kuhu see Mallukas kadus siis?

Uskumatu, kuidas paar päeva sotsiaalmeediast eemal olemine võib tolmu üles keerutada. Veel uskumatum on see, mis teooriaid inimesed suudavad endale sellega seoses ette kujutada, selle asemel, et minna lihtsalt kõige loogilisemat mõttekäiku pidi – ma olen sada aastat rase, mul oli kopp ees nendest kirjadest ja kommentaaridest ja ma lihtsalt tahtsin hetkeks eemale saada. Kuna me räägime internetimaailmast, kus eemale saamiseks ei piisa koju ära minemisest, siis panin ma oma neti”augud” kõik kinni ja võtsin endale lihtsalt väheke aega. Või okei, täpsemalt sai asi alguse Facebookist. Viimase pildi alla hakkas robinal tulema kommentaare teemal, kuidas ülekandmine on väga halb. Küll jagas üks naine oma kogemust, kuidas 40+2 läks oma sisetunde järgi haiglasse, kus avati veed ja VIIMASEL hetkel suudeti laps päästa. Kas mul tõesti pole sisetunnet? Mingi vanem meesterahvas hoiatas, et kui laps nädala üle läheb, siis on tal hapnikupuudus või sünnib surnuna. Kolmas ohkas, et ta küll hirmutada ei taha, aga mingu ma kiiresti haiglasse, sest ta nägi unes, kuidas ma väikse kirstu kohal haual nutan. Sinna sekka siis neid: “Mida sa ohid ja vingud, 42 nädalat on normaalne ja kui sa kannatada ei mõista, siis miks sa üldse selle lapse said?”. Ja kindlasti ei saa unustada neid paari … Jätka kuhu see Mallukas kadus siis? lugemist