LAPSED MARTA

elu Martaga

24. november 2018

Kaks päeva on nüüd meie pere Marta võrra suurem ja siiani on kõik läinud väga hästi. Ma ei suuda rohkem tänulik olla, et mu enda füüsiline taastumine seekord nii lihtsalt läinud on. Siinkohal tulekski vist tänulik olla enda ämmaemandale, kes mind sünnituse ajal nii palju juhendas, kui tarvis, samal ajal aitas kaasa sellele osale, mida ma ise instiktiivselt teha soovisin. Aga ma mõtlesin, et ma kirjutan oma ämmakast lausa eraldi, sest kui keegi veel mõtleb ITK’st eraämmaemanda palkamisele (või ehk joppab ta teil too päev lihtsalt tööl olema), siis Merilin Kruminš on kiitmist väärt ja mul tõesti on eraldi postituse jagu põhjuseid, miks.

Et siis rebenditest ja marrastustest ma pääsesin ja kuigi need paranevadki vaid nädalakese, siis oli mul Lende kõrvalt endal füüsiliselt päris nadi olla – käia ei saanud, istuda ei saanud, lamada oli valus, püsti tõusta raske – kõik nende rebendite pärast. Lisame nüüd sinna juurde valulikud emakakokkutõmbed, valusad tissid ja laes hormoonid… Oli see vast kompott. Aaa ja siis ma olin veel kõigele lisaks külmetunud ja ohatises ka, olid ajad.

Seekord on ainukene “miinus” väike aneemiapoiss, ehk siis kuna mu rauatase oli ka enne sünnitust veidi madal, siis nüüd langes see kolinal veelgi. Istudes ja paar sammu astudes ei ole hullu, aga väga ringi toimetada veel ei anna. Sellest pole muidugi hullu miskit, sest ega keegi eeldagi, et ma siin hullult koduperenaist mängima hakkaks. Samas täna kaanisin suure hulga granaatõunamahla ja takkaotsa veel peedimahla ja õhtul panin siin juba pesu pesema ja koristasin veidikene elutoast laste segadust ja.. Ei teagi, kas mahlad aitasid, või hakkabki see verekaotusest tekkinud aneemia juba kaduma, kes teab?

Ainukene asi ongi see pagana imetamine. Ma ju TEAN, milline on õige võte ja ma olen ennast juba mingi kuu aega kreemitanud ja lisaks on mul kodus olemas kõik erinevad nibukompressid ja mähised ja kapsad ja KÕIK, aga sellegipoolest olen ma ka seekord lasknud esimesel päeval tal kuidagi valesti süüa, ehk siis nüüd on tulemus käes. Jälle on mul veritsevad nibud, iga imetamiskord on nii valus, et ma olen valmis mööda seina üles ronima ja täna hakkas vaikselt piim ka tulema, ehk siis tissid on kuumad ja valutavad ja vaene Marta peab lihtsalt veresegust piima sööma (ja välja ajama, see on pääääris räme).

Aga ma ei kurda, sest ma tean, et see läheb lõpuks üle. Paar-kolm nädalat põrgupiina ja lõpuks on mu nibud nii tundetud, et sõida neist kasvõi traktoriga üle. Ootan seda hetke pikisilmi 😂 Ja pealegi ei oleks vist ju aus, kui mul KÕIK ideaalne oleks, eks? Natukene peab kuskilt raske ka olema.

tegin sõbrannale pilti pealkirjaga “mina niisama, samal ajal kui mul kirvega nibu otsast nüsitakse”

Raskuseks ma seda ei loe, aga olen juba praeguseks paar kirja ja kommentaari saanud, teemal “aaa kahju rasvaimu läkski raisku jah?”, “millal trenni” ja tänase päeva parim oli: “tüdruk, hakka bandaaži kandma, sest muidu on sul seelik seljas, ilma seelikut kandmata”.

Teate, ma ei hakka isegi ütlema, et ma üleeile sünnitasin. Esiteks. Teiseks mul on kõht veel natukene hell (kuigi kokkutõmbed on õnneks pea kadunud) ja ma tõesti ei taha ennast hakata mingi korsetiga kokku tõmbama, et visuaalselt oma lugejatele kuidagi kõhnem või saledam olla. Mul on siin muid olulisi asju kah ja kui tuleb oma aeg, siis vaatame, milline ma üldse tavariietes väljagi näen. Hetkel tripin ringi veninud retuusides, imetamistopis ja maailma kõige suuremates trussikutes, kuhu peavad mahtuma maailma suurimad sidemed. Äsjasünnitanu elu, mis muu. Kurta ei saa, tore on ikka. Ainult rohkem suuri trussikuid tuleks endale muretseda 😂

Ja eriti naljakas on see, et ma ENDALE tundun nüüd just nii väike. Ei löö ennast kogemata kuskile kõhtupidi ära ja jope mahub selga ja hingata saab nii vabalt ja diivanil saab jälle kägarasse tõmmata ja – ELU! Nii äge noh. Kõht on muidugi lödi, ei hakka isegi vastu vaidlema, aga no vaadake, mis vägilane seal sees enne oli.

