi saada, et on olnud enneaegne. Seega kartus oli raseduse ees suur, aga tahe oli suurem, ning spiraalid, need pole ka minu jaoks. Need lipsavad koguaeg välja. Siis saigi mehele räägitud, no davai teeme siis ühe veel ?
Aga saladuskatte all võin öelda, jah kardan asju osta ette, võiks nagu oodata dekreedini, aga huvitav neljapäev lähen oma tölda ära tooma. Wishist leidsin ka nii armsaid komplekte ja nii hea hinnaga, et tellisin ka mõned roosad asjad. (noh kui peaks munad vahepeal kasvama juurde, siis saab hiljem ära anda).
Voodi on küll viimane asi mis soetan,turvahäll plaanis juulis. Riided noh neid ikka nillin vaikselt ?
Minul oli esimese beebiga lugu nii, et hakkasin beebitekki heegeldama. Aprillis sai valmis ja järgmise aasta aprillis sündis imearmas poeg!
Teise beebi jaoks ostsin magamiskoti pm siis kui triibud sain. No nii raske oli seda nunnukat kaltsukasse jätta. 🙂 küll aga kahjuks teine beebi ei tule meie juurde… Kukkus ära. No ju nii pidi.
Panime magamiskoti essa beebi asjade juurde oma aega ootama…
Pisut hiljem saime uued triibud! 🙂 on küll alles algus, aga siiski põnev. Ja ebausku ei usu… Ju see meie lugu pidi nii minema. 🙂
Tegeluskaart saad kaautada vist ka nt nukuriiete stangema! 😉
Sulle head kasvamist ja kosumist! ❤
Mina olen see, kes ei ostnud ei asju ega reklaaminud ka uudist enne 6ndat kuud vist pm üldse.. mitte niivôrd ebausust (kuigi olgem ausad, olen peaaegu, et harjunud sellega, et saan elult vastu näppe niipea kui julgen millegi üle avalikult rôômustada), vaid pigem sellest, et ma teadsin, et kui midagi peaks midagi minema valesti oleks mul kordi raskem olla ûksi nende ostetud asjade kõrval (olen üksikvanem) ja vaadata otsa pooltuttavatele, kes siis minu lugu isekeskis sosistaks.. ehk minu môte on see, et inimesi ja pôhjuseid on erinevaid.. ûldse ei vaata viltu nendele, kes esimesest hetkest rôômustavad, valmistuvad, jagavad.. (isegi pisut kade nende tugevuse ûle ilmselt:)), ent sealsamas mäletan, et oma lähedastelt ootasin tollal ülekõige oma otsuse mõistmist ja aktsepteerimist..
Ma näen selles ebausus lisaks sellele, mis ilmselgelt nonsens, et kui ostad varakult = juhtub midagi halba, veel seda poolt, et kui ostad asju varakult AGA midagi halba juhtub, siis pärast koju tulles on veel valusam, kui hunnikutes ilusti lapitud riided ja häll kodus vastu vaatavad. Et parem kui seda lisavalu nende asjade nägemisega ei kaasne, et parem kui neid asju silma all ei oleks. See ei lähe küll ebausu alla, aga selle sama mitte etteostmise alla.
Ok, ma võin oma kommentaari kirjutamata jätta, sa juba ütsid seda.
Et jah, ma ka ei tunneta tite tulekuks mitte ettevalmistamist kui ebausuvärki. Lihtsalt et kui oled sitaks ettevalmistusi teinud ja siis on halvasti ja istud selles ettevalmistatud toas, papukesed laual veel, ja nutad ja nutad ja nutad, sest iga koristamisliigutus meenutab, et EI LÄINUD VAJA … nii on valus.
