Saime täna Kerliga kokku ja kuna nälg tahtis silmanägemist võtta, siis plaanisime kuskile sööma minna. Pärast mõnda aega menüüde uurimist (võtsime endale eesmärgiks minna kuskile uude kohta, kus enne käinud ei ole) otsustasime Alter Ego kasuks. Meil tuli nimelt kammkarbi isu ja see oli esimene restoran, kus me seda ka menüüst leidsime. Ütleme nii, et me tegime parima valiku. Toidud olid suurepärased! Eriti meeldisidki meile kammkarbid ja need tomatisaiad. Tundub imelik asi, mida saaks imeliselt teha, aga no peate proovima, siis ehk usute.
Kõige vasakul pool on artitšokk sinimerekarbiga, aga see oli selline…okeika. Noh hea, aga mitte NII hea kui see kammkarp. Kui keegi pole iial kammkarpi söönud ja tahaks proovida, siis raudselt seal soovitan ja julgen pea panti panna.
Üldse viimasel ajal on kogu aeg nii kiire olnud, et olen üritanud kõiki asju korraga teha. St kõik kohtumised alati kuskile söögiajale panna, et saaks kohtutud ja lisaks veel söödud ka, ilma et peaks poodi minema ja kokkama ja pärast nõusid ka pesema. Issand jumal teab, et mul ei ole selleks aega. Vahepeal meeldib täiega, aga hetkel on nagu on selle ajakesega, nagu ma siin ühes postituses rääkisin ka. Seega käin ma muudkui ühest restoranist teise ja jäin sõbrannaga arutama, et kas on viisakas või kohane öelda teenindajale, kui toit ei maitse.
Näiteks täna – mulle maitses väga kammkarp ja see tomat, artikas oli nagu okeika ja pearoana paella oli ka selline .. hea. Et polnud paha, aga minu maitse jaoks ehk veits liiga suitsumaitsega. Samas olid mereannid ideaalselt küpsetatud ja teenindajale ma midagi kobisema ei hakanud. Minu maitse on minu asi ja valikuid teen ma edaspidi selle järgi. Teenindajale kurdan ma ikka alles siis, kui ma tunnen, et midagi on puhta valesti, et asi pole vaid MINU maitses.
Samas mõni aeg tagasi käisime teise sõbrannaga restos, kus mu eelroog oli väga halb. Ma poleks muidugi teadnud, et see halb on, kui ma poleks sama rooga enne ühes teises restos väga heana saanud, aga paraku ma olin. Saatsin roa tagasi ja asendasin selle uue valikuga, mis maitses vähe paremini, nii et sõin selle ära. Magustoit samas oli jälle väga kehvake ja jällegi, mitte minu maitse asi, vaid kook oli täiesti kuiv ja… Isegi teenindaja ütles, et jah ma kohe arvasin, et see ei pruugi meeldida, kui selle tellisite 😀 Nagu ok, miks sa ei öelnud siis 😀
Siis see sõbranna, kellega me koos olime, ütles, et ta küll ei hakkaks midagi ütlema, et sööks ära ja tagasi enam ei läheks lihtsalt. Mina aga ei nõustu. Esiteks, kuidas saavad üldse kokad ja toidukohad mingit tagasisidet, kui kõik lihtsalt toidu ära söövad ja lahkuvad. Pärast ikka teistele ütled, et issand ma käisin seal ja toit ei olnud hea. Aga kokad ei teagi midagi muuta. Muidugi ei ütle ma ka seda, et ei meeldinud kuidagi vihaselt või närvitsedes, et see jube solvav peaks olema – ega teenindaja ju seda sööki teinud ja ega see tema süü ole, kui köögis pole midagi hästi või kui minu maitsemeel on nagu ta on. Lihtsalt ma leian, et kui küsitakse, siis ma vastan. Ega ma ennast ka jube hästi ei tunne, et tahaks ju ikka vastata, et ooo nii hea oli, seega annan sellisel juhul vähemalt teenindajale parema tipi, et ta ennast kehvasti ei tunneks. Ma ju ise ka olnud ettekandja ja isegi kui SINA seda toitu ei teinud, siis teenindaja on ikka see, kes selle esimese emotsiooni enda kaela saab niiöelda. Pole ju meeldiv hakata vabandama, et sorri kehva toidu eest. Aga mõnikord on see puhta hädavajalik.
Näiteks ükskord ma lugesin teenindjale ette pika nimekirja, mis mu toidul viga oli – tegu oli sinimerekarpidega ja kuna ma ise neid väga tihti teen ja tihti ka restodes tellin, siis ma tahtsin neid hoiatada, et kui nad serveerivad kinniseid (ehk siis surnud) karpe, siis üsna kindlasti saab keegi varsti rämeda toidumürgituse. Veel pidin ma neid harima teemal, et merekarbid puhastatakse enne “habemest”, mille peale ta vastas, et aaa meil on nad alati nii habemega olnud, et kokkadele meeldib nii. Nagu… kuidas saab MEELDIDA, et su toidu sees on söödamatud jupid. Ja kõigele lisaks olid seal veel katkised ja no 10000000% ammu surnud karbid, seega ma ei tahtnud sealt kausist suurt midagi süüa. Igatahes nad kenasti tänasid tagasiside eest ja lahkusime sõbralikult, aga usu mind, sinna ma enam sööma ei lähe ka 😀 Muidugi see polnud ka mingi fancy restoran, kus sellist viga lubada saaks, et kokad ei teaks, kuidas oma toitu serveerida.
