LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED MARTA

mida beebi tahab

19. veebruar 2019

Mis on kindlasti jutti miljoni lapse saamisega muutunud, on see, kuidas ma suhtun erinevatesse faasidesse, mis beebidega kaasneb. Esimese lapse puhul on iga asi nii uus ja iga periood tundub lõputu. Või noh, sa ei tea, kas see on lõputu või mitte ja kõik, mis kestab üle ühe päeva tekitab veits hirmu, et appi, kas see ongi nüüd mu elu v. Nüüd ma olen vana ja tark – mis iganes toimub, kõik on ainult faas, ainult faas.

Martal on praegu periood, kus ta pole enam päris vastsündinu, kes 24/ magaks. Vahepeal on ta aina kauem ja kauem üleval ja vahepeal tahab ta lihtsalt nutta. Miski ei sobi, miski ei meeldi. Isegi piima ei taha, kuigi kõht peaks juba tühi olema. Mis siis muud, kui tuleb tegutseda.

Meie tegevuskava, kui beebi on rahutu, on suht jooksvalt tekkiv.

Kui ta ei taha lamada, äkki tahab ta BB toolis istuda, siis näeb paremini ümbrust. Mõnikord tahab ja probleem kohe lahendatud.  Mõnel juhul tuleb jalaga veits hoogu ka sisse kiigutada.




Kui BB tool ei tööta, aga näha on, et ta tahaks magada, siis on teine samm ta panna kiiku. See aitab 80% ajast, sest seal õõtsudes vajub silm kohe kinni.


Mõnikord tahab ta lihtsalt kuskil vedeleda. Näiteks mängukaare all, aga see niiväga must have asi meie majapidamises pole, sest ta lebab hea meelega niisama maas ka, ei pea just see kaar olema.





Süles meeldib ka olla, parimal juhul sobib niisama süles hoidmine ja nägude tegemine, halvematel päevadel tuleb ringi jalutada ja õõtsuda. Enamasti piisab keele näitamisest 😂




Muidugi aitab pea alati ka söök. Ainult, et tavaliselt kasutab Lende juhust ja ronib mulle kohe selga, kui ma külili viskan 😂


Aga kõige viimane etapp on see, kus MISKI ei tööta. Tavaliselt just õhtul, kus teised lapsed juba magavad ja tahaks rahus olla, siis hakkab pihta tükk nimega “Marta ei ole eluga rahul”. Nutab nagu vana vääks, siis me kõnnime ja hüpitame ja kiigutame ja õõtsutame ja kargame selle palli otsas, kuni selg valutab. Eriti ekstreemne on see, kus ma seon ta kinni ja annan pallil õõtsudes rinda. #fitnessgoals. Ja no nendel momentidel olen ma küll nagu omggg appppiii, ma ei viiitsiiii, mu selg valutaaaab, me ei tohiks teda pallil harjutada õõtsuma, pärast jäämegi seda tegema… Aga tegelt ma tean, et küllap ei jää ja küllap tal lihtsalt on sellel hetkel seda kõike tarvis. Mis muud, kui tuleb anda.

üks udune pilt tülpinud Kardost, kes titte keset ööd magama hüpitab 😂

Okei, saaks veel hullem olla. Mõnikord tuleb see tuju just siis, kui ma ise tahan magama minna, või veel hullem, olen just magama jäänud. Siis on küll suht haige temaga ringi tuiata ja hüpata ja õõtsuda, ise max unesegane, aga no mis sa ära teed. Selline see elu ju beebidega on, eksole. Ja õnneks ma lihtsalt tean, et see läheb mööda. Ja õnneks on seda vaid paar korda juhtunud, et ma juba magan. Aga no ega ta meeldiv ei ole 😂

ÕNNEKS on elu Martaga 90% ajast lust ja lillepidu. Naeratab (eile naeris juba natsa häälega, nii armas!!) ja magab nagu nott enamuse ajast. Näiteks kui arstil käisime, siis no tee või tina, ei ärka, vedeles seal nagu mauk 🙈

Ühesõnaga, mida ma öelda tahtsin oligi see, et elu kolme lapsega on ikka elu kolme lapsega. Veidi kaootiline, veidi väsinud, veidi kurnatud, veidi kõike. Aga ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu! Kuigi jah, ma pigem ehitaks oma kätega katedraali või sööks neli kilo paelusse, kui neljanda lapse saaks, sest selleks neljandaks mul küll enam jõudu ei jaguks 😂  (Küsisin Kardolt, et mitu kilo  ta oleks nõus paelussi sööma, et vältida neljandat last, ta vastas, et nii palju kui sellest neljast kilost maailmasse alles jäi :D)

Kui esimeste lastega olime Kardoga mõlemad ihhiii ja ahhhahahaa, siis nüüd aeg-ajalt viskab juba sellised omggggggmaeiviitsijajõuaaaa jorisemise noote mõlemal sisse, kus me lihtsalt toriseme teineteisega. Need olukorrad tekivad üldiselt peale seda, kui emb-kumb on tund aega pallil hüpelnud, nii et seljavalu tahab silmanägemist ära viia. Aga noh, ma näen neid väikseid torinaid justkui kõrvalt, et ahha, näed, nüüd jaurame ja nähvame omavahel, et midagi uut ka meie suhtes. Neljanda lapsega tuleks vist insta lahutus 😂

AGA MUIDU on elu beebiga tsill, peaasi, et õigeid vahendeid on, mis aitaksid. Noh kiik ja BB tool ja pall ja kaaslane, kes 50% koormusest enda kaela võtab. Siis saab hakkama ja on hea. Kuidas saakski mitte hea olla, vaadake seda nägu!

