Lugesin siin teie kommentaare ja jõudsin lõpuks järeldusele, et ma siiski ei soovi esilekutsumist. Mis siis, et enamik kommenteerijaid rõhutasid, et neil avati veed ja kõik läks kiiresti ja hästi, siis hakkasin ma mõtlema, et põhjus, miks ma siiani kartnud pole on see teadmine, et mu keha teab, mida teha. Eelmised korrad on ju näidanud, et teab. Ma rasestun umbes sõrmenipsu peale, rasedused on valdavalt kerged ja komplikatsioonideta ja mõlemad sünnitused on kestnud vaid paar tundi. ISEGI esimene, kus ma ei saanud ise mitte midagi aru ja olin pigem paanikas, siis KEHA ikka teadis, mida teha ja tegi selle ära. Ja Lende sünni ajaks olin ka mina aru saanud, kuidas hingata, kuidas rahulikuks jääda, seega see kogemus oli VEEL lihtsam.
Miks ma siis seekord ei peaks oma keha uskuma? Jah, suurt last pole vast meeldiv sünnitada, aga ega ta väiksemaks ei lähe selle esilekutsumisega ja kuna kahe kontrolli vahel on juba viie päevaga areng toimunud ja kõik märgid viitavad sellele, et küllap ta lähiajal ise ka tulema hakkaks, siis ma jõudsin järeldusele, et tõesti, miks torkida?
Minus oleks väga isekas seda teha, sest MINA tahan juba beebit kätte saada. Mis see minu asi on, millal inimene sündida tahab?
Ma muuseas ei arva ka, et selle vete avamisega midagi halba juhtuks. Ma siiralt usun, et kui need veed lahti tehtaks, siis Marta üsna kiirelt ka siia ilma tuleks, aga samas on mul ka vankumatu usk, et ta NAGUNII lähipäevil tuleb ja ma ei saa inimest niimoodi takka utsitada, sest mina tahan ja selle pärast, et ta natsa suurem on. Ise halan siin, et mida te kutsute mind SUUREKS, aga vaene Marta, too pole sündinudki, kui juba body shame’itakse, et kle sa liiga suur ja kasi välja oma urust. Las ta siis olla, vaene inimene, ta ju tuleb nagunii varsti!
Rääkisin ka ämmakaga, kes minuga nõustus, et kiiret pole ja kui ma ei taha, ei pea ma midagi tegema, sest meditsiiniliselt on kõik siiski korras ja midagi nii kiireloomulist ei ole, et peaks kohe homme veed lahti kraapima. Niiet… kuigi ma pidin homme minema Martat välja ajama, siis… ma ei lähe!
Ja mul on tunne, et mul langes kivi südamelt. Ma nii kartsin kuidagi, kartsin seda ootamatust ja et nüüd juhtub midagi, mida ma ei tea, mida ma pole kogenud. Aga see mõte, et las ta siis olla, las ta tuleb kui tema tahab. Nädalake on ikka võimalik talle aega anda. Lausa vabalt. Ja kui selle ajaga ei tule, siis saab edasi vaadata, aga arst usub, et ta tuleks selle ajaga ise ka. Ja mina ka usun seda.
Niiet tavai Marta, võta vabalt, mina sind veel välja ei peleta. Aga ai kurat, kui sa nüüd tüssu teed ja pärast kuuekilone oled ? Kui ma muidu ütlen, et mul on ainult hea meel igasuguse omaduse üle, mis mu lastel Kardoga sarnane on, siis arvestades Kardo sündis 61 sentimeetriselt…Seda ma ei soovi, ei aitäh!
Ehk siis sry, ei saa homme Martat näha. Aga ehk lähiajal ikka saate, ma garanteerin. Ma lihtsalt tunnen, et nii on õigem kuidagi.
68 kommentaari
Tere Mallu vaatasin te pere saadet täna ja mul oli sind kohe päris hale vaadata …? olen sulle kohe toeks ja hoian pöialt et Martake hakkaks juba sãttima … aga Kardo ajas ka täiega naerma kui pidi õues Lote nunne korjama ???
Minul polnud isegi tähtaegagi veel käes (38 nädala kontroll oli) kui ämmaemand juba mulle saatekirja kirjutas.. Nädal hiljem, 39ndal nädalal laps sündis ise? Ju hakkas kartma?