Et mitte lõpetada juttu nibude ja veritsuste ja lödidusega, siis täitsa häbematu hulk suvalisi telefonipilte teile, sorri 😂❤️

Uskumatu, aga ta võtab lutti! Ei taha küll palju anda, aga 1a3k sundasendis inimluti mängimine ei olnud tõesti parim osa mu elust 😂

paaaaaai!

Mari tegi pulli

Need olla ülekantud beebide “häda”. Nagu Kardo ütles, siis kilekotijalad 😂

jumala random suvaline pilt magavast Martast

tuduloom

õdede lemmar!

ma oma tüdrukutega

mari muretseb, et Lende ikka õrn oleks 😂

vaadake vaid seda rõõmu❤️

inimene magab isegi mähkmevahetuse maha

pisike käeke

selle tegin just ennist, meil kapp täis riideid, mis veel ala nädala selga lähevad, kasutan iga juhust riideid vahetada 😂

nunnuke ja jänkuke

mari tegi täna issiga piparkooke ja also nõudis endale rinnapatju, sest tal on siiras usk, et tal tuleb ka varsti lehmapiima

katsetasin täna lina, aga kogemata vale sidusega (trikoolinal peab 3 kihti olema, ma tegin mingi teise õpetuse järgi, mis kootud linale mõeldud).

tegime pulli

blogija lapse elu 😂

Kardo Martaga haiglas, kui nunnuuuuu

me täna hommikul tsillimas

Lende punnsuu veega tsillimas

jälle see vale linakatsetus 

Mari kaisutab

väike kõõrdsilm :D

Martakene paneb sliipi, nagu ikka

haiglast koju tulemas

sõbranje heegeldas talle jänkuuuu

siis kui veel nii valus ei olnud 😂

Vot, sellised lood. Sorri miljoni pildi eest, ma pean nüüd piinapinki istuma, sest üks väike hakkas krääksuma ja tahab veits keelekastet. Loodan, et piim verega on ta suur lemmik… 😳

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

57 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply K.J 29. november 2018 at 14:24

    Palju õnne teie perele! Pole eriline fänn enne olnud, aga kuidagi ootamatult on saade saanud lemmikute nimekirja ja oleme korralikult naerda saanud ja kaasa elanud teile👍Ma lihtsalt pean ütlema, et ma niiiiiii väga hindan seda saate ja teie ausust…seda on liiga vähe igal pool…igal pool on lippulöödud ja ülihea figuuriga emmed kes ainult naeratades oma vōsukestega tripivad ja elu on lill…tegelt see nii pole..elu lapse/lastega on tore, aga on ka palju selliseid asju,millest ei räägita…ja see Malluka sügis on lihtsalt nii vahetu ja aus ja selle eest sulle suur aitähh! Saada…sinna ….😂 kōik need targutajad, kelle meelest peaks sa olema juba ma ei tea mis figuuris ja tegema seda või teist…iga naine on erakordne…iga ema veel erakordsem…ja kui sul on 3 last…sa juba oled SUPEREMA👍👍👍 ( ma proovin ühegagi hakkama saada😂 Olen füsio ja ka noor ema..ja üks mis endal imetuse osas aitas oli enda õige asendi leidmine ( kasuta neod patju vōi ole misiganes asendis, kus tunned end mugavalt ja saad õla-kaelavöötme lõdvestada natukenegi😉..sellel on mitmeid häid toimeid millest siin pikemalt vatrama ei hakkaks😊Ole tubli ja pea vastu! Tervist ka õnne teie perele🙏🤗

  • Reply A. 27. november 2018 at 14:34

    Nagu kiuste tekkis mul nädal tagasi netiga mingi kala ja loen kõiki su vahepeal toimunud imelisi elumuutusi alles nüüd. Esiteks palju-palju õnne imearmsa Marta sünni puhul!!! Ülimalt armas beebi:) Sünnilugu on omajagu uskumatu. Natuke ehmatav ka. Mul oma suvise sünnituse ees juba praegu hirm nahkas :/ See 3x ümber kaela nabanöör ja sinine laps tundub natuke kõhe stenaarium. Aga noh.. lõpp hea, kõik hea. JA täitsa uskumatu, et sa terveks jäid!!! :) Jätan ka paar nippi omale meelde, kui peaks mullegi 4kg last ennustatama.
    Tore, et juba oma ttavapärases elurütmis olete. Olge terved ja tublid!

