Miks me kunagi ilusaid hetki ei hinda? Näiteks neid hetki, kus me saame vabalt nina kaudu hingata. Või neid hetki, kus kõik lihased ja liigesed ei valuta. Või neid hetki, kus nina ja kurgu vaheline ala ei kuiva ja kipita nagu vanapagan. Aga oh ei, kui need imelised hetked käes on, ei mõtle ma nende peale üldiselt kunagi ja harva (kui üldse) tuleb pähe tänulik olla võime eest nina kaudu hingata.
Nagu te võite aru saada, olen ma haige. Ei olegi kindel, kas asi oli selles, et ma keeldusin põikpäiselt endale tunnistamast, et õues on juba nii külm, et jakita enam välja minna ei sünni, või tabas mind lihtsalt mingisugune viirus, aga tulemus on käes. Nohu, köha ja õhtuti tõuseb ka väike palavik.
See kõik teeb ööd sada korda ebamugavamaks, sest praegu näevad mu “lõõgastavad ööuned” välja sellised, et ma ärkan selle peale, et nina on täiesti kinni ja hingata ei saa. Võtan sisse natukene istuvama asendi, aga selle suure liigutuse peale tuleb muidugi pissihäda. Pean ennast püsti ajama, pissile koperdama ja nuuskama. Laman uuesti voodisse ja korraks lahti läinud nina hakkab jälle kinni valguma. Vähkren, järelikult liiga raevukalt, sest ajan üles enda sees oleva Marta, kes ka vähkrema hakkab ja tekitab mulle superkõrvetised. Need, mu sõbrad, on samm edasi tavalistest kõrvetistest, sest nendega kaasneb tunne, et hakkan kohe hapet oksendama. Varem oleksin ma ennast jälle üles ajanud (ja siis juba ka pissinud), et Renniet võtta, aga nüüd hoian ma neid padja all.
Vot sellised glamuursed ööd siin meie majas. Ärge pange mind tähele, ainult 32. nädalat rase, külmetunud ja väsinud. Kuigi ma pean tunnistama, et kõige selle juures on mul tuju väga hea, sest ma olen suutnud viimastel päevadel ennast kätte võtta ja raamatu kirjutamisega usinalt edasi liikuda. Eilse seisuga oli valmis juba 230 000 tähemärki, ehk siis vajalikust 350 000 tähemärgist on suurem osa juba olemas. Mu kirjutamistuhin tuligi vist sellest, et lisaks külmetusega on ka Marta hakanud ennast väga jõuliselt liigutama ja mul tekkis vahepeal tõesti selline hirm, et appi, mul on nii kiire see raamat valmis saada, enne kui ma lapse saan! Aga noh, enam ma ei põe, sest viimased paar päeva näitasid kenasti, et kui ma natukene keskendun, läheb raamatuga ludinal ja tegelikult on Marta tulekuni veidi alla kahe kuu enivei aega. Aga südamerahu on see toimetamine siin andnud küll. Äkki ma selle pärast jäin haigeks ka? Pingelangus ja noh, see osa ka, et ma t-särgi väel ringi jooksnud olen…
Tegelikult ma tahtsin rääkida hoopis sellest, et me käisime ju kaks nädalat tagasi V Spas ja ma ei olegi sellest siiani sõnagi kirjutanud. Pole vist ka ime, sest peale seda tulime me koju ja avastasime remondimeeste “imelise” töö, mis mind veits ära kassis ja viis mu mõtted kiirelt spast argielu peale tagasi. Eile aga otsisin telefonist ühte pilti ja leidsin hunniku telefoniklõpse, mis spas tehtud sai. Kaamerat ma sinna kaasa ei vedanud, aga ei olnud ka tarvis, sain kõik vajaliku jooksvalt telefoniga üles jäädvustatud ja üldse pürgin ma viimasel ajal sinna suunas, et pole vaja kõige muudkui pildistada ja üles riputada samal ajal, sest tahaks ju ikka nautida, mitte kohe kuskile üles laksida või nii.
