Käisime enne Malta trippi sõpradega söömas. Sõbranna pakkus, et lähme Linnuküla restorani, et talle tundub menüü huvitav. Ega mul midagi selle vastu ei olnud ja mehed tulid nagunii sinna, kuhu meie ütlesime, seega hakkasime aga astuma. Koht on ise kristiine kandis, mõnusas majakeses, väga hubane ja kuna me istusime terrassil, siis oli seal ka suur aed koos laste mängumajaga, kuigi meil lapsi kaasas polnud, siis jäi ikka silma.
Ühesõnaga, algus oli paljulubav. Seda hetkeni, kuni meie lauda saabus teenindaja. Meesterahvas, kellel oli kohe selline nägu peas, et viimane asi maailmas, mida ta teha tahab, on SEE töö. Ebalev, niheles, ei osanud eriti vastuseid anda. Saime ka teada, et ka Linnuküla resto on koht, kus tavalist kraanivett EI OLE, ainult pudelis. Selge, tellisin siis seda, aga siis selgus, et sedagi pole. Meesterahvas oli nii sabinas, aga samas unustas meie lauda pidevalt ära. Kohe jättis ebameeldiva mulje sisse.
Eelroana tellisin ma suitsukala salati ja see oli IMELINE. No kohe nii hea, et ma otsustasin restoranile kõik vead halastada ja sõin südamerahuga enda salatit. Suitsukala oli värske, avokaado imelises küpsusastmes, kergelt marineeritud sibulad ja röstitud paprika, no ideaalne kombo!
Isegi teenindaja tundus selle valguses juba kuidagi meeldivam ja mina hakkasin leebuma. Ehk olin ma tõesti liiga rutakalt kohta kritiseerima hakanud. Jeaaa, seda hetkeni kuni tuli pearoog, milleks mina võtsin sinimerekarbid. Kes pole enne söönud, siis ärge seal KINDLASTI proovige, sest te ei pane neid enam elusees suu sisse ja kes on enne söönud, ei maksa seda head mälestust väärt karbist rüvetada lasta. Safran tegi selle kogu kupatuse kibedaks, maitse oli ebameeldiv ja karbid üle küpsenud ja pooled neist ei olnud avanenud (ehk siis surnud ja neid ei tohiks süüa).
Lootsin, et magustoit päästab mu söömaaja, aga sidrunikreem oli väga ebameeldiv, kuigi välja nägi ta imeilus Minu jaoks talumatult hapu ja ma poleks sealt üle ühe ampsu võtnud ja tagasi saatnud, aga loomulikult hakkasid kõik mu lauast seda “proovima” ja kuna see eriti suur ei olnud, siis ma ei saanud pärast öelda ka, et kuigi pool on otsas, siis mulle ei maitsenud see ÜLDSE 😀
Mitte, et me üldse midagi öelda saanud oleks, sest arvet tahtsime me küll küsida, aga kuna ühtegi teenindajat väga pikalt silma ei hakanud, siis istusime ja ootasime seal nagu kamp lolle. Ma isegi mõtlesin, et peaks sisse vaatama minema, et on ehk kõik koju läinud, aga lõpuks jooksis meie armas teenindaja mööda. Jõudsime arve paluda, ta noogutas ja… ei toonud seda 5-10-15 minutit. Reaalselt meil hakkas juba kiire lapsele järgi ja tellisime takso ära, sest me ei arvanud, et selline asi, nagu arve palumine, nii ebajõukohane on, aga näed, oli. Arvet me saada ei jõudnudki, pidime enne taksole jooksma. Jätsime sõpradele arve maksmise taaga 😀 (Maksime pärast ikka tagasi kah… või oota, ma loodan, et maksime. Öelge mulle, kui Kardo ei maksnud :D).
aint tänu sellele on meil tsekipilti kah, sest sõpsid edastasid selle hiljem meile. ütleme nii, et odav lõbu see just ei olnud.
Ma rõhutan, et ma saan rääkida ainult enda kogemusest, teised nii pettunud ei paistnud olevat, aga noh, minu blogi – minu pettumus. Halan, kui tahan.