  • Reply Triinu 26. november 2018 at 09:53

    Palju õnne lapse sünni puhul!
    Minul on teismeeast saati üks nibu lõhega. Koer hüppas üles ja lõhkus nibu katki. See lihtsalt kasvas valesti kokku. Ja kui ma lapse sain siis ta oli nii kärsitu, et ei kannatanud oodata, et ma nibu kokkusurutult talle suhu pistaksin. Ja siis ma ei saanud lasta tal ka mu nibu veel rohkem kaheks teha. Abi sain nibukaitsmest. Nii toitsingi ühest rinnast kaitsega teisest ilma. Kui nibud väga halvas seisukorras siis saab ajutiselt ka välja pumbata ja nii u kolm päeva pudelist anda, siis peaks nibud enam-vähem taastunud olema, et saab uuesti vahetult anda.

  • Reply Biki 25. november 2018 at 21:13

    Ahahaa Mallu- sa oled nii naljakas 😂😂😂❤

  • Reply C. 25. november 2018 at 21:05

    Neid pilte vaadates ei jõua ära oodata, millal ma enda pisikese neiu kätte saan. Ma küll räägin talle, et ta neli nädalat veel ootaks aga ise ma ei suuda ära oodata, millal ma teda kaisutada saaksin. :)
    Ime armas on Marta Kene. :) Palju tervis teie perekonnale :)

  • Reply Jahnjah 25. november 2018 at 17:09

    Minul oli imetamise võte õige, kuid ikkagi olid nibud verised ja lõhki 2 nädalat. Ju mõnel on nibud lihtsalt tundlikumad.

  • Reply Agelaa 25. november 2018 at 15:20

    Nii ilus laps, palju-palju õnne!!! :)

  • Reply K. 25. november 2018 at 13:01

    Jeesus, need inimesed, kel vaja äsjasünnitanule mingit perfektse keha joga ajada, on lihtsalt haiged. Mul on kümme kuud sünnitusest möödas, ma pole endiselt saavutanud oma algset kaalu, vanad riided ei mahu selga, vaatan vahel pilte kui hea ma enne välja nägin, aga sitt lugu, first things first. Ma ei kujuta ette kui keegi teine mulle neid asju veel meelde tuletaks, ma saadaks nad mõtlemata sinnasamusesse või trenni.
    Btw, sa näed suurepärane välja!

    Ps. See ekre reklaamilärakas on minu maitsele liiga võigas, et nunnut beebiposti lõpetada, aga see on mu probleem 😁

    • Reply Mallukas 25. november 2018 at 13:12

      Mina neid reklaame siia eo vali loomulikult 😂

    • Reply niisama 25. november 2018 at 15:16

      See vist jah K. isiklik probleem. Hakkasin siis kah otsima seda reklaami, mis silmi kriibib, aga näen vaid Bourjois Paris’i…

      • Reply C. 25. november 2018 at 18:33

        Ja mina ei tea üldse, mis reklaamidest jutt. Ei näe neid. Nii hea asi on see Ad blocker. :)

  • Reply M. 25. november 2018 at 12:58

    Palju õnne teie vahvale perele!
    No niii armas pisike inimene :)
    Ma pakun ka, et imetamisvõte ikkagi vale, aga ei saa ju kindlalt väita. Pildi pealt vaadates hoopis teine kui ise näed. Minul oli mõlema lapsega algul üsna raske istudes imetada ja kui vähegi võimalik, tegin seda pikali. Hoopis lihtsam ja laps alati õiges asendis, ei jäänud see tiss ei liiga kõrgele ega kaugele. Mulle meeldis, aga eks igaüks tunneb oma keha rohkem.

  • Reply Andra Lind 25. november 2018 at 12:40

    Rind on ikka ilusti lapsel suus? Suurelt avatud jne, mis olema peab? Ma niimoodi ilma käe abita olen proovinud ka imetada, aga mõtetu, võte on kohe valeks läinud ja olengi nüüd imetanud nii, et pm hoian ühe käe sõrmedega ikka rinda endal kinni, noh, mul see ka et pean rinnast piima veel samal ajal pigistama et laps närvi ei läheks ja rinnaotsast ära ei tuleks, kuna piima ei tule nii hästi kui ta sooviks. Aga miks need nibud sul katki lähevad? Mul küll ei läinud, alguses oli ainult tundlik/natuke valus imetada, aga kuskilt katki või et lausa verd tuleks seda küll polnud ja ta mul pm istuski koguaeg tissiotsas nagu siin praegugi vahepeal kuigi ta juba vähem kui nädala pärast 7 kuune.

    • Reply A 25. november 2018 at 19:08

      Kolmas tissitamine….praktikat vast on jah,et teab kuidas tiss titele suhi pista. Igal naisel isemoodi rinnad, ikka tuleb keegi ütlema,et tee nii nagu mina siis on õige.
      Mallu muide sa näed super välja ja need korseti soovitajad võiks endal korsetid lõdvaks lasta siis pääseks hapnik ajudeni ja ei ajaks sellist ila välja suus.