Igatahes, siin on meie äge V Spa kogemus läbi suvaliste telefonipildikeste, mis minu meelest emotsiooni päris hästi edasi annavad. Esiteks sai üldse valitud V Spa, sest Triinu soovitas seda megasoojalt, seega istusime bussi ja sõitsime Tartu poole. Lux Expressiga on lastega mugav sõita, sest seal on multikavaatamise võimalus ja muidu päris ruumikas ja mugav. Sõit läks kiiresti ja üsna pea olime Tartus kohal.
Me ei teadnud täpselt, et kaugel spa bussijaamast on ja olime valmis pikemalt jalutama, mistõttu sai kaasa võetud ka kandekott Lendele, käru tassida ei viitsinud. Tegelikult tuli kohe üks vana tädikene rääkima, et ta on meid telkus näinud ja et me oleme ikka nii nunnud ja juhatas meid kenasti spaasse, mis oli suht seal samas, üle tee.
Kardol on nii suur kott, sest me tassisime pissipotti endaga kaasa 😀
Tartus avastasin, et Mari pea on SUPER rasvane ja mulle jõudis kohale, et ta on endale mingit õli pähe määrinud. St ma nägin juba hommikul, et ta juuksed on mega mustad, mistõttu ma need tal äta pesin, aga kui need ära kuivasid, olid need samasugused. Seega, kui meile jäi ette juuksurisalong, siis küsisime sealt kiirelt aega, et Mari pea korralikult ära pesta ja veidi otsi lõigata. Saimegi selle umbes 30 mintsa pärast tehtud, Mari ise oli nii rahul ja ei suuda reedet ära oodata, sest siis lähme me Sarita juurde, kus ta saab endale “vikerkaare juuksed!”. Võite arvata, kui põnevil ta on ?.
Me võtsime endale spas Delux toa ja see oli tõesti mega mugav ja ilus, Kardo instas oli väike klipp ka (siin). Aga et te parema aimu saaks, siis näete, selline:
Mari oli muidugi eriti vaimustuses sellest klaasseinast ja kuigi ma kujutan ette, et see on seal romantika eesmärgil, siis Mari kasutas seda sellel eesmärgil, et kui keegi vetsu läks, siis tõmbas ta kardina suure rapsakaga eest ja karjus “ahhhaaa!!!”. Okei, võib-olla ma ise olen selles süüdi, sest ma vaid ühe korra tegin nalja pärast Kardole nii…
Ühesõnaga kohe peale Lende lõunaund tahtsid lapsed loomulikult spasse minna. Eks ikka ujuma, ei saa ju nii olla, et spa on siinsamas ja meie passime toas. Seega ajasid kõik oma triksid selga ja veekeskusesse me läksimegi. Mul pole selle kohta muid sõnu, kui SUPER. Kuigi me ei jõudnud kuskile mujale, kui ainult paari basseini, siis lastele oli sellest küll. Ega nad ei tahtnudki saunadesse või soolabasseini minna, sundida ka ei saa. Lastega reisimise rõõmud, teed seda, mida nemad tahavad.
Mis minu jaoks super oluline – vesi ja õhk olid soojad ja iga nurga peal oli lebamiskohti. Ma väsin vahepeal nii kiiresti ära, et päris mõnna oli sooja tooli peal konutada ja vaadata, kuidas Kardo hullumeelselt kahel lapsel järgi jookseb ja neid lõbustab. Küll on hea rase naine olla, hehe.
Ma ei saanud veekeskuses Marist ühtegi pilti, sest ta jooksis nagu poolearuline edasi-tagasi ja ma olin liiga aeglane, et seda gaselli pildile püüda. Aga ta oli ka ausalt seal meiega kaasas. Nii kaua lapsed seal ligunesid, kuni kõht tühjaks läks ja saime lõpuks oma rosinaks tõmbunud lapsed veest kätte ja läksime sööma.
