JUMALAITA

kuhu see Mallukas kadus siis?

19. november 2018

Uskumatu, kuidas paar päeva sotsiaalmeediast eemal olemine võib tolmu üles keerutada. Veel uskumatum on see, mis teooriaid inimesed suudavad endale sellega seoses ette kujutada, selle asemel, et minna lihtsalt kõige loogilisemat mõttekäiku pidi – ma olen sada aastat rase, mul oli kopp ees nendest kirjadest ja kommentaaridest ja ma lihtsalt tahtsin hetkeks eemale saada. Kuna me räägime internetimaailmast, kus eemale saamiseks ei piisa koju ära minemisest, siis panin ma oma neti”augud” kõik kinni ja võtsin endale lihtsalt väheke aega.

Või okei, täpsemalt sai asi alguse Facebookist. Viimase pildi alla hakkas robinal tulema kommentaare teemal, kuidas ülekandmine on väga halb. Küll jagas üks naine oma kogemust, kuidas 40+2 läks oma sisetunde järgi haiglasse, kus avati veed ja VIIMASEL hetkel suudeti laps päästa. Kas mul tõesti pole sisetunnet? Mingi vanem meesterahvas hoiatas, et kui laps nädala üle läheb, siis on tal hapnikupuudus või sünnib surnuna. Kolmas ohkas, et ta küll hirmutada ei taha, aga mingu ma kiiresti haiglasse, sest ta nägi unes, kuidas ma väikse kirstu kohal haual nutan. Sinna sekka siis neid: “Mida sa ohid ja vingud, 42 nädalat on normaalne ja kui sa kannatada ei mõista, siis miks sa üldse selle lapse said?”. Ja kindlasti ei saa unustada neid paari hurjutajat, kes hakkasid võtma selle kallal, et ma laupäeval esilekutsumisele ei läinud ja “arvan, et olen targem, kui arstid”.

Pean tunnistama, et mõistusega sain ja saan ma ka praegu aru, et kogu see jutt on ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Ma ju tean, et ma ei ole mingisuguseid utoopilisi meditsiinilisi otsuseid vastu võtnud ilma arsti ja ämmaemandaga kooskõlastamata ja ma ju tean ka seda, et see ülekandmine = haige laps on lihtsalt mingisugune jutt, millel pole tõepõhja all (st muidugi kõike võib siin ilmas olla, aga nii mina kui laps oleme olnud pideva järelvalve all ja kuigi ma võin haige inimene tundunda, siis laps on vähemalt elus ja täitsa terve).

Ja isegi kui inimene mõistusega saab aru, et kõik on korras ja inimesed oma juttudega tekitavad kas tahtlikult või tahtmatult paha tuju, siis ma ei saa eitada, et jah, ma kartsin küll. Kardan natukene siiani, aga sellel õhtul olin ma niigi miskipärast ennast üles kütnud esiteks selle mõttega, et noh, küllap ta nüüd ikka ISE tuleb ja päev veeres õhtusse ja ei tulnud ta midagi. Ja mina hakkasin üle mõtlema, et aga miks? Äkki mul ongi midagi viga, et ta sündida ei saa? Äkki tal on midagi viga? Ma ju ei tea miks ma need mõtted endale pähe lasin, aga kõik need kommentaarid tulid robinal peale ja justkui kinnitasid mu lolle mõtteid. Et jah, näed, teised ka arvavavad, et ma ikka oleks pidanud esilekutsumisele minema. Ma tegingi vea! Minu pärast nüüd juhtub midagi! RAUDSELT! Ja see kommentaar, et kuidas keegi olla unes näinud, kuidas ma haual kirstu kohal nutan, see… See oli viimane piisk. Ma ei saanud enam neid lugeda, ma lihtsalt ei suutnud, sest ma olen rase ja hormonaalne ja ma kardan ja ma ei osanud reageerida. Ma olin korraga kurb ja vihane ja nii lähedal sellele, et ma oleks avalikult murdunud ja hakanud endale kohaselt kõiki persse saatma ja lihtsalt, et seda vältida jooksis mul kõik kokku ja ma panin FBi lehe lihtsalt kinni.

Ja kuna suht kohe hakkas mu instagrammi postkast täituma kirjadega, et “issand, mis su facebookiga juhtus??” siis panin selle ka kinni. Lihtsalt tekkis tunne, et poeks kuskile oma urgu ja oleks seal rahulikult. Kell oli üsna palju ka, seega mõtlesin ma, et hommikuks olen arvatavasti kenasti maha rahunenud ja saan mõistlikumalt ja mitte nii emotsionaalselt selle kõigega tegeleda.

Tuli hommik ja mu postkast ja blogi kommentaarium olid ummistatud küsimusega: “MIS JUHTUS?”. Ma päriselt ise eeldasin, et küllap inimesed ise ka aru said, et mul kõik kokku jooksis, ma olen ennegi veits emotsionaalne olnud või nii. Aga kujutate ette, mis teooriaid ma siis kuulsin? Ütleme nii, et eestlase fantaasia üle ei pea küll muretsema, sest kui ma sain oma esimese “kas su laps suri sünnitusel?” kirja, siis palusin IT mehel ka enda blogi kinni panna, mida ma küll alguses teha ei plaaninud, aga kuna nagunii oli mingi õhtu vaja serveriga veidi uuendusi teha ja uus logo ja värgid olid ka ootel, siis mõtlesin, et pangu ta parem kohe kõik kinni ja las ta natsa olla nii.

Seega pean kahjuks ümber lükkama paar müüti:

  • Ma olen hull turundaja, kes meelega kõik kinni pani, et saada blogisse klikke. Esiteks blogisse on raske klikke saada, kui see kinni on, aga isegi kui ma oleks selle lahti jätnud ja nt kommentaarid kinni keeranud, ei oleks need klikid mitte midagi muutnud. Sada korda olen rääkinud, et mul on LEPING. Fikseeritud tasu. Olgu neid klikke siin 10 või 100000000, minu tasu on ikka sama. Päris ausalt ei aja käojaani. Sama leping on ka põhjuseks, miks ma blogi lahti tegema pidin ja seda ka üsna ruttu – mul on lepinguga teatud kohustused ja üks nendest on ka teate lehe avatuna hoidmine. Mitte, et mul oleks kordagi olnud mõte, et nii, nüüd panen kõik pillid kotti. See oli lausa absurdne, kui paljud kirjutasid, et issand, kas sa panid kõik IGAVESEKS kinni või? Kle jah, ma mõtlesin, et meie perel pole tegelt sissetulekut vaja, sest me kolime metsa elama ja hakkame korilasteks. See on umbes sama hea, et kellelgi on tööl sitt päev ja siis teised uurivad, et noh, kas sa nüüd enam iial ei lähegi tööle v?!
  • Ma kadusin sotsiaalmeediast, sest Kanal2 maksis mulle ilge papi, et ma last esimesena saates näitaksin. Et küllap kolmapäeval on saates siis kõik näha ja mina tohin blogisse tagasi tulla. Paraku pean ka selle geniaalsuse ümber lükkama, sest kahjuks filmisime me kolmapäevase episoodi juba eelmisel nädalal ja kuna mul isegi praegusel hetkel ei ole ühtegi beebit sündinud, siis oleks mul üsna keeruline teda kolmapäevases saates näidata. Olgem ausad, ma ei usu, et ma teda ka uuel nädalal (mis on viimane episood!) näidata saan, sest kui keegi mulle just kaamerat kuskilt sisse ei lükka, on tema nägemine üsna keeruline. Niiet jah, kahjuks saab Kanal2 oma miljonid endale jätta, ei vedanud seekord…
  • Mu lehele häkiti sisse ja ma ei saa enam kuskile ligi. Okei, arusaadav, et inimesed võisidki arvata, et keegi mu lehti häkkinud on aga ma võin käsi südamel öelda, et mu endine IT mees Martti ei oskaks elusees mu praeguse IT tüübi läbi minu lehega midagi teha ja see segane teotädi veel vähem. Lisaks ma arvatavasti leiaks viisi teile öelda, et mu lehed on ära võetud, selle asemel, et vait nagu sukk olla.
  • Viimane ja minu lemmik, selle just Pille saatis. Ma tahaks sellele inimesele lausa mingi auhinna anda, et ta NII kaval oli 😂
    Ega jah, mul kaubamärk kinni nagu Kadaka turg, aidake palun uus nimi mõelda. Ma ise praegu olen kahevahel, et kas Kallekas või Malluuber. Kumb teile rohkem meeldiks?
  • Mallu tahtis tähelepanu ja seetõttu… pani kõik kohad kinni? See on nagu mul oleks pood ja ma tahaks räigelt kaupa müüa ja siis paneks poeukse lukku ja naelutaks aknad ka kinni. Tulge ostma, raisk! Ei ole vaja teha pakkumisi, et kaua ma “suudan” eemal olla. Mulle küll kirjutada väga meeldib, aga kui mul poleks kohustust blogi lahti teha, siis ma tõesti vist ei teekski selle ajani, kuni mul Marta käes oleks, et ma saaks öelda, et näe, palun, vaadake, elus ja terve! Ausalt! Kuigi alguses oli küll päris harjumatu, et võtad telefoni kätte ja… mis ma siis teen? Blogi pole, blogi FBi ka pole, instaski ei saa scrollida, kui sa enda konto ajutiselt suled. Pfft.

Kindlasti oli häid teooriaid veel, aga jah, põhjus oli siiski kõige lihtsam. Ma enam ei viitsinud korraks. Kui alguses mõtlesin, et üheks ööks, siis mida rohkem mulle järgmine päev pinda käidi, seda rohkem urus ma olla tahtsin. Isegi ei saanud aru, et kuidas see üldse inimesi nii väga torkida saab, et mu lehed kinni on. Kuidas nad üldse kohe märkasid?! Ma ei kujuta ette, kelle kadumist ma nii ruttu märkaks? Kardo ja laste puudumist vast küll, aga keegi internetist? Ma ei kujuta ette, tõesti ei kujuta. Muidugi jah, eks inimesed vist ootavad ka seda, et ma lapse saaks ja selle võrra vb ka rohkem mu lehel käisid, aga no üldiselt ma tõesti ei arvanud, et sellest mingi suur asi tuleb.