Heheee… Me ostsime tuttavatelt voodi ja vankri üldse ennem last. St.meie jaoks oli hullult tähtis et tuttavad teaksid et me nüüd hakkame last planeerima ja kui me neile teatasime oma plaanist, siis samal ajal nad parseldasid oma vana kraami meile. See kraam sai 2 aastat küll põnni oodata. Nii et ebausk? My ass
Mul rasedust täna 17+3 ja esimese asjana ostsime talle vankri märtsi alguses. Sest juhuslikukt sattus ette sobiv 3in1 vanker ja muidugi vägaväga hea hinnaga. Lollus oleks olnud see ostmata jätta, sest äkki tuleb veel selliseid pakkumisi. Nüüd see komplekt ootab oktoobrit et saaks kasutust. Järgmisena ostsime restaureerimist vajava riietekapi, mis ootab mehe suvepuhkust et ta sellega tegelema saaks hakata. Rohkem pole asju ostnud veel. Põhiline ostmine algab ilmselt juulist kui hakkame talle tuba valmis seadma. Sest neid asju pole lihtsalt kuskil hoida. Muidugi tahaks hirmsasti osta talle asju, aga kodus niigi kitsas.
Olen riideid ja lapse asju ostnud tavaliselt peale soo teada saamist.
1. Peale 22ndl
2. Peale 14ndl
3. Hetkel 22ndl ja ei ole midagi eraldi veel ostnud, sugu tean alates 16nädal. Olemas on kolmanda jaoks eelnevast lapsest riideid alates 68/74, voodi, turvahäll, BB tool, 3 erinevat jalutuskäru varianti, aga kindlasti vaja vankrit, 50/56/62 riideid, kombekaid jms, tuleb sügiselaps.
Ebausku ei ole, hetkel lihtsalt kuidagi pole seda ostutunnet tulnud.. ootame siis suvealesid ?
Olen nii nõus selle jutuga! Ma sain last oodates väga vihaseks oma äia peale. Esimene laps, ma niigi selline põdeja ja ta arvas, et on hea mulle rääkida, kui me 1,5 kuud enne lapse sündi voodi soetasime(ei ostnud voodit, vaid tegime korda mehe kunagise võreka, mis on üle 30 aasta vana) , et see on halb enne, kui voodi juba enne last olemas on… Enne lapse sündi oli meil põhimõtteliselt kogu vajalik kraam olemas, riiete ostuga õnneks hulluks ei läinud, sest poiss oli suur ja 50 suurus riided olid kõik väiksed. 😀
Ebausust. Mul on 2 last, aga sünnitanud olen 3 korda. Üks beebi otsustas ingliks minna enne siia ilma saabumist…Olemasolevatele lastele sai vanker enne valmis ostetud, “vaiksele” beebile ei olnud vankrit valmis. Nii et risti vastupidine sellele ebausklikusele…
Sulle, Mariann, edu kõiges! 🙂
Esimese asjana ostsin vankri , 15-16 nädalal äkki, kuna mõtlesin et see on asi mida on kõige keerulisem leida, kuna meie eelarve on väike ja uued vankrid jäid seetõttu kohe valikust välja, õnneks saime hea pakkumise ja nüüd ootabki meie beebi uus tõld septembri algust 🙂 Hetkel 24s nädal algas, siiamaani olen ostnud kummuti ja umbes pooled riided on ka alustuseks olemas. Järgmine nädal saan voodi ka arvatavasti kätte ( Soomest tuuakse). Voodipesud sain tuttavalt, madrats ja voodipehmendus tuleb voodiga kaasa ja turvahäll on siiani ainuke asi mille uuena ostnud oleme vist ?
Mina hakkasin ostma siis kui soo teada sain, umbes 20 nädala paiku.