Minu mõlemad lapsed on tähtajast üle olnud ja sündinud täpselt viimasel piiril.Esimene sündis esilekutsumise päeval ise. Pidin minema arstile et saatekiri saada aga olin juba öö otsa valudes ja haiglas.
Teine laps sündis päev enne esilekutsumise kuupäeva. Küll nad teavad kui on õige aeg tulla.
Aga hästi palju on mind aidanud enne sünnitust täiega pikalt dussi all olla. Lasen kõhule ja seljale jne veel lihtaalt joosta. Umbes 20min. Ja minu senised sünnitusvalud on olnud pikad. Nagu ka raseduse aeg 🙂
Minu esimene tuli 11 aastat tagasi ise, 5590 grammise ja 58 cm pikkusena. Keegi ei hoiatanud ette, et laps on suur 😀
Kannatlikku meelt sulle. Pikkuses võib ka kasu peituda.Minu viimane pliks oli sündides 57 cm pikk ja sõna otseses mõttes voolas minust välja. Kaal oli 4, 5 kilo. Ämmakas ei lubanud pressida mul veel, et hingame selle valu üle ja siis veel tõuseme korra püsti, sest avatus polnud tema arvates veel piisav. Hoidsin ja hoidsin tagasi mitu pressi juba ja siis ütlesin lõpuks , et mina enam ei jaksa hoida. Lasin ennast lõdvaks ja mehe sõnade kohaselt tütreke voolas minust välja. Hea, et üks õde oli mu jalgade ligidal ….püüdis kinni vähemalt.
Mallukas…olete nii vahva pere. Lugesin ükspäev su ühte postitust Sinu ja Kardo suhte teemal. Lugesin läbi nutu oma mehele ka ja…… nagu meie endi kohta loeks. Olen ka imestanud ja mõelnud vahel, et ju meil siis pole õige suhe ( kui ei tülitse ega vaidle). Jõudu ja jaksu teile sinna Tallinna. Meil peres ka 3 pliksi ja poja ka lisaks. Saate nii kenasti hakkama. Aaaaaa…nii tore on vaadata, sinu kannatlikkust ja rahulikkust lastega tegelemisel. Oled väga hea ema.
Tubli oled, et ennast ja last usaldad. Soovin, et teil läheks kõik hästi ja loomulikult 🙂
Niiiiii head uudised!!! ? Minu sügav kummardus.
Minu esimene laps kaalus sündides 4120g,siis minu ämmaemand riidles,et sõin ta suureks viinamarjade ja mille kõigega veel. Teise lapsega sain veel nädal enne sünnitust kiita,et olen ennast ohjata suutnud sedapuhku ja eeldatav sünnikaal oli 3600g. Laps sündis ära ning oli 4980. See võis olla hea,et ma ei läinud sünnitama teades,et laps nii suur on, sest pinget polnud. Valude(pigem pakitsus tunde) algusest lapse sünnini läks alla kahe tunni,see oli nii rahulik tulemine,ma ei oskagi seda hästi kirjeldada,ma ei teadnud haiglasse minnes,et laps nüüd kohe sünnib,arvasin,et lähen lasen kontrollida kuidas tundub,et teada kuidas oli päeva planeerida. Pärast haiglasse jõudmist läks aega 30 min.
Kui mul sünnitegevus peatus ja arst ütles, et võiks veed avada, mõtlesin, et miks ma siia haiglasse üldse ronisin ja oleks tahtnud kodus olla ja lapsele anda võimalus ise tulla. Peale sünnitust olin aga üliõnnelik, et nõustusin vete avamisegs, kuna lapsel oli nabanöör ümber kaela ja kui ta oleks suuremaks kasvanud, oleks võinud sellest probleeme tekkida. See oli aga minu kogemus ja sinu asemel teeksin sama, mis sa otsustasid.
Mulle jääb mõistetamatuks see paksuse teema. Mis see kellegi asi on. Inimestel oleks nagu endal midagi viga, et see ainuke teema on mille kallal aasida, saaks ikka ära panna muidu pole päev kirjas. Minu arust oled sa küll ilus rase, peenikesed käed, jalad ja ilus kõht – kõik nii nagu ta olema peab. Sünnitavad ka veel suuremad ja raskemad naised, ega nad sellepärast veel halvemad emad pole või kehvemini hakkama saa. Need, kes nii kangesti teiste paksust tahavad kommenteerida on ebanormaalsed, neil peavad omal mingid kompleksid olema, muidu ei jääks nii kõvasti ette.