Ja üldse -kui ma juba lähen uksest välja teadmisega, et ma saan head sööki ja rahus aega nautida, siis halb toit on nagu… pettumus. Ma ei taha sellega üldse leppida ja ma ei näe ka põhjust, miks ma peaks. Ma ei mõtlegi, et nüüd tellin järjest menüüst kõike ja otsin vigu, aga ma olen tõesõna nii teinud, et tellin ühe toidu ja mõtlen, et ei, ma ikka ei taha seda ÜLDSE ja tellin midagi muud asemele 😀 See oli muidugi raseduse alguses rohkem, kus see iiveldus oli suva asjade peale kergem tulema. Kardo rõõm – sai kõik endale muudkui…
Igatahes, pikk jutt, aga küsimus on see, et kui te käite väljas söömas, kas te ütlete, kui ei maitse? Kui ei, siis miks? Ja kui mu blogi peaks lugema mõni inimene, kes mind kunagi kuskil teenindanud on, siis võite heaga öelda, et kas mu mittemeeldimine on ebameeldivalt serveeritud olnud, ma vähemalt üritan küll mitte, kuigi Kardo ükskord ütles, et ta minusuguste pärast ei oleks mitte kunagi klienditeenindaja… Samas ta täna ütles, et ma olen transvestiidi moodi ka, nii et tema sõna või asi 😀
59 kommentaari
Minu kõige jubedam kogemus oli selline, et mees sõi mingit praadi. Kõrvale tuuakse ikka leiba jne kah. Mees siis kookis sealt neid pisikesi leivakesi katte alt korvist ja sõi kahe ampsuga neid nagu mehed ikka. Kui mul oma pannkoogid söödud oli, mõtlesin ,et surfan ka seal korvis ja tõmbasin katte pealt leivalt ja see leib oli küll pehme, aga täiesti hall ja sinine. Mees läks näost kaameks kohe, sest seda enam ei teadnud milline see juba söödud leib oli. Kusjuures eriti nõme olukord alles tekkis, sest teenindaja kolistas kuskil taga ja ilmselt ei kuulnud kui seal proovisime tilistada ja isegi hüüda. Panime siis leivakorvi talle letile rätik laiali ja läksime minema .. Maksmine oli juba muidugi enne toimunud, nii et arvet maksmata me siiski ei lahkunud.
Jõle komme on vanalinnas paljudes restoranides serveerida liha kõrvale koorimata keedetud kartuled. Saan aru, kui värske kartul on koorega, aga vanad kartulid…Küsisin siis ükskord, et kas saaks kooritud kartulid. Oh sa raks, kui ettekandja läks seda kokale ütlema. Köögist kostis sellist venekeelset sõimu, et tore kuulata. Pärast tõi ettekandja lauda ilusad keedetud kartulid. Ilma koorteta.
Vanaema Juures on meeletult hea toit, aga kartuleid pandi taldrikutele nii ihnsalt, et kurb lausa. No tõesti – kõht jäi tühjaks. Kui tagasisidet andsime ja järgmisel korral sinna läksime, ei oldud meie vastu kuigi sõbralikud – saime ühe ettekandja poolt päris üleoleva suhtumise osaliseks. Sinna enam tagasi ei lähe ka – nipsakad kommentaarid rikkusid meie seltskonna tuju.
Sellised kartuliprobleemid siis. ?
Mina ütlen ausalt. Aga ka mitte kurjalt ja sõimeldes, vaid nagu konstruktiivse kriitikana 😀 viimane selline kogemus oli beebikaheksajalaga, mis oli NIIIII kummiseks keedetud, et ei saanud sellega hakkama ei mu hambad ega sakiline nuga. Ja ma absoluutselt päris kindlasti mainin selliseid asju.
Ma aastaid tagasi otsustasin sõbrannaga ühte uude toidukohta sööma minna, kus me kumbki käinud polnud. See oli mingi hiinakas või miskit sellist. Mina tellisin nuudlid sealihaga ja sõbranna nuudlid kanalihaga. Meeletult kaua ootasime oma toitu. No see oli tõesti ebainimlikult pikk ooteaeg. Kusjuures meid ei hoiatatud sellest. Menüüs oli kirjas 20 minutit. Ja lõpuks toodi meile lauda õlis ujuvad spagetid. Mina leidsin sealt seest paar-kolm imetillukest pekikõrnet! Need olid kivikõvad. Sõbranna otsis ja otsis aga oma taldrikust ei leidnud ta mitte midagi peale spagettide ja toiduõli. Toit oli ka juba praktiliselt jahtunud nii, et see hangunud õli ei läinud meil kuidagi kurgust alla. See oli niiiiii õudne kogemus, et me küsisime arve ja lahkusime. Tagantjärgi, kui olime juba toibuda suutnud siis mõtlesime küll, et me oleksime pidanud toidud tagasi saatma. Aga no tagasi kah minna ei viitsinud. Ja mis see enam aidanud olekski? Ma olen tähele pannud, et paljud toidud on neis söögikohtades viletsamaks läinud, kus me tavaliselt käinud oleme. On tõesti kivikõva liha toodud vms aga no niiii hullu toiduelamust pole kuskil saanud.
Enamasti paneb ütlema hoopis halb teenindus.