Räägiti ka mingit ebausu juttu, et V tähega asju ei tohi osta (vanker, voodi jne) aga kuna need ühed kulukamad siis ei kujutanud ette, et lapse kõrvalt neid ostma ja otsima hakkan enam. Pole midagi oodanud ega kartnud selles osas 🙂
seda V’tähe juttu kuulen ma küll esimest korda 😀
Siis tuleb osta LAPSEvoodi ja LAPSEvanker 😀
VVV-vanker, voodi, vann. Mulle räägiti seda juttu terve raseduse aeg, et ei tohi enne koju tuua. Kuulasin peaaegu sōna, vankri tõin kuskilt poolteist nädalat enne sünnitust, aga voodi pandi kodus kokku, kui haiglas olin ja vann toodi ka siis alles 😀
Lapse hälli ostsin siis ära, kui veel plaaaniski polnud teist last saada. Aga see lihtsalt oli nii äge, soodne ja pätsuaegne seal poes, et kohe pidime ostma.
Hetkel rohkem ise ostnud pole.
Kingituseks olen saaanud raami kuhu tindiga käe/jalajälg teha ja esimene foto panna. :))
Sellega meenus, et ma ostsin ÜLI ammu (ok 2k tagasi :D) ühe retro beebihälli moodi asja, aga see pole mu kodus, see on restauraatori juures 🙂
Kui sugu teada, siis on roheline tuli laristada minu meelest 😀 aga mind häirivad veel sellised tegelased, kes muidu igat oma sammu, hilpu, toitu jms sotsiaalmeedias jagavad, aga vot kui rasedaks jäävad, siis varjavad elu eest- ka ebausu tõttu, AGA kui beebi käes, vot siis tulevad kõik need fotosessioonid ja kõhu-selfied tagantjärgi välja, vaata et iga nädal 😀 Minu jaoks veider.
Ma pole näinud selliseid ever 😀
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis esimesed riided beebile ostsin aasta tagasi Inglismaalt 🙂 teadsin, et hakkame planeerima ja no olid armsad asjad. Nii mõnigi vaatas mind kui segast, aga mul suht ükskõik. Praegu, rasedust 18 nädalat. Üks sahtlike peaaegu asju täis, pooled riided ostetud, pooled saadud sõbrannadelt. Kuna tulemas ka tüdruk, siis juba ammu ootan millal sa oma soetatud riietest postituse teed 😉
Ma ehk see nädal jõuan, või uuel 😀 Kust sa beebiasju shopanud oled?
Reisidel olen käinud Primarkis, TK Maxxis (väga äge outlet) ja suvakates kohalikes putkades 🙂 Eestis olen tellinud Esimesed Sammud e-poest ühe teki, mis oli üllatavalt ilus. Muidu on HMist mõnes asjad, Takos t just eile ostsin mingid püksid ja pusa. Plaan on kolada Babycitys ja Lindexis, seal tundus ilusat kraami olevat. Eesti disaini kavatsen ka veidi soetada ja JOHA lehelt on ka plaanis suurem tellimus teha, ma täiesti siidi-villa ja meriinovilla fänn :). Talve kombekat ei tule, ostan Voksi või Nordyse sulekoti. Mulle tundub see praktilisem ja beebiga ka mugavam. Muidu kodus juba olemas turvahäll ja turvahälli kott, ostetud sõbrannalt kes seda omale ostes arvestas ka juba asjaoluga, et tõenäoliselt ostan mina selle talt hiljem ära. Beebivoodi madrats ja voodikarusell ( venna lapse pärandus) on ka kodus juba olemas. Voodi läks ümbertegemisele ja selle toon koju augustis. Lamamistool tuleb sõbrannalt. Osta vaja vann, mähkimislaud, vanker ja beebimonitor (sul oli Lendega mingi huvitav monitor, mis ka lapse hingamist kontrollis, tuleta meelde, mis see oli ja kust saab). Vanker vist välja valitud, aga aega on jõuab sada korda veel ümber mõelda.
Jaa, see hingamismonitor on mul täitsa olemas. Laenasin vahepeal sõbrannale ja just sain tagasi. Üks teine tuttav tahtis ka laenata, aga sai juba ise uue. Tahad endale? Ma seda nagunii ei viitsi kasutada 😀
Japs. Kirjutan sulle fb sõnumitesse?
mhm!