Eile sattusin jälle Linnukülasse. Pidin seal pildistama, aga ma jõudsin varem kohale ja kuna kõht oli tühi, siis tahtsin seda imelist salatit süüa. Sedapuhku istusin ma sees, kassa ees, seega ei olnud mul vähemalt seda mure, et teenindaja kuskile kadunud oleks. Jälle oli mingi noormees, aga kuidagi niii ülevoolavalt viisakas, et mulle lausa tundus, nagu keegi oleks teda noaga ähvardanud 😀 Ehk mõnele meeldib, mulle sobib rohkem selline ladnam ja sõbramehelikum teenindus, aga noh see pole siin virisemiskoht. See saabus siis kui ma hakkasin endale saiatükikest murdma ja avastasin et saia ümber on mässunud pikk blond karv. Iga muu hetk oleks ma vast ennast süüdistanud ja selle maha noppinud, aga kuna mul blonde juukseid ei ole, siis palusin siiski uut leiba 😀
Sõbranna ütles, et nagu tutikarv, aga noh, ma ei usu, et keegi mu saia kohal kükitas 😀
Salat oli jälle hea, nagu eelmine kord, aga kuna kere oli hele, siis tahtsin magustoitu ja kohvi ka. Sidrunikreemi kindlasti mitte, aga eelmine kord maitsesin ampsukese Maarja kitsejuustu kreembrüleest, mis oli hea. Seega tellisin endale selle ja no ütleme nii, et sedapuhku see väga hea ei olnud. Kui seda liiga kaua küpsetada, siis läheb ta veits muredaks ja munaseks. Eelmine kord oli idekas – siidine ja maitsev. Sedapuhku ei olnud isegi koorik suhkrust “krõbe” vaid vettinud. Maitse oli ok, aga tekstuur oli täitsa vale ja nõnda enamus alles jäigi.
Ma olen siin enne ka rääkinud, et ma alati ütlen söögikohas, kui mulle midagi ei maitsenud, aga seekord ma just kirjutasin meili ja kui ta mu magustoidu ära korjas ja küsis, kuidas maitses, siis ma refleksist ütlesin: “hästi”. Alles siis kui ta ära kõndis, sain ma aru, et tegelikult see ei maitsenud ju hästi, aga no imelik tundus ka öelda, et kle ei, tule tagasi! See ei olnud hea! Seega ma lasin tal minna.
Restos leidsin kotist Kardo kaasa pakitud üllatussnäkid, et ma päeva jooksul nälga ei jääks. Nii armas eks! Ma siiski viisakusest sõin need pärast kodus ära – olid paremad kui resto magustoit 😀
Karvase saia eest sain küll kohvi tasuta, aga kolmandat korda see restoran mind ei näe. Õpin parem kodus seda salatit tegema ja asi ants. Kas teil on mingit söögikohta, mis on suure pettumuse valmistanud? Siin on õige koht halada 😀 Ma sain ka südamelt ära.
56 kommentaari
Jumala eest..ära mine…aga ära materda head sölgikohta oma tujude w mdea mille järgi!!!!
Vabandust, kas te lugeda ka oskate? 😀
+1
Kirjutan kah oma kogemusest, mis rõõmu asemel peaaegu nutma ajas 🙁
Tegu on Haapsalus tegutseva restoraniga “Kärme Küülik”
Olen seal käinud ka varasemalt paar korda ja oma olemuselt on see ju tõeliselt õdus ja armas.
Aga seekord suure seltskonnaga (7in) oli see kogemus tõeline pettumus 🙁
On täiesti arusaadav, et veinipäevade ajal, mil linn on rahvast kummis, on teenindus restoranides aeglane. Aga kuidas aru saada sellest, et klient unustatakse ära ja kõik, mille pärast restorani tulid, tuleb ise välja nõuda?
Omanik tervitas saabudes soojalt ning meid juhatati lauda. Ja siis unustati meie olemasolu. 30min hiljem istusime meie endiselt sama koha peal, kuid ettetellitud suupistete, praadide (need oli kohustuslik ette tellida ja maksta) asemel olid laual endiselt vaid noad, kahvlid, salvrätid. Kõrvallaudades käis melu, teenindajad aina voorisid nende vahet, tuues juurde süüa, pakkudes juurde jooke. Meie olime justkui nähtamatu laudkond, sest selle aja jooksul polnud lauda jõudnud isegi kannuvesi, muudest jookidest rääkimata. Ca 35min hiljem serveeriti vett. Muid jooke pidime ise teenindajalt küsima. Võiks ju eeldada, et joogitellimus võetakse esimesena, kuid neil seal järjekord ilmselgelt tagurpidi.