Nii mugav, kui spa asub kaubanduskeskuses, sest lastega on kogu aeg midagi poest vaja või miskit puudu, seega mega mugav oli see, et kui tahtsime süüa, siis liftiga paar korrust alla ja valik söögikohti on su ees. Poest midagi vaja? Lähed alla toidupoodi. Avastad, et võtsid liiga vähe riideid kaasa? Lähed poodi ja ostad paar pluusi lisaks. Lisaks kesklinnas paiknemine tegi kõik eriti käe-jala lähedaseks ja absull ei igatsenud seekord seda, et oleks meil ometi vaid auto.
Ja kallid lapsevanemad, teate mis? Vspa küljes (või on see kaubanduskeskuse küljes?) on imelahe mängutuba. Meie hotellitoast oli see 10 meetri kaugusel ja see oli suur, lastele tore ja mis meile põhiline – see oli selline, kuhu sa oma lapsed hüljata saad! 😀 Et neid valvatakse ka seal. Me saime Kardoga lausa kahekesti all poes käia! Luksus ja romantika, kas te ei leia.
Õhtusöögiks pidime alguses restorani minema, aga kell oli nii palju ja me ei tahtnud, et lapsed seal teisi külastajaid häiriksid (me ei teadnud veel, et restol mängunurk on!) seega tegime toas uhke restotoiduga pikniku. Sellised väiksed, aga ägedad asjad, nagu piknik hotellitoa põrandal on asjad, mis lastele meelde jäävad. Mari siiani pakub, et aga sööme täna ka maas?
Magamine oli planeeritud nii, et lapsed lahtikäival diivanil ja meie voodis. Reaalsus – mina ja lapsed lahtikäival diivanil ja Kardo üksinda suures voodis laiutamas. Tüüpiline!
Spas käik ei ole midagi ilma hoolitsusteta, ma võtsin seekord kaks. Esiteks Wellness jalahoolduse, kus mu jalad beebipehmeks tehtu ja küüned ära lakiti. Teiseks rasedatele mõeldud massaaži. Kuigi ma jäin mõlemaga rahule, siis ma ütlen kohe ära, et see teine hoolitsus oleks pidanud olema “rasedatele mõeldud paitamine”. Mul oli mega lõõgastav ja mõnus, aga massaaž see küll ei olnud, seega tegi Kardo mulle pärast toas “pealekaks” normaalse ja tugeva massaaži ? Samas on arusaadav, et ega rasedaid ei juletagi igalt poolt näppida, ala jalatallad jne, aga just JALAD mul nagu pakud all ongi ja ma sureks, kui Kardo mind igapäevaselt ei mudiks.
Teisel õhtul Tartus kutsuti meid Henry poolt külla, me siis läksime. Henry tegi head grilli, laud oli söögi all lookas, lapsed mängisid (ja kaklesid ja nutsid) ja meie saime juttu puhuda. Tõesti tore perekond, ei ole midagi muud kosta. Mõnusalt humoorikad, vabameelsed ja tsillid, hea meelega hängime nendega veelgi! Krabasin Henry kaamera kah korraks ära, et saaks lapsi jäädvustada, mängisid teised nii toredalt.
Külas käigu väga suur boonus oli ka see, et lapsed väsitasid ennast nii ära, et hotelli jõudes oli lootus, et äkki jäävad mõnglid magama ja me saame kahekesti filmigi vaadata. Kuna neil päris kohe und ei tulnud, siis lootsin ma, et teen kiirelt ühe mõnusa mullivanni. Toas oli isegi roosilõhnaline vannisool olemas.
Mina loomas illusioone lõõgastavast vannist.
Kirp on juba vannis sees
Mis siis ikka, oleme siis koos kui peab…
Kolm on seltskond ?