Üldiselt toitu ei kritiseeri. Ei pea viisakaks ega ennast eksperdiks. Kui toit ikka täitsa pekkis küllap siis ütleks ka. Pole siiani palju põhjust eriti olnud. Kord oli küll liha nii kõva, et seda oli täitsa võimatu süüa- kõigil !! Oleksin tahtnud tagasi saata aga nälg suur ja ooteaeg ülipikk. See kord sai kelnerile mainitud – mitte mingit reaktsiooni – absull null. Litsalt sinna enam ei lähe ega soovita. Hoiatan ohu eest Hugos.
Töötan ise teeninduses ja väga hea on, kui antakse toitude kohta tagasisidet, siis söögikihad teavad, mida muuta ja paremaks teha. Mind ennast muidugi natuke pahandab see, kui kõik toit süüakse isukalt ära ja öeldakse, et mega halb oli. Siis on küll selline tunne kas tahetakse lihtsalt soodukat saada või lihtsalt halvasti öelda. Kohe võiks teenindajale märku anda, saadakse siis ju uus ja parem toit. Saan muidugi aru, kui on kaua sööki oodatud ja siis tõesti tagaai ei viitsi saata. Eriti nõmedad on kliendid, kes panevad Facebooki või kuskile mujale halva hinde ja kommentaari, aga teenindajale ei öelda midagi.
Olen ka Sind teenindanud, oled alati olnud väga sõbralik ja tore ning viisakalt öelnud, kui miskit ei maitse.
Ma ei teagi, kas ma olen liiga leplik või ma käin vähe väljas söömas, aga mul ei tulegi kohemeelde, millal, kus ja kas üldse olen saanud nii kehva toitu, et läheks sellest rääkima..
Oh issand. Ma töötasin alles aasta tagasi teenindajana. Üks klient ütles mulle aura mahla peale, et sellel on hallituse vms imelik maitse juures. Avasin just uue paki, tegu oli väga värske mahlaga. Sain tema tarbeks avada veel kolm eri partiidest mahlapakki ja lauda viia. Talle ei kõlvanud ükski. Küll aga sõbrannad jõid ja kiitsid. Lõpuks jäigi mulje, et tahtsid lihtsalt tasuta mahla saada.
Ise ei ütle, kui ei maitsenud. Olnud teenindaja, siis tean, kuidas see rikub nii mõnegi inimese tuju ära. Järgmine kord lihtsalt ei telli.
Ma olen ka teenindaja olnud ja ükskord sain kliendina tõesti tükkis ja halvaks läinud tomatimahla. Muidugi andsin kohe tagasi ja valisin teise joogi
Mul oli üks aasta sünnipäeval selline keiss. Olin palju kiitusi kuulnud Viikingite küla kohta. Mõtlesin siis, et muidu ikka vuran mööda aga sünnipäeva puhul siis teeme väikese sõidu. Mees tellis kala ja ma ei mäletagi mis mu roog olema pidi. Oli see igatahes rasvas ujuvad(reaalselt ujuvad, oleks vast tassitäie õli sealt kallanud välja) kartulid, muna ja mingi lihaline. Jõle oli ja pealegi maitsetu. Ma olin niiiii löödud ja kuna teenindaja oli selline vanem uhke olemisega naisterahvas ei julgenud ma midagi öelda. Neelasin pisaraid toidu kõrvale. Eks nokkisin sealt lihtsalt mõningaid söödavamaid tükikesi lihtsalt. Kui ta lõpus siis küsis kuidas oli olin niipalju rahunenud, et midagi ma pobisesin ikka küll, et maitsetu ja rasvane oli. Mehel seevastu oli kala imeliselt hea. Minema läksime siis kõht korises ja lahistasin nutta. Oleks teenindaja olek soojem old oleksin kindlasti varem maininud et toit ei kõlba, aga see tädi ajas mulle hirmu nahka.
Aa ja vastuseks kui ma lõpus siis mainisin sain, et noooh oleksite ju võind soola küsida…
Minu kogemused seal ka head ei ole, eriti teenindajate käitumise poole pealt.
Tahtsin nende rinnahoidijate kohta küsida..kust need pärit on? Tean, et oled rääkinud nendest juba aga ei suuda leida mingit infot googeldades ja blogi otsingugq :/
Bon Bonist ostsin 🙂 otsin kohe lingi:
https://bonbonlingerie.com/shop/darkcyan-rinnahoidja-topp/
Mina ütlen ka alati! Eriti nendes restoranides, kus ma TEAN, et kokale läheb see tagasiside korda (st raudselt on ebajopanud, mitte lihtsalt “kokale meeldib nii”) või kui tegu on toorainega, mis on hästi kallis ja mida on ilgelt loll kehva käitlemisega ära rikkuda. Aga maitse üle muidugi ei vaidle, kui on kehv, lasen H’l (kelle suu on minu isiklik seinapragu) ära süüa… 🙂
Ma tavaliselt pomisen ka mokaotsast midagi. Mõnikord, kui taldrik on nähtavalt täis, siis ütlen, et minu maitse jaoks oli natuke soolane või vabandan kuidagi, et ma olengi pirtsakas. Aga ükskord sain täiesti nätske kala ja kõrbenud kartulikrõpsud (pidi olema fish and chips), ja kurtsin sõbrannale, et jumala jama värk, ja kui teenindaja tuli küsima, siis ladusin talle sama soojaga ette, mis valesti oli. Ise ka üllatusin. 😀 Aga no see oli tõesti söödamatu. Teenindaja tegi ka üllatunud nägu ja lubas kokale teada anda, aga mingit soodukat või uut toitu ega midagi ei pakutud. Nojah siis.