Lõpuks saime mahti küsida, kaugel ettetellitud suupisted on. Teenindaja läks uurima ja enam tagasi ei tulnudki. Enne jõudsid praed kohale. Tuli ise suupistete saatuse kohta uurima minna. Kuuldes mu küsimust, teatas kokk, et temal sellist tellimust üldse ei ole. Kutsuti omanik, kes laua juurde saabudes ei vabandanud (temaga olin meili teel suhelnud, tema soovis ettetellimust ning ettemaksu), vaid tõdes, et snäkkidega läks nüüd küll halvasti, kuid ehk me ikka soovime neid, sest tulime ju restorani sööma ja jooma.
Kui pearoad söödud, jõudsid lauda ka suupisted. Lisaks toodi 4-l väikesel taldrikul pasteedipallikesed, mille kohta teenindaja uhkelt teatas, et need on maja kulul. Küsimusele, et mis põhjusel, kostis vastuseks, et midagi oli veidi valesti läinud.
Minu tagasiside point? On tore, et omanik on samal ajal ka host. See on tänapäeval moodne. Aga kui vaene küülik on aeglane ja lonkab ehk teenindajad ei saa elementaarsete tööülesannetega hakkama, omanik unustab tellimuse, ei vabanda, saadab lohutuseks lauda pasteeti, siis see ajab nutma ja naerma ühekorraga. Selle jama taustal tundub karjuvalt irooniline, et omanik rõõmsalt lauast lauda lendleb ja tuttavaid kundesid tervitab nagu temal oleks kogu maailma aeg. Meid teenindanud isikud ei olnud algajad,vaid sealsed püsitöötajad, kel teeninduse a,b,c peaks selge olema. Selline suhtumine oma kundedesse nagu Küülik seda pakub, on kergelt öeldes solvav ja seda saab endale lubada ehk vaid restoran, kuid kindlasti mitte RESTORAN suurte tähtedega nagu ühest arvustusest võib lugeda. Ja päris kindlasti ei ole õiglane pakkuda oma RESTORANI olematu teeninduse kompensatsiooniks pasteeti 🙂
Kõik kes siin räägivad arve ootamisest – kas te arvet üldse küsisite ja andsite märku teenindajale, et olete valmis nüüd tasuma ja lahkuma?
Viisakas teenindaja ei tohtivat kliendile ise arvet pakkuma, sest see jätaks mulje, et oleks aeg astuma hakata ja sedasi paljud kliendid passivadki lauas edasi, kuigi on antud võimalus arve soovist märku anda.
Ei räägi siin sellest, kui teenindaja lihtsalt kuskil lost on ja välja ei ilmu.
Mina küsisin 😀 (3x)
Mina käisin veidi rohkem kui aasta tagasi seal viimati ja enne seda korduvalt, kuna tõeliselt mõnus koht oli ja menüü oli ka tollal suppermõnus. Teenindus oli üks kord tiba aeglasem kui muidu aga muidu olin igati rahul 🙂
Ma ei tea, kas peakoka vahetusega või millega seal nüüd asjad vussi keeratud on aga viimasel ajal kahjuks kuulen üha enam ja enam üsna kehva arvustust Linnuka kohta, seega ei tüki enam tagasi sinna :/
Meil oli Platzis sõbrannaga nii ebameeldiv kogemus. Sõbranna tellis kannuga Aperol Spritzi, oli sellele mingi hea pakkumine. Teenindaja küsis eriti üllatunul häãlel kas tõesti TERVE kann? “Ühest kannust sai mingi 4 klaasitäit) nagu me oleks lãinud ja tellinud kahe peale 5 pudelit viina. Karbid olid surnud ja kinnised, sõbranna mainis ka seda :”Aga vahest mõned karbid ongi kinnised ju. Ma ei saa aru teie soovist.” Nagu me oleks kaks lolli, sõbranna pakkus välja, et toogu siis lahtised, sest polnud jutt mingi kahest karbist, neid oli mingi 10. Selle peale vastati, et ta lãhebki ju kokkade juurde nagu ta mainis. Noh, ei maininud tegelt ? päevapakkumistes oli šokolaadi fondant, mida ma ootasin üle tunni. Küsisin, et kas unustas mind ära. Väidetavalt ei unustanud, tõi sööginõud ja fondanti mingi poole tunni pärast, kui uuesti küsisin. No ei kutsu tagasi, kui klientidesse nagu eriti lollakatesse suhtutakse. Sõbranna tahtis teise võimaluse anda, istus õues ja vaatas kuidas linnud Platzi poolt pakutavat saia nokivad. Hiljem toodi see sai neile lauda ja sõbranna märkuse peale laiutati käsi “Aga linnud ju lendavadki” nojah okei ?