Tubli!?
Ja kaalu koha pealt- mõnikord pole laps üldse nii suur nagu ennustatakse! Jõudu!
Las sünnib kuna ise tahab. Äkki tulebki homme.?
TUBLI
Mina arvan, et see hea mõte. Ka mina tahtsin, et asi ikka ise pihta hakkaks ja võimalikult loomulik oleks. Sest ega naise keha loll pole, kui ta juba selle 9 kuud on vastu pidanud, teab ta ka kuidas hakkama saada väljutamisega. Aga kuna arst kontrollis mu emakakaela ja käe võttes veed nirisesid siis kutsuti järgmine hommik sünnitus esile. Tilguti küljes olles on ikka mega keeruline see tuhude üle hingamine. Aga hakkama ma sain ja poja tuli isadepäeval ilmale.
Sulle palju edu ja jõudu! Hoian pöodlaid, et Marta ikka ise tulema hakkab. 🙂
Mul tehti veed lahti ja need olid täitsa rohelised ja siis läks arstidel ikka väga kiireks.
Jah, sest meconium ekh beebi esimene kaka on liiga ruttu tulnud ja beebi on veel emakas.
See kaka vesi voib usna ohtlik olla kui beebi seda sundides kopsudesse hingab.
Selleparast arstid jooksidki.
Nägin unes, et läksid langevarjuhüpet tegema (mis tekitas su lugejates ja minus pahameelt) ja siis kutsusid omale raske käega massööri koju, kes su ihu nöpeldaks, et Marta välja tuleks. Haha. Aga une lõpuks oligi beebi kenasti käes 😀
Väga õige otsus!
Laps valib ise omale sünnipäeva !!!
Mul teise lapsega vist pandi vale tähtaeg, oleks pidanud kõige esimest ultrahel (8 nädal) tulemust usaldama. Päevade järgi oli 10.nes ja esimese ultrahelil 21.ne ja lõpuks jäi keskmine 13.nädala UH järgi tähtajaks 15.nes. Ju lugesin päevade järgi valesti ise. Läks 2 nädalt üle ja esilekutsuti, arst ei julgendu rohkem oodata, kuigi laps oli väike kaalult. Geeli pandi 2 korda ja õhtul oli laps sündinud, lõpp läks ruttu ja polnud mingeid kõrval kaebuseid. Laps ei olinud üleaja kantud , täitsa korras ja suht väike. Mille järgi pandi tähtaeg ?
Kui tsükli järgi ei saa tähtaega määrata nagu Mallukal, siis sellisel juhul arvestatakse kuklavoldi UH järgi.
Täpselt ei tea miks, aga tekkis hirmus soov hoiatada niimoodi fotol iskukoodi avaldamise eest (kui sellega tegu). Võimalik, et liiga palju usa filme vaadatud, aga nh, igaks juhuks…kunagi ei tea, kust jälle mõni pahalane välja kargab.
mul max pohui 😀
Andmekaitse inspektsioon kinnitab, et isikukood ei ole tundlik info
Isikukood on pm lihtsalt isiku järjekorranumber Eestis. Kui inimene teeb oma ettevõtte on tema ik nkn netis kõigile nähtaval. Mida ei soovitata on ik jagamine avalikult koos muude andmetega, näiteks pildistades oma idkaarti või juhiluba.
??? väga õige otsus! Kui ma instas seda saatekirja pilti nägin, mõtlesin ka, et no milleks (kommenteerima ei hakanud, sest see pole minu asi, eksole ?). Aga mul on hea meel, et mõistad ja usaldad oma keha ? ning Martakest ? kõik läheb hästi!
61cm??? Wooow, pole kuulnudki varem nii suurtest beebidest, mõni on kolme kuuselt nii pikk? . Aga tubli, et otsustasid oodata, kiiret tõesti pole, mis sest, et tahaks.
Tubli! Hea, et sellele järeldusele jõudsid! Tuleb tõesti enda keha usaldada.