Mina ütlen ka, kui on mingi jama toidu tegemise/kvaliteedi juures. Kui minu maitses probleem, siis pigem ei ütle.
Käin hästi palju väljas söömas ja kui salati sees on olnud mäda tomat või kanafilee krõmpsunud nagu kurk (see oli kokkale ka täielik müstika), olen ikka öelnud ja alati on olnud väga hea tagasiside söögikoha poolt.
Ma muidugi ütlen alati ka siis, kui toit on hea või midagi muud on tore, peab ikka positiivset tagasisidet ka andma, muidu liiga palju vingumist.
Me käisime kord mingis väikses armeenia saslõkis söömas. Laps on mul pirtsakas ja nokkis ainult friikaid, oma lastešašlõkki ei puutunudki. Ja siis kui välja läksime ja autosse istuma hakkasime jooksis omanik meie juurde ja maksis lasteroa eest raha tagasi. Jättis väga sooja ja positiivse mulje ja ütlesime küll et asi polnud toidus vaid lapses aga no talle ei andnud rahu see et laps ei söönud.
Mul pandi kohv piimaga kuigi joon aint mustalt nende viga tegid uue küsisin kas maksan polnud vaja. Mõtlesingi miks kohv nii paha ja vastikult kakaod meenutab:d. Hiljem must kohv oli nii hea.:))
Hah. Mu elukaaslane ja mina ka tegelt oleme suht kriitilise meelega inimesed, aga selle vahega et talle väga läheb korda, et ta endast hea mulje jätab (isegi kui see tähendab valetamist ja lipitsemist), mina olen aus ja mul suht suva mida must arvatakse (eriti võõrad). Igatahes temaga koos väljas söömine ajab mind närvi siis, kui söök on kehv, sest kui teenindajat lähedal pole, siis ta ka kommenteerib, et issand kui halb, ja kui teenindaja lauda tuleb, siis kiidab taevani, et imemaitsev oli. Minule susistab läbi hammaste tavaliselt, et vaata et sa oma suu kinni hoiad. Ma suht vihkan sellist lipitsemist ja kui toit öökima just ei aja, siis tavaliselt ütlen ikka, et keskpärane oli vms.
Issand, kuidas sa temaga üldse koos saad olla. Äkki räägib sinust oma sõpradele samamoodi…?
Mina ütlen teenindjaale “palun kokale edasi öelda…” ja siis ütlen mida ma arvan.
Kunagi ütlesin ühele teenindajale, et kui talle tema töö ei meeldi siis ta ei pea ju siin töötama. See on tema vaba tahe. No ta oli nii tülpinud ja nõme, et ma ei saanud teisiti.
On üks koht kus ma käin juba puhtalt teeninduse pärast.
No söögid on ak head aga Tartus on palju häid kohti. No ja siis kui tuju paha siis lähed kohta kus on teenindajad alati nii kergejalgsed ja rõõmsad. No on kohe hea seal olla.
Eelmine suvi väljas söömas käies saime halva teeninduse ja söögid, joogid.
Teenindaja oli vist väga vähe seda ametit pidanud, igatahes unustas ta pooled meie toidud ja joogid ära.
Need, mis ta kirja sai, toodi erinevatel aegadel. Ehk siis, kui osadel oli toit pooleldi jahtunud ja hakkasid sööma, siis teised said ona toidu, kui esimestel oli söödud.
Toit oli väga soolane, kohati kõrbenud. Koka arust oli kõik ok ja tema ei näinud põhjust, miks peaks toidud välja vahetama.
Joogiks tellisin mina endale mingi alkoholivaba kokteili, sain aga alkoga.
Kui seda viisakalt teenindajale mainisin, siis ütles, aga alkoholiga maitseb ju paremini ?
Ja eriti tobedaks tegi olukorra see, kui me seal teenindajaga vaidlesime, et kuulge, paar inimest ei ole oma toitu ega jooki saanud.
Teenindaja väitis, et need inimesed tulid lihtsalt kaasa vaatama, kuidas teised söövad ?
Ja kui arve saime, siis oli sinna mingid müstilised asjad lisatud, mida me ei saanudki ega tellinud.
Pole vist raske arvata, magustoitu me seal ei tellinud.
Seltskond oli meil 6 liikmeline ja 2 neist jäid üldse toidust ilma ?
Kui ma rase olen olnud, siis maitsemeelded on nii erinevad võrreldes mitte rase olemisega. Näiteks piim on magusam ja toidud üldse veidi teise maitsega.
Ma ei tea, kas ma usaldaksin oma raseduse aja kriitiat toitude suhtes.
Ise ma tagasi pole restoranis toitu saatnud, vahel kiidusõnu olen andnud küll.
Sageli sushis küll pettun, aga enam ei lähe sinna kohta lihtsalt.
Jah. Ütlen küll,kui ei maitse. Üks meenutus on sushit söömas käies,kus tellitud küpse sushi asemel oli pooltoores ja kummalise maitsega sushi. Saatsin küll tagasi. Sellele järgnes teenindajate klatś kassas,mida oli hästi meie lauda kosta. See jätab küll väga kummalise mulje söögikohast. Kas peaks kannatades ära sööma,viisakalt tänama,et issand kui hea toit oli ja koju surema minema? Ei. Tulebki öelda,kui midagi ei sobi.