Mul oli ühes kohas ükskord nii, et lasti oodata üle tunni magustoitu (olin üksi ja tegin aega parajaks ja siis sportlikust huvist hakkasin mingist hetkest vaatama, et kaua läheb) ja siis tuldi ütlema, et seda ikka ei saa (üle tunni hiljem). Ei vabandatud ega midagi, pakuti vaid raha tagasi maksta (kuna maksin kohe alguses ära). Mingit tasuta kohvi isegi ei pakutud. Suht haige, eks 😀
ei tea kyll viisakat söögikohta,kus kohe algul arvet tasutakse….sööklas ja,aga mujal…..kummaline.
See arve ootamine on väga paljudes kohtades. Saaks aru, kui tuleks veel midagi pakkuma, aga ei, lastakse lihtsalt istuda. Ükskord sai 40min oodatud pärast magustoitu teenindajat. Sebis küll ringi, aga miskipärast ei märganud, et meil magustoit ammu söödud. Kuna vaade oli restoranist hea, siis lihtsalt tšillisime ja vahtisime merd 😀 Aga väga tihti on selline tunne, et mine kassasse maksma. Kuigi väga peenetes kohtades otseselt ei olegi kassat, kuhu minna 😀
Mul oli ka Linnukülaga äge nali. Ma seal mitu korda käinud.
Soovisin Cappuccinot. Teenindaja küsis: kas panen piima ka?
Ma ütlesin, aga Cappuccino on ju piimaga.
Teenindaja: hmm… Meil ei ole vist seal piima.
Ma ütlesin uuesti: Cappuccino on kindlasti piimaga.
Teenindaja: ma pean küsima, kas meil sellist asja on.
Mina olen Linnuküla restoranis käinud ühe korra umbes aasta tagasi. Maitseelamus oli üsna kohutav. Sõin ravioole, menüüs ma neid enam ei näe, ilmselgelt põhjusega ? Need olid konkreetselt okse maitsega …
Tagasi sinna enam kunagi ei lähe!
Ma ei ole muidu söögikohtade suhtes üldse noriv, aga Apelsini Raudtee jättis küll üsna õnnetu mulje. Meil oli pikalt plaanis see ära proovida, tahtsime pulma-aastapäevaks sinna minna ja puha, aga lapsehoidjat ei olnud kusagilt võtta. Lõpuks käisime koos lapsega – emadepäeva puhul 😀
Toit on seal tõesti väga hea, aga teenindus no ikka hämmastavalt uimane. Tellitud vesi tuli lauda 15-20 minutiga – vabanduste saatel küll, aga pärast seda asi paremaks ei läinud. Lapse toit toodi viimasena (iseenesest pole probleem, aga paljudes kohtades tuuakse just lapse taldrik niipea kui võimalik, et põnnil tegevust oleks ja sellistesse kohtadesse läheme me tagasi). Lõpuks andis arve end pikalt oodata, ja kui mees viimaks leti äärde läks ja seal maksta tahtis, siis seda ei lastud, lubati kohe lauda tulla. Tuldi jällegi üsna pika aja pärast. Ilmselt ei lastud leti ääres sellepärast maksta, et saaks tühja tipikarbi kenasti lauale jätta. Meist jäi see muidugi tühjaks.
Pärast arutasime, et vanus annab ikka tunda; nooremana ja ilma lapseta oleks me võinud kokteili taga ilusat ilma nautida ja kaunis savi, millal see ettekandja kohale ujub. Aga kui peab kogu pika ooteaja lapsega võimlema, siis on ajafaktor ikka väga määrav.
Oehh. Linnuküla resto on ainuke omataoline Kristiine ja Mustamäe alguse kandis, mistõttu ma sinna ikka tagasi lähen. Kvaliteet on seal tõesti kõikuv. Üks kord on toit kehv ja teinekord teenindus.
Eelmine kord oli ka tunne, et lauda teenindav kelner oli seda tööd pandud tegema sunniviisiliselt. Ja see kannuvee teema tegi ka nukraks. Mingid korrad on toit nii mööda olnud. Maitsestamine ka tihti toitudel ära jäänud.