Ma ei põeks kaalu pärast. Lihtne öelda, eks? 4kg last peetakse vist ka suureks, aga tuli minust väga leebelt välja.
Kõik läheb kõige paremini!!
Yessssss! Õige jutt! Tüdruk veidi uje, aga kutsu teda poolunes. Siis tuleb.
Kui võimalus on ja kõik on korras siis miks ka mitte 🙂 mq kardsin ka natuke seda et tuleb esilekutsumisele minna ja siis arstid torgivad jne aga laps otsustas ise ennem välja tulla 😀
Ega nende suurte laste sünnitamisel ka viga miskit pole. Mu lastest kõik peale ühe suured olnud, 1 neist üle 5kg ja 58cm. Üks lihtsamaid ja kergemaid sünnitusi oli. Sama võrdne kui 3,5kg last sünnitades ? Hirmu ei ole vaja selle ees ka tunda. ?
Õige, tulebki end kuulata. 2 ndl pidi olema norm, et võib üle minna ja siis alles karmimad võtted. Mulle ka kuidagi see vägisi meditsiiniline torkimine ei meeldi, laps tuleb ikka ise ja siis kui küps. Ja ega 9 kuud enam ootama ju pea, see ju paari päeva küsimus.
Ainult head soovid!
Kunagi üks selgeltnägija ütles mulle, et kui vähegi võimalik on alati väga hea kui inimene sünnib siia ilma just siis kui loodus otsustab. Endal oli kahjuks teine laps esile kutsumisega. Kolmas tuli ise (ka üle aja nagu nad kõik) 5-kilosena, aga kergeim sünnitus mulle.
Seda küll ei maksa karta, et suurema lapse sünnitamine raskem või valulikum on. Mul oli kahe lapse sünnikaalu vahe peaaegu kilo ja väiksema lapse sünnitus oli raskem (kiirem, aga valusam). Lapse peaümbermõõtu see kaal ikka ju eriti ei mõjuta 🙂
Ma kuulen (olgu, loen) praegu esimest korda, et vete avamine arsti poolt, on esile kutsumine. Minult küsiti, kas teeme? Ma vastasin, et olgu, kui pole ära tulnud. Ja tõesti läks kiiresti. 19:00 haiglas, 20:48 beebi rinnal. Ja jälle olen targem. Aga igaüks peakski tegema seda, mida ta tunneb, et on tema jaoks parem! 🙂 Ma usun, et teed õigesti, et iseend kuulad. Kõike head ja jaksu!
Super! Väga tubli oled! Mina oleksin ka nii väga soovinud loomulikku sünnitust aga kus sa sellega.. liiga palju tahetud. Esimene laps ja see esilekutsumine hirmutas ikka küll natsa kuigi see teadmatus oli nagunii suur, et mis saama hakkab. Midagi hullu selles iseenesest pole, pole see vete lahtitegemine ei valus ega miskit aga kuna minul sünnitegevust oli siiski paar tundi peale seda 0 siis pandi külge mulle “tilk” ja terve sünnituse ma siis “rippusin” selle kotikese küljes, olin pmt voodisse aheldatud, sest ringi liikuda oleks mega ebameeldiv olnud. Vot see oli nõme ja sellepärast ei taha ma enam ühtegi esilekutsumist läbi teha kui see pole just vajalik, sest lõppkokkuvõttes teed sa ikkagi seda mida arstid käsivad ja mis Sinu lapsele kõige parem on! 🙂 A esilekutsumine minul sellepärast, et laps oli suur (sündides 4452g) ja vaakumsünnitasin ta 40+3 rasedusnädalal dr. Ridnõi abiga! Ei tea mis teema inimestel temaga on megasuper arst mu meelest! 🙂
Armas Mallukene!
Õige otsus! Ei hakka siin rääkima kuidas minul oli, aga kõik kolm last siiski siia ilma tulnud ilma komplimatsioonideta, nii kandmise kui sünnitamise mõttes.
Marta tahabki erineda, mitte olla nii nagu Mari ja Lende, kes enne tähtaega maailma avastama tulid. Meie pere kolm piigat on ka igaüks omamoodi, aga ütemoodi armsad kõik.