Ehk siis te nagu praeguseks vast mõistnud olete, siis jah. Ma olen elus. Jah, ma olen ikka rase. Jah, mu lapsed on ka kõik ausalt elus. Ma olen oma emotsionaalsest breakdownist niivõrd-kuivõrd üle saanud ja praeguseks hetkeks leppinud faktiga, et this is my life now ja minu ülejäänud elu saabki rasedana mööduma. Võite nüüd kõik kambas ilkuda, et issand jumal, 42 nädalat on ju normaalne ja mida ma üldse halan, seega ma jätan üldse kogu selle halamise osa siin vahele, sest narr oleks ju tegelikult kurta selle üle, et ma rase olen. Mõelda vaid, kui palju on neid, kes annaks kõik, et rase olla ja oleksid vabalt nõus kordagi vingumata kasvõi kolm kuud üle kandma, täitsa arusaadav.

Lihtsalt ma ei tea miks, aga ma olin nii kindel, et novembri alguseks on Marta meiega ja kui mulle täna ülevaatusel ämmaemand ütles, et kui ma tahan ja oodata kannatan, et siis tema ootaks vete avamisega lausa kahekümne seitsmenda novembrini, siis mul hakkasid küll pisarad lahinal jooksma ja ma sain aru, et vb see emotsionaalsus veel päris ära kadunud pole. KAHEKÜMNESEITSMENDA novembrini?! Et nagu… okei, ma laupäeval ei läinud veel vett avama, sest öeldi ju neljapäeval et kolm senti avatust ja emakakael valmis ja pehme ja pea fikseerunud ja küllap ta kohe tuleks ise ka. Ja siis võtad juba selle tunde enda sisse, et jah, raudselt tuleb ikka ise! Nii valus on ju käia, süda on kuidagi paha? Oleks nagu regulaarsed toonused? Selg valutab ka, nagu enne sünnitust teiste lastega oli? On ju! Ja selline torkiv päevadevalu, see ka on! Oh, kuule homme raudselt sünnitan, peaks ikka kiirelt magama minema, ehk läheb juba öösel asjaks?!

Kuni tuleb hommik, kuni kõik sümptomid peale kohutava närvivalu seal allotsas on kadunud. Ei mingeid toonuseid. Ei mingit emakatööd. Ei midagi. Ja nii möödub üks päev. Teine päev. Kolmas päev. Neljas päev. Iga päev kirjad “miks sa ei sünnita?”, “kas said juba lapse?”, “millal sa sünnitad?”, “noh, sünnitad v?”. Lisa nüüd sinna otsa veel “omg su laps on raudselt surnud!” siis ei saa vist eriti pahaks panna, et ma turundusgeeniuse asemel lihtsalt üks väsinud, jõuetu, kurnatud ja emotsionaalne igavesti rase naine olen, kes vahepeal lihtsalt ei suuda.

Te ei kujuta ette, mitu korda olen ma pühalikult “viimast korda” vanni läinud. Nüüdseks olen ma aru saanud, et viimaseks jääb ta vaid juhul, kui ma ise ennast sinna oma käega ära uputan, sest hoidku jumal selle eest, et ma päriselt ükskord sünnitama hakkaks.

Ma tean, et see hetk on varsti läbi ja kohevarsti saan ma vaadata sellele tagasi ja mõelda, et kuidas ma üldse sain ennast sellise asjaga vaevata ja selliseid mõtteid endale pähe lasta, aga hetkel on lihtsalt selline tunne, et appi, ma enam ei jõua. Et ma ei oska teha neid õigeid otsuseid. Näiteks ütles mulle täna ämmakas, et mul on 4 cm avatust, et ta ikka ootaks, eksole. Et kui veed lahti teha, siis variant A on see, et sünnitustegevus algab tasakesti ja beebi sünnib kiiresti, nagu ta õed. Variant B on see, et kuna veekott teeb sünnitusvalud nn pehmemaks, siis peale vete avamist muutuvad need teravaks, pea võib valesti fikseeruda ja üldse on võimalik, et isegi siis sünnitegevus ei hakka, et tuleb anda mingit ravimit veeni, mis kõik haardkoor kiirusel tööle paneb ja jällegi, on valusam. Aga vähemalt ta sünniks ükskord ära…

Tõesti ma ei karda valu. See tuleb nagunii ja ühest küljest ma mõtlen, et krt, oleks äkki pidanud juba ammu, laupäeval, laskma selle kõik ära teha. Aga teisalt ma tõepoolest tunnen, et ma tahaks tal ise valida lasta, millal tulla. Paraku minu ja Marta arvamus ideaalsest kuupäevast erineb teineteisest suht kuu ajaga, mis sinna siis ikka teha. Öeldakse, et lapsed õpetavad vanematele kannatust. Marta võtab seda väga tõsiselt. Ikka VÄGA tõsiselt.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

132 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Anna-Liisa Eensalu 22. november 2018 at 14:08

    Ma ei saa aru kuidas saavad inimesed olla
    nii debiilsed et kirjutavad rasedale naisele, et su beebi on raudselt surnud. Appi! :S

  • Reply Trintšik 21. november 2018 at 12:27

    Fb tuli mulle see video ette ja kohe tulid sinu jutud meelde. 😂https://www.facebook.com/BuzzFeedVideo/videos/844422252422651/

  • Reply Ekateriina 20. november 2018 at 18:35

    Ei jaksa kõiki kommentaare lugeda. Vb keegi küsinud juba. Aga… Miks sa lihtsalt netti telefonist välja ei lülita? Nii saab ka ju veebi maailmast eemal olla….

  • Reply Marju 20. november 2018 at 18:30

    Ohh sind… oled lihtsalt nii armastatud :) ise oled ju nii avasüli kõik oma ellu haaranud. Avameelsed postitused, suht igapäevaselt need jätavad inimestesse tunde nagu oleksid nende sõber. Tihti veel mainid, et ikka kirjutage kaa mis ma siin üksi lobisen. Seepärast sind armastatakse, samastutakse ja kadumise korral tuntakse muret. Kuna ise ma neid kommentaare lugema ei sattunud oli see kadumine ühtäkki suht lamp. Aga noh aimasin ikka, et juu rasedus, emotsioonid jne.
    Kui ise rase olin tahtsin juba poole raseduse pealt kookonisse tõmbuda. Tegingi seda, nii hea oli kuidagi vaikses pereringis oma rasedust tiksuda.
    Kui mingil põhjusel ikka kisub sinna esilekutsumise suunda hiljem siis soovitan homöopaatilisi terasid. Mul oli saatekiri järgmise päeva hommikuks ja hakkasin eelmise päeva lõunast teradega meelitama. Õhtuks andis juba sünnitustegevus endast märku ja eailekutsumist pold vaja. Kuigi läks veel aega aga kogu tuhutamine oli siiski rahulik ja loomulik ja väga ilus sünnitus suures pildis :)

  • Reply kats 20. november 2018 at 17:14

    Sa v6iksid jumalalt paluda maailma rahu, nälja l6ppemist vms.. Tundub, et ta kuuleb sind v6i vahemalt loeb su postitusi:
    https://mallukas.com/2018/11/04/oo-jumal-anna-mulle-veel-uks-paev/

  • Reply Triin 20. november 2018 at 17:08

    Õieti tegid. Maailm on kirju, mõttemaailm on veel kirjum? Uskumatu lugeda inimeste mõtlematust. Mul ka kolm last, kõik kantud siis nö üle mõne arvates- 42+3, 41+3 ja 42. Kõik suht normaalsed minu arvates. Igatahes, edu ja jõudu sulle su tegemistes.

  • Reply Sigrid 20. november 2018 at 16:35

    Sorry Marian, aga Henry blogis oli palju huvitavam neid põhjuseid lugeda, kui sul siin, et mul lihtsalt kopp ees. Ma kandsin ka üle …need küsimused viskavad üle. Puhkus ei tee halba :)
    EDU hullumisel ja 27 ootamist.

  • Reply Kadi 20. november 2018 at 16:21

    Huvitav, mis sellest hullust teotädist siis sai ja kas teod pääsesid?

    • Reply Mallukas 20. november 2018 at 16:23

      Vet amet kiitis tigude olukorra heaks, sest kodus “olla neil norm” tingimused. Selle peale saatis ta uhkustava smsi, et hehe mulle ei tehtud midagi ja nüüd ma sööön need teod ära vms :D

      • Reply Köörly 20. november 2018 at 17:19

        Ei ole nii?!
        Ma. Olen. Sõnatu.

        • Reply Mallukas 20. november 2018 at 17:59

          mul ühes postis on tema sms ka üleval

  • Reply Evelin 20. november 2018 at 16:15

    Mul oli eile õnneks töö juures nii kiire päev, et polnud aega aru saadagi, et keegi või miski kusagilt puudu on:D Ja isegi kui oleks, siis ilmselgelt poleks hakanud uurima, et “aa, sünnitad väää?”
    Ma olen juba pikemat aega aru saanud, et väga paljud inimesed ongi lihtsalt debiilikud ja aju on neile küll ilmaasjata antud. Kui nende enda elu piisavalt huvitav ja sisukas oleks, siis ei jääks aega nii lolle mõtteid mõelda ja veel vähem neid välja öelda:)

  • Reply Mutt 20. november 2018 at 16:01

    Ma arvasin kohe, et sul viskas üle nendest tobetadest küsimustest. Kahjuks mõned inimesed oskavad ajada harja punaseks. Mul on praegu kolmas rasedus 17+6 ja kuna mul teine katkes, siis “väheke” kardan. Sõbranna rääkis raseduse 11 nädalal, kuidas tal just siis kolmas katkes. Paar nädalat hiljem Uh pilti näidates, rääkis et katkes hoopis siis. 😟Teine küsis kas ma veel ühes tükis, hiljem mu vastust kuuldes vabandas aga ikkagi. Ma ei saa aru miks peab rääkima ja küsima selliseid asju. Ei julgegi eriti kellelegi rasedusest rääkida, sest iial ei tea mida kuuleb.😬
    Jõudu ja kannatlikust sulle

  • Reply Regina 20. november 2018 at 15:44

    Ma tean, et sa pole ninnu-nännu-inimene, aga minu meelest oled sa armas siin postituses. Lihtsalt inimlik ja loomulik, nii arusaadav. Ole tubli ja pai, mina mõtlen küll hästi sinust :)

  • Reply P. 20. november 2018 at 15:39

    Planeeri omale pikk Tartu puhkus, äkki tahab hoopis siin sündida :D

  • Reply Ma 20. november 2018 at 14:23

    Sa pead lihtsalt maha rahunema ja lõõgastuma. Leia endale mingit tegevust, mis mõtted kõrvale juhiks (va kommentaariumi jälgimine). Küll see laps ka siis tulema hakkab.