Aga seal on oma pärleid. Terass on seal võrratu, samuti lastele aed ja mängumaja mängimiseks. Kitsejuustu salat ja sidrunikreem olid seal minu jaoks võrratud. Ahjaa ja nende kartulikrõpsud on ülimaitsvad.
Pole küll otseselt söögiga ja külastusega seotud aga kui Linnuküla kliendid pargiks oma autosi nii et kõrvalmaja elanikud ka parkida saaks, mitte üle kahe koha näiteks, siis oleks täitsa tore. Üsna tüütu on kahe lapse ja poekottidega koju minna ja auto kodust megakaugele jätta sest taas mõned kliendid ei arvesta teistega, kurb ☹️ Üksi jalutaks ka kaugemalt, aga just lastega tulles häirib teistega mittearvestamine. Oleks, et 1-2 korda aga kahjuks on seda liiga tihti ette tulnud.
Kunagi kõrval lauas üks klient sõimas teenindajat “Ma tulin mehega ikkagi restorani, makarone võin ma omale ise ka kodus teha. Ma tellisin PASTA päikesekuivatatud tomatite ja kanaga, mitte kuradi vigurmakaronid” noo ja see mutt ei leppinud selgitusega, et pasta ongi erinevad makaronid. Röökis nagu pöörane seal, kui halb teenindus ja mõtetu toit. 12 euro eest saavat 10 pakki makarone Säästumarketist.
Hahahahaha ??? made my day ???? vigurmakaron…????
Linnuküla söökidega olen rahule jäänud, aga sageli olen pidanud pettuma teeninduses. Teenindus on olnud ülimalt aeglane isegi siis, kui rahvast restos vähe. Kord sain teenindajalt vastuseks oma küsimusele mingi pooleldi arusaamatu pomina -teenindajad, palun rääkige selgelt ja arusaadavalt, see on elementaarsus! Olen sinuga täpselt samal arvamusel, et on näha (jääb mulje), et teenindaja ei taha SEDA tööd teha. Samuti olin pisut pettunud, kui selgus et muidu restos olev laste mänguruum oli meie külastuse õhtul ruumi juurde tekitamiseks ajutiselt likvideeritud. Peale pettumuse väljendamist siiski mänguasju meile toodi.
Viimati vabaõhumuuseumis käies osustasime seal süüa ka.
Seltskond oli suur, nii umbes 12 inimest. Tellisime ja juba siis ütlesime, palun tooge toit koos lauda, siis saame kõik koos sööma asuda.
Seda nad ei suutnud teha, ikka toodi 3 kaupa praade lauda ☹️
Ma ei tea, kas see on minu viga vms, aga kui ma lähen seltskonnaga välja sööma, siis on see nii tobe olukord, kus osa rahvast juba sööb ja teised alles ootavad oma toitu.
Kui teenindajale ütlesime, siis ainult naeratas ja ei osanud miskit vastata.
Ja no toit ise ka mingi ülimaitsev polnud, mina tellisin endale kala koos juurviljadega. Juurikad olid nii plögased ja pehmed nagu beebitoit, õnneks oli kala hea.
Mees tellis jänese, selle juures olevad juurikad olid samamoodi pudrud.
Osad tellisid liha seenekastmega, mõne praad ujus kastmes ja teisel oli ainult sutsakas osta.
Pärast seda läksime mäkki, sest kõht jäi tühjaks ?
Ja mis sa siis arvad, mitu kätt su teenindajal on, et peaks 12 taldrikut ära mahutama? Ikka mahub kätte 2-3(-4 max), olenevalt taldrikust. Ei tasu olla selline ignorantne ja ninakas, vaid natukene kaasa mõelda ja silmad-pea lahti hoida.
Olen ise kokk aga tead kuidas vihkan bufee stiilis toitlustust(8h päevas).Iga käpp kes süüa võtab….palju õnne hr karv ja kätepisikud
Tead Mallu Sul maitsemeeled tundlikud küll mäki friikad.õunad.herned.
Ohhh jummel tooge seda ja toda.
Ära nüüd rasedana küll restosi arvusta;)))
Rasedus küll mu toitu karvasemaks ja teenindust halvemaks ei tee 😉 rääkimata üleküpsetatud toidust, mis on fakt, mitte maitseasi.