  • Reply Lonni 25. november 2018 at 11:56

    Sa näed nii noor välja! Vôi noh, sa oledki noor, aga sa näed praegu välja nagu 21, maks 23. Ja Marta on imeline!
    Bandaażist – ma ei pannud peale synnitust peale ja sain korraliku diastaasi. Mônus rekkalesbari magu on ees, kui kôhtu sees ei hoia.Tundus see hetk tôesti täiesti ebainimlik seda peale suruda, aga nüüd veidi kahetsen😞

  • Reply Älis 25. november 2018 at 10:32

    Offtop. EKRE reklaam siin üleval nii sümboolne..maa tuleb täita lastegaa.. :D
    Aaga tegelt, niiii nunnu Marta Kene❤.

  • Reply T.L 25. november 2018 at 10:09

    Palju õnne teile😊
    Imetamise kohapealt soovitan vaadata videosi how to improve latch while breastfeeding ( Google või Youtube ). Kui ma kaks aastat tagasi esimese lapse sain siis mul oli ka nibud nii katki ja valusad et lausa nutma ajas. Videotest sain õpetussõnu kuidas tehnikat parandada ja aitas. Teise lapsega (kes peaaegu 4kuune) olid nibud natuke hellad paar päeva ja siis oli Ok.

  • Reply Marju 25. november 2018 at 10:06

    See beebi on ikka üüüüübernunnu!!!

  • Reply A 25. november 2018 at 09:40

    Esiteks nii armas laps 😍 tahaks lausa külla ronida ja nunnutada xD
    Teiseks mis inimestel viga on -.- sünnitanud naine ei pea olema miss modell ja ma küll ei ütleks et sul miskit kehal väga viga on o.o kas need tädikesed ise on siis kriipsujukud kes kommenteerivad su keha :D
    Kolmandaks mina ei usu sellesse nõustaja näidatud imetamis asendisse. Ma sünnist saadik lapsele selles asendis rinda andnud nagu tema soovib või kuidas parasjagu oleme. Nõustaja näitas ette mulle väga veidra poosi mis peaks õige olema ja kui ma alati sedasi rinda annaks siis ausalt ei jaksaks/viitsiks imetadagi

    • Reply B 25. november 2018 at 10:52

      Aga kas sul oli imetamine valus?
      Kui ei olnud, siis võid jääda oma seisukohale kindlaks. Kui oli valus, siis järelikult parandamise võimalus oli olemas, muidugi ei pea kasutama seda, kui ei taha. Valu läheb pikapeale üle, sest laps ka õpib ja suurem laps sööb tõesti suvalises asendis juba. Mõnikord ka esmase piimapaisu kadumise järel juba tekibki lapsel parem haare, ta saab kaugemalt rinda haarata ja valu kaob.

      Malluka pilte vaadates paistab välja kogenud imetaja harjumuslik hoie, samas lapse lõug on liiga all ja laps ise liiga “üleval”, selles asendis on lapsel raske laialt avada suud, sest pea tahapoole liikumine on takistatud. Kalluta oma pea ette, lõug rinnale, ja proovi süüa – ei õnnestu ju. See on ka tihti istudes imetamise probleem ja lamades läheb korda.
      Jääb silma ka imetamise valu kurtmine ja luti kiitmine ühes ja samas postituses, lutilembesel lapsel just ongi see pindmine võte, mis emale valu teeb. Ehkki kõik välised tunnused on korras.

      A noh, emad lihtsalt PEAVAD uskuma, et imetamine on alguses valus igal juhul. Sest nendel tingimustel see ongi nii.

  • Reply Kaasaelaja 25. november 2018 at 09:36

    Aneemia nii ruttu üle kindlasti ei lähe. Paremaks ka mitte paraku. Võtab ikka omajagu aega see hemoglobiini tõus. Kuid üldjuhul. Lihtsalt organism ise kohaneb ja harjub.
    Soovitan kindlasti rauatablette, kui hgb ikka alla 100. Ainult toitumise abil on see taastumine ikka väga aeglane. Ei jõua nii palju peedimahla sisse juua, et abi oleks :)
    Aga edukat paranemist Sulle! :)

    • Reply Kats 25. november 2018 at 12:32

      No vaidleks vastu! Ma ise usun et imeasi on granaatôuna mahl :) mul rasedusajal langes vahepeal 125 peale, siis âmmakas märkis et hakkab langema aga kriitiline ei ole veel ( hiljem uurides selgus et pole häda midagi, osadel alla 100 ja peavad ka hakkama saama ;) ) aga igaljuhul tarbisin palju granaatôunamahla ha järgmine vereproov oli 141,nii et ämmakas ka imestas et härjaveri :D aga muud erilist pôhjust ma ei osanud arvata millest see tôusis :) A, vôibolla maksa ka süüa, see peaks kaasa aitama. Igaljuhul mingeid muid rauapreparaate ei kasutanudN
      Nb! Palju ônne teile ja mônusat kooskasvamist teile Marta Kenega!