Mina ütlen üsna tihti ikka kui ei meeldi või kui on ka kerge näpunäide kööki anda muidu maitsva toidu kohta (nt fondandi taignas on liiga palju jahu vms). Olen omal ajal teeninduses pikalt töötanud ja ka köögipoolt tavapärasest rohkem näinud, seetõttu tunnen, et võin ka tagasiside andmist keskmisest rohkem endale lubada. Kuna olin pikalt teenidaja, siis aga usun, et suudan tagasisidet anda meeldivalt ja teenindaja tuju sellest rikutud ei saa. Teinekord on isegi pigem naeru kihistatud koos mu sugarcoatitud kommentaari üle kööki. Halvast toidust rohkem aga ei salli ma halba teenindust ja kui halb toit ja halb teenindus kokku satuvad, siis tippi ei jäta. Kui toit on hea aga teenindus halb, siis nö köögile komplimendiks midagi ikka jätan tipina.
Mul see häda, et ma ise teen jube hästi süüa ja pubi toit või mõnel puhul ka resto toit võib alla jääda. Aga ma katsun mitte jaurama hakata, kui asi just ikka mega peppu ei ole keeratud. Restoranis ei ole kunagi halva toitu ega teenindust saama juhtunud. Ühes kohas oli väga veider kogemus, kus teenindaja ütles, et selle halvasti maistsestatud asja vastu on kokal allergia ja seepärast ilmselt on see tsiba off the grid (üks mu lemmik söögikaid muidu). Ma siis soovitasin vähemalt soola lisada või proovida seda nagu riisi maitsestada.
Ma katsun ikka alati ausalt kommenteerida, sest ise kunagi restoranis töötanuna viisin ma kõik tervitused ja kommentaarid kokale edasi. Kuidas muidu saakski inimene areneda või teada, et vot nüüd on timm! Kokk ju teeb metsikut tööd 12h+ kuumade pliitide vahel, see oleks ikka alatu, kui temale saadetud komplimendid endale jätaks.
Ma olen ka mega jotsi kunagi saanud klientidelt, kes olid väga pettunud toidus, aga kuna ma siiberdasin seal nagu homset poleks ja kandsin kõiki võimalikke ja võimatuid jooke ette, siis ilmselt sellest ka see rahulolu.
Üldiselt olla ikka muidugi aus, sest kiita midagi, mis ei sobinud või joriseda metsiku maitseelamuse üle on väga ebaviisakas. Samas, kui koht on nii täis, et liikuma ei mahu ja kohe alguses öeldakse, et toiduga läheb tund, siis ei ole ilmselt ka pointi 30 mintsa peale istumist oma pahameelt väljendama hakata või olla pettunud, et sinu toit tuleb juba külmana kohale, sest korraga valmis mitu samasugust toitu, aga sina tellisid viimasena. Kaine loogika nah, nagu terves elus 😉
A kui ma ikka mingi söödamatu junni saaks, siis saadaks tagasi ja ei pilgutaks silmagi!
kõigega pea nõus, aga- eieie, jahtunud toitu ei aktsepteeri, olgu kuiiganes pikk järjekord ja ma viimane tellija. Ei! siis maksaks ju ka max 20% toidu hinnast, sest menüüs olev hind on ju sooja toidu eest ja sellest saadava elamuse eest, seega, nah, kaine loogika…
Sama siin, olen terve elu toitlustuses töödanud, nii köögis, saalis kui ka kontori poole peal ja jahtunud toit ei ole aktsepteeritav mitte ühelgi juhul.
Ise annan ka alati tagasisidet, nii head kui halba ja seda ilma liigse kriitikata.
Kunagi sai lastega suvakas kohas söömas käidud, tellitud sai lastepraad friikad kanaga.Toitu süües ütles laps, et friikad on soolased ja kanal paha maitse. Proovisime siis kogu seltskonnaga seda ja kõik ütlesid et toit soolane ja kana hästi äädikane( tahetud halba maitset peita).Kutsusime siis teenindaja, kes võttis küll toidu kaasa aga ütles, et kokk maitseb seda ja kui tema arvates see ei ole soolane siis see ei loe mida meie arvame.Koka arvates see ei olnudki soolane aga uue prae saime ikka
Eriti palju väljas söömas ei käi, seega olen ainult kaks korda toidus pettunud olnud ja mõlemal korral ei hakanud midagi ütlema. Kahjuks mul ongi selline leplik iseloom 😀 😀 teen endale challengei ja sunnin ennast järgmine kord, kui söögiga midagi viga, seda välja ütlema 😀
Kui asi pole minu maitse järgi siis pole öelnud, aga ühel korral kui sain toore sealiha, mis oli seest külm, siis selle saatsin küll tagasi ja peale seda pole enam sinna söögikohta läinud.
Ma ei tea, kas see siia alla liigitub, aga paar aastat tagasi juhtusin nägema juhtumit, mis oli üsna koomiline 😀 mingi mees tellis šnitsli ja tuli peale tellimuse saamist, et tema šnitsel on kõrbenud …šnitsel oli mustaleiva paneeringus. Peale selgitust, ta moka otsast vabandas ka tükk aega hiljem. Sellest mehest veel nii palju, et ta kaebles iga asja kallal põhjuseta lihtsalt, vähemalt nii jäi mulje, kui nägin noort teenindajat( umbes 17-18 aastane neiu) lõpuks pisarates lauast tulemast 🙁 leidub igasuguseid kahjuks. Aga muidugi tuleb öelda, kui midagi tõesti valesti on.
