Kell on alles viis, aga mul on jälle tunne, et oleme Maltal vähemalt kaks päeva olnud. Nagu eelmises postis lubasin, siis jalutasime ringi ja leidsimegi selle suure mänguväljaku üles. “Kraadiklaas” väitis, et õues on 29 kraadi, aga ma vannun, et see tundus nagu 40. Mul, lollil, polnud mütsi ka, seega peitsin ma ennast varju ja üritasin ennast elus hoida, kuni lapsed on nõus edasi liikuma. Lihtsalt no NII palav. Imelik, kuidas välismaal on isegi palavus teistsugune ja intensiivsem. Eestis on ikka tuulekest ja õhk kuidagi värskem, siin on ainult päike lagipähe. Seetõttu oleks mul võinud lihtsalt müts olla ja asi ants.
Nii tore kiiguke mänguväljakul, seal kõrval oli silt, et see on nendele lastele, kes ise ennast toetada ei suuda ja et puudega lapsed kiikumise rõõmust ilma ei jääks. Mari proovis ka kohe järele.
Malta, nagu meie seda näinud oleme. Ühest küljest nii sinine ja vett täis ja ilus, teisalt natukene nagu suur ehitusplats. Iga nurga peal kõrguvad kraanad ja igal pool on ehitusjärgus uued betoonkastid valmimas. Üldmulje ongi selline – kuiv. Kõik on niii kuiv! Ja prügi pole siin vist ka kombeks prügikasti visata, kõik on sodi nii täis, et panen endale käekotti ühe kilekoti, et teinekord kuskil peatudes natukene kraamida. Ma ei saa aru, miks siin nii tehakse? Ometi nii ilus koht, aga see prügi maas ja kitsastel kõnniteedel küll ilus pole.
Pettunud väike Lents
See park on siiani ainukene roheluselapp olnud, sest seda oli ka korralikult kastetud 😀
Siin on näha, kuidas prügikotid maja äärtes on.
Vahelduseks üks pilt minust siis kah. Lende näitab paati.
Käisime poes ja sain endale lisaks mütsile ka uue kleidi, nii et käik oli edukas. Tagasi hotelli jõudes ronisime lastega kohe üles basseini, sest nagu öeldud, NII kuum! Bassus hakkasin mõtlema, et kui vanalt ma ujuma õppisin? Absull ei mäleta, aga esimesena õpetas papa mulle selgeks selili ujumise, ei tea, kas see on siis kergem? Mari harrastab midagi, mis näeb välja nagu uppumise ja ujumise vahepealne osa. Ehk siis ta sukeldub, vajub põhja, tuleb pinnale ja rabeleb nii, et jõuab punktist A punkti B. Teistele näeb see 100% välja nagu uppumine, aga ta ise naerab rahumeeli terve aja, seega ma eeldan, et see on järelikult mingi ujuma õppimise eelne faas. Üritasin talle küll näidata, et jalgadega saputamine on tal hea ja täitsa ilus, aga et kätega võiks niisama vehkimise asemel mingit konna moodi liigutust teha. “Ma ei soovi, aitäh,” ütles ta ainult. Nojah siis. Kuidas ja mis vanuses teie (või teie lapsed) ujuma õppisid?
Kui me Vembutembumaal käisime, siis Mari lasi sealt torust alla ja vette jõudes tegi ka sedasama .. rabelemisliigutust. Ma ütlen – meie teame, et ta ei upu, aga vetelpääste ei teadnud ja nõnda ta vette tormaski, Marikest päästma. Väga kena muidugi temast ja parem karta, kui kahetseda, aga kahjuks olid meil võtted ka ja ma ei kujuta ette, kuidas ma pärast puid alla saama hakkan, et lapsel rahumeeli uppuda laseme. Aga noh, me teame tegelt et ta ei upu, ausalt 😀
Mari tagaplaanil oma uppumise/ujumise vahepealset hobi harrastamas
Igatahes said lapsed korralikult ära väsitatud ja mina ootan nende ärkamist, et nad uuesti poodi vedada. Meil on nii suur terrass ja peaks sinna pisikese bassu ostma, täna ajas veega solberdamise tuju leevendada vett täis lastud prügikast…
suu jätsine, nagu alati
Muuseas, eile õhtul avastas Kardo õhtupimeduses, et meist üle vee on mingisugused tuled, talle tundus, et oleks nagu lõbustuspark. Googledasin välja, et see ongi Manoel Islandi lõbustuspark nimega Luna Park, seega me nüüd teame, mis me homme õhtul teeme!
16 kommentaari
Mul plika hakkas u aastaselt vannis sellili hulpima. Kätistega oli ka alla 2a kõva boss ning neljaselt õppis sukelduma, seejärel veel all edasi tagasi ujuma ja kõige hiljem vee peal ujuma.
Jõle uhke tunne küll, samas ise pole ma ju midagi teinud. Ainult pealt passinud, et ära ei upuks. Ise hakkas katsetama ja nii ta läks. Terve suve veetsime Tenerifel ja no bass oli igapäevaselt kasutuses.
Taanis elades poleks ta elus nii vara ujuma õppinud.
Ma lisan siia artikli, mis on eriti suvel aktuaalne, ja mitte ainult lastega perede jaoks. Kes selle kommentaari otsa juhtub, palun, võtke 5 minutit, lugege. Ka mu tuttav kirjeldas, kuidas ise antud olukorras olles vaatas tema pere rahus pealt, kuna ei saanud arugi, et ta hädas on. Õnneks tol hetkel suutis ta end ise päästa.
