Eile sõitsin autoga koju ja lambist hakkasin mõtlema sellele, et kui ma veel selline tiinekas olin, siis kujutasin ma mõnikord romantilisi filme vaadates, milline mu elu kunagi olema hakkab.
Ma kujutasin ette, et mu elus saab olema selline suhe, kus mind kantakse kätel, iial ei tülitseta, ainult tehakse omavahel pulli ja aetakse teineteist naerdes mööda maja taga ja mai tea, suudeldakse kirglikult ja räägitakse hilisööni maast ja ilmast ja avastatakse ka peale aastaid, et tegelikult on ikka veel nii palju, mida teisest ei tea ja huvitav tundub.
Ja siis läheb aega mööda ja mu mees paluks romantiliselt mu kätt ja me abielluks kuskil lossis kõikide meie sõprade kohalolekul ja taevas pauguksid raketid ja meie oleksime õnnelikud, nii õnnelikud.
Edasi jääksin ma muidugi rasedaks ja filmidele kohaselt shoppaksime me elevil olles koos beebiasju ja mina öögiksin ja tema masseeriks 9 kuud jutti mu jalgu ja koos unistaksime me sellest, et me juba näeksime, kelle näoga meie lapsukene on ja fantaseeriksime sellest, mis saab olema tema esimene sõna ja kuidas kõlab ta hääl. Ja ma tunnistaksin talle, et ma kardan ja ta vastaks, et ah, ära lora, kõik saab olema imeline.
Ja kui beebi sünniks, siis vaataks ta mind ainult nii:
Ja ta armastaks meie lapsi nii siiralt ja südamest, lausa kohe sada korda rohkem kui mind ja kuigi ma muidu olen selline kade inimene, siis siinkohal ma ainult naerataksin, kui ma neid koos vaataksin, sest see on ilus asi, kui mees oma tütreid armastab ja neile iga päev näitab, kui olulised nad talle on.
Ja mu unistustes ei olnud ma kunagi pelgalt kodune ema, vaid mul oli selline äge töö, nagu seks ja linna Carrie’l, et istun muudkui arvuti taga ja klõbistan kodust kirjutada. Ei mingit üheksast viieni kügelemist ja tuima “ahhh, ma vihkan oma tööd” ohet mu suust.
Ja mu unistustes olid mul sõbrad, kellele ma saan iga kell helistada, kui vaja peaks olema (nende õnneks ma vihkan helistamist) ja me käiksime koos trippidel ja jooksime naeru kihistades veini ja viskaksime koos nalja, sest meil on sama huumor ja koos on alati äge. V.a need korrad, kus me ei tahagi midagi teha, vaid istume koos vaikides ja ajame oma asju, sest ei viitsi suhelda, aga kõrvuti istumine on ka koos hängimine. Sellised sõbrad oleks kuld, ma ütlen!
Ütleme nii, et kui ma eile autoga koju sõitsin, siis panin paar helduspisarat lausa maha, enne kui mulle meenus, et ma olen algaja juht ja mul ei ole siin veel seda luksust roolis nutta, sest mul on vaja, et mu silmamunad liiklust vaataks, mitte uduseks tõmbuks.
Kas te olete kuulnud seda nippi (jälle need tiinekate komöödiad), et kui meestel läheb kõvaks, et siis soovitatakse mõelda millestki rõvedast ja ebaseksikast, et “probleem” ära vajuks? Ma hakkasin siis kohe mõtlema, et no persse küll, TEGELIKULT on ju kõik sitasti, mida ma, raisk, õhkan siin?
Esiteks on mul nüüd lausa kaks kohtuasja, kus mult üle 20 000 euri nõutakse, sest see pääsutädi otsustas, et kaks teda solvavat kommentaari mu blogis on väärt just nii mitu raha, sest ta on sõnast “pääsutapja” ka kolm aastat hiljem väga solvatud ?
Teiseks on meil pelletid otsas ja uus laar on 10€ kallim kui eelmine, lisaks saavad nad seda teha alles 27 või 28 detsember.
Kolmandaks on meil kadunud ka pelletkamina pult, mistõttu võiks neid pelleteid meil kõriauguni olla, aga tolku sellest enivei ei oleks, sest ilma puldita kamin tööle ei lähe. Olen hetkel kahevahel, kas pakun ennast kodutundele välja või korjame see aasta annetusi jõulutunneli abil, sest hiljemalt ülehomseks oleme me surnuks külmunud.