Kunagi mees viis restosse ja tellisin mingi bolognese asja. No jubeee magus oli ja mainisin pärast teenindajale ka. Ma ei oska vait olla kui häirib. Tema aga vaatas imeliku pilguga ja vastas,et peabki olema. Nojahh ,kui see oleks magustoit aga ei hakanud vaidlema.Lahkusin ja pole naasnud. Kui toit hea, siis palun kokka kiita ?
Ma isegi ei tea, mis teenindaja oleks siis pidanud ütlema. Noh muidugi mitte seda, mida sulle, aga et mida….?
Vabandama ja ütlema kokale edasi. Loog ju.
Olen sind teenindanud kahes ettevõttes kus töötanud olen. Ükskord olid koos Kardoga, teinekord sõbrannaga. Mõlemad korrad soovisin sind teenindada ise, sest mu kolleegid arvavad, et sa jätad sellise ebameeldiva külma emotsiooni lihtsalt. Ma pidin siis teada saama, et ise vabatahtlikult pakkusin end sinu lauda teenindama ? Enivei, õnneks polnud need söögikohad ka mingid kehvad kohad kus töötasin, nii ei oleks arvanudki, et toidul midagi viga on. Mina alati küsin kuidas maitseb ja kas kõik okei. Ehk on tõesti kokad mingi crap’i kokku keeranud. Juhtub ka selliseid päevi. Aga mis puutub sinu visiitidesse siis ma viimane kord (kui sõbrannaga olid) ei julgenud vahepeal lauda tulla ja for fuck sake ma olen nagu kõige julgem inimene üldse? kui te olite lõpetanud siis niisama lobisesite ja nagu ikka tavaks käin uurin ehk on klientidel mingit soovi.. nagu ikka siis ise arvet ju pakkuda ei tohi. Ei tahtnud te midagi ja kiiruga ütlesid, et Jaja meil on kõik ikka veel hästi. Kuigi käisin kaks korda uurimas mingi 20 min vahega. ?? ok, rohkem ei julgenud minna, sain vihjest aru, et teil omad pikemad jutud. Mõtlesin siis no hüva lähen käin siis suitsupausil kiirelt kui teil kõik hästi. Ja kui tagasi tulin 5 min hiljem olite mõlemad maksnud ja lahkunud. Eeldasin, et ma vist ei meeldinud teile täna või kandsin enaga mingit halba vaibi.. Kuigi ma küll soovitasim mida menüüst võtta ja mida mitte. Loo lõpetuseks palvetasin, et teile kõik ikka meeldis ja ma pärast su blogist ei loe, et issand see teenindaja oli max nõme. ?? aga siis kui esimest korda Kardoga käisid aastaid tagasi siis tegim sulle ja Kardole siidri ja õlle majapoolt. Olles su blogi lugenud eeldasin tookord, et väike märjuke kuluks teile ära.
Igaljuhul, tuleb alati öelda kui toidul on midagi tõesti viga, siis saab ehk selle vea parandada. Nt: liiga soolane vms. Aga kui toit lihtsalt ei maitse. Nt: kastme sees on 1tl sinepit mida pole eraldi välja toodud aga su maitsemeeled on teravamad kui Cordon Ramsey’l või sel rotil sealt multikas Ratatouille ning lihtsalt pole sinu maitse, siis ega väga sinna midagi teha ei saa. On ka selliseid kes söövad kõik ära. Siis ütlevad,et ei maitsenud ja lähevad minema. Nohh okei siis. Väga kurb lugu küll siis aga kui ei selgitata ei saa ka meie targemaks. ?
Ma kunagi ausalt mõtlesin hakata blogi pidama teenindaja tegelikust elust, kus räägiks ausalt klientidest, nende suhtumisest, ebrareaalsetest soovidest aga sain kiirelt aru, et ilmselt ma kaua seda töökohta ei omaks??
Issand, ma lugesin nüüd kaks korda läbi ja üritasin ELU EEST välja mõelda, et kus ma küll siis niimoodi söömas käisin. Esiteks, et ma siidrit juua sain, krt see pidi siis ammu olema 😀 Aga aitäh kosti eest! Teine kord, issand ma ei kujuta jälle ette, et kust ma niimoodi ära jooksnud olen ja miks, sest ma reaalselt nagu alati üritan tippi jätta ja kui mul sularaha pole, siis vabandan veel ette taha, sest ma mõtlen jälle hirmuga, et keegi pärast kuskil kirjutab, et tere tali, tuli sõi-jõi, aga vat SENTIGI tippi jätta ei raatsind 😀 Igatahes anna mulle andeks ja ma loodan, et mulle lõpuks meenub, et mul oli mingi räme kõhulahtisus, et ma niimoodi minema jooksin 😀
See jääbki mind painama, palun kirjuta mulle meiligi vähemalt, kus sa töötad 😀
Siidri lugu oli ammu-ammu, oma paar head aastakest tagasi.?? Aga ma üritasin nagu max viisakas ja tore olla ja vaadata, et teil kõik hästi. Ja naasesin siis vaatasin kurat, juba lasid jalga. 😀 No ma loodan, et oli hästi kõik. Kuna blogipostitust arvustusega ei ilmunud siis vist väga hull ei olnud ka, samas kuramus, hea ka ei olnud ju 😀
Aga ei ega ma solvunud sellepärast küll ei ole, et nüüd minema jooksid. 😀 mõtlesin lihtsalt esimest korda sõna sekka öelda kuna noh, ma olen sind teenindanud (kedagi teenindama kõlab nagu ma oleks kellegi orjuses olnud ja varbavahesid pesnud nt. :D) aga sa siin rääkisid, et keegi enam ei kirjuta midagi. Ma muidu olen jah selline salastalker kes lihtsalt loeb.