Kuna sa oled suur vannitaja (nu piltide ja postituste alusel), siis minule omal ajal arst ütles, et vannis mõnulemine pärsib sünnitustegevust. Miks muidu valudega soovitatakse dušši alla minna ? Seega, kui vähegi suudad, ära nüüd vannipartidega liiga palju hulla, siis on Marta ka varsti teie juures. Kes seda muidugi teab, kas põhjus siis selles või ikkagi selle, et sa ju peaaegu sünnitad (limakork eraldub ja avatust 3+cm).
Pea vastu ja ole ikka tubli????
Oma sisetunnet tuleb uskuda. Teisel sünnitusel taheti mind koju ootama saat kuni veed tulevad, et avatus 4cm, pole mõtet haiglasse jääda. Ma ütlesin väga veenvalt, et ma olen 101% kindel, et siis sünnib laps kodus või autos. No ja olin ikka haiglas, magasin 3tundi, siis ärkasin arvasime, et vaataks mis kaak korraldab. Ja 15minutit hiljem ta sündis, suuremaid valusid oli täpselt 2korda.
Ma poleks haiglasse jõudnud mitte kuidagi.
Ämmakas oli ikka üpris ehmunud ja arvas ka, et peab sisetunnet uskuma 😉
Ma enne ei öelnud midagi, aga nüüd kiidan takka, et hea otsus, jai!
Kui küsida tohib siis mis Kardo sünnikaal oli? Ma lihtsalt vaatan oma 2 kuust poisijurakat kes on praegu sama pikk ? et wow.
Kardo emme ei mäleta, aga mingi üle viie
2-kuune laps on sama pikk kui Kardo? Oh jumal kui raske sul võib temaga olla! 😮
Mina sünnitasin augustis 40+6 suure lapse- peaaegu 4,3 kg. Kolmas laps aga ainuke, kes üle tähtaja läinud. Sünnitus oli kiire ja korralik. Esimestest valudest alla 2 tunni. Ei läinud ma katki ega midagi.
Mina kolmanda lapsega olin vana vinguviiul. Nõudsin esilekutsumist, aga ei antud mulle seda. Käisin 41+2 uuesti halamas ja vaadati, et ikka veel 2cm avatust. Paluti hommikul uuesti avatust kontrollima minna. 41+3 siis marssisin sinna ja ütlesin et mina siit enne ei lahku kui geeli saan. Arst vaatas mind ja ütles, ei mingit geeli… mina WHAAAT!!! Siis teavitati et mis me siin ikka geelitame kui sul 9cm avatust ja hakkad sünnitama. Mina uuesti WHAAAT!!! Suure nuiamise peale sain ise koju asjade järgi minna ja kui 2 tunni pärast tagasi jõudsin olid arst ja ämmakas juba paanikas. Mul häda mitte miskit. KTG ei näitanud mingit sünnitegevust omati oli peaaegu täisavatus. Tund möödas ja palusin veed päästa. Nu siis tulid ka pressid ja mu 4970g oligi peatselt ilmale toodud. (ps. 3 poja emana ei tea ma siiamaani mis on sünnitusvalud, emakakaela avanemisprotsess oli mulle valutu).
Mina võtsin esilekutsumist kui seiklust. Seiklus ta tuli 😀
Tegelikult sa ei pea laskma vett avada vaid võid ka lihtsalt pulberkujul misoprostooli küsida. Kui arst vastunäidustusi ei näe, siis on see väga sobiv ja mittehirmus asi.
Minu seiklus läks nii kiireks, et kella 20.20st hakkasin valu ülejingama ja ei usutud, et ma sünnitama hakkan, sest ma suht kõrge valulävega. Oleksin ühispalatisse sünnitanud kui NAst sòbrannaga Messengeris rääkinud poleks ning palatukaaslased läinud lärmi lööma 😀
21.44 oli beebi käes. 10min pärast sünnitustuppla saamist.