Neljandaks tahaks vinguda selle üle, et kuigi ma omast arust iga päev aina koristan, siis seda lõbu jätkub alati vaid üheks päevaks nautida, sest juba uue päeva alguseks näeb elamine alati välja selline, nagu me elaks hüljatud majas, mille on üle võtnud süstivad heronarkarid.
Viiendaks… krt, praegu ei tule pähe, aga kindlasti on elus veel palju asju, mis kehvasti on. Las ma mõtlen… kohe tuleb… aaa! Ma sain eile 31€ parkimistrahvi! Saate aru jah!
Kurat küll see elu nii sitt olema peab, mitte midagi ei lähe nii, nagu ma tahan ja kogu aeg mind antakse kohtusse ja külm on ja trahvi saan…
NALI! Naljamees olen, nagu näha ?
Lihtsalt mõnikord on väikest meeldetuletust vaja, et võib-olla on sul juba kõik olemas, millest sa unistanud oled ja need “suured mured” on ainult argielu pisiosakesed, mis on seal lihtsalt selle pärast, et sa muul ajal aru saaksid, kui vedanud sul on. Mul igatahes on ?
Väike õnneharjutus kõigile tänasesse päeva – kirjuta kommentaaridesse üks asi, mida sa oled kunagi väga soovinud ja mis tänaseks päevaks reaalsus on.
59 kommentaari
Võib kõlada liiga materiaalselt, aga olen alati tahtnud rikkaks saada ja see unistus on täitunud. Jippii!
4 aastat tagasi nutsin ja soiusin: ma tahan ju seda beebit!
Aga ma olin nii noor, et lõpuks tegin ikkagi aborti.
Siis tegin mõttes lubaduse endale, et enne 30 eluaastat on mul 3 last.
Praeguseks on mul 1 laps ja uus beebi kõhus 🙂
Ma soovisin leida armastava mehe, leidsin!
Unistasin abieluettepanekust! Tehti ja veel kuidas
Unistasin muinasjutulistest pulmadest! Olid isegi paremad
Unistasin oma kodust! Sai teoks!
Seejärel unistasin oma majast! Olemas
Unistasin lapsest! Olemas
Unistan karjäärist, millesti mis oleks hästi minu aga mis seda ma ei tea
Ma olen alati tahtnud olla noor ema.
Umbes 15-aastaselt mõtlesin, et 23ndal eluaastal võiks see juhtuda, sest sellel hetkel oli see vanus täpselt piisavalt kaugel, samas lähedal.
17-aastaselt leidsin endale imelise kaaslase, kellele rääkisin üsna suhte alguses, et tahan varakult lapsi saada, loomulikult peab tema ka valmis olema. Mina juba olin.
Usu või ära usu, aga tõepoolest, minu 23ndal eluaastal (nüüd juunis) sündis meie perre imeline poisslaps (oli planeeritud) ja augustis me abiellusime.
Sellel hetkel sain isegi aru, et kui midagi väga tahta, kasvõi salaja, sisimas, siis soovid võivad täituda. ?
Minul on ka olnud väga palju unistusi, mis kõik on tõeks saanud. Suurematest võib nt välja tuua elukutse ja oma pere. Panin ka just mõni päev tagasi pisara ühte vana laulu kuulates kuna siiani on tõesti kõik minu unistused täide läinud. Olen õnnelik inimene. Nagu öeldakse: unista suurelt. Mulle on ka öeldud, et pole mõtet sellest asjast unistada, seda sa nkn ei saa. Nt on mulle öeldud seda kui rääkisin, millist elamist omale tahan. Aga selle peale ütlesin ainult, et “Watch me” ja siin ma nüüd elan oma unistuste kodus. Küll pangalaenuga saadud, aga siiski.