  • Reply K 20. november 2018 at 14:14

    Kommentaare lugedes, siis sa oleksid nagu nädal-kaks internetist eemal olnud.

  • Reply e 20. november 2018 at 13:23

    Ma jah korra vaatasin, et huvitav kas on mõni postitus kuidas sul läinud on ja oih ei saanud blogi oli kinni. Siis sain kohe aru et sa ilmselt tahtsid sellest,,kas juba sünnitasid,, küsimusest puhkust. Jõudu sulle igaljuhul. Kuidas saab olla nii d***** et rasedat hirmutama selliste juttudega….?

  • Reply Anne 20. november 2018 at 13:18

    Arusaadav et vajasid rahu..aga marimelli kirjutatud blogist sinu kohta olen küll pettumud..ta pole normaalne

    • Reply Mallukas 20. november 2018 at 13:23

      ta ei kirjutanud midagi hullu ju

      • Reply Anne 20. november 2018 at 16:50

        Ütles et puhkuse vöttis lollidest.. mina kui sinu blogilugeja olen loll:😁?
        Üleüldse tundub et tal kademeel ,et sul rohkem blogilugejaid kui temal

        • Reply Mallukas 20. november 2018 at 16:59

          Noh… päris suur hulk on küll lollid jah, kas just SINA isiklikult, aga osad :D:D

        • Reply C. 20. november 2018 at 20:49

          Aga Mallu võttiski puhkust lollidest. See, et selle juures “kannatasid” ka mitte lollid lugejad, on kahjuks paratamatus. Samas kui poleks neid lolle lugejaid, siis pole Mallu ka puhkust soovinud :) Kõike ei saa nii isiklikult võtta või just ennast puudutatuna tunda. Kui pole lolle küsimusi esitanud, siis ei peaks ka võtma seda kommentaari isiklikult :)

    • Reply K. 20. november 2018 at 16:05

      Õigesti kirjutas. Mis see teiste asi piniseda on millal sünnitab, kas kannab üle jpm.
      Mallukas kohta ei kirjutanud ta midagi halba, ajukääbikutest lugejate kohta aga küll ja õigus tal oli ka!

  • Reply Marju 20. november 2018 at 12:38

    Oeh… kahju, et inimesed ikka nii labased on 😕

  • Reply Katrin 20. november 2018 at 12:22

    Mnjaaa, pole ime, et üle viskaks. Mul viskaks ka 😂 inimesed on vahel päris lollakad, ma ütlen!

  • Reply ema 20. november 2018 at 12:21

    hm.. mul avanesid veed ise kodus, käis plõks. ja kui paar tundi hiljem haiglasse läksime, oli avatus 4cm ja jäeti haiglasse sisse sünnitus tuppa. siis kadusid valud ära ja kokkutõmbed paariks tunniks ja sündis mingi 6-7 tundi hiljem ikkagi ise.

  • Reply Kaire 20. november 2018 at 12:13

    Ootasin oma teist last 24.12 ja sündis 10 päeva hiljem ja siis ka tänu esilekutsumisele, aga ainult seetõttu, et südametoonid olid monotoonsed. Muidu oleks ämmakas südamerahus lasknud mul veel oodata. Hiljem selgus ka põhjus, nabanöör oli suht lühike ja laps oli paras pirakas. Muide avatus oli esilekutsumisele minnes 0.

  • Reply Anna 20. november 2018 at 11:04

    Mina tundsin sinust nii väga puudust need paar päeva. Ja ei kahelnud et kõik on korras sinuga. Ja täitsa saan sinust aru, minugi beebi tuli hilinemisega suure ootamise peale. Mul on praegugi vahest sellised hetked et saadaks kõik kus see ja teine, no nii on kõrini kõigest vahepeal ning ei taha inimesigi näha. Google pani mulle muidugi diagnoosiks sünnitusjärgne depressioon :)
    Niiet mul on hea meel, et tagasi oled. Tee palun Martale pika pai kõhu kaudu. Olge tublid!

  • Reply Mi 20. november 2018 at 10:57

    Kui ma peaks kunagi rasedaks jääma, siis ma ütleks juba eos kõigile 2-3ndl hilisema tähtaja, et sellist terrorit vältita. Jube, kui tüütud inimesed on ja üldse ei austa teisi.
    Sinust tundsin puudust küll, kurtsin juba elukaaslasele, et ilma Mallukata nii imelik elada, et ma ei teagi mis ta teeb :D

  • Reply Kiisukeauh 20. november 2018 at 10:56

    Ma saan sinust täiesti aru. Ma iial poleks uskunud, et on olemas nii südametuid ja raktitundetuid inimesi. No tõesti! Kordagi ei mõelnud enne kommenteerimist kuidas need sõnad võivad mõjuda? Kustkohast sellised mõtlemisvõimetud idioodid tulevad?! Täiesti uskumatu!

  • Reply Kristel 20. november 2018 at 10:54

    Ma ei ole su suur fänn ja võiks ju parastada, et mida sa siis ootasid aga hetkel on mul sinust päris kahju (siiralt! ) sest see kommentaaride maailm on karm.. Eriti veel ühele lõpurasedale. Pea vastu! Soovin sulle häid mõtteid ja positiivset meelt!

  • Reply Sigrid 20. november 2018 at 10:22

    Sa oled VÕIMAS naine ja saad kõigega hakkama!

  • Reply Renne 20. november 2018 at 10:20

    Arvasin, et panid infokanalid kinni, kuna tahtsid sünnituse eel rahulikult olla:) Mainisid, et sul on viimane saade veel filmida… Mul tekkis selle jutu peale tahtmine jagada oma kogemust, et inimese aju või täpsemalt alateadvus võib ka vahel sedasi käru keerata ja lapse sündi edasi lükata. Kandsin oma teise lapse üle, ei hakka täpsustama, aga noh, üle mis üle, 42 ja veel mõned päevad. Konsulteerisin arstidega samal ajal ja osad mainisid mulle seda, et võib-olla mõni psühholoogiline faktor segab. Mõtsin, et loll jutt, mul küll midagi ei sega. Aga siiski. Hiljem sain aru. Ja kui tobedad asjad need veel olid, mis segasid… Alateadvus noh… Ei tasu sealt loogikat otsida. Aga mõjuvõimas ta on. Mind nt blokkis see, et mul oli kodus üks ülinõudlik kahene, keda oli pidevalt vaja tõsta ja teenindada, pealegi potitrenn temaga oli veel pooleli… Tema vaktsineerimise tähtaeg perearsti juures ootas ees. Mul polnud võimalik last kellelegi jätta. Aga kui siis saabus päev, kus vaktsineerimine tehtud ja mu emal tulid puhkepäevad ja ta sai lapse enda juurde võtta, siis algas ka sünnitus. Jabur, ausalt. Sest olgem ausad, oleksin hädaga leidnud mõne teise hoidja ja sünnituse pärast oleks ka mu ema end töölt vabaks võtnud, et vanemat poissi hoida. Ka vaktsineerimine pole mingi rong jne. Aga ma kardan, et mu alateadvus arvas, et varsti tekib vabam aeg, küll siis võib sünnitada ja hoidis senikaua sünnitust kinni. No mine sa tea. Iidamast-aadamast on naisel ju võime sünnitamise ajal mingi suure stressi või ohuallika tekkides, nt kiskja lähenedes jälle emakas kokku tõmmata, põgeneda ja siis turvalisemas kohas uuesti sünnitegevust alustada… Ähh, pikk jutt. Ega mina ju ei tea, mis elu sa tegelikult elad. Võib-olla töökohustused alateadlikult takistavad, võib-olla hirm valu ees, vbla midagi muud takistab. Aga võib-olla laps tahab veel täiustuda, areneda su sees. Igal juhul oled tubli, et esilekutsumisega ootad. Küll ta tuleb varsti, kui te mõlemad, jah, mõlemad, selleks valmis :) seniks, kannatlikku meelt, ega see maakerana ringi veeremine mingi lust ole ;)

  • Reply Siret 20. november 2018 at 10:13

    Minu esimene laps sündis 42+1 esilekutsumisega ja keegi isegi 40 nädalal ei hellitanud, et varem kätte võiks saada. Teine 41 nädal ja kolmas 41+1. Mina pole kunagi lootnud enne või täpselt tähtajal tehtud saada. Ja kaugel see 27 novembergi enam on. :D

  • Reply F 20. november 2018 at 10:13

    Aga võibolla seda janti oli vaja, et sa aru saaksid, miks kogu aeg räägitakse Malluka jüngritest kui planktonist. Muidugi leidub ka normaalseid inimesi, aga nii suur idiootsete kommentaaride arv näitabki, kuidas plankton mõtleb. Ja fb jätavad kommentaare ikka jälgijad, mitte suvalised heiterid.
    Aga ega praegu asi paranenud pole. Ikka jäi siin ka silma selliseid kommentaare, et mul lõppes ülekandmine selle ja tolle jubeda asjaga, aga sul on kindlasti kõik korras. Lihtsalt võta see minu halb kogemus teadmiseks ja ole rõõmus ja rõõsa rase edasi.