Käisin Viljandi Rohelise maja kohvikus lastega ja serveeriti kõrbenud pannkook, kusjuures trikiga- must pool allpool. Värsked maasikad ja imeline kreem seda kahjuks olematuks ei muutnud. Kraapisin siis noaga igat suutäit. Väikelastega kohvikusse jõudmine tähendab pidupäeva, väikest hingetõmbepausi…..see hetk oli rikutud. Kokal poleks olnud raske uut pannkooki teha. Kahe lapsega sa ka ei lähe täis kohvikus uut küsima, eksole. Vaatad, kuidas keege vaevaga minekit saad.
Restoran Kadriorg – käisin seal mehega “esimesel deidil” peale lapse saamist. Esiteks bronnisin laua resto osasse, kuid sinna meid ei lastud vaid pidime einestama selles pereresto osas kus vastaslauas mingi meie lapse vanune titt toitu laiali määris. No nagu polnd väga hea algus esimeseks lapsevabaks õhtuks. Eelroaks krabi kõrvale pidi olema vetikasalat aga oli hunnik rukolat, austrimajoneesi asemel oli mingi suvaline aioli, mida ise oleks paremini teinud jne. Pearoad olid lihtsalt ülituimad. Mingit allahindlust ka ei tehtud kuigi vigadele tähelepanu sai osutatud. Never again.
Tartus Umb Roht.
Menüü ahvatlev, koht hubane, teenindus tore… aga söök… jamps kuubis. Mu arvates tänapäeval minnakse nende hullude maitsekombodega liiale ja lõpuks on see veider või lihtsalt… meh. Mu beebikaheksajalg oli aga NIIIII kummiks lastud, et nuga ei hakanud peale, ammugi hambad ja nii ta sinna kurvalt vedelema jäi. Ei sobinud selle roaga ka „fermenteeritud kapsas“ ehk siis maakeeli hapukapsas ja üldse oli halb. Kammkarp eelroana oli okei, aga ei miskit erilist. Veinivalik oli hea.
Lucca. Mehe pitsa oli peaaegu olematu kattega ja maitsetu. Minu caesari salat…khmm. Lauale toodi pooleks lõigatud rooma salati kuhu peale oli pandud ühte otsa hunnikusse kastet, teisel pool natuke krutoone ja kana. Vist oli paar kirsstomatit ka. Igatahes salatit tellides ma ei arva, et peaksin seda ise hakkama lõikuma:D Ma arvan, et kokkadel oli halb päev. Kahjuks keegi mu tuttavatest ei oska kommenteerida, kas seal salat pidigi selline välja nägema. Igatahes aasta tagasi käisime esimest korda ja teist enam minna ei soovi 😀
Ma tegelikult tahaks teada, kas nad palusid sinult arvustust või sa lihtsalt jagasid meiega infot?
Ei palunud, ise käisin, ise maksin, ise arvustasin 😀
Noh. Siid vedas natukenegi neil. Muidu maksavad sulle pappi ja saavad veel sita arvustuse kah.. ??
Küsimus?
Kuidas see karv küpsetustemperatuurile vastu pidas?
Karv on ju läbi leiva ehk siis taigna sees olnud.Ja vaevalt leib on tehtud kohapeal
Ei olnud läbi leiva, leiva peal oli, kenasti keerdus 😀
Selle koha kaitseks võin öelda, et väga armas kohake, olen seal nüüdseks 3x käinud ja alati väga rahule jäänud 🙂
no vedas sul siis 😀 ma 2x ja kumbki kord ei jäänud
Tartus Pierre – hinnad on krõbedad, aga toit.. Oeh 🙂 käisime enda abiellumise puhul söömas.
Mina võtsin ahjuliha kukeseenekastme ja ahjukartulitega ja no ffs, see liha oli nagu tallanahk. Ausalt. Ilmselt eelnevalt valmistatud ja mikrokas soojaks lastud, sellest ka kuivus (nagu konkreetselt nii hull oli, et närida ei saanud). Kaaslane võttis valge kala või ja kartulitega, mis oli muidu täiesti maitsetu, aga lisaks konkreetselt ujus võis. Ja ei, ma ei liialda. Pmst kahe prae peale kõlbasid süüa ainult mu kartulid ja kukeseenekaste, mida oli näpuotsatäis. Magustoitudega koos läks arve üle 45€, nii et oleks ikka midagi hoopis muud eeldanud kui kaks söögikõlmatut rooga.