Ma olen peale gümnaasiumi tatsanud erinevate erialade vahel ja otsinud seda oma eriala. Nüüd on hetkel käsil ülikoolis viimane baka aasta ja loodetavasti suveks saan ikka kätte lõpuks lõputunnistuse, sest õpin erialal, mis on minu eriala. Lisaks olen ikka unistanud kaaslasest, kellega abielluda, luua oma pere ja oma kodu soetada. Pikalt olen vallaline olnud ja see teine unistus tundub vahepeal võimati, et tundub, et mina ei leiagi seda oma kaaslast 😀 Üks unistus on kohe – kohe täitumas kui end kokku võtan ja oma lõputöö ilusti tehtud saan. Hetkel pühendan oma aja koolile ehk siis tulevikus täituvad teised soovidki 🙂
Pisukest tirtsu! Ja nüüd saab ta kohe-kohe kaheseks juba 🙂
Oma kodumaja, millesse me mehega armusime mõlemad esimesest silmapilgust.100 aasta vanune rootsi puumaja metsa ääres ja põldude vahel.2 imeilusat tütart,kelle lapsepõlv on nagu bullerby juttudes. Ja meil on õnn tuua tuppa oma pisike kuusele omalt maalt.voh! :dd
Oma pere ja oma maja maal, suure aiaga, kus lapsed saaksid muretult mängida. Check!✔
Mul on kõik mis vaja. Hooliv ja armastav ja toetav ja kokku hoidev pere. Juba mitu aastat unistan, et saaks perega koos ratastega sõita, metsas jalutada…. Nüüdseks on see unistus natukene kahanenud, nüüd loodan et saaks normaalselt trepist kõndida 🙂 nagu öeldakse – lootus sureb viimasena ja eks ise oleme siin kõik hästi positiivsed ja rõõmsad kõige eest. Kahjuks on palju inimesi kes kipuvad su unistusi nagu hetkega purustama. Kellegiga juhuslikult kokku saades tehakse suured silmad ja ehmunud nägu, ikka veel karguga :O kas ei saagi lahti? Sa ju nii noor…..See sul kindlasti harjumusest. Aitäh . Aga unistan ja loodan ikka paremusele 🙂 selg sirgu ja pea püsti ning rühime aga unistuste poole edasi (Y)
Ma unistasin õest või vennast, nüüd on neid lausa 3 – kaks venda ja üks õde. Kuigi mul on nendega vaid üks vanem sama (ühega ema ja teistega isa), saan ma ikkagi öelda, et see soov on täitunud.
Millest ma koguaeg unistasin oli armastav mees, kellega pere luua. Siin ma olen, oma armastava mehe ja 1,5kuuse pisipõnniga. ❤️
Minu mees.Kui nägin teda teadsin kohe et temaga ma tahan olla ja nüüd on esimesest päevast möödas 41 aastat ja ta on ikka mulle see õige.Lapsed on ka ja toredad,aga mingi aeg saad aru ,et lastel on oma elu ja siis on kõige tähtsam,et sul on see üks ja ainus kes on täitsa sinu oma.
Soove oli palju. Ma ei mäleta, kas ma unistasin mehest, kes kodus süüa teeb, aga ma vihkasin ja vihkan söögitegemist. Täna on mul mees, kes teeb perele süüa! Olen saatusele& abikaasale väga tänulik!
Mäletan ka seda, kuidas väike olin ja sõbrannad kõik oma unistustest rääkisid. Nagu ikka, kuidas nad 20-aastaselt juba abielus ja rikkad ja edukad on. Mina ei osanud millestki unistada. Unistus kaaslasest ja oma perest tekkis teismelisena. Vahepeale sekka mingid lühiajalised ja üsna ebaoulised “unistused” lõpetada kool jms. Ennast ma sel kooliskäimise teekonnal ikkagi ei leidnud. Unistus perest pidi pikalt ootama, aga täpselt mu 30. sünnipäevaks see lõpuks ka täitus. Püüelda on aga veel palju poole, sest kes ei tahaks stabiilset ja ilusat elu mõnusas turvalises ja päris enda keskkonnas. Pole seda veel päris saavutanud. Ma lihtsalt ei tea vee, kuidas……
Hakkasin siin mõtlema ja jõudsin järeldusele, et kõik minu soovid on täitunud: soovisin head töökohta ja karjääri – see soov täitus, soovisin head meest – sain oma armsa abikaasa, soovisin last – sain kaks (kaksikud), soovisin teha tööd ja samal ajal ka lastega olla – jällegi soov täitus, sest oma ettevõte kogub kiirel tempol hoogu ja saab palju aega kodus laste kõrvalt tööd teha. Soovitan kõigile – soovige, unistage, uskuge ja andke endast parim, et need soovid täide läheksid ja siis nad lähevad ka!