    • Reply Mallukas 20. november 2018 at 11:55

      Mida mul on vaja “aru saada Malluka jüngritest”? Ma olen vägagi kursis, et pooled inimesed on nii ehk naa debiilikud. Kas siis pahatahtlikud või heatahtlikud, sinna pole miskit teha, see on elu. See, kes ennast sellest solvatuna tunneb, ju siis ta ongi see debiilik, mis teha :D “Jüngriteks ja planktoniks” tembeldatakse pidevalt siiski neid, kes lihtsalt minuga nõus on või positiivselt kaasa elavad. Mis on suht… tobe :D

  • Reply Kaja 20. november 2018 at 09:49

    Minu lapse tähtaeg oli 25. märts ja sünnipäev on 16.aprill. Ma ka arvasin, et äkki ta ei sünnigi üldse mitte kunagi. Samuti loobusin esilekutsumisest. Laps on siiski täiesti normaalne välja kukkunud, praegu töötab õpetajana.
    Lõpp on raske, selge see, aga ega keegi ikka kõhtu ei jää.. Küll ta lõpuks nina välja pistab :)

  • Reply Jaanika 20. november 2018 at 09:45

    Tunnistan, olen üks neist jobudest kes tõesti mõtles, et ega ometi midagi halvasti läinud, sünnitus ju hardcore ettevõtmine jnejne, umbes nagu sõjas eesliinile saatmine, serious business, no kidding. Ja siis ma läksin internetti. Meedia ajas mingit Mangi-kägu ja neid asju rohkem ei klikkinud, sest kuradile see ahistaja-Mang, surmatunnini võiks see mees häbi tunda. Aga. Siis tegin vea ja läksin üle mitme-setme aasta P.kooli. Ja Mariann, tee endale 107 paid ja kalli, sest sa oled rohkem Inimene ja sul on rohkem südant kui kogu sellel kambal kokku ka siis kui kloonimisaparaat neid 100 000 tk kogemata juurde toodaks. Ehk siis – kogu see õelus ja inetus mida nad toodavad on nagu hale niutsuv valuvari selle kõrval mis on sinu tugevused. Sa oled siiras ja aus ka inimlike vigadega ja julged seda näidata. Meedia ja P.kool julgevad ainult kurjust levitada. Igatahes, nad pole väärt sekunditki su päevast ja sa oled auga ära teeninud iga rõõmu- ja armastusehetke oma elus. Pugemise lõpp, over and out, mul lihtsalt respekt tõusis su vastu kui nägin mida halba inimesed teistele tegelikult ja jõuliselt soovivad.

  • Reply lugeja 20. november 2018 at 09:26

    Mul on ka hea meel, et oled tagasi, ikka igatsesin Sind ja Su blogi.

    Tahtsin kommenteerida nii, loodan, et Sa ei pahanda, et jälle ja ainult rasedusest, aga ehk see minu kogemus lohutab Sind:

    Minul oli päevade järgi tähtaeg 1.detsember. Samamoodi vastas OSCAR-i uh-s enamvähem samale ajale ja tähtajaks jäi 1.dets. tegelikult teadsin ma väga hästi, millal mul tol eostamise kuul OV oli, sest ma olin aasta proovinud meeleheitlikult rasestuda ja ovulatsioonitestid olid igakuiselt kasutuses. OV oli ikka nädala jagu hiljem, kui seda päevade alguse järgi mõelda oleks võinud. Lisaks on mul muidu ka keskmisest pikem tsükkel, aga see 40+0 rasedust arvestatakse ju 28päevase tsükli järgi. Seeõttu tahtsid ka mul juba nii sugulased kui arstid niikui detsember ette lõi, et noh, hakka aga sünnitama nüüd. Laps sündis alles 13.dets ja oli täiesti normaalne ja terve, looteveed ei olnud rohelised, platsenta ei olnud vana, laps ei olnud hiiglane jne…

    Ma ise olen mõelnud, et ehk on Sul sama asi, et eostamine kuul oli OV hiljem. Sest Sul oli ju see rasvaimu ka ja siis seal veel veretestiga ei olnud rasedus tuvastatav. Tagasi arvutatuna oleks pidanud tähtaja järgi siis ju umbes 5 nädalat rasedust olema ja seda peaks veretest juba tuvastama küll. Ma usun, et Marta saigi kõhtu kasvama tegelikult tiba hiljem, kui arstid seda arvavad ja seetõttu võtab ja lõpu vabamalt. Las inimene olla :)

    Olen kidel, et kui ta kord tuleb, läheb kõik hästi teie mõlema jaoks :) Ole tubli! Ja veel tahtsin öelda, et Marta on väga ilus nimi!

  • Reply Liina 20. november 2018 at 09:04

    Nii hea, et avasid oma blogi taas! Panid natuke muretsema! Imestasin isegi, et kas ma siis sinust sôltun nii palju, aga lihtsalt tore ajaviide lugeda su blogi ja kaasa elada teie tegemistele. Su blogist õhkab inspiratsiooni ja positiivsust. :) <3

    Ära lase neid negatiivseid kommentaare enda sisse, õigesti tegid, et natukeseks eemal olid.

  • Reply Marii 20. november 2018 at 08:43

    Mul teine laps sündis 42 nädalal.mäletan,et kõige hullem oli just see sugulaste ja sõprade lõputu pärimine et noh:d kuigi halba keegi iseenesest midagi ei mõelnud,aga lõpurasedal niigi vilets olek. Andke rahu ja aega no.keegi pole igavesti rase.nüüd tytar 3 aastane ja on maailma sõjakaim tegelane. Vanema õega meenutavad minionse
    Ütle pepu.hahajaha.kaka.hahahahaa.jne:d

  • Reply Jansa 20. november 2018 at 08:28

    Appi, mul pole lihtsalt sõnu. Ma loen kommentaare harva ja seda just nende “üllitiste” pärast. Arusaadav, et sul seda ignomisvõimalust ei ole ja ikka vaatad üle, mis sulle kirjutatakse. Aga no wtf inimesed, kirjutada mingit konkreetset hirmutavat paska lõpurasedale???!!!! Kas tõesti ei ole normaalset mõtlemist ega inimlikkust enam? Võiks pigem positiivseid ja toetavaid kommentaare jätta. Nii nagu kõik lapsed on erinevad, on seda ka rasedused. Muide, kandsin oma teise poja 10 päeva üle ja tänaseks on ta väga asjalik 4-aastane väike marakratt. Samas esimene oli väga täpne poiss ja tuli tähtajal. Olemuselt on nad ka samasugused, üks on väga täpne ja teisel alati aega küll. Sulle aga soovin raudset närvi sellise jamaga toimetulekul ning rahulikku raseduse lõppu.

  • Reply Ssssh 20. november 2018 at 08:17

    Mina märkasin siis, kui kõik kanalid juba kinni olid, et Mallukat pole. Ja kõige esimene mõte oli, et äkki hakkaski sünnitegevus pihta ja seekord teed seda täiesti privaatselt,ainult oma perega koos. Korraks olin kurb, sest mõtlesin, et jään sellest südamlikust hetkest justkui ilma, pean siis silmas laivi ja sellega kaasnevat põnevust ja elevust ja nunnu värske tita nägemist. Ja siis sain aru, et tegelikult ei ole Eesti Põhiseaduses kirjas, et Mallukas on kohustatud kõike kõigiga jagama ning on normaalne, et kogu selle kisa ja kära kõrval inimene tagasi tahab tõmmata ja omaette olla. Seda, et sulle selliseid õõvastavaid kommentaare tuli, seda ma ei teadnud, aga no kuulge, selle peale tahaks isegi mina, vaikne ja vaga inimene, kõik sitakotid sitaauku saata. Punkt. Oled tubli naine, isegi oma hormoonide ja ülekeevate emotsioonide ja muude loomadega – ning eriti tubli ema oma kolmele marakratile! ♥️

  • Reply Lisbet 20. november 2018 at 08:02

    Hähh,oleks mul olnud julgust ise otsustada,mitte arste kuulata…. Kuulasin mingit jaanika- paanikast arsti,et mu laps on liiga suur38 nfal nädalal kutsiti sünnitus esile ja laps kaalus 3300!!!!! Liiga suur laps maiäss?! Oleks ma vaid oma sisetunnet usaldanud,poleks ma pidanud temaga pool aastat füsioteraapias käima :P see 37 nädalat oli tema jaoks ikka liiga vara. Oled tubli,et ise otsustad. Need kommenteerijad on peast puhta hullud,miks nad rasedat niimoodi hirmutavad?! Taktitunne ja empaatiavõime üldse puudub ve?!

  • Reply Karin 20. november 2018 at 07:30

    Sünnitoetaja Karita Mikko võib ehk osata nõu anda, kuidas üle tähtaja minekut rahulikult võtta. ;)

  • Reply J 20. november 2018 at 06:34

    Ma oskan lohutada ainult sellega, et sain samamoodi juba kõvad nädalad enne teise lapse sündi teada et avatus 3cm, pea fikseerunud ja enam kauem kui 24h ei lahe. Aga last ei tulnud pool kuud :D AGA, kui otsustasin üks hetk et mulle aitab ma tahan et keegi mu üle vaataks oli avatust juba 7cm, ilma ühegi valuta ja sealt edasi pikutasin haiglas kuni 9cmini ja ssiis tehti veed lahti ja beebi tuli 40miniga :D äkki Marta teeb sulle hoopis selle kõik pika ajaga aina lihtsamaks :D

  • Reply Marju 20. november 2018 at 05:40

    Rahu ainult raha. Isegi mina suutsin korraks mōelda lolluseid. Sada mõtet käis peast läbi. Ning kui mees küsis et miks ma kogu aeg su lehte vaatamas käin, kuigi see ikkagi maas on. Siis rääkisin talle. Selle peale ta naeris, mul hakkas küll alguses jube. Ning ütles et kujuta ette et sa oled lapse natuke ülekandnud. Pead blogi ja mingid inimesed kommenteerivad ka veel pealekauba ja raudselt pole seal alati lillelised kommentaarid. Inimene tahab lihtsalt puhata. Ise veel mõtlesin, appi ma olen ikka jumala blond. Kuidas ma nii lihtsa asja peale ei tule. Ja nii oligi. Marta tuleb siis kui tuleb. Lihtst ürita palju puhata. Jah me kõik ootame et Marta nägu nàha. Aga eelkõige peaks inimesed ka aru saama et sa ei vaja mingit targutamist. Soovin sulle külma närvi ning ürita puhata.
    Päikest sulle ja su perele.

  • Reply S. 20. november 2018 at 01:57

    Ma olen su “sõber” olnud sellest ajast saadik kui sa Marit ootasid. Ausalt öeldes ma arvasingi, et sa vajad aega ja oled eemal. Ei saanud arugi, et kõik suletud oli. Ma olin KAKS NÄDALAT kauem ema kõhus, kuna mulle meeldis. Mitte midagi ei juhtunud ja polnud ka väga suur beebi. Mu vend sündis 3 nädala Varem ja oli üle 4kg! Saada kõik perse, külita ja lihtsalt ole!!