Õnneks andis vann väsinud lastele “viimase lihvi” ja nad jäidki oma diivanile magama, nii et meie saime Kardoga veel kahekesti filmi vaadata ja juttu puhuda. Sosinal, aga ikkagi kahekesti veedetud aeg, kahe lapse vanemad ei pirtsuta 😀 Tuleb võtta, kust antakse ja üldiselt ma jään ise kodus lastega koos magama, mistõttu koos tsillimise aega viimasel ajal vähevõitu on.
Hommikusöögid V Spas on tõesti head. Mari sõi nutellaga pannkooke, Lende endale omaselt kõike, mis talle ette kühveldati ja mind istutas iga hommik just puder. Seal on NII hea puder, ausalt!
Igas restoranis/söögikohas peaks olema aiaga eraldatud mängutuba, ausalt kah! Nii mugav lapsed sinna panna, kui nad enam süüa ei taha, aga ise tahaks veel kohvi nautida. Ei pea muretsema, et kuhu ta nüüd uitab või eksleb, saad rahus ära süüa ja edasi vaadata.
Ühesõnaga meie väike Tartu puhkus oli väga mõnus ja ma soovitan kindlasti V Spad lastega puhkuseks. Seda enam, et saad isegi kiire kahekesti aja “võita” kui lapsed sinna mängutuppa viid, tõesõna. Muidugi tahaks ka kahekesti Kardoga spad nautida, aga seda ei pea me kaua ootama, sest juba oktoobri alguses lähmegi kuskile spaasse üheks ööks kahekesti “babymoonima” nagu öeldakse. Ma ei jõua ühest küljest ära oodata, aga teisest küljest on kahju, et lapsed kaasa tulla ei saa, sest neile nii meeldis. Mari räägib siiani, et lähme nüüd uuesti hotelli ja spasse. Aga no ma kujutan ette, et see lastevaba minipuhkus saab veel eriti lõõgastav olema. Seda enam, et siis on mul vaid kuu aega selleni, kuni meil on kolm last, kellest puhata ?
Kuidas teile meeldib trippida? Lastega? Lasteta? Millal viimati mehega kahekesti midagi ägedat tegite?
34 kommentaari
Mulle tundub et vist polegi äkki see haigus kûlmetus vaid üle Eestiline viirus jälle ise oli ka siin nädal aega haige tãna kuulsin et sõbrants ja siis ka ämm teisel pool eesti otsi haiged .
Mis puder oli ja moos oli? mul tuli isu selle ja moosi järgi:D
kaerahelbe, aga moos oli…ma ei tea! nii hea igatahes 😀
Teema väline küsimus. Aga kas “Malluka sügis” muutub veidi sisutihedamaks? Esimesed kaks saadet on olnud küll väga sisutühjad. Suvi oli kuidagi huvitavam.
Kuna saade on mu elust, siis ma ei oska sulle ennustada, kui sisukas mu elu olema peab, et prõual huvitav jälgida oleks 😀 Mingisust tralli ja möllu vast oodata ei maksa, ma ei suuda liigutadagi 😀
Suvel oli ka ju sinu elust, aga mitte selle nurga all, et mina siin diivanil kohvi joomas ning mina siin laua taga söömas vms. Ja kuna see, mis saates on, on ka eelnevalt juba blogist läbi käinud, siis tundub kohe kuidagi eriti sisutühi see värk.
Ma ise olen kuu maas rasedusega võrreldes sinuga, siis saan väga hästi aru, et mingit tralli ja möllu ei tule. Samas saade kordab seda, mis on blogis ja mis on livedes olnud.
Noh, siis see hea vihje, et edaspidi siis blogisse enam ei kirjuta, kuidas ma diivanil kohvi joon 😀
Nagu arvata võiski, siis võtad seda kui rünnakut. Selle asemel, et võtta tagasidet arvesse ning mõelda läbi, kuidas asja paremaks muuta nii, et saatel point oleks.
See ikkagi sinu üks sissetuleku allikas ning sinu enda huvides on ju, et vaatajaid oleks rohkem. Mitte, et saate lõpuks on üksikud vaatajad alles ning just sellised, kes blogi ei jälgi üldse. Kahjuks on saade blogi kordus ning kui saatest eemaldada blogis olnud teemad, siis jääbki alles see, et jõid diivanil kohvi.