Ee, muidugi tahaks. Ma esimese lapsega käisin koguaeg kontrollimas kas ta hingab. Ma ise põdesin beebina rasket astmat ja väidetavalt on see pärilik. Oma südamerahuks kavatsesin selle hingamismonitori nii ehk naa soetada. Kuhu ma Sulle kirjutan, et hinnas ja muus kokku leppida?
Deem.. vaatasin, et mu esimene sõnum ei läind läbi ja hooga kirjutasin juba teise
😀
N2ita ette jh mis ostsid..mis need seal m2hkimislaua all karpidega on? Kui sain triibud ja esimene arstil k2ik tehtud siis hakkasin juba vaatama ja vaikselt ostma?aga meil see kolmas laps on eelmisest kahest nii erinev seega 2ra hôiska veel 2kki viimane tahab oma voodis magada?
Ma tegelt oleks juba selles postis näidanud, aga mul oli kaamera aku tühi ja ma ei viitsind telefoniga suvapilte klõpsida 😀
Mul 8+3 hetkel alles, tahaks rängalt juba sugu teada ja asju osta ja kõike teha ja sebida ja?. Aga teine pool siin on nii kindel et enne ei tee midagi kui 6-7 kuud on
Ei jõua nii kaua oodata ??
Kuidas mees sind takistada saab 😀
No tema arvamus selline, et kunagi ei tea mis juhtuda võib või kuidas asjad kulgeda võivad ja pole mõtet kiirustada ja:d
Ja ta ei saagi mind takistada. Teab, et niikuiniii teen ja ostan kui tahan. Aga on muude asjade taga ka nkn hetkel asi kinni veel.
Ebaterve suhe kui nii väikeses asjas sõltud mehe tahtest. Pole vist mõtet küsida miks sa endaga nii teed? Kindlasti leiad õigustuse. Üldjuhul sellises suhtes olevad isikud end kõrvalt ei suuda näha ja probleemi ei tunnista enne, kui on juba hinge ja ihu haavad. Selline kontrolli vajadus algabki tühistest asjadest ja kasvab aina ja aina-kunagi pole piisavalt õieti käitutud. Ei ole nii, et selline tegevus toimub rumalate, naiivsete isikutega- EI seda kohtab isegi nende juures kes näivad enesekindlad ja on väga targad ja inteligentsed.
Kummaline eks? Aga nii on! Ma tean üht tuntud ajakirjanike paari kus mees on puhta psühho. Ootame näeme , ükspäev see õnne mängimise mull ka pauguga lõhkeb.
Oijah-mees on hea, pole mingi psühh ega miskit, aga lihtsalt inimestel ongi erinevad seisukohad asjadest. Muidugi see pole mulle probleem, et hiljem asjad seotada. Parem olekski kui sugu teada ja siis osta vastavalt siis hullu manti kokku. Lihtsalt ma olen ise kannatamatu ?
Mina esmarasedana ostsin esimesed asjad pmst alles kaheksandal raseduskuul. Ja mitte ebausu pärast, vaid pigem seepärast, et polnud seda üleliigset raha ja üldse ma polnud rasedana just eriti elevil. Mitte et ma nüüd last tahtnud poleks, aga lihtsalt ei tekkinud seda elevust. Aga nagu ma dekreedirahad kätte sain, nii läks asjade ostmiseks 😀 Ja eks ma olin selline loll uskuja, kes arvaski igasuguste juttude pärast, et ei tasu kiirustada. Lapsevoodi pandi ka alles siis kokku kui ma haiglas vastsündinud beebiga olin. Nüüd ma vist väga ei usu selliseid asju. Samas mine sa tea. Eks see selgub siis kui ma kunagi saja aasta pärast uuesti sünnitada tahan 😀