    • Reply Merje 25. november 2018 at 22:52

      Vaidlen ka vastu. Tulin peale sünnitust haiglast ära hgb näiduga 89. Pidin rauatablette võtma, kuid kuna need tekitasid kõhukinnisust, mis päris paljude õmblustega oleks olnud õudne, ma ei võtnud neid ja püüdsin vaid rauarikkaid toite süüa. Kuu aja pärast oli näit 124. Naiste organismil on suurepärane võime verekaotusest kiirelt taastuda, aga küllap on ka erandeid.

  • Reply Karin 25. november 2018 at 09:35

    Palju Õnne , Marta on imeline ! Pean ühte asja kirjutama..kui raseduse ajal hoidsin suu kinni, kuigi valus oli alati vaadata neid hetki kui hoidsid läpakat oma rasedakõhu peal, siis nüüd mõtlen, vaadates pilte, kus Marta magab arvuti juures… et..äkki Sa ei tea seda, et elektromagnetkiirgus, mis sealt tuleb, on meeletult kahjulik ja tervist laastav. Mida väiksem laps, seda kahjulikum mõju, tal tekib rakustress ja keha ei saa normaalselt areneda. Lapse ajukoor on meiega võrreldes ju palju õhem ja temasse salvestub seda kiirgust kordades rohkem, mille negatiivsest mõjust ei pea ilmselt siin rääkima… Ma ei taha tänitada vms, lihtsalt parimate soovidega tähelepanu juhtida. Ilusat kooskasvamist!

    • Reply Getu 26. november 2018 at 02:48

      Või et tervist laastav… Tavalise lambipirni kiirgus on võrreldes arvuti-telefoniga nii suur, et selle aja peale peaksime kõik juba inimvared olema. Eeldusel, et kiirgus on kahjulik, mida see pole. Füüsikute foorumites muiatakse selle kiirgusejutu peale – see on ka hea viis raha teenida, kui müüakse inimestele kõiksugu kiirgusevastaseid kaitsmeid jms. Kahjulik on ioniseeriv kiirgus. Telefonist, telekast ja arvutist ei tule ioniseeriv kiirgus.

  • Reply Ahaa 25. november 2018 at 09:06

    Sul on nii ilus pere! Ma kujutan ette, kui õnnelik sa olla võid 😁

  • Reply Pisi 25. november 2018 at 08:57

    Vaadataes su pilte, nàen, kui nunnud lapsed teil on. Las neid lapsi siis tuleb juurde :) Saate nende tegemisega hästi hakkama :D
    Aga imetamise kohta. Kas oled proovinud imetamise ajal rinda kinni hoida? Mul oli sama asi, et imetamise vôte oli ôiga aga minul oli põrguvalu. Levendada sain seda ainult sellega, et ma toetasin enda rinda. Ma ei tea, kas oskan seletada aga vötsin riin anö pihku. Kui rind ei olnud nii rippuv, siis see imetamine ei olenud enam nii valus. Need esimesed nädalas on just need kôige hullemad ja ûtleme nii, et ma olen oma kolme lapse ûle ônnelik ja ma naudin nende kasvamise jälgimist.

    Muideks, mul on olnud aastaid selline olek, et kui beebisid näen vôi kuulen nende nuttu, siis ma tahan hakata oksele. Nûûd aga sinu laste pilte vaadates, tuleks beebit kûll nunnutama. Huviga ootan, et millise iseloomuga Marta on. Mari ja Lende ju nii erinevad.

    Sul oli facebookis kellegi blogi jagamine. Mulle piisas korra selle inmese blogi lugemisest. Lugesin hoopis sinu fb kommentaare. Mina vôin öelda, et minu lapsed on aidanud elu môtte leida. Kui enne lapsi oli ainult töö ja vahel sôpradega olek, siis nûûd on pere väga tähtis. Kool, töö, pere ja perega saab käidud erinevates kohtades, kuhu ma nt ilma lasteta ei läinud. Töö võttis juba nii palju energiat ära, et ei tahtnudki vabal päeval muud teha, kui kodus vedeleda. Lisaks oma maailmavaade on muutunud. Mul kûll on mees väga palju tööl ja kodus tast suurt abi pole aga ma ei leia, et lapsed oleksid minu elu rikkunud ära. Lastega on tore kodus toimetada, kuigi nad oma kaklemistega ajavad küll närvid krussi. Kui aga kaklemised läbi, siis nad on nii armsad.