Ei ole siin mingit rünnakut, ära mõtle mu lausetele tooni taha, mida seal pole. Olen su kriitika arvesse võtnud ja mida sa veel minust tahad :)? Muuseas, olen saanud ka vastupidiseid kirju, et osadele just meeldib, et on rohkem nn päris elu ja igapäeva, niiet igale oma. Vaatamine õnneks kohustuslik ei ole.
Minu ema seda blogi ei loe, ei plaani ka lugema hakata ja täiega fännab seda saadet. Lausa ootab järgmist osa ja räägib kui mõnus see Malluka pere on.
Elagem iseenda elu põnevamaks, siis ei pea teiste peale lootma jääma!
See VSpa on mul siin Tartus nagu taevaõnnistus. Ma armastan seda kohta!! 🙂
Kas Martale tuleb teine nimi ka? Marta on väga lahe nimi:)
Jah, Marta Kene
Sorriiii juba ette, aga kas see ei kõla nagu Martakene? Ma saan aru küll, er Mart ja Kene, aga kirjapilt ja ka minu esimene móte oli hellitavalt Martakene 😀 nunnu samas
Aga see ju niimoodi mõeldud ongi, et ei pea sorritama 😀
Teemaväline küsimus: Kas sul on plaan Teesi juurde oma kolmandat rasedust pildistama minna? Kui tihti võtad perepildistamist ette?
Ei, esiteks sest Teesi teeb titapilte, mitte raseduspilte 😀 Titast saan ise pildid tehtud, selles olen ma juba kindel ja perepildistamine meil kohe tuleb ka 😀
Oeh, ajasin ise Teesi ja Teevi sassi 😀
Oih, tahtsin veel öelda, et juuksuri juures, musta keebiga pilt on vist kõige ilusam pilt Marist, mida ma siin Sinu blogis näinud olen. Ta on muidu ka ilus laps, aga see pilt on kuidagi eriti kena.
Kahekesiolemise aeg on tähtis! Aga järgmisel korral koos lastega Tartus käige natuke Kvartalist väljas ka, mänguasjamuuseum on jalutuskäigu kaugusel ja selle mängutuba on imeline, täpselt Mari- ja Lende- vanuste jaoks paras. Ahhaa keskus jääb teisele poole veel lähemale, ka seal oleks nii Maril kui Lendel uudistamist, paljudele täiskasvanutele meeldib ka, olen kuulnud.
Jaa absoluutselt on Tartus palju teha, lihtsalt esimene päev avastasid nad selle mängutoa ja mul oli juuksur ja hoolitused ja teine päev olime külas ja kolmas päev tulime koju 😀
Oeh. Meid ootab 2.oktoober kolimine Inglismaale lapsega ning 19.oktoober juba pulmad ???
Honeymoon tuleb vist koos lapsega(juhuuuuuuuu?) niiet jah… Polegi aega kallimaga midagi kahekesi teha ?
Sa mingit blogi ka pidama hakkad selle kohta? Hea meelega loeks! 🙂
Koos lastega käisime viimati Saaremaal. Käik oli pigem maratonijooks 🙂 Ruttu lähme sinna, vaatame kähku selle ära, kas me sinna veel jõuame??? Ruttu käime sugulastel külas ära, sest praamile vaja jõuda. Järgmine kord oleme targemad ning võtame kaks päeva selliseks käiguks. Aga äge oli ikkagi.