  • Reply Birgit 20. november 2018 at 00:40

    Sellest ma saan isegi täitsa aru, et inimeste fantaasia lappama läheb, aga seda, miks igat teooriat jagada otsustatakse, seda ma ei mõista. Või selliseid unenägusid või muid hirmulugusid jagada vms… Kohe üldse pole ilus :( Aga mul on suur rõõm sinust uuesti kuulda ja tore, et kõik ilusti terved olete! Igaüks vajab puhkust! Soovin teile kõike head ja ilusat! :)

  • Reply Triin 20. november 2018 at 00:23

    Mulle väga meeldis Henry päevane postitus, no mida muud sellise hüsteeria peale öeldagi?
    Haiged jänesed (loe: inimesed) ikka. Nagu omal elu ei oleks.. Ja nagu komme lugedes selgus, siis osadel päriselt ei olegi 🤨
    Minu meelest oli vägev, et kõik kinni panid ja isegi veidi kahju, et kauemaks ei saanud ära jääda.

  • Reply K 20. november 2018 at 00:00

    Ma isegi ei kujuta ette kuidas sa seda tähelepanu praegu kannatad. Mina ootasin alates 37. nädalast minekut ja mingi hetk juba ärkasin iga hommik pettumusega, et näed jälle ei tulnud (olin millegi pärast veendunud, et sünnitus algab öösel). Viimase kuu avasin messengeri äppi regulaarselt, sest ma sain teada, et mitmed tuttavad jälgivad seda regulaarselt (vend oli kord emalegi heliistanud, kui polnud ammu “active” olnud). Viimastel päevadel ei tahtnud telefonilegi vastata ja olin pigem ebaviisakas, et eiiii, ma ei sünnita veel. Kohati jube aeg oli see, ise nii ramp väsinud koguaeg. Ja minu rasedus kestis vaid 40+2.
    Edu sulle igatahes!

  • Reply Evelyn 19. november 2018 at 23:57

    Oeh.. 🙈ma ei tea, kas sa oled kallistaja-tüüp, aga ma teeks sulle lihtsalt ühe sooja kalli! (Lootes, et see sulle kuidagi valusid/ebamugavust ei põhjusta)
    Küll Martake ise teab, millal ta tulla tahab! 👶🏼

  • Reply Anu 19. november 2018 at 23:37

    Kallis Mallu!! Mainin ära, et ma väga harva kommenteerin aga ka igapäevaselt jälgin sinu blogi! Ma arvan, et sa ei hooma kui paljud sind armastavad, teie perest hoolivad, teile kaasa elavad…ja kui paljud naudivad sinu blogi lugemist ☺️
    Kahjuks enamik inimesi pole just kõige targemad kriidid karbis ja ei mõtle mida kommenteerivad!!! Edu selle sitalaviiniga toime tulemisel!
    PS! Ma isiklikult arvan, et tegid õigesti, et lased Martal tulla, siis kui ta tunneb, et on õige hetk! Sisetunnet on oluline usaldada..
    Kõike head teile, palju edu ja ..iga asi juhtub õigel ajal! Palju armastust teie toredale perele!! ❤️❤️❤️❤️❤️

  • Reply janika 19. november 2018 at 23:33

    Minul läks pea kolm nädalat yle ja tuli ikkagi keisriga , kuna laps oli nii suur et ei mahtunud sünnitusteedesse ja sellepärast ta ise ei tahtnudki tulla :/
    Sina ära üldse muretse, peagi on ta teiega ja naerad selle kõige üle .
    Edu ! 😊

  • Reply Annika 19. november 2018 at 23:28

    Laps tuleb siis kui ta tulla tahab. Aga ma küsiks hoopis midagi muud MILLAL RAAMAT ILMUB? Põnevusega ootan ,tahaks juba lugeda 😀

    • Reply Mallukas 19. november 2018 at 23:43

      Uuel aastal :)

  • Reply Kristel 19. november 2018 at 23:16

    A jaa. See ülekandmise jutt on ka täis bs.
    Mu õde sündis 3 nädalat peale tähtaega. Täiesti tavaline inimene.
    Ema ütles, et tal olid tilgutiga valud ja ära võeti kadusid valud ära. Lõpuks sünnitaski tilgutiga..
    Päris julm tundub aga lapsega oli kõik hästi. Isegi ulme suur polnud.

  • Reply S. 19. november 2018 at 23:13

    Tähtaeg on ju kuupäev 9 kuud hiljem viimaste menstruatsioonide algusest… Sa ei olnud ligilähedalegi rasedusele siis. Ma kandsin ka üle ja laps täitsa elus ja terve ja kõik ok. Rahune, sul on aega ja kõik on korras :)

  • Reply Kristel 19. november 2018 at 23:08

    Ei usu seda täiskuu jura aga mulle tuttav ütles kui ülekandsin beebit, et nüüd tuleb täiskuuöö ja siis saad lapse, naersin ja öösel ta tuligi.
    Järgmine täiskuu on 23. november 🙂
    Ei uskunud ka, et sinnani üldse venitad aga nüüd juba usun. Edu kõiges ja kiiret ja lihtsat sünnitust!

  • Reply DrA 19. november 2018 at 23:07

    Hei! Sattusin sinu blogisse vist teist korda elus. Seega täiesti ilma igasuguse uudishimu ja tagamõtteta soovin sulle lihtsalt jõudu. Pea vastu!

  • Reply Krista 19. november 2018 at 23:04

    Terve mõistusega inimene ei kirjuta rasedale hirmulugusid, seega ei ole mõtet pahandada, vaid kaasa tunda :)
    Usalda oma sisetunnet, kõik on hästi! Tean ise, kuidas see raseduse lõpp venib, aga ju ei ole siis veel aeg. Pikka meelt ja varsti saad juba väikeseid põsekesi musitada ;)

  • Reply Karin 19. november 2018 at 23:02

    Ma ei ole just tihe sõna võtja, aga pea vastu! Minu laps sündis 42+3, kaalus üle 4kg, polnud hullu midagi kui selle kohta nii võib öelda :D . Kõik olime terved, rõõmsad!
    Ära tee igasugusest rumalusest välja! ( Lihtne öelda, raskem teha) Inimesed on lihtsalt kadedad, õeluse ja kadeduse asemel võiks kõik halvasti ütlejad veidi enda ümber ringi vaadata ja leida neid väikseid asju mis hoopis õnnelikuks teevad! Kõigile ebareaalsete kommentaaride kirjutajatele: mõelge enne kirjutamist, vahel aitab seegi :D

    Olge tublid ja pea püsti:)

  • Reply Krista 19. november 2018 at 23:01

    Oeh, Mallu! Tahaks sind kohe kõvasti-kõvasti kallistada! ❤️ #loveyou

  • Reply K 19. november 2018 at 22:59

    Täiesti mõistan Sind. Minu poja sündis kaks nädalat peale tähtaega ja need pidevad küsimused tüütasid ka mind ära. Algasid need juba umbes kuu aega enne tähtaega ja kui tähtajast juba päevad üle hakkasid tiksuma läks asi eriti hulluks. Hoidsin samuti enda sotsiaalmeediakanalitest eemale ja tahtsin koju peitu pugeda ja mitte ühegi inimesega suhelda peale oma abikaasa. Aga noh, Sinuga võrreldes oli mul neid küsijaid kindlasti tuhat korda vähem..aga needki ajasid juba närvi!
    Samamoodi tundsin igal õhtul selliseid valusid ja torkeid ja unistasin, et järgmiseks hommikuks oleme me juba kolmekesi..aga ärkasin hoopis igal hommikul ilma igasuguste valudeta ja ikka olime kahekesi.
    Olin juba oma raseda emotsioonidega kindel, et laps ei sünni, sest ma olen nii halb ema ja ta ei taha minu juurde tulla.. Lisaks ajas iga pooleliolev asi meil kodus mind nutma ja olin kindel, et ta ei tule just sellepärast, et meil pole põrandaliistud paigaldatud jne.. raseda mõtlemine.
    Oehh, soovin Sulle jõudu! 😊 Enam pole palju jäänud! 🙏

  • Reply M. 19. november 2018 at 22:58

    Mul oli nii kiire nädalavahetus, et ei jõudnud su kadumist tähelegi pannagi. Viitsid korra veel sulgeda…tahaks ka seda hullumeelset kaotuse ja teadmatuse valu kogeda 😬🤦‍♀️🤔😁

  • Reply Merka 19. november 2018 at 22:52

    Taipasin ka alles siis su kadumist, kui sellest pasundama hakati ja omaette vaikselt eeldasin ka, et tahad rahu ja ilmselt oled tüdinenud küsimustest, kas sünnitad jnejne. Ootan ise esimest last ja neid jutte on juba hirmus lugeda. Kui sinul oli nt 5 päeva sünnituseni, siis minul oli 205 :) Aga sina oled ülivinge inimene! Mehele ütlesin juba ammu, et kui laps sünnib peame kindlasti Viljandist Tallinna sõitma ja tahan et Mallukas mu last pildistaks :D

  • Reply Nimetu 19. november 2018 at 22:51

    Kõige rohkem lapsi pidi sündima täiskuu paiku ( 3-4 päeva enne/ pärast) . 23.11 on täiskuu :)

    • Reply Kristel 19. november 2018 at 23:11

      Hehh, just kirjutasin sama. Minu laps sündis 41+1 täiskuuööl.

      • Reply Sirli 20. november 2018 at 05:18

        Mul täiskuuga 39+1. Algas ühel ööl ja jõudis õnneliku lõpuni teisel ööl.

  • Reply Lilleke 19. november 2018 at 22:45

    Ma ei pannud su kadumist tähele, lugesin kuskil juttu ja siis tuli meelde “ah jaa, pole fb-is ammu näinud, ju siis sünnitad ja naudid aega beebiga”
    Nii tore Sinust lugeda😊 💐
    Las Marta ise otsustab, millal tulla tahab. Ega ta sinna igaveseks ei jää.
    Welcome back and take it easy 😉

  • Reply M 19. november 2018 at 22:43

    Kui täpselt nad seda eostuskuupäeva tänapäeval määrata oskavad? Siia-sinna kõikumised võivad ju sellest ka tulla? Igatahes loodan, et kui Marta ükskord välja otsustab tulla, siis ta teeb seda kiiresti ja võimalikult leebelt:)

  • Reply Kati 19. november 2018 at 22:42

    Mul läksid mõlemad 12 päeva üle. Esimene tuli esilekutsumisega, sest näidud olid juba pahaks minemas ja teine sündis täitsa ise ja vaid paari tunniga. Mõlemad terved ja normaalsed lapsed. No worries!

