katsetan: Kivvi tooted*

Kui veel lumi maas oli, kirjutas mulle Kivvi esindaja ja küsis, kas ma olen nende toodetest midagi kuulnud. Ausalt öeldes ei olnud, aga kui ma sain aru, et tegu on Lätis toodetud looduskosmeetikaga, olin nõus katsetama küll. Noh, ikkagi Ecocert sertifikaadiga pärjatud, vegantooted, ei ole testitud loomadel ja täiesti alkoholivaba. Mul on üsna tundlik näonahk ja alkoholiga tooted ei sobi mulle kohe üldse.

Et ma saaksin Kivvi tooteid täiel rinnal “testida” saadeti mind esiti Helen Heinroos Hair salongi, kus mulle tehti Kivvi näohooldus koos masssaažiga. Ma olen kuulnud, et minu vanuses (hehe) naised peaksid vähemalt kord paari kuu jooksul kuskil sügavpuhastavas hoolduses käima, aga no kuidagi ei leia nagu seda aega ja ei ole ka endale oma näonahka prioriteediks seadnud. Noore inimese värk – kuni otseselt probleeme pole, siis ei näe põhjust kah.

Aga hooldus oli eriti mõnus ja minu jaoks oli selle tipphetkeks see, kui mulle mätsiti peale väga tihke koostisega mask, mis lõhnas nagu šokolaadi ja vetikate segu, mis kuivas mu näkku kummimaskiks ja hiljem tõmmati see ühes tükis üle pea maha. See on näiteks üks Kivvi toodetest, mida koju osta ei saa ja selle mõnusid saab nautida ainult salongis. Eks seda oleks vist endale raske teha ka, sest see on alguses jube vedel ja selili vedeledes oleks raske ka maski näkku panna.

Peale hooldust olin ma küll natukene laiguline (sest mind natukene pigistati ja putitati) aga nahk lausa säras ja põsed olid nunnult punased ja nägu korralikult niisutatud. Seega kellel parasjagu nägu turgutust vajab, siis 30€ eest saab peale näohoolduse ka mõnusa näo- ja käemassaaži!

Koju sain kaasa kingikoti ka, millest kaks võtsin kohe esimest päevast kasutusse. Esiteks dušigeeli, sest mul oli eelmine just otsa saanud ja alles oli ainult poolik pudel mingit kookoselõhnalist FA dušigeeli, mille haisu ei suuda ma rasedana silmaotsaski sallida. Küll mul oli hea meel, et saan nüüd lõpuks midagi naturaalsemat kasutada.

Ps! Ma saan aru, et vigade üle ei ole ilus naerda, aga kui ma teile praegu seda linki otsisin, siis ma hakkasin täiega naerma, et ei tea, kas see konkreetne dušigeel oligi otseselt kohe mulle mõeldes välja vaadatud, või oli kokkusattumus juhuslik. Igatahes natukene naeru kulub igasse päeva ja miks mitte kasutada pesus “litse niisutavat dušigeeli”. Ka lits tahab niisutust… 😀

Dušigeelist endast rääkides, siis alguses valasin seda suure hurraaga nuustikule ja mõtlesin, et oot, kas see on üldse dušigeel või? Koostiselt tundus rohkem nagu selline valge ihupiim ja esimese sekundiga ta kohe vahutama ka ei hakanud. Aga kui paar nuustikuringi ära teed, siis vahutab nagu vana mees ja lõhnab ka nii mõnusalt taimeselt.

Teine asi, mille ma kohemaid kasutusele panin oli silmakreem. Ma tean, et MINUEALISED peaksid seda ammu kasutama, aga ma pole jälle sellega pühalikult tegelenud. Seega mõtlesin nüüd tubli olla ja panin mustsõstraekstraktiga silmakreemi kenasti vannituppa nähtavasse kohta. Muidugi ma nüüd kodukalt loen, et ma oleks pidanud seda hommikuti kasutama, ma just olen õhtuti peale pannud, et see siis öösel mu silmaauke niisutada saaks. Ma küll 10a noorem välja ei näe, aga äkki olen ma nüüd midagi teinud, et mu kanavarbad suuremaks ei läheks.

Pakis oli ka kehamarmelaad rasedatele naistele, mida ma alguses ei hakanud isegi avama, sest ega mul ju pole veel mingit kõhtu ja see tundus olevat rohkem sellise suure kõhu sissemäärimiseks, aga ühel hetkel polnud kätekreemi käepärast ja tegin potsiku lahti. Püha pele, kus see alles niisutab! Tõsiselt ka, mu käed olid 4h peale määrimist ikka veel mega niisutatud. Mulle tundub, et seal on kookosrasva ja… noh, igast muud head kraami ka, aga kuna ta nii hästi niisutas, siis määrisin ühel ööl oma kabjad jalad ka sellega kokku ja hommikuks olid nad tõesti pehmemad. Ega nad muidugi kaua pehmed püsinud, sest mu kannad oleks nagu tellisest tehtud, aga no kui ma viitsiks iga öö selle niisutusega tegeleda, saaks ka vb inimese jalad. Igatahes peaks seda ikka kõhu jaoks säästma, kuigi mul venitusarme tulnud ei ole ja ei karda ma neid ka sedapuhku.

Huulemarmelaadi sain ma vaid korra kasutada ja siis pidin ma ta ära viskama. Täitsa kurb lugu, sest see oli mõnusalt niisutav ja piparmündine, aga kuna mul tekkis kohe peale seda väike ohatis, siis ma ei julenud seda uuesti kasutada, sest ma olen igasuguse ohatisepoisile nii tundlik, et ma oleks raudselt teinekord seda määrides uuesti villi huulele saanud. Kellele aga meeldivad sellised õrnad ja “õhulised” huulepalsamid, mis rohkem isegi oma sheavõi sisalduse poolest läiget meenutavad, siis soovitan proovida.

Kas tahaksid ka midagi Kivvi toodetest proovida? Kui jah, siis mine vaata nende kodukale SIIN, vali välja üks toode, mis sinu iluarsenali marjaks kuluks ja juba esmaspäeval loosingi ühe õnneliku, kes saab enda valitud toote kingituseks!

*Postitus sündis koostöös Kivviga