  • Reply Merka 25. november 2018 at 08:52

    Palju õnne tervele perele :)
    Mäletan na veel mõlema lapsega seda imetamise alguse õudust..
    Esimene laps sai vaid 4-5k rinda ja teine hetkel 8k ning siiani rinnal – nüüd vahepeal hammustab. Mõtlen nendel kordadel et pidev valu alguses oli hullem kui väike närimine :D kuid loodan et päris verele ei näksa :D

  • Reply Kristi 25. november 2018 at 08:50

    Kui leiad aega, palun aita mind. Mul on ka peagi kolmas laps sündinud ja su kogemus tekitas paar küsimust:

    1) Mille järgi valida nibukaitse suurus? Mul oli eelmistega imetamine põrgu ja valmistuks nüüd siis. Netipoes on S, M, L. Kust ma tean, kas mul on ess või ell nibud? Ega neid poes ka ju proovida saa?

    2) Kas haiglas ei vaadatud viltu lutile? Mäletan, et minuga pahandatu, et ei tohiks anda nii vara. Ja no hiljem muidugi lapsed enam ei võtnud.

    3) Mis tekk see lilleline on, mis mitmel fotol? Nii kena!

    PS: minu nõksa enne tähtaega tulnud laps (37+5) oli samasugune kilekotijalg :D Aga 39+5 oma ei olnud :)

    • Reply Merka 25. november 2018 at 21:27

      See tula (babytula.eu) marigold tekk, kuid pole enam vist saada kui vaid järelturult vms

  • Reply SP 25. november 2018 at 08:37

    Marta on ikka imearmas beebi….nagu postkaardilt tulnud 😊 Ja ei saa mainimata jätta ka seda, et Sa ei näe üldse välja nagu oleksid äsja sünnitanud. Väga klaari ja reipa näoga oled. Palju õnne kogu perele!

  • Reply Lisbet 25. november 2018 at 08:32

    Miks sa nibukaitseid ei kasuta?!

  • Reply JJ 25. november 2018 at 07:30

    Oojaa, need kommentaarid figuuri kohta. Ma sain 2 p tagasi sûnnitanuna muidu toredalt ämmalt sellise pirni, et…
    Aga bandaažiga on mul küll kolmanda lapsga hea kogemus, sest siis viisin end kurssi, mida see teeb ja miks. Esimesega tõmbasin pika salli mõneks päevaks ümber, aga siis oli üldse lihtsam taastumine, ise ka noor. Teisega ei teinud midagi ja seda oli ka näha, lisaks vaevlesin alaseljavalude käes. Kolmandaga panin veniva BabyOno vöö (ja vahel hljem ka kaks sellist) peale, kui pärast sünnitust pesus käisin. See soovitus oli ka Sternumi lehel, kui õigesti mäletan. Kasutasin 6 nädalat päevasel ajal (öösel ei jaksanud, aga kasutatakse ka ööpäevaringselt), sest seni ringleb kehas veel rasedushomooni, mis igasuguseid kõõluseid jne raseduse ajal venmiseks pehmendab, ja raseduse järel aitab 6-8 nädala jooksul nö kõike jälle lihtsamalt tagasi oma kohale loksutada, kui bandaaž abiks. Kusjuures asi polegi välimuses, kui selles, et raseduse ajal lükatakse keha, selgroog ja organid nihkesse. Bandaaž aitas juba selles osas, et toestas selga ja hoidis organeid kuidagi kindlalt koos. Mäletan, kui pidin ootamatult vankriga kodu poole spurtima, aga bandaaži peal polnud. Jeebus, kuidas kogu sisikond ringi loksus ja lausa südant pahaks ajas.

    • Reply E. 25. november 2018 at 20:49

      Jaa! Esimese ja teise lapsega ei teadnud ka bandaazist miskit, aga pärast kolmanda sündo panin kohe sünnitusmajas ümber. Oli selline veniv ja krõpsudega. Ja ka mitte välimuse vaid taastumise pärast. Soovitan TÄIEGA!!! Aitas sisikonna ja diastaasi ilusti kokku tagasi. Need, kes ilguvad, et nah just sünnitanud naiste välimust ja välimust kommenteerivad, ei tea vast isegi, mille jaoks bandaaz hea on. Aga armas beebs! Õnne😍💐💐💐

  • Reply kats 25. november 2018 at 05:46

    Marta on nii armas ja ilus beebi. Pean endal ka alla suruma kolmanda lapse soovi.
    9 kuu pärast on Eestis sünnitusmajad naisi täis :)
    Jõudu imetamisel. Mäletan seda katkiste nibude valu päris hästi.

  • Reply K. 25. november 2018 at 01:29

    Kuiiiiiii armas see pisitilluke väike Martake on! Ajad endalegi titeisu peale oma idülliga 😍

  • Reply T.K 25. november 2018 at 01:11

    Merilin sattus ka minu ämmakaks minu esimese lapse ootuse ajal ja no niiiiii hea ja tore inimene. Kiidan taevani. See oli küll juba 10a tagasi ja ta tõenäoliselt ei saanud sellel ajal suure kogemusega veel olla aga paremat ämmakat oleks raske olnud soovida. Aitäh Merilin ja õnne Sulle Mallukas!