Oma kodu ja elu ilma pikaajaliste laenudeta ✔
Suurtest täitunud unistustest ei oskagi hetkel ühtegi välja tuua, kuidagi lihtsam ja loomulikum on keskenduda sellele, mida väga tahaks, aga pole veel saanud. Peamine asi, millele väga-väga tänulik olen, on see, et mul on neli praegusel hetkel täiesti tervet last ning nemad kaaluvad üles mistahes täitumata unistused, olgugi et nooremana nii suurt peret küll soovida ei osanud. Praegu näeb televisioonist hästi palju lugusid raskelt haigetest või puudega lastest ja neid lugudes vaadates muutuvad tähtsusetuks enda pisiprobleemid, nagu magamata ööd või kooliprobleemid või kaheaastase trots või muu taoline, sest nemad on vähemalt terved. Küll need muud unistused ka kunagi täituvad.
Detsembris sündis meie perre pärast pikka ootamist beebi! Nüüd nohiseb issi kaisus, imeliselt südantsoojendav vaatepilt! Elu on ilus! 🙂
Kellelt trahvi said? Citypark? – sel juhul, ära maksa! Kui ühe korra neile maksnud oled, jäädki maksma, siis saavad su andmed kätte, muidu ei saa nad midagi teha.
Mis mõttes? Et kui valesti pargid jäädki maksma?! ??? Eks ta ebaõiglane ole jah… ?
Olen terve elu tahtnud päris oma koera. Selle aasta augustis langesid kõik olud niii hästi kokku, et elamegi pisikese puudlipoisiga! Pulmadest ega mehest ei ole mitte kunagi unistanud, sest I don’t need no man, eks 😀 Aga kuidagi joppas nii, et paar aastat tagasi ühe kuldaväärt eksemplari endaga koos elama meelitasin, parim otsus!
Mul on sõbrad 🙂 Need, kes onhi päriselt alati olemas.
31. detsembril soovisin poja ja 9 kuud hiljem me kohtusime ❤
Auhtojuhi load! Tehtud… 12 aastat esimesest katsest, lõpuks olemas. Nüüd on korter ja auto veel soovide nimekirjas. Loodan,et nendega nii kaua ei lähe ?
Viimati soovisin ja ütlesingi, et mulle aitab, mul on vaja klienditeenindusest ära saada! Ei läinudki kaua, kui ootamatult pakuti küll ühele teisele kohale kandideerides just mulle sobivat kohta, sh pisisoovid seoses uue tööga täitusid ka.
Mehe puhul keerasin endale paraja katsumuse kokku, nii kuidas soovisin, nõnda sain 😀
Mul on selline komme, et kui ma märkan, et kell on 11.11 või 22.22 või 00.00, siis ma soovin midagi. Alati on see soov üks ja see sama, seni kaua kuni see täitub, siis tuleb järgmine soov. Kunagi ma soovisin, et lõpetaksin ülikooli ja siis soovisin, et leiaksin endale hea mehe jne. Praaegust soovi ei ütle, sest täitumata soove ei tohtivat avaldada. Mul armas laps ja tore mees ja ilus kodu ja me oleme kõik terved ja meil on kõhud täis ja meil on pangaarvel raha ja meie lähedastel tundub ka kõik korras olema. Palju asju, mille üle tänulik olla 🙂
Unistasin oma perest ja kodust. Üks laps
on, mees ka olemas, aga päris oma kodu ei ole.