  • Reply Jane 19. november 2018 at 22:42

    Ma olen alati selle poolt, et laps valib endale ise kuupäeva ja otsustab hetke, mil ta siia maailma sündida tahab. Minu esimene laps sündis 41 nädal ja teine 42 nädalal. Täitsa ise. Ilma mingisuguse vahele torkimise ja sekkumiseta. Rahu, ainult rahu! Ja äkki ongi Marta emasse ja valib ka sama sünnikuupäeva mis emmel. Veidi kannatust veel ja varsti kohtute. Ta tuleb siis kui aeg on küps ja taevatähtede seis on nii nagu peab. ⭐️💫

    • Reply Maarja 20. november 2018 at 01:11

      Ma mõtlen ka, et sama kuupäev emmega oleks armas. Minu laps tuli minuga samal kuupäeval. Hiljem meenus, et ma olin selle peale millalgi raseduse alguses juhuslikult mõelnud, et sama kuupäev oleks tore, aga siis üsna kohe, kui aru sain, et see oleks veidi vara, kuigi õigeaegse piirides, ei tahtnud selle peale rohkem mõelda.

      Head sünnitamist, Malluke!

  • Reply Kk 19. november 2018 at 22:41

    Minu ema rääkis, et mina sündisin ka 2 nädalat tähtajast üle, kutsuti veel esile ka, mingisuguste ravimitega. Endiselt olen elus ja terve. Inimesed on lihtsalt nii õelad ja tahavad väga palju halba.
    Aga sinule soovin ma palju kannatust ja edu, küll see Martake tuleb omale sobival ajal❤️❤️

  • Reply Agnes 19. november 2018 at 22:38

    Lahe uus logo! Esimese asjana meenutas kohe restoran Mimosa logo :D

  • Reply Kätlin 19. november 2018 at 22:34

    Ausalt öeldes käisid vist kõik su poolt pakutud variandid peast läbi, kuhu sa kadusid :) Aga teadsin, et ükskõik, mis see ka poleks, oled sa välja teeninud mõne ajase pausi. Küll sa ükskord ikka orbiidile tagasi tuled :D
    Enda raseduse lõpust mäletan üllatus-üllatus sellist küsimust, et millal sa sünnitad just oma mehe poolt :D Ma samas mõistan teda, sest ta töötab Soomes ning võttis puhkuse enam-vähem selleks ajaks, kui sünnitus peaks hakkama. Ning, kui sünnitus poleks alanud, oleks pidanud ta tagasi minema tööle. Okei, okei, samas usun, et küll ta kuidagi ikka oleks saanud pikemks ajaks jääda. Aga just see riivas mind, et kui ta telefoniga rääkis ning tema kaudu uuriti (minu käest ei julgetud küsida enam :D ), kas juba sünnitanud, siis ta vastas, et: ” Nooo, ma ei tea, millal ta sünnitama hakkab. Ega mul varsti puhkus läbi ka!”
    Oi, see ajas mind vihale. Kas ma HÜPPAN selle lapse välja või MIS ma tegema pean???? Issand seda kirjutadeski ajab see mind vihale :D :D
    Sinule, aga kerget sünnitust!

    • Reply Mallukas 19. november 2018 at 22:43

      Kardo veel nädal tagasi iga hommik uuris, et nohhhh, mis tunne on? Nüüd küsib: “noh, kohvi ka tahad?” :D

  • Reply A4 19. november 2018 at 22:31

    Pyha jeebus et surmakirju kirjutati :O ei ole inimestel ajusid..
    Ma loodan et sa said ikka relaxida selle aja jooksul ja rahulikult v6tta..vb peaksid tihedamini hoopis neid nn väljalylitamise päevasid tegema ja saate omaette perega nautida vaba aega..paanika oli t6esti v6imas..aga ega see Martake sinna sisse ei jãä ja printsessid lasevad ikka ju enda j2rel oodata. Tuleb viisaka hilinemisega😁ja kui arst on n6us veel ootama siis dont pôe..1cm juba edasi ju..tasapisi tulebki..kaua oodatud kaunikene ;) edu teile ja nautige veel aega 4kesi ;)

  • Reply Egle 19. november 2018 at 22:30

    Nääh ära tee välja. Samas hea öelda, sest usun mida tunned. Ühest küljest on kopp ees ja teisest küljest võiks ju veel lebos olla, saan mina puhata ja tema õigel ajal tulla. Sisetunne on juba see, et sa loobusid esilekutsumisest, pealegi kes seda kogenud pole nendel hea öelda igast asju. Mina kuni viimase hetkeni vältisin seda ja naljalt last esile kutsuda poleks lubanud. Ise olen kandnud ikka kaua 39+5, 41+2, 40+5 ainus, kes ise tuli ja kuigi kaal oli suur 4150g oli sünnitus kerge, sest ta tuli ise.
    Pea vastu ja mõtle häid mõtteid :)

  • Reply Margit 19. november 2018 at 22:29

    RESPEKT 💪

  • Reply Katrin 19. november 2018 at 22:29

    Ma kandsin ka üle 42+ oli midagi
    Pidin järgmisel päeval esile minema kutsuma .Terve päeca tšillisin ringi käisin kinos endal vahetevahel mingid imelukud valud aga muidu lli kõik hästi vahetevahel tuikas😂Õhtu tegin veel süüa panin tudukad selga mõtlesin veel magamagi minna😂Aga siis mõtlesin et vist peaks nüûd ikka haiglasse minema😁😁
    Laps ootas ikka viimase hetkeni et välja tulla😁
    Aga sündis tubli tark terve tütarlaps.
    Küll tuleb ka sinu beebi siis kui arvab et õige aeg on😉😊
    Inimesed,laske rasedal omaette ka olla😁

  • Reply Tuure 19. november 2018 at 22:27

    Esiteks, väga-väga ilus logo! 🙂
    Teiseks, appi, mis nendel inimestel viga on?!
    Kuni 42 nädal on noormaalajaga rasedus. Kuidas saab kedagi nii hirmutada nagu sa poleks inimene ja sul puuduvad tunded ja hirmud. Kohutav-kohutav-kohutav!!!! Pea vastu ja Martale mõnusat nautlemist emme südame all täpselt nii kaua, kui ta heaks arvab. 💝

  • Reply Krista 19. november 2018 at 22:24

    Sa oled lihtsalt äge!!!!! Pea vastu 😊

  • Reply Mariann 19. november 2018 at 22:24

    Mariann, me lihtsalt igatsesime sind! ❤️

  • Reply Kiku 19. november 2018 at 22:23

    Mul on üks laps, kes pidi olema märtsibeebi (TA 17.03), aga sündis 1.aprillil 🤦‍♀️ NIII koll oli ees 😁
    P.S. Ma ei märganud su kadumist seni, kuni sellest pasundama hakati

  • Reply Elge 19. november 2018 at 22:23

    Oh Mallukas! Ja see päev eemal oli sinu valik, mitte kuradi ükski ahv ei tohiks kunagi ühele igavesti rasedale vaprale naisele nii balbaarseid asju öelda. Anyways! You rock!

  • Reply H 19. november 2018 at 22:20

    Peaaegu mäletan seda lõpufrustratsiooni;)
    Tean, et paljude jaoks on sünnituse esilekutsumine tundmatu suurus ja millegipärast kardetakse, kuid mina jällegi ei tea, mis see loomulik sünnitustegevuse algus on.
    Minu mõlemad plikad sündisid sinna 42. nädala alla ja mõlemad sünnitused olid esilekutsumisega:) Esimesega mõtlesin ka, et jube imelik, arst paneb mingi suvaka kuupäeva ja see siis nüüd saabki lapse sünnipäevaks? Aga tutkit, laps tuleb ju siis, kui ise tahab – lapse sünnipäev on hoopis esilekutsumise päevast kaks päeva edasi.
    Teisega seda tunnet enam polnud, siis polnud nii oluline ka enam. Sel korral sündis samal päeval:)

    Ole tubli!

  • Reply Elly 19. november 2018 at 22:20

    Sünnitasin alles kuu tagasi oma 3lapse ja ütlen tean mida sa sees tunned 😐 need pidevad küsimused, ise lootes iga päev et äkki nüüd on see päev. Oli ka hommikuid kus ärkasin ja hakkasin nutma sest ma ise ei jaksanud enam olla. Iga jumala õhtu hakkas taas trall pihta ja uus lootus et äkki nüüd öösel aga ei hommikul ärkasin taas pettumusega. Lõpuks mul viskas üldse nii üle et ei suhelnud mitte kellegiga peale laste ja mehe, ning käisin üksi jalutamas et oma pead veidi tuulutada.
    Ma mõistan et see on kurnav aga püüa lihtsalt rohkem sellest maailmast siin eemal olla. Saan aru et leht peab avatud olema aga kas mingi postituste nõue ka?
    Lihtsalt siin aetakse sind lihtsalt stressi.
    Ja no see surma jutt siis sorry aga mis teil inimesed viga on?!
    Sulle Mallukas kanget närvikava ja kerget sünnitust 💕

  • Reply Beatriss 19. november 2018 at 22:18

    Johhaidii noh, inimesed ja nende fantaasiad.. Ei ütleks küll, et ülekandmine midagi teeks, sest mina sündisin 2 nädalat üle tähtaja (esilekutsunusega) ja kui esile poleks kutsutud, siis oleks ma seal kõhus edasi elanud :D Ja mu emal ja minul küll midagi viga pole :D Mu vend kusjuures sündis ka 2 nädalat üle tähtaja ja on ka täiesti terve sell :D

  • Reply E.e 19. november 2018 at 22:18

    Kalli-kalli. Kiputakse ära unustama, et sina ka kõigest inimene oled…

  • Reply C. 19. november 2018 at 22:17

    Mina sinu asemel oleks ka kuni lapse sünnini hoidnud lehed kinni. Aga noh, kui leping sundis sind blogi avama, siis pole midagi teha.
    Iga naine, kes kordki rase on olnud, võiks sind mõista. Seda enam paneb imestama, et kui palju lolle kommentaarte sa igapäevaselt saad. Ja kuidas need lollid kommenteerijad ise selle peale ei tulnud, et sa tahtsid lihtsalt veidike rahu ja vaikust.
    Veel kurvem on see, et isegi õhutleht pidas vajalikus teha “uudis” selle kohta ning oletada põhjuseid, miks sa nüüd äkki kadunud oled. Kahjuks ei olnud ükski ligilähedale tõele.