Jepp! Olen seal söönud mingit lihtsat salatit või pastat ja ka sellised asjad suudetakse pekki keerata.
Muidugi tartus ruuni pizza on selline koht, kus ma ei suuda ühtegi asja alla neelata, rõvedus kuubis
Solarise Vapiano on koht, kuhu kunagi vist tagasi ei lähe enam. Kahel korral olen käinud ja mõlemal korral pärast hakkas halb.
Teine koht, kuhu kohapeal ei lähe on Da Vinci. Wolti kaudu tellin toitu koju meeleldi aga kohapeal oma jalga ei tõsta. Korra käisin ja teenindus oli nii ebameeldiv. Tellisin pasta kaasa. Vahepeal käsin teisest kohast mehele süüa tellimas, kaubandus keskuste võlu. Lisaks Da Vincis polnud istumis võimalust, lauad olid kas täis või koristamata. Käisin keskuse peal pool tundi ringi ning tagasi tulles olid samad lauad koristama :/
Kui toidule järgi läksin, siis teenindaja küsis kõva häälega, et kas mul oli see üksiku pasta. Mul oli nagu päriselt niimoodi jäetakse kliendi tellimusi meelde…. Siis teenindaja küll vabandas, aga mõru maik jäi kuidagi külge.
Ma olen selline inimene, et isegi kui toit on hea. Siis väljas söömise puhul hindan teenindust rohkem ning kui teenindus on paigast ära, siis hea toit ei päästa.
Ma ka sinna ei läheks, 2x käinud ning mõlemal korral ebameeldiva külastuse osaliseks saanud. Reaalselt teenindavad sind inimesed, kes südamest oma tööd vihkavad. ( vähemalt selline mulje jäi, ning ise veel töötasin samal ajal klienditeenindajana ka, küll mitte toitlustusalal, kuid siiski). Ning samamoodi – rahvast palju, aga kui lauad end ise ei korista, siis ilmselt need nõud vedelevad seal tänase pàevani.:)
Millist Da Vincit külastasid? Olen ise mitmeid-mitmeid kordi käinud Kristiine omas ja alati teenindusega väga rahule jäänud, aga võib-olla on mul lihtsalt teenindajatega jopanud. Pole seal ka kunagi pikalt koristamata laudu näinud + ei mõista ka seda, miks jäi ette, et lauad olid täis. Ma leian, et kui on ettenähtud arv kohti/laudu, siis ei saa ju kuidagi neid juurde tekitada, sest äkki keegi tahab veel. Sitt lugu, et halval hetkel sattusid sinna, ütleks selle peale lihtsalt 😀 Olen ka ise näinud paar korda, et pole ruumi ja lihtsalt mujale sööma läinud, ei saa sellepärast ju kohe kohta halvustama hakata.
Minul ei ole ka Kristiine Da Vincis halbu kogemusi olnud. Toit on alati vãga maitsev ning teenindajad sõbralikud ja toredad. Teeninduse poolest üks mu lemmikumaid söögikohtasid. Tihti tellin ka helistades ja järgi minnes ei ole kordagi tellimuse osas segadust olnud.
kylmsuitsulohet rasedatele ei soovitata, samuti nagu masinajaatisega on seal listeeria bakteri saamise voimalus.
isegi vaakumpakendis kalast on sama suur listeeria bakteri saamise oht…
No selge, siis ärge teised rasedad sööge, ma olen alati söönud ja ei viitsi põdeda iga ampsu üle, mida võib ja ei või. Ega ma kilode viisi seda sisse ei söö 😀
Kilo ei olegi küsimus (piisab vaid ampsust), vaid et kui satud selle juhuse peale, et toidus on listeeriabakter sees. See on halb juhus rasedana listeeria saada, aga kui see juhtub, siis rasedus enam jätkuda ei saa ja lapse elu on päris suures ohus ka siis, ku ta vanuselt jubs eluvõimeline on.
https://tervis.postimees.ee/2887213/listerioos-eestlasi-ei-kimbuta
Läbi ka ikka lugesid enne kui jagasid? 😀 Mis imeloom see eestlane on, et listerioos külge ei hakka. Hakkab küll, mustvalgel kirjas, ise just jagasid ka veel.