Autojuhilubadest unistan hetkel, ainult arki sõidueksam veel teha.
see a abielu (15a koos), paar looma, lapsed tulevad siis kui aeg
juhiluba peaaegu olemas natuke veel pingutada
igasugused (üli)koolid ammu läbi
tööga on läinud nii ja naa
tegelt on elu suht okei ja mõnus
Mootorrattaload 🙂 See mõte tiksus ikka väga pikalt peas, aga siis sain oma motohullust mehega tuttavaks, kes ikka täie rauaga mind sinna maailma tõmbas. Aga kuna ta sõidutas mind ise ringi, siis lükkasin lubade tegemist pidevalt edasi, kuigi sisimas mõte hõõgus edasi. Siis aga juhtus meil üsna korralik õnnetus, milles just mind päris palju viga sain. Mees keeldus kategooriliselt peale seda mind rattale võtma, sest see õnnetus oli tema jaoks üsna suur šokk. Mis mul siis muud üle jäi kui end terveks ravida ja ise need load ära teha 😀 Üks parimaid otsuseid üldse elus. Ilusal suvepäeval mootorrattaga kruiisimine on minu jaoks nagu kerge teraapia – pea on mõtetest tühi, on ainult ilus ilm, asfalt ja mootorimuusika.
Nüüd tuleb suveigatsus peale 🙁
Minu unistus oli oma soe kodu koos armastava mehega.Olemas koos kahe imearmsa tütrega,kellest noorim nelja kuune väike kuubik.Mida veel elult tahta.Et see süda armastusest lõhki ei läheks vast ?
Lugesin postitust kui lapsed magama said, endal silmad pisarates, sest ma lootsin toad korda saada. Pool päeva koristanud, kuulen – laps keerab järgmise kasti laiali või veab meie sokke sahtlist mööda elamist. Koristan edasi, beebi nutab… ōel oli ju vaja just sellega mängida, mille beebi avastas ja võttis beebilt ära. Lõpuks olin juba nii ahastuses… kas tõesti korras kodu pühade ajal on nii võimatu unistus?
Saatsin plika magama, beebil silmad kukkusid kohe kinni kui kriiskav õde minema sai. Hakkasin su postitust lugema ja tundsin end pahasti… tegelikult ju nemad ongi mu unistus. Lihtsalt oleks tahtnud vahelduseks pestuna, ilusti riides, korras koduga oodata kui mees töölt tuleb. Instead nagu ikka – pesnud ei ole, toad sassis, süüa vaadaku ise, mida teeb…
Aga võtan mehe appi, teeme koos ja küll saame! See ongi ju see kingitus ja väärtus, mida meeles pidada ja mille üle õnnelik olla!:)
Ma soovisin endale väikest õde ja tänaseks päevaks on mul maailma kõige ägedam õde kellega igast pulli teha saab
Mina unistasin väga pikalt beebist, kes ei tahtnud ja ei tahtnud tulla juba mitu aastat… ja nüüd lõpuks on ta mul kõhus kasvamas 🙂 Kõik muu on tühine selle kõrval, kui mõtlen, et mul on kõhus täitsa oma beebi ja et kui kõik hästi läheb, siis kohtun temaga juba mõne kuu pärast.
Mina ootan oma esimest last? nii kaua olen sellest unistanud ja teda oodanud, et tundub täitsa uskumatu, et see lõpuks käes on. Lisaks on mul armas ja hooliv mees, oma kodu, hea töökoht, auto ja juhiload. Jumal tänatud, et autokool seljataga on, enam kunagi ei pea neid õppesõite ja eksameid tegema ja pole enam ka algaja juht ?
Materiaalsed väärtused ja olmeasjad küll enam ammu õnnelikuks ei tee.
Pigem see, et olen suutnud endaga rahu teha, suutnud viimased aastad elada täielikus kohalolekus ja mitte pabistada tuleviku pärast. Lisaks teeb õnnelikuks, et mul on hea tervis ja mu lähedastega on kõik korras.
Minu unistus oli õpetajaks saada, aga elu tegi oma keerdkäike vahepeal. Täna aga lõpetasin just oma esimese poolaasta õpetajana 🙂
Minu unistus oli kolida elama Inglismaal ja nüüdseks pea 4 aastat siin juba ka elanud.