    Martaga on kindlasti kõik hästi. Mõtle selle nii, et sa oled lihtsalt talle selle üheksa kuu jooksul nii hea sooja pesa enda sees loonud, et ta tahab seda natukene veel lihtsalt nautida. :)

  • Reply Yutulind 19. november 2018 at 22:15

    Nii nunnu oled! Võrratu postitus, braavo! Puhkus andis uue hingamise! Logo meeldib väga- kollane rõõmulaik.

  • Reply Ner 19. november 2018 at 22:14

    Aga ära lihtsalt postita! Püsireklaamid jooksevad edasi ja vast teemapostitustega saadakse vastu tulla. Olen elus palju perioode läbinud, kus ma lihtsalt ei suutnud kellelegi kirjutada ega vastata ja põdesin selle üle kõvasti. Aga elu läks edasi ja paremad sõbrad jäid ikka alles, said minust aru. Tegu polnud minu puhul rasedusega kuid siiski hormoonid, emotsioonid möllasid ja tänapäeval on see kõik ok. Sinul on muidugi kümnete tuhandete jälgijate seas megafänne, vihkajaid ja niisama stalkereid, kellele lehe kadumine paanikat põhjustab, kuid päriselt on kõik okei. Hoian sulle pöialt!

  • Reply Merje 19. november 2018 at 22:11

    Ma saan sinust väga hästi aru. St sellest osast, mis puudutab ülekandmist ja sünnituse kannatamatut ootamist. Mul sündisid esimesed 2 täpselt õigel tähtajal, kolmandaga olin täielikus hämmingus, kui juba 42 nädalat hakkas täituma. Neljandaga sama, ka juba 41 nädalat täis, aga kuna kolmandaga oli 2 l verejooks, siis mul oli otseses mõttes surmahirm ja tahtsin, et see ruttu mööda saaks. Võiks jah öelda, et miks siis üldse 4ndat last saada, aga see hirm tuli alles uue sünnituse lähenedes. Jõin igasugu teesid, hüppasin batuudil, käisin saunas, isegi vikatiga heina niitsin, aga ei midagi. Lasin siis küll sünnituse esile kutsuda, kuigi oleks veidi veel kannatanud oodata. Nüüd siputab mu kõrval juba 2-kuune vahva poiss, temaga on kõik korras, nagu tema ülekantud suure venna ja kahe tähtajal sündinud lapsega.

  • Reply Kahe lapse ema 19. november 2018 at 22:10

    Tore, et tagasi oled. Tundsin su blogist puudust.
    Mul esimese lapsega alates 36. nadalast oli igasuguseid marke, et beebi hakkab tulema. Beebi syndis m6ni paev enne 42.nadalat.
    Teise lapsega tulid veed ootamatult ara 37. nadalal.

    Ma ei tahtnud, et mu parim s6brannagi synnitusmajja kylla tuleks, nii et taiesti moistan su vajadust ka veidi privaatsusele.

  • Reply Diana 19. november 2018 at 22:08

    Ma olin täiesti ok inimene, et laps tuleb kuna tuleb ja kõik ok sest ega teda sinna sisse ei jäeta ja kui see tähtaeg saabus ja last õhtuks ei olnud, hakkasin ma nii metsikult nutma sest tundsin, et kukkusin läbi täielikult “oma keha tundmises” ja loomulikult need vanaemade sõnumid: “kus mu laps on?” ajasid mind nii endast välja (ajab siiani), et tahtsin ära põgeneda oma lapsega. No perse, ma ise ootan ikka kõige rohkem seda last ja see on MINU laps, tuleb kuna tahab ja minu oma on. See teiste pidev surve ajab hulluks. Ma olin isegi peale sünnitust veendunud, et ma ok inimene kuni paar ndl tagasi kõik välja karjusin kõigile, mis närvi ajas seega lase välja kõik enda seest, ma ausalt sellistele debiilikutele vastaks ka veel irooniaga ja oma unenägusi võivad nad omaette vaadata, peab ikka loll (ja lastetu) olema, et ei teata, et rasedatele sellist jama ei kirjutata. Jõudu ja tubli oled.

  • Reply Triinu 19. november 2018 at 22:08

    Mina ei mõelnud ega ka kirjutanud ühtki teooriat kuskile kommentaariumisse. Küll aga olin ma veidi mures küll…aga mul on hea meel, et kõik on hästi!:)

    • Reply Sirly 19. november 2018 at 22:32

      Nii minu mõtted :)

      Jaksu, Mariann!
      Ps! Nii armas logo- kuidagi päikseline ja rõõmus, isegi kirjastiil.

  • Reply Kats 19. november 2018 at 22:05

    Loen su blogi regulaarselt ja olen su tegemistega kursis (nii palju kui sa lased olla 😀),aga ma ei tuleks elus ees selle peale, et sulle kirjutada ka said juba lapse? Kas sünnitad juba? Veel vähem kirjutaksin sündimata lapse surmast või haigustest… Lihtsalt tekkis küsimus, et kes need HAIGED inimesed on kes nii teevad? Mingi filter võiks ikka emapiimaga kaasas olla!
    Sulle kannatust ja küll see Marta ka varsti tuleb 😊

  • Reply Andra 19. november 2018 at 22:05

    Kalli!

  • Reply Nadine 19. november 2018 at 22:04

    Mariann, küll Martakene välja tuleb, kui valmis on. Ükski laps pole sinna veel jäänud.😊 Ju on tal seal nii hea olla, et tahab natukene veel mõnuleda😉

  • Reply K. 19. november 2018 at 22:04

    Parim lause terves blogis ;)
    “Öeldakse, et lapsed õpetavad vanematele kannatust. Marta võtab seda väga tõsiselt. Ikka VÄGA tõsiselt.”

    • Reply MP 19. november 2018 at 22:19

      Ma pean parandama seda sõnastust! Mitte paha pärast. :D See sõna on KANNATLIKKUS, mis on vaja selgeks saada, mitte KANNATUS! Kes siis ikka kannatada tahab? Mitte keegi vast, eks?

      • Reply Hel. 19. november 2018 at 22:33

        Enne, kui teisi parandama hakkad, tasub teinekord järgi kontrollida, et ise mööda ei pane :) Sõna “kannatus” võib kasutada mõlemas tähenduses:

        kannatus ‹-e 5› ‹s›

        1. füüsiline v. hingeline valu, vaev, häda, piin vms.; kannatamine. Hingelised, kehalised, moraalsed kannatused. Haavatute ja surijate rasked, suured, õudsed, kohutavad kannatused. Morfium vähendas haige kannatusi. Nälgivate naiste ja laste kannatused. Ta tundis kaasa rõhutute kannatustele. Sõda toob inimkonnale loendamatuid kannatusi. Talusin kõik kannatused. Ta näost paistis ääretu kannatus. *.. võib-olla summutavad uued muljed valu, mille kannatuseks mul puudub jõud siin. O. Luts.
        2. vastupidavus, meelekindlus kedagi v. midagi taluda; kannatlikkus, pikk meel, läbemus. Kannatust kaotama. Ootamine pani meie kannatuse proovile. Kuulajate kannatus katkes, ütles üles, lõppes, sai otsa. Tal on hea, kõva kannatus. Veel pisut kannatust, kohe saate süüa! Tal ei jätkunud kannatust tööd lõpetada, töö lõpetamiseks. Emal pole aega ega kannatust laste pärimistele vastata. *Proua tuli tiidsasti, sest ta teadis kogemusest, et Tõnis oli teinekord üpris napi kannatusega mees. J. Kross.

        ▷ Liitsõnad: hobuse|kannatus, inglikannatus.

        Allikas: EKSS

  • Reply Kadi 19. november 2018 at 22:00

    Tead! Sa oled ikka üks uskumatult tubli ja kannatlik naine!

  • Reply K. 19. november 2018 at 21:59

    See on ikka uskumatu kui jaburat juttu suudavad inimesed suust välja ajada.Rääkida asjadest millest neil pole aimugi ja mille koha pealt peaksid üldse suu kinni hoidma.Kui inimene veidi aega netist eemal kohe mõeldakse ma ei tea mida ja antakse fantaasial minna.Olen ise kaotanud lapse,kes inglina nüüd meid pilvepiiril valvab ja see pole küll teema mida rääkida,kirjutada kuskil kellegile kes rase!!!