lugesin jah, seal oli, et “sel aastal pole veel olnd” suva aasta artikkel muidugi 😀 ühesõnaga, pole mingi massiveilt levinud haigus, mida elu eest kartma peaks. muidugi VÕIB, kes tahab 😀
Eestisse tuleb 95% lõhest sügavkülmunult. Jahutatult transportimine on tohutult kulukas ja seda teevad ainult mõned restod. Kõik mis on külmast läbi käinud on ok
Vapiano on üks selline koht, milles vägagi pettusin ning kuhu kunagi pma jalga enam ei tõsta. Käisin hiljuti Tartus Vapianos ning tellisin mingi pasta krevettidega. Reaalselt nii maitsetut ja samas halva maitsega toitu polegi veel saanud. Mina olen üks neist, kes kunagi ei ütle, et toit ei maitsenud, kuid seekord ütlesin ja klienditeenindaja lihtsalt naeratas. Sellise raha eest ootasin ikka midagi enamat, kuid järgmine kord olen targem ja lähen Davincisse, kus on ikka tunduvalt paremad pastad.
Tartu Vapianost õnnestus saada täiesti mustaks kõrbenud põhjaga söödamatu pitsa. Kahjuks võtsime koju kaasa ja alles kodus avastasime, nii et filmi- ja pitsaõhtust sai lihtsalt filmiõhtu. Raha maksti siiski vähemalt tagasi.
TOAga pole üldse rahul olnud viimasel ajal. Viimane kord tellisin parti milegiga, aga no part oli mega kui, üle küpsenud ja sellisel kujul ma poleks seda isegi vist tahtnud tellida kuidas oli serveeritud (kivi minu kapsaaeda, et ei küsinud varem m, aga paneeritud ja frititud kuivaks). Lisaks on olnud olukord kus päevapakkumises ei olnud salatit, kõik koos tellisime ja üks taldrik oli salatita. Lisaks on olnud lõunal ka päevapakkumist oodates ooteaeg üle 40 min. Seega teenindus veits on longanud, sest kõrvallauda jõudis hiljem tellides kiiremini kohale lõunapakumine.
Nõmme teel Armudu. Esimene külastus oli väga negatiivne, teenindaja umbkeelne. Mul endal keeleprobleemi ei ole, kuid viisakas oleks eestikeelset seltskonda ikka eesti keeles suuta teenindada, seda enam kui pooled tellijatest on lapsed. Lisaks soperdas seal tellimustega ja kui läksin kassase ütlema, et vabandage, meil olid teised joogid, siis nähvati, et ega see nende süü ei ole, et ega nemad ei tea mida me tellisime 😀 No huvitav oleks teada, kes siis teab! Ebameeldivusi oli õhtu jooksul veel teisigi.
Teine külastus oli ühel sünnipäeval ja kuna oli ettetellitud menüü vist ja nn grupi teenindamine, siis oli täitsa okei. Ise sinna tagasi ei lähe.
Mina olen Linnukülas korra käinud aasta tagasi ja jäin väga rahule nii teeninduse kui söögiga. Kui vaid mäletaks, mida ma sõin… Teenindajaks oli keegi neiu ja tema oli just selline ladna ja sõbralik nagu mullegi meeldib. Et saab kildu visata ja mitte väga pinges olla.
Küll aga ei meeldi mulle Boheem. Sellele olen kaks võimalust andnud ja mõlemal korral pettunud nii toidus kui teeninduses. Ühel korral unustati mind lihtsalt ära, ootasin oma ülesoolatud ja kuivanud pannkooki 50 minutit. Ja teisel korral sain küll söögi normaalse ajaga kätte, kuid toit polnud just kõige maitsvam. Tellisin mingisuguse salati ja lihalist oli seal heal juhul kahe ampsu jagu ning salat ujus õlis. Vähemalt ei pidanud pärast mitu päeva huuli niisutama – see õli tegi tükiks ajaks huuled pehmeks 😀
Tegelikult mul nt ei ole ühtegi lemmikut kuhu TAHAKS minna. Vajaduse / ürituse puhul leiab / saab aga muidu on söögikultuur nõrk ja teenindus samuti. Lähis- või Kesk Idas on asjad hoopis teisiti söökidesse suhtutakse lugupidamisega klientidesse viisakusega. Hiljuti Dubais oli mega-elamus. Nii et parim variant kodus harjutada ja areneds
Kahjuks pole ka mina Linnuküla restos saadud söökidega rahule jäänud..
mis roogasid sa maitsesid? ma kõrvalt võtsin Kardo kohast ampsu, see tundus hea 😀