Noorem laps saab varsti kaks ning loodan, et ta lepib peagi vanaemaga nii palju, et saan mõnikord nädalavahetuseks ta maale viia. Ma ei mäleta millal ma viimati sain mehega koos aega veeta… Tihti tunnen, et ma isegi ei jõua temaga rääkida, sest kui ta koju tuleb, siis on tal nii palju tegemist ja ringi sebimist Eestis, et me ei jõua isegi maha istuda ja rääkida. Tunnen puudust lihtsalt rääkimisest, arutlemisest, koosmõtlemisest. Imelik eks? Aga nii on…
Tahaks ainult ühte nädalavahetust, kus me oleksime kahekesi. Vaataksime kasvõi kodus filmi või käiksime kinos. Läheks sõpradele külla ilma, et peaks lapsi karjatama. Läheks poodi nii, et ei pea lapsi kaasa vedama. Teeks midag head süüa ja sööks ilma, et oleks vaja kellegil suud pühkida, paberit anda, vett pakkuda… Võiks hommikul magada nii kaua, kui und jaguks – ma pole saanud pea 3 aastat seda teha 🙁 No ja olgem ausad intiimelu on pea olematu…
jeesus, sellist juttu lugedes no ei tahagi lapsi saada 😀
No selline asi on üsna tavaline nähtus kahjuks. Lastega läheb elu nii kiiresti ja kui taotluslikult aega ei võta kahekesti (või polegi võimalik nt) siis ununebki ära, et oled miskit muud ka, kui emme, kes nina pühib 😀
Tartus on jah paljudes kohvikutes mängunurk ja olen selle üle õnnelik. Me käisime Tallinnas jooksul ja proovisime siis lastega sööma minna ja oh õudust. Laupäeva pealelõunal ei leidnud me vabaduse väljaku lähedal mitte ühtegi söögikohta kust pisemale suppi saaks ja teised korraliku prae. See oli nagu wtf… üllatus millega me polnud arvestanud…. Lõpuks saime söödud mingis kohas tunneli sees kus oli mingi mängunurk kust põnnid koguaeg minema panid. Aga Tartus ongi kõik käe ja jala ulatuses. Hea elada lastega. Sinna spaase läheme ka oma lapsega ilmselt neljapäeval.
Tallinnas jah otsi selliseid kohti tikutulega taga :D!
Käisime nädalavahetusel mehega vspaas kahekesi, laps jäi koju. Paar tundi oli kõik tore aga siis hakkas igalpool mõte lapsele minema, et seal on toew mängutuba, kus tal oleks tore mängida, ujumas ilma lapseta oli kuidagi väga igav(olime väga vähest aega basseinides), hommikusöögil mõtlesime kui äge oleks lapsel seal (ta sööb ka kõike ja palju :D). Nii, et järgmine kord ikka võtame lapse kaasa, kahekesi kuidagi pole enam ikka üldse õiget tunnet.
Jaaaa, ära räägi, ma tean juba ette, et mul hakkab sama moodi olema ja isegi mõte sellest teeb mind ette emotsionaalseks, aga samas mõostusega saan ma ju aru, et me juba käisime nendega ja teeme kõiki asju alati nendega koos ja mõtleme alati eelkõige sellele, mis nemad teha tahavad ja mis neile lõbus oleks. Aga vahepeal on ju nii hea abikaasaga ka kahekesti olla ja mitte laste järgi vaadata ja joosta. Seda enam, et ma tean, et nad on ju koduses ja turvalises keskkonnas ja ainult üheks ööks 🙂
Mind piinavad ka kõrvetised. Algul aitas rennie super hästi, aga ühel hetkel enam ei mõjunud. Ei saanud enam öösiti magada, sest nii rõve oli olla. Kurtsin oma perearstile seda ja ta soovitas võtta omeprazoli. Sest sellel pikem toime kui renniel. Niiet äkki peaksid ka seda proovima ☺️ Soovitan lihtsalt igaks juhuks, et äkki jääb rennie sulle ka nõrgaks ikkagi ja see teine aitaks paremini.
Mul aitab renni koheselt, nii et pole vast veel välja vahetada vaja 🙂
naine, kuidas sul nii ilus sile nahk kōhul?no lausa kadedaks ajab?
Noh, laps tõmbab selle vist pingule 😀 Või kui kortsus üks kõhunahk ikka olla saaks 😀