  • Reply Mari Reier 19. november 2018 at 21:57

    Oskan sulle soovida vaid rahu ja kannatust. Proovi endale mitte väga pihta lasta neid kommentaare! See kommentaariumite maailm on nii kirju, et isegi väga terve mõistus võib saada hoobi kui sellesse maailma süvitsi siseneda.
    Loomulikult teevad hormoonid oma töö ja kõik see jama hakkaks nagu ise külge, mäletan seda nii hästi ka oma lõpuraseduse ajast. Ühel hetkel kaoks nagu filter välismaailma ja oma maailma vahel. Ole lihtsalt edasi sama tubli nagu oled olnud ja, küll ta tuleb, tulemata ta ei jää,kõigel on põhjus ja igal halval asjal on ka hea külg :)
    Edu ja jaksu! ❤️

  • Reply Älis 19. november 2018 at 21:54

    Ma korraks kiikasin blogisse, oli mingi kiri a la hooldus ja kõik. Mul polnud mõttes ka, et midagi halba võis juhtuda, lihtsalt nagu..ok, hooldus..varemgi olnud ju. Kõik.
    Ma ei kujuta ette, kui tugev inimene peab olema, et hakkama saada sellise kommentaaride laviiniga.. ja APPI kui haiged ja lollid, kohe päriselt väga lollid..on mõned inimesed. Pole sõnu.
    Jõudu siis, Malluuber! :D

  • Reply Hanna 19. november 2018 at 21:54

    Dziis, hea, et ma neid viimatisi kommentaare lugema ei juhtunud, mida siin mainisid.
    No tõesti, jah ma saan aru, et igal inimesel omad arvamused ja värgid…Aga tõesti, sa ikka ei pea kommenteerima selle pärast, et kommenteerida…kui midagi asjalikku öelda väga pole siis vabalt võib kommenteerimata jätta🙄

  • Reply ann 19. november 2018 at 21:51

    Mul laps sündis ka 27ndal nov :)
    Aga ausalt kui võimalik las olla veel natuke lehed maas,laps tunnetab stressi ja pingeid ning see pole sulle ega su lapsele hea,ei taha pahasti õelda aga kui võimalik siis las olla veel lehed maas ja võtta puhkus omale ja võid ju ka teada anda et puhkus on 😊

    • Reply Mallukas 19. november 2018 at 21:53

      kahjuks lepingut mu teada andmised väga ei huvita :D

  • Reply Joe 19. november 2018 at 21:51

    Mina saan sinust täiesti aru, et kinni panid kôik. Ma kandsin 10 päeva ûle ja läksin ka mega närvi kôikide pärimiste peale. Ma pole kyll avaliku elu tegelane, aga mônele tuttavale juba nähvasin jui netis küsiti..ja alati lõppes vestlus ka kui olin vastanud, et jah ma endiselt rase. Peale seda huvi kadunud, ei arendatud vestlust edasi, lihtsalt haige uudishimu. Mingihetk ma ei vastanud ka enam kirjadele lihtsalt. Laske rasedal rahus olla :)

  • Reply Inga 19. november 2018 at 21:49

    Pea lihtsalt vastu! Iga asi omal ajal!😊

  • Reply B 19. november 2018 at 21:44

    Kas tõesti on nii haigeid inimesi olemas ja veel nii palju? See on tore, et oled lõpurase ja jagad meiega oma häid ja halbu hetki, aga miks peaks keegi Sulle postkasti kirjutama ala “kas sünnitad juba” või siis mingit muud lolli juttu, mida ei tasu topelt mainida. Ma ei saa aru, mis inimesed need on. Sulle aga palju kannatust ja küll beebi tuleb siis kui ta vajalikuks peab. Mina olen igati poolt, et lased tal ise oma aja valida tulekuks!

  • Reply Elis 19. november 2018 at 21:44

    Armas armas Mallu! Rahu, ainult rahu, ütles Karlsson ja läks närvi 😄😄
    Pea vastu! 😘

  • Reply A. 19. november 2018 at 21:43

    Üldse ei salga, et ka mina olen siin käinud sagedamini piilumas, et äkki on sul beebiuudiseid. Aga iial, mitte iial pole ma kunagi siin ei sulle ega ka oma eraelus ühelegi rasedale pinda käinud, et millal juba sünnitad, issand, kas liiga palju ei saa juba rasedust jne. Nagu see oleks asi, mida ise valida saab. Ja liiga hästi on meeles kõik see ohkimine ja uurimine ja puurimine, et millal ometi. See õudus ei lõpe üldse sünnitusega. Edasi hakkab pihta see arengujura. Noh, kas juba pöörab ja keerab ja roomab jne. Ei? tule taevas appi, ammu peaks juba!!! Jne. See on nagu mingi igavene värk…. Mul on kurb, et sa nii suure negatiivsuslaviini alla jäid, ent hea, et võtsid korraks aja maha ning otseloomuliult on sind nüüd ka hea meel siin tagasi näha :) Pea püsti! Ka 27. novembrini on jäänud vaid nädal. Mul alles esimene ämmaka aeg siis :) Just eile mõtlesin, et ohh.. tahaks tegelt juba seda lõppu, sest see raseduse ahistav tunne hakkab algusest saati üsna pinda käima. Vot, aga ajaks, kui mina kunagi oma rasedusega lõpus olen, on Marta sul juba mingi… 7-8-kuune… :) Mu meelest päris lohutav on nii mõelda.

  • Reply Monca 19. november 2018 at 21:42

    Pea püsti Mallu :(
    Mul on muidugi hetkel kerge öelda,et varsti on kõik möödas,minul ju ainult 25+ nädalat rasedust ja aega on mul maa ja ilm.
    Vb vannun mina sama moodi lõpus,kes teab…
    Esimene enneaegne ja kaks last eelmisel aastal peetunud,jah mul on hirm kas üldse kannan lõpuni,vb jälle enneaegne…
    Lisaks pahaloomulisele munasarja tsüstile on ka emaka kaelas vähemalt teise astme muutused,see kuu võeti veel tükike ehk juba kolmanda astme peale läinud,aga ma ei mõtle sellele enne kui asi teada.Kuid suure tõenäosusega on mul praegu kantav laps viimane keda üldse saan siia ilma tuua :(
    Aga hetkel,proovi olla kuidagi rahulikult,Kardo on sulle kõvasti toeks ja peabki olema..
    Ütleks hea meelega,et elad üle ..aga ei ..ma pole ülekandud rasedust siis ei saa ma ka teada mis tunne see on.
    Ma ei saa sulle öelda,et kõik on hästi….
    Aga ma tean üht..sinagi tead seda… sa oled tugev naine ja saad hakkama..
    Loodan südamest,et pisike otsustab kiiremas korras välja tulla,seda vastikut sombust ja mitte nii ilusat maad vaatama..aga Marit ei huvita see maa,sest ta teab,et ta saabub ühte imelisse perre,kus ema on tugevam kui kalevipoeg😊😊

  • Reply Siiri 19. november 2018 at 21:41

    Ma tavaliselt ei kommenteeri vaid loen ja naudin, naeran kui on põhjust ja nutan ka kui vaja 😀 aga praegu lihtsalt tunnen, et pean ütlema midagi 😏 sa oled üks äge mutt… Võta rahulikult, Marta tuleb siis kui talle sobib, mitte siis kui sulle, mulle, su naabrimutile või ükskõik millisele võõrale sobib 😀😀 sa naudi oma kahe võrratu tütre seltsi ja mehe tähelepanu ja ära kuula teisi 😀😀😀

  • Reply Katri 19. november 2018 at 21:41

    Mul on hea meel, et tagasi oled…<3
    Oled kuidagi eriliselt hinge pugenud ja armsaks saanud.
    Ja täiesti arusaadavatel põhjustel vajasid/vajad internetimaailmast puhkust…

  • Reply A 19. november 2018 at 21:39

    Aga vb tahab Marta amburina sündida? Nad on muide tihti trotslikud ja teevad risti vastupidi teiste tahtmistele… :)

    • Reply Kolkaplika 19. november 2018 at 22:22

      Just tahtsin sama kommida! Ma ise amburina jäin ka 10 päeva “hiljaks” 😄

      • Reply A 20. november 2018 at 01:41

        Sama lugu minuga, sündisin ka 10 päeva “hiljem” :D muidu oleks skorpion olnud…
        Igal juhul on Marta “klubisse” väga oodatud. ;)

  • Reply Kti 19. november 2018 at 21:39

    Oh Mallukas, mõistan sind! Mul oli sinuga täpselt sama TA aga keda kuskilt tulemas pole, on beebi. Kui sind ITKs peaksin nägema, teen hi five ringi! Kui ei, siis lepin, et jään ka igavesti rasedaks! Pea(me) vastu!

  • Reply Elisa 19. november 2018 at 21:37

    Kõik head soovid meie poolt teile ❤️

  • Reply Jane 19. november 2018 at 21:36

    Oh my lord 🤦‍♀️ Kuidas inimesed küll selliste asjade peale tulevad…

    Minu esimene rasedus lõppes erakorralise keisriga. Teise puhul pakuti plaanilist. Keeldusin. Kuna ma ise sünnitada ei saanud, siis minu ainukeseks sooviks jäi see, et laps saaks ise valida, kuna ta sündida soovib. Sünnitustegevus algas ja alles siis tehti keiser. Mina arvan, et see oli igati mõistlik otsus, mille sa vastu võtsid. Seda enam, kui ämmakatega on kõik kooskõlastatud. Mina usun, et laps tuleb siis, kui ta selleks valmis on.

    Söögu *** need, kes sellist jama toodavad. Häbiraasu ka pole. Jumal, mis avaldused.

  • Reply Merilin 19. november 2018 at 21:33

    Oiii raisk kui närvidele mulle ka kõik käisid ala “ikka rase”
    “Polegi veel pudenenu”
    “Sul on päris suur kõht”
    FUCK YOU
    Ma nutsin nagu lollakas ja nad viisid mu nii stressi et mul ei tekkinud isegi piima – tead kuidas ma võitlesin juba selle nimel et see piim tekiks ja mu tütar saaks rinnapiima. SITAPEAD OLETE KES KÄIVAD PINDA!! AUSALT!!! LASKE OLLA INIMESEL!!

    Sorry ma elasin end natukene välja.

    Sa tegid õige otsuse et kinni panid mõneks ajaks.

  • Reply Anette 19. november 2018 at 21:29

    Inimesed unustavad et ka sina oled ainult inimene mitte Mallukas kui mingi.. tehisintellekt? Ole tugev !

  • Reply Sassu 19. november 2018 at 21:28

    Niihea meel, et tagasi oled!
    Tundsin sinu kirjutistest puudust :)
    Nii kaua su blogi lugenud, et nagu pereliikme pärast oleks muret tundnud:D

  • Reply Mirjam M 19. november 2018 at 21:26

    Õige tegu sinu poolt! Mina pean tunnistama, et ma ei pannud tähele sinu nö kadumist. Nägin Henry postitust ja siis alles sain aru ja eeldasin, et väike puhkus kulus sulle ära. Mul endal elus palju tegemist ja siiralt ei ole kuidagi aega, et uurida kellegi teise elu nii süviti. Ma huviga loen postitusi, aga konkreetselt ei otsi, et kus sa oled ja millal sa sünnitad. Elan kaasa sulle! ❤️

  • Reply Liis 19. november 2018 at 21:23

    Issand milliseid alatuid kommentaare on loobitud 🙄
    Ma arvan sama, et arst teab täpselt mida teha, kuidas teha ja ise asi kas sina seda tahad teha on see juba sinu otsustada, kellegi unenäod-psh see on ainult uni. Küll Marta tuleb ise õigel ajal õiges kohas. ☺️