Autojuhiload! Juba 19aastasest saadik unistasin ja 8 aastat hiljem lõpuks on mul see roosa plastik taskus. Aga muidugi ei unistanud ma sellest plastikust, vaid vabadusest, mis kaasneks sellega, et kui pähe tuleb, istun oma autosse ja lähen sõidan, kuhu tahan, mõnus muusika, laulaks täiest hingest kaasa… Vot need unistuste väljasõidud pole veel täitunud. Sest et talv. Ja liiga algaja veel. Küll jõuab.
juhiload. ma olen terve elu sellest unistanud, et mul on oma auto ja juhiload. ma olen 31 aastane. ja nüüd 2018 aastal lõpuks see unistus täitus. tead, ma olin koguaeg see tüdruk, kes tundis autode vastu suurt suurt huvi aga… juhilube mul polnud. elu oli nii ebaõiglane. aga sain. need kuradima load kätte. nii et 2018 aasta jääb mulle vist rohkem meelde, kui aasta mil ma abiellusin 😀
Et sa selles raskes hetkes üksi ei oleks siis ka mina sain eile 31€ parkimistrahvi, jah 20k õnneks või kahjuks pole keegi veel nõudnud ja keskküte on ka 😀
Vastan ka. Mina olen päris pikka aega unistanud oma majast, päris oma majast, kus saavad lapsed kasvada. Aga see unistus tundus niii kauge ja isegi utoopiline. Aga öeldakse et unistada tuleb suurelt ju. U kuu aega tagasi soetasimegi päris oma kodu, mis on niiii amazing. Ja ilma panga abita, mis on uskumatu. See oligi meie ainus suur unistus ja nüüdseks on see täitunud.
Mina tahtsin enne 30a esimest põnni kõhtu-sain. See kiirendas kodu ostu – seegi tehtud. Kõik sai tehtud 29 vanuse numbris. Ma võin öelda, et olen õnnelik ja igati korda läind 2018 ?
Paluuuun räägi täpsemalt sellest pelletkaminast, palju maksis, kas kütab hästi alumise korruse ära ja üleüldse kuidas rahul oled. Vasta kasvõi siin samas kommentaaris. Ette tänades, Liis. Ps! Soovin teie perele kauneid jõule! ?
Minu laps:)
Soovisin, et saaksin tütre. Mul on kolm venda. Suguvõsas on rohkem poisse, kui tüdrukuid. Niiiii väga tahtsin ning sain ❤ Ning nüüdseks on mul neid kaks ?
Juba 10 aastat tagasi unistasin silma laseroperatsioonist, nädal tagasi sai see lõpuks tehtud ja nägemine on 5+ :), väga õnnelik selle üle 😉
Kõige rõõmsam pere üle. See on juba lapsepõlvest saati, aga üha enam hindad, mida vanemaks saad. Ei tea ühtegi tuttavat, kellel elaksid mitu põlvkonda koos ja perekond oleks nii ühtehoidev. Selle üle olen ka rõõmus, et olen saanud elus teha palju huvitavaid asju, tutvuda põnevate inimestega. Ja hetkel on minu jaoks suurim õnn see, et mul on vabadus oma elu ise suunata ja teha kõike seda, mida soovin. Kõik pole läinud päris nii nagu tahan, aga vähemalt ei ole vägivaldses suhtes ja vale inimesega lapsi saanud. Nii palju koledaid lahkuminekuid kõrvalt näinud. Lootus ja unistused on kõige olulisemad, et mis tahes vanuses need ei kaoks ega asenduks kibestumisega.
Üks suur unistus, keeruline! Kui nüüd kirja hakata panema, siis mul on nii mitu unistust täitunud, et ma ei oskagi seda ühte valida. Päris oma vana talumaja keset metsi ja põlde, millest ma juba siis unistasin kui enamus veel nukkudega mängisid ja nüüd on see mul olemas. Suur koer, kellest 7a unistasin….oleamas! Võibolla kõige suurem täitunud unistus on see, et ma nüüd 29 aastasena leidsin selle, mida päriselt teha tahan. Senimaani olen alati teinud tööd lihtsalt töö pärast ja kadestanud neid, kes on tööd tehes omas mullis ja suhtuvd sellesse mida teevad ülima kirega. Suurim õnn on elus see, kui sul on töö mida sa tõesti naudid…enamus kahjuks seda nii varakult ei leia, kui üldse kunagi. Ja no muidugi lapse sünd, abielu aga need ei ole kunagi minu unistuste esireas olud vaid käivad pigem kokku unistusega oma kodust ja perest 🙂 Võibolla on see suhtumine selline seetõttu, et minu unistuseks on 3 last ja kuna praegu veel mõned puudu, siis ma loen seda unistust natukene poolikuks…mitte, et üks laps kuidagi vähem oluline oleks aga ma ei olnud kunagi see, kes noore tüdrukuna valgest kleidist ja karjast lastest unistas 😀
Ma ostsin endale auto, mis oli lasteaia ajal mu LEMMIK. Ma ainult sellest autost rääkisingi ja kuigi see nüüd mu lemmikute alla ei kuulu, siis see lasteaialaps mu sees on niiiiii õnnelik. Ja ega ma tegelt olen praegu ka ikka väga rahul, et mul oma auto on, ja veel nii vinge. Lapsepõlve unistus täitus. Juhhhuuu
Et mul on oma maja ja ideaalne mees ja isa lapsele, kes minu nimel Kuu ka taevast alla tooks
Beeeebi… Aga veel pole väljas, homme tähtaeg ja eile hakkas tulekuga ähvardama. Niiet, peaaegu?! ?