Ma olen oma klienditeendidaja aastate jooksul ikka päevavalgust mitte kannatavaid asju näinud ja kuulnud. Ära end süüdi küll tunne milleski. Võin öelda, et täiesti okei klient oled, kui see escape välja jätta 😀 😀
Ja mis puutub kõhulahtisusse siis isegi kui see oli, ma palvetan, et see meie toidu pärast polnud ???
Kas tiigerkrevetipasta ütleb midagi ? 😀
Mmkm ?
ok igatahes anna andeks ja ma edaspidi lahkun .. ainult koos ettekandjaga 😀
Jah olen öelnud küll. Korra ka tagasi saatnud – veiseliha (mulle meeldib medium miinus) aga see oli pealt kõrbenud, seest täiesti toores. Rääkimata, et maitses ka nagu vana narts, ilmselgelt seisnud tükk. Uhh jube… küsisid kas asendavad, aga ma olin muu osa praest juba näljasena ära söönud ja siis sain magustoidu tasuta nende pakkumisena. Ikka juhtub. PS alter ego tapased on tõesti mega head njom
Hmm.. ma millegi mittesöödava otsa polegi elus sattunud vist, siis ikka annaks selgelt teada ilmselt. Aga muidu need teenindajate küsimused, et kuidas maitses või kas kõik on hästi, kõlavad nagu viisakusavaldused ja sp vastan reeglina automaatselt samaga. Tegelikult olen viimasel ajal päris mitu korda väljas süües pettunud, sest toit on lihtsalt kuidagi jube igav olnud ja ei paku mingit naudingut. Esimesena mõtlen siis, et tegin ise kehva valiku :/
Ûtlen ikka kui ei maitse, sest kuidas siis köök saaks tagasisidet
Kui toit ikka väga kehv on, siis ma ikka mainin seda. Kurb on see, et mitmetes kohtades ei osata kriitikat vastu võtta. Näiteks, tellisin kord šašlõkki, mis oli tohutult soolane. Ise armastan soolast toitu, kuid see oli nii soolane, et ei suutnud seda süüa, uurisime viisakalt teenindajalt, et kas midagi on valesti läinud ja ehk saaks toidu välja vahetada, aga selle peale teatati meile, et nemad tellivad seda liha sisse sellisena nagu see on ning keegi teine kurtnud ei ole.
Eelmisel nädalal sain Tartus huvitavate kogemuste osaliseks – läksime raekoja platsi RP 9-sse sööma ja sain üle pika aja niii head toitu ja nii kohutavat teenindust, et ma ei osanud sellepeale midagi isegi kosta. Ja järgmisel päeval sain sigahead teenindust Vildes ja täiesti jama toitu…. Teeninduse kohta ma ei öelnud miskit, aga Vildes mainisin küll viisakalt ära, et kana polnud suurem asi ja oleks vajanud rohkem küpsetamist… Mind tänati tagasiside eest ja kurjad polnud küll keegi. Aga Tartu mõistes on endalegi üllatuseks minu jaoks üks parimaid restorane Fii. Super teenindus, super toidud. Lõunapakkumised on suurepärased. Meeldivad ka Aparaat, Karritehas ja Tokyo Sushi.
Fii ongi toidukriitikute poolt üks kõige tunnustatumaid toidukohti Tartus 😀
Üks kord sõbrannaga oli nii, et maitsesin siis alguses tema toitu ja hiljem siis ta andis osa oma snitslist mulle ja see ei olnud just kõige parem, arutasime seda omavahel mis sellel viga on ja sain aru, et ta annab ka ettekandjale teada, et see ei olnud kõige parem, aga kui nii kaugele asi jõudis, siis tema vaikselt ja viisakalt kiitis ja tänas toidu eest, mina aga see peale ûtlesin otse välja, et ma sain maitsta seda snitslit ja snitslil oli kõrbend rasvamaitse juures mis siis võib tulla mustast pannist või kiiresti ülessoojendatust ja selle peale ettekandja vastas selge, ütlen kööki asja edasi. Muidugi selline asi on mõlemale poolele ebamugav, aga parem on ikkagi teavitada ka oma arvamusest, et kas näiteks toit on liiga soolane või kust liiga mage või mis iganes, sest iga tagasiside kööki on nii oluline olles ise nüüd ka ühes restoranis kokana tööl hindan asju teisiti ja näen ka asju teisiti.