Aga MIKS ma peaks, kui pole vaja :)? Kräkki suitsetada oleks ka vast seiklus, aga ikka ei taha ?
issand, ma sain pulbrit esilekutsumiseks ja kohutav esimene sünnitus oli! valude vahed olid olematud ja pidin last alla pressima. avatus tuli kiiresti, aga pressisin kuskil 3-4 tundi. kolm kuud on möödas ja siiani mõtlen, et oleks pidanud lihtsalt ootama, olgugi, et 3 cm avatus oli juba pea 3 kuud ja 41+5 kutsuti esile. tahtsin veel lapsi, aga nüüd ei teagi, kardan seda esilekutsumist nagu tuld nüüd 🙁
Õige otsus. Sünnitasin 1 kuu tagasi kaksikud esilekutsumisega. Mõlemad olid üle 3 kilo, seega kokku üle 6 kg beebisid pressisin endast välja 🙂 Mulle oli see kolmas sünnitus, eelnevad läksid üle aja, kuid õnneks kahel eelmisel korral hakkas sünnitus ikka ise pihta 41. nädalal. Seekord kaksikutega ei lastud üle kanda ja sekkuti. Valud olid hoopis teistsugused ja praktiliselt ilma vahedeta. 3,5h intensiivset sünnitust, kus tuhude vahel oli vaid 30sek. Ma ei jõudnud ennast kogudagi, kui juba uus tuhu peale tuli. Aga üle hingates (häälega) sai hakkama, ilma valuvaigistiteta. Minu kehale esilekutsumine ei sobinud, aga mul polnud eriti valikut
Mul on lihtsalt üks selline võhiklik küsimus, kuna ise pole kunagi rase olnud ja ei tea- miks vahel lapsed siis välja ei taha tulla? Kas nad ise nn otsustavad, et ei mitte veel või on see ema keha kes pole veel valmis või kuidas see asi välja näeb? Kui kaua rasedust tohib üle kanda? Mis siis saab, kui laps on nt kuu aega kauem emaüsas?
Tänks kes vastavad normaalselt. 🙂
Lastakse üle tähtaja olla 2 nädalat, kui kõik analüüsid ja uuringud korras on. Kuu aega kauem ei lase keegi sees olla, sest laps areneb nii välja, et hakkab juba oma vette kakama jne, see on ohtlik. Aga eks sünnitus olenebki organismist, mõnikord keha streigib emal vms. Ja olgem ausad, vanal ajal ei jäändki paljud naised ellu sünnitusel, sest igaühe keha pole selles nii… Hea i guess. Tänapäeval saavad kõik arstide abiga hakkama, jumal tänatud ?
Üldiselt tuleb lapse poolt see, miks ta ei taha veel välja tulla, tahab natuke veel küpseda. Kindlasti muidugi màngib rolli ema heaolu, haigused, ravimid jne. Üle kahe nädala üle kanda ei lase, kuna laps võtab lõpus eriti kiiresti kaalus juurde, seega võib esineda sünnitusel rohkem rebendeid, lisaks läheb platsenta “vanaks”, see tähendab, et verevarustus pole enam lapsel nii hea ning lapse elutähtsad organid voivad jääda hapnikuvaegusesse ning lapsel pole seal enam hea olla. Lootevette kakamine tähendab, et tal juba on seal paha olla ja peab kiiremas korras sündima ?
Minu ema sünnitas mu täpselt kuu aega hiljem.Pidin sündima 22.06 ja võta näpust tulin täpselt kuu aega hiljem.Ja mitte midagi ei juhtunud minuga ega emaga.
Tegelt ju see suurus ei mängi siin väga mingit rolli. Olen ka kuulnud kuidas pressitakse peaaegu 5 kilone välja ja jäädakse altpoolt peaaegu, et terveks ja siis 3 kilosega sellised rebendid, et jeesus. Ise pressisin ka 4,3kg välja ja mul oli ainult üks meeega tilluke õmblus ja kõik mega korras. Arvan ka, et oota veel rahumeeli teda. Alati lapsele parem kui ta loomulikul teel ise hakkab tulema mitte, et keegi torgib tagant 😀
Just! Minul sündis tüdruk 2,7 kilosena ja mul olid megad rebendid, pluss lahkliha lõige… Aga samas mõni surub 4 kilose nagu muuseas ainult paari ilupistega välja.
Minu sisetunne ütleb siiski, et just homme on see päev, kui Martake ise tahab välja tulla 😉 Nii et ole valmis ja valutut sünnitust!
Kuna 8.11.18 ja 11.11.18 käiku ei läinud, siis minu sisetunne panustab 18.11.18. Numbrifriik?.