“To get an idea of just how quiet and undramatic drowning can be, consider this: It is the number two cause of accidental death in children age 15 and under (just behind vehicle accidents). Of the approximately 750 children who will drown next year, about 375 of them will do so within 25 yards of a parent or other adult. In 10 percent of those drownings, the adult will actually watch them do it, having no idea it is happening.”
https://www.soundingsonline.com/voices/drowning-doesnt-look-like-drowning
arusaadav, ega me teda ükski ei jätagi kuskile ja jälgime iga sekund.
Jep, ma olen täiesti kindel, et jälgite tublilt :)!
Ma seda noomitusena ei mõelnudki, aga pidasin vajalikuks seda jagada – ehk juhtub selle otsa keegi, kel tänu loetule õigel momendil meenub veesolijalt igaks juhuks üle küsida, kas kõik on ikka korras.
Arvan, et paljudel meist on meedia tõttu peas tüüpiline uppuja, kes vehib ja sahmib ja appi hüüab.
Ma olen seda ennegi kuulnud ja lugenud, et päriselt uputakse vaikselt. Selle pärast Mari naerda röökimine ja kilkamine viitabki pigem.. mitte uppumisele 😀
Vanem laps oli umbes 4,5 kui oskas väga ilusti ujuda. Praegu saab 7, on käinud kaks aastat ka ujumistrennis ja on tubli ujuja. Noorem on kohe 3 saamas ja kätistega ujub väga ilusti, nii et ilmselt järgmisel suvel proovime ilma.
Mu arust on ujumisoskus ikka juuube vajalik asi. Ja lisaks lihtsalt mõnus tegevus ja hea laste ära väsitaja 🙂
Täpselt samamoodi õppiski ujuma laps pikal reisil olles, igapäevaga muutus lihtsalt järjest julgemaks ja tublimaks! ? 5 aastane oli siis, nüüd paneb nagu vana kala ringi
Oh, äge. Ma just mõtlesin, et kas ma peaksin kuidagi intensiivsemalt teda õpetama, aga no kui nii hakkabki, siis las rahmib edasi 😀
Prygist mainin ka mina,et kunagi Prantsusmaal elades oli samamoodi. Inimesed panid prygi oma maja ette prygikottidega. Prygiauto sõitis ette ja viskas kotid peale.
Ei mingeid prygikaste.
Siin on nii kitsas, et prügikastidele poleks vist ruumigi 😀
Mind häiris ka Maltal kõige rohkem vist see, et tahaks nagu prügi kuskile prügikasti panna jalutades.. Aga ainukene koht kuhu see lõpuks maandus oli enda kott või tasku. Meie peatusime Bugibbas ja mere ääres jalutades ei olnud kilomeetri peale vist ühtegi prügikasti.. Samas olid IGALPOOL sildid koerakaka koristamise seaduse kohta. ? Arvestades seda kui suur turistimagnet see saareke on, peaks seal reaalselt külgkülje kõrval prügikastid olema.. Eriti nukraks tegi Bugibbas väikses sadamas vaade vette, kus terve vee alune oli prügi täis. ?
Väga mõnus puhkus tundub! Aga prügi teemal…kas Maltal ei või äkki olla taoline prügisüsteem nagu Itaalias, et kui ei pane niimoodi prügikotti tänavale, siis ei korjatagi ära? Itaalias vähemalt käib pürgiauto prügi nö sõidupealt korjamas, ehk sõidupealt krabavad need elanike poolt tänavatele pandud kotid peale ja vsjo 😀 sellist prügikastide tühjendamist jne nagu Eestis ei paistnud Itaalias küll olevat. Maltal käies tundus mulle, et ehk on seal sarnane süsteem….ja nende sinu piltide järgi pakuks ka, et elanikud on prügi nö valmis pannud, et peagi on prügiautot oodata 😀 aga see on muidugi ainult oletus
Oligi jah :D!
On (st Itaalias)… aga üldiselt on nii, et iga korter paneb eraldi oma prügi (eri liik eri päeval) välja aga ma elan 6. korteriga majas ning siin on ikkagi suured prügikastid (nu sellised, nagu eestis need suhteliselt väiksemad eramajade prügikastid on) ja õigel päeval pannakse need tänavale ja auto ikkagi tühjendab ära.
Maltal jah need prügikotid on inetud, aga case on selline, et inimesed toovad prügikotid maja ette ja siis prügiauto sõidab ja prügiauto taga on lihtsalt üks poiss alati, kes siis elu eest jookseb ja neid kotte autosse viskab. Imelik süsteem, aga lõunamaades tavaline millegipärast.
Minu arust ilusad-toredad kohad veel Blue Grotto (saab ka paadisõitu teha ja kohvikus hea vaatega einestada), Mdina (vana pealinn, selline vaikne, aga hea vaate Malta maastikule leiab kohvik Fontanella Tea Gardeni teise korruse terrasilt, kus ka imehea valge šokolaadi kook), Dingli Cliffs (kuigi lastega ja praegusel ajal ilmselt liialt väsitav), Ghajn Tuffiefa rand, Popeye Village, Blue Lagoon Cominol ehk Kemmunal, Vallettas palju muuseume.
Toredat reisi ka jooge palju pudelivett, kaitske end päikese eest ja nautige!
Jah, sul ongi õigus. Prügi oli hommikul maas, õhtul oli tänav kottidest puhas. Samas tänavad üldiselt on väikest sodi ikka täis 🙁