Noh, siin on see värk ka, et kui sa oled toidu ära söönud, siis oleks ka narr väga palju viriseda 😀 Samas ma käisin just ükskord lähipäevil mingis söögikohas, ma ei mäleta nime, Köleri tänaval. Tellisin seakõhu ja sain 4 väikest frititud kuiva seatükki, aga mul oli kõht niiiiii tühi, et ma pidin need ära sööma 😀 bataadifriikad olid aga toored, need ma jätsin puutumata 😀
No sellel ju ka tegelt vahe sees, et kas toit on kuidagi ikkagi söödav või pole üldse söödav ja kui on ikka eriline nälg ja kiire, siis kas jääd tûhja kõhuga, kuna pole uut aega oodata ja lähed haarad poest mingi saiakese või puuvilja või siis ikkagi sööd selle lõpuni aga annad ikkagi teada, mis sinu arust valesti oli, et nii hull polnud, et tagasi saata või vahetada millegi muu vastu, aga see polnud ikkagi okey, muidugi kui siis oleks see snitsel mulle tulnud oleksin kohe selle tagasi saatnud, aga kui ma maitsta sain oli sõbrannal pool söödud juba. Kunagi ei julgend ma ka midagi öelda kuskil, aastaid tagasi juhtus selline minu jaoks äpardus, et tellisin oma lemmik roa mida olin eelnevalt sealt juba paar korda saanud ja mega rahule jäänud ja viimaseks korraks jäi see(peale seda ei tellinud enam ja siis uuendatud menüüs ka seda polnud), kui toodi sama toit, aga seal olid seened sees, kuigi pole ette nähtud ja minule ei meeldi seened üldse, isegi seene lõhn ei meeldi, pettumus oli väga suur, nokkisin siis seda toitu nii palju kui sain.
Ja hiljuti tööjuures oli olukord, kus saadeti pooleldi söödud seakarre tagasi, vist keiss oli selles, et klient ei soovinud ikka siga ja tema maitsele polnud ka piisavalt läbi küpsend. Eestlased väga ei vingugi oma toitude üle, kuidagi elatakse see üle, aga soomlased on küll kanged vinguma ja asju tagasi saatma iga pisemagi asja peale.
Musita?… suur lastenurk , selleprst olen käinud aga toit on jah jube aga lastenurk on suur ja tore?
Mitte kunagi ei ütle, et toit ei meeldi. See on küll kurb, aga Tartus ei ole mitte ühtegi sellist restorani, kus ma toiduga väga rahule oleksin jäänud (välja arvatud sushi, pitsa, hiinakas vms). Igal pool toidul mingi fancy nimi, veel fancym hind, aga lõpuks sööd ikka maitsetut minutipihvi paari pooleks lõigatud mageda kartuliga. Käin tihti söömas lihtsalt ajaviitmise või “väljas söömise” pärast, ammu pole millegagi rahule jäänud. Olen juba leppinud, et ei saa siin head toitu kahjuks, seega ei viitsi ka vinguda. Kusjuures eestlane ei ole reeglina restoranis vinguja – töötasin aasta aega teenindajana ja paar korda mainiti mokaotsast peale taldriku tühjaks söömist, et “noh…normaalne oli”. Tagasi saadeti mõned üksikud taldrikud. Meil olid ülemused itaallased ja said vihaseks, kui neid kritiseeriti, niiet vabandasime kliendi ees ja lubasime tagasisidet anda, aga truth is, et enamus sellest kokkadeni tagasi ei jõudnud..
Eks igas restos ole paremaid ja halvemaid roogi, sp ma tihti kuulan ka teenindajate soovitusi, sest nad vast ikka teavad, mis klientidele istunud on 😀
Vist olen olnud sama kohaga seotud ja jumal tänatud, et suurt midagi ülemusteni ei jõudnud, kes niigi juba mõne keskpärase või pigem negatiivse kommentaari pärast jube kettasse läksid 😀
Ma töötasin arvatavasti samas kohas, 100a tagasi ja kuna ma pole suupeale kukkunud, siis minu väljaütlemise pärast virutas üks bossidest pitsalabidaga pitsaahjust tüki välja 😀 Good times..
Ma olen 2 korda elus toidu tagasi saatnud, 1 kord Rootsis sest see oli külm ja teine kord Chis. sest sinna kanasalatisse oli ilmselgelt mingi äädikapudel ümber läinud, kutsusin teenindaja, kurtsin muret ja küsisin kas see on okei, sest polnud seda varem söönud. Tõid uue ja väga maitsev oli!
Olen ise ka selle ametiga kokku puutunud ja kõige nõmedam on, et inimesed tõesti ei saa aru, et teenindaja seda sööki teinud pole.
Muidu vist olen suht si*asööja, sest pole tõesti kuskil niiii meeletult halba sööki saanud ja maitsemeeled tõesti on erinevad.
Üldiselt olen ma samuti seda meelt, et hoian suu kinni ja lihtsalt tagasi ei lähe. Kui küsitakse kommentaari toidu kohta, siis vastan napisõnaliselt “Normaalne!”. Saavad aru küll, et päris normaalne see ei olnud ja mõni viskab naljagi, et eestlane ütlevat sedasi kui asi ei meeldi. Mhmhh, täpselt nii ongi!
Aga ükskord olin küll ikka jube pettunud. Teenindaja ise oli nii püüdlik ja kui ta tuli küsima, et kuidas meeldib, no siis tegin küll suu lahti (kuigi ütlemine oli ikkagi ümbernurga). Ütlesingi, et teenindus on suurepärane, aga koka kokkupandu kohta seda kindlasti öelda ei saa! Teenindaja oli kohkunud ja sõnatu.
Selline lugu siis ükskord.
Muide, mul on tihtipeale üks hirm. Nimelt kui käin heas restos, siis kipun sinna veel ja veel ja veel … minema. Isegi kui ma kõik korrad peale esimest pettun, otsin ikka seda esimest mälestust taga. Nii ma oma häid kogemusi aegajalt lörtsin 😀