Mina ka ei laseks nii vara esile kutsuda, kui beebi ennast hästi tunneb. Kahjuks polnud mul eriti valikut, 42 nädalat tiksus täis ja kuigi oli sama seis, et emakakael pehme, lühenenud, avatus 2cm, siis arstid rohkem oodata ei tahtnud. Tehti veed lahti. See sünnitus lõppes erakorralise keisriga, opilaual veel ämmakas ütles et no siit tuleb küll pea viiekilone purakas. Välja võeti 3,7kg kaaluv beebi?.
Tead mu kolmas laps kaalus sündides 4,450 ja sünnitus oli kolmest kõige kiirem ja lihtsam (kui nii saab sünnituse kohta õelda =D ). Pole mul olnud ühtegi õmblust, ega ühtegi nn abivahendit. Rahu ja saad kõigega hakkama =)
Esimene laps 41+1, 3760g ning 52cm. Teine laps 40+4 3674g ning 51cm. Kolmas laps 40+6 ning 4390g ja 56cm. ? Ja no sain ka hakkama ? Ma muidugi ette ei teadnud, et viimane tunduvalt suurem tuleb, aga parem vist oligi. Sest siis ei pidanud selle peale mõtlema, et laps nii suur ja kuidas ma ta küll ära sünnitada suudan või mis iganes. ? Tuli ruttu ja kõik jäi terveks ??
Mul läks tüdruk 41+4 üle. Tähtaeg oli pandud alguses 25.08, siis 28.08 ja noh jäin siis ootama. Sündis 5.09, samaks päevaks oli mul komisjoni aeg esilekutsumiseks. Kuna asi venis jube pikalt (ca 5 päeva sündis ta siia ilma), siis ma arvan, et tõepoolest, ta tuleb siis, kui õige aeg on. Seda enam, kui sa tunned oma keha ja tead, kuidas ta tööd teeb. Mina oma keha nii palju ei tunne ja ei tundnud ning lõpp läks ikkagi keisriks.
Igatahes, rahulikku meelt, ära pabla ja Marta on kindlasti täitsa paras plika, sest mulle öeldi ka, et tuleb suur laps 😀 aga sündis hoopis 51cm ja 3145g.
Kusjuures on sul õigus ka. Ja mul ka öeldi et suur laps ja suur laps aga tegelikult oli pisike junnsu. Jälgin nüüd iga päev su liigutusi siin et ometi ei magaks maha kui minek on 😀
Eks sa muidugi tunned ise oma keha kõige paremini ja talitad ikka oma sisetunde järgi. Kui kôik korras nagu arst ytles siis pole hullu oodata. Ega ta sisse ei jää?igatahes põnevil oleme ja ootame vãikest Martakest
Õige otsus 🙂 Kui kanda veel jaksad siis tuleb ära kanda 🙂 See lause.. it made my day 😀 aga vaene Marta, too pole sündinudki, kui juba body shame’itakse, et kle sa liiga suur ja kasi välja oma urust. Las ta siis olla, vaene inimene, ta ju tuleb nagunii varsti!
Mul täna on kuidagi ERITI hea olla, hingata saab, kõrvetisi pole, kuskilt ei valuta 😀
Ma leian ka et õige otsus 🙂 küll ta tuleb 🙂 kriitilist pole tal kõik ok seal ja,sinuga ka niiet las ta peesitav veel seal 🙂 ja sisetunne kõige õigem 😉 tubli ja jaksu sulle 🙂
Hea plaan! Nõus ✌?
Mina ootasin ka arsti sõnul 4,5 kg last, aga sündis hoopis 3312 g pisike plika , kes sündis 42+3 nädalal 🙂
Ma väidetavalt ootasin ka 4500g, aga oh sa lops 5338gr tuli. Okouu…
Õige otsus, igasugune sekkumine on siiski sekkumine loomulikku sündi ja sa oled tubli ja vapper ja küll peagi ta tuleb ka! Jõudu teile!
Sellega seoses meenus mulle, et täna ärkasin max paanikas üles kuna unes nägin, et mallukas sünnitab ja ma ei suutnud leppida mõttega, et mina kõik maha magan…?
Väga tubli oled, et õige valiku teed! Mulle ei meeldi kui vaja vahele torkida meditsiiniliselt. Las tuleb kui tuleb, vaja kohe kättpidi kallale tulla. Sulle soovin edu!