    • Reply M. 25. november 2018 at 15:00

      Tore kuulda, et kellelgi selle ämmakaga ka positiivsed kogemused. Ei tea, kas sattusin ise halval päeval, aga tema vastuvõtt tekitas sellise tunde, et hakka või kahetsema, et üldse lapseootele jäid. Ühesõnaga minu jaoks oli kõik nii ebameeldiv, et ma ei kujutanud ette, et üks ämmaka visiit veel hullem saaks olla. Varem või hiljem pole kellegi teisega sellist kogemust pidanud läbi elama..

  • Reply Kts 25. november 2018 at 00:58

    Palju õnne! Mul meenus mingi videolõik kui imetamisnõustaja sul kodus käis peale Lende sündi ning kuidas ta hopsti Lende õigesti su külge pani ja sul sekundiga valu kadus. Mäletan ma õigesti? :)

    Ma saan aru veel kuidagi moodi inimestest, kes raseduse lõpus uurivad ja puurivad rasedalt ega too veel ei sünnita. Aga inimesed, kes päev või kaks pärast sünnitamist figuuri kohta küsimusi küsivad või uurivad trenni kohta?? Neil inimestel on 100% endil mingi kehataju ja/või söömishäire ning neile peab abi saamiseks soovitama arsti juurde minna.

  • Reply Liina 25. november 2018 at 00:58

    Oi kui armas beebi. No nii beebiisu tuleb! Täiega vedas, et alt terveks jäid. See ikka vähendab tu duvalt neid sünnitusjärgseid piinu. Mul 2 plikat, üks sai 4 ja teine saab varsti 2. Ideaalis tahaks kolmandat ka, aga ei hakka pilli lõhki ajama. Ei suudaks seda rasedust ja sünnitamist ja sü.nitusjärgseid piinu jälle kannatada. Ma mõlemaga alt lõhki + verised nibud . Ja mõlemad üle kantud ja üle 4 kilosed. Ja isegi kui selle kuidagi veel alla neelaks, siis tunnen, et mul ei ole rohkem energiat lihtsalt. Pealegi oleme mehega juba nii vanad ka. Aga jah kardan, et ei suudaks norm ema olla, kui üks veel tuleks, kuna praegugi nii tühjaks jooksnud. Aga kui neid pilte vaatan, siis niiiiiiiii magusvalus beebiigatsus tuleb. Ja oi kuidas olen kade, või noh, pigem siis imetlen et näed, kolm imelist tegelast tehtud ja nii armas pereelu. Mul on kahega ka imeline elu. Aga no sul täiega vedas, et kogemata rasedaks jäid ja kolmanda ka said. Minumeelest raskem osa on möödas!

  • Reply Annika 25. november 2018 at 00:39

    Veelkord palju õnne! Tead, mul iga jumala kord jube valus olnud see imetamisega alustamine. Lapsed praegu 5a, 4a ja 1,9, noorim veel tissi ees. No iga kord peale sünnitust nibud lõhki olnud, nii umbes nädala. Retsilt valus muidugi ka. Bepanthen salv paksult peale tissipadjakese alla peale iga toitmist ja tõmbab lõpuks tagasi. Kui ära harjub siis on kõik juba ok. Edu! 😎

  • Reply E 25. november 2018 at 00:31

    Uuh. See imetamise algus on jõõõhker ma ütlen. Mul oli sama asi. No eks esimene laps ka ja ta imes haiglas juba mu nibud nii verele, et ma ei suutnud lihtsalt talle lõpuks enam rinda anda, sest isegi kui pluus õrnalt vastu mu tisse läks tahtsin valust karjuda. Siis läksin kergemat teed ja sai paar päeva rpa-d kuniks ma oma nibusid tohterdasin ja rinnapumpa kasutasin hambad ristis :D. Aga lõpp hea kõik hea. Nüüd 1a 1k ja siiamaani selline tissipuuk, et anna abi :D Sa oled väga tubli ja tugev, et suudad ikkagi rinda anda edasi nende veriste nibudega. :D

  • Reply pegasus 25. november 2018 at 00:30

    Palju palju õnne Teie armasale perele. Sa oled väga tubli ja aktiivne ja hea ema :D Jõudu ja kannatlikkust nüüd kolmega möllamisel. Kolm on juba tuntavalt rohkem kui kaks, vähemalt mulle tundus nii kui kolmas sündis :D Niiiii hullult hea meel on, et sul see sünnitus niiii hästi läks. Minul oli teine sünnitus umbes sarnane ja ma mäletan, et nutsin pärast tükk aega suurest rõõmust, et sain kogeda midagi nii võimasat ja loomulikku…. annab tõelise naise ja ema tunde terveks eluks. Ma polegi ammu kommenteerinud, aga nüüd neid mõnepäevase beebi pilte vaadates tekkis jälle see tunne, mida olen ka enda laste pilte vaadates “õudusega” mõelnud, et kuidas ta just minu sisse ära mahtus ja kuidas ma ta küll välja suutsin punnitada ja kuidas üldse keegi nii täiesti inimese kujuga ideaalne tegelane sai seal vee sees nööri otsas just elada :P äkki ma olen ainus, kes nii mõtleb, aga Sinu pontsikut vaadates tuli see mõte jälle pähe :D Olge vaprad ja hoidke kokku :D