Unistasin, et leian endale mehe, kellel on punane pea ja et ostan endale hobuse ja Jack Russell terjeri- soovid on täitunud ☺️ Nüüd soovin, et mu punapea terveks saaks, loodan, et see täitub peagi ?
Minu unistus/soov oli juba varateismelisena, et kunagi ma abiellun ja saan lapsed (min kolm). Ma pole kunagi unistanud karjäärist jms, vaid lihtsalt oma perest. Ja see mul ka on, ei pidanud kaua ootama ? Mu esimene armastus osutus parajaks playboy’ks ja täna tänan jumalat et meil asjad nii läksid nagu läksid, sest minu jaoks om minu praegune elu nagu Jackpoti võit, mul on väga hea abikaasa, kes armastab Mind ja mul on kolm tublit ja tervet last. Lisaks veel vanemad ja tugivõrgustik, mis annaks võimaluse teha mida iganes! Aga hetkel ma ei soovigi midagi teha, tahan lihtsalt nautida oma perega koos olemist, toimetada kodus ja aias., vahel ka reisida … ja lihtsalt olla! ✅
Kahjuks pole ükski minu soov/unistus reaalsuseks veel saanud. 🙁 Aga elan üle. 😀
Unistusi on olnud igasuguseid, väiksemaid ja suuremaid. Ōnneks on suurem osa neist täitunud 🙂 Üks selline suurem unistus läbi elu on olnud, et ma leiaksin enda kõrvale ühe toreda mehe, kellega koos pere luua, kellega koos ületada raskeid hetki, kellega koos luua kustumatuid mälestusi, kellega teha nalja, kellega koos nautida õnnehetki, kes armastaks meie last vōi lapsi, kes armastaks mind ja ka kõige s*tematel aegadel jääks me üksteise kōrvale ja pingutaks edasi. Täna ma võin öelda, et ma olen selle inimesele leidnud ja meiega on liitumas nii umbes kuu aja pärast üks pisike preili- meie esimene laps 🙂
Olen 28 ja tänaseks on reaalsuseks saanud kaks tütart ja parim mees minu kõrval, kellega koos saame nautida esimesi jõule oma enda päris kodus. Mida hing enam ihata oskaks, ei tea…
Mäletan, kuidas umbes teismeeas unistasin, et 30.eluaastaks on mul: lõpetatud ülikool, olemas mees, kellega hakkame abielluma, vähemalt 1 laps (või kaks või teise ootel…), elan kahekorruselises majas, meil on peres 2 autot (üks maastur ja üks selline väiksem) ja 2 koera (üks suur ja üks pisike). Millegipärast pidi kõike kaks olema ?
Tänaseks on peaaegu kõik täitunud, ülikool on lõpusirgel, vaid lõputöö veel teha, mul on imearmas kaheaastane preili, meil on oma maja ja meil on juba lausa 3 autot ? Ja ma olen 26aastane, seega on mul aega, et ka ülejäänud unistused teoks teha. ?
olen 30, esimest korda rase aga kõige õnnelikum olen ma oma auto üle, mille järelmaks just makstud sai ja see on nüüd päris päris päris minu oma! küll 18 aastat vana isend, mis roostetab nii siit, kui sealt aga siiski päris minu! see tundus unistus, mis on pigem selline vanaduspõlve saavutus:D