    • Reply Mallukas 25. november 2018 at 00:37

      Ma just täna Kardoga rääkisin, et MEGA imelik mõelda, et see inimene elas kuskil vee sees nagu tulnukas :D

  • Reply eve 25. november 2018 at 00:27

    Õnnelikud lapsed magavadki ja lasevad vanematel magada. Õnnelik perekond!!!

  • Reply Joanna 25. november 2018 at 00:19

    Minul oli ka mega valus see imetamise asi..kohe haiglas anti mulle medela nibukaitsemd. Vms ning ilma nendeta ei andnudki enam kordagi..mäletan need olid mulle nii táhtsad et kui korra kuskile kadusid tekkis paanika ..soovitan

    • Reply Mallukas 25. november 2018 at 00:22

      Mul on täitsa olemas, aga ma ei taha, et laps nendega ära harjuks. Natsa veel piinlen, siis vaatan edasi :D

    • Reply Karokas 25. november 2018 at 01:11

      Sa soovitad nibukaitset ja samas lauses ütled, et ilma nendeta ei andnud kordagi enam rinda. Hmm, kõlab päris halvasti. Ilmselt pole ainult nibukaitsmega imetamine kuigi jätkusuutlik või mis? Tegeleda võiks ikkagi õige imetamisvõttega, sellega soovitan pöörduda SIETi nõustajate poole. Nibukaitsmed, lutipudelid ja lutid (sest need soodustavad valet imemisvõtet) soovitan kõrvale jätta.

      • Reply Joanna 25. november 2018 at 09:37

        Jah ja paraku nii oli..imetamis vötted olid selged..olin extra kauem haiglas et selgeks saada ,aga see oli nii valus et hambad ristis max 10 min läbi suure valu sain anda.. aga valu oli nii suur et ajas lausa nutma.. mis sa tahad öelda et oleks pidanud ..end piinama v lapse nälga jätma..eks iga ema teab ise mis vötteid kasutab ? Pole sinu asi Karokas

      • Reply Kristiina 25. november 2018 at 10:34

        Loomulikult ei ole nibukaitsmed parim ja esimene variant, aga neid ei maksa ka tohutult karta. Minul oli algul sama lugu, et imetamine meeletult valus pluss laps ei osanud rinda haarata (nägime sünnitusmajas neli päeva vaeva koos imetamisnõustajaga) ning lõpuks oskaski süüa ainult nibukaitsmega. Sain samuti SIETi nõustaja käest hurjutada, et nibukaitse on saadanast jne. 2,5-kuuselt aga otsustas laps päevapealt, et nibukaitset pole enam vaja ning nüüd, 7-kuusena sööb seniajani edukalt otse rinda. Minu õel oli analoogne lugu, et algul sõi ta laps ainult nibukaitsmega ja paarikuusena poiss ise loobus sellest. Ei väida, et kõigil nii läheb, aga lihtsalt teadmiseks!

  • Reply Merike 25. november 2018 at 00:17

    Marta Kene on nii ilus laps! 😍 Palju õnne kogu Teie perele. :)

  • Reply Laura 25. november 2018 at 00:14

    Heh. Puldipilt veel tundub puudu olevat 😉😄

  • Reply Pipi 25. november 2018 at 00:13

    Mis asjandused tal jalas on? Marsimehe trussikud? Ilusad tüdrukud Kardol.

    • Reply Mallukas 25. november 2018 at 00:22

      Kellel Marsimehe trussikud on :D

      • Reply Agnes Kirsbaum 25. november 2018 at 00:57

        Ta vist mõtleb riidest mähkmeid 😂.

  • Reply M 25. november 2018 at 00:12

    Mallu, sa kindlasti juba orgunninud SIETiga kohtumise, et ma ei hakka seda “võta nõustajaga ühendust” kirjutama 😉. Piltidelt paistab, et Marta on sul imetades liialt kõrgel. Jälgi seda, et nina ja nibu kohakutti. Parimat soovides!

    • Reply Liza 25. november 2018 at 10:58

      Palju õnne teile kõigile, tänu Taevaisale on üks pisike ime sündinud. Jõudu ja jaksu , tarkust ja armastust , et kasvatada tüdrukutest tublid ja toredad inimesed.