Vabandage, palun hoolitsege mu eest normilt

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

49 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Mariann 20. veebruar 2019 at 19:52

    Mis lutt (ja kust saab) on Martal viimasel fotol?

  • Reply Kellukas 20. veebruar 2019 at 17:19

    Lugesin Su vana postitust kus rääkisid, et lapsele ei pane kohe kindlasti Marta nimeks sest : Nimelt olin ma vahepeal surmkindel, et su nimeks saab Marta, aga siis mulle tuli meelde, et mul oli Pärnus üks naabritüdruk, kelle nimi oli Marta ja ma kaklesin temaga kogu aeg ja kõigele lisaks kutsus ta mu vanaema vetsupotiks! Seega kohe kui mulle see meenus, kustutasin ma Marta nimekirjast maha. Ei mingit Martat! Kas nüüd siis lõpuks siiski mõtlesid ümber ja pohhuj see naabriplika? :D

    • Reply Mallukas 21. veebruar 2019 at 16:45

      nii vana post, et isegi ei mäletanud seda lugu, ega naabriplikat :D aga no hea küss sul, et kas mõtlesin lõpuks ümber, mis ise arvad, sherlok? :D

  • Reply Mina 20. veebruar 2019 at 09:04

    Mul esimene laps röökis esimesed 4 kuud põhimõtteliselt iga õhtu alates kella üheksast-kümnest. Tavaline oli, et sai teda kaheni jalutatud-hüpitatud-õõtsutatud, heal päeval jäi juba kaksteist magama ja kehval päeval trallitasime neljani. Sinna juurde veel see, et ta keeldus rinnast ja ma pumpasin igaks söögikorraks. Natuke vanemana hõiguti oma voodist iga öö kuni kümme korda “emme, juua!” ja siis “emme, teki!”. Siiani imestan, kuidas Me 1,5 aastase vahega teise lapse saime :) Teine laps oli esimesega võrreldes väga lihtne. Ja nüüd kui tüdrukud on 6 ja 4(kohe 5) proovime Me siin kolmandat saada. Vahel ikka mõtlen, et kas on hea mõte :) Mees on juba ammu kolmandat tahtnud.

  • Reply Laura 20. veebruar 2019 at 00:07

    Apppii… tõsiselt armsad pildid, väga armas laps :’) mul hakkas hormoon kohe tööle… palun ruttu paelusse 😂

  • Reply Kaili 19. veebruar 2019 at 16:52

    Sa rääkiks täpselt nagu minu elust 😂😂 ainule vahe,et mul on 2last(2a4k ja 2k) ja E-N olen nö üksikema 😪 Mõnipäev võtab mõistuse küll nii ära,et läheks Tigutorni katusele,hüppaks alla,roniks uuesti üles ja hüppaks uuesti alla 😂 Teinepäev jälle nii tšill,et ei leia kohe sõnu !
    Tegelikult mul on maailma armsaimad lapsed 🥰👭

  • Reply Kaksikud 19. veebruar 2019 at 15:30

    Mul kaksikutega oli eriti lõbus, kuskil alates 1 kuust kuni 4 kuud oli reaalselt iga õhtu ca 4-5h kisa. Enamus aega üksi ka, siis ega ei saa mõlemit korraga rahustada. Kiiged olid meil pidevas kasutuses ca 5-6 kuud, nüüd nad 7 kuud ja enam ei kasuta. Magavad ilusti oma voodis igal ajal :)

  • Reply itsa 19. veebruar 2019 at 14:33

    Ma ei tea mida Sinu beebi tahab aga minu omadega oli selge-õue tahtsid.Enne öist und 10-15 minutit värsket õhku ja magati kui kott.Pole vaja pallil harjutustega pingutada:)Proovi järele -ei pea vankris olema-lihtsalt jalutad .Tuleb kasuks mõlemile!

    • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 14:37

      õues nii libe, et kukuks lapse hambad ka välja, kui tal neid oleks :D

      • Reply Annili 25. veebruar 2019 at 12:46

        hahaahahahahahaha :D

  • Reply Miia 19. veebruar 2019 at 13:48

    Hei, mul tähtaeg kuu aja pärast ja üritan, et kõik vajalik olemas oleks. Seoses sellega- kiidad väga seda kiiku/lamamishälli, aga olen paljudelt kuulnud ja lugenud, et seda ei tohiks üldse
    kasutada. ET mõjub arengule halvasti ja harjub kiikumisega ja muudmoodi ei magagi jne… Või see ikkagi pole nii hull…?
    Marta on üliarmas❤️

    • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 14:15

      Ma olen kõikide lastega kasutanud ja ma ei tea küll, et neil midagi häda oleks. Ok, Mari on aeglase kõnega :D:D Aga vaevalt, et kiigest.

    • Reply Helena 19. veebruar 2019 at 16:08

      Hehh… mul näiteks selline 3 kuune titt, kes EI TAHA kiiges olla. 10 min MAX on seal nõus lamama. Magama ta pole seal kunagi jäänud 😄 Ja mul on jumala mõnna Lionelo Robin kiik, supper asi saab seljatuge nurka regullida ja värki. Aga ei. Ilmselgelt on emme tema elus kiik 😄

      • Reply K 19. veebruar 2019 at 21:47

        Meil oli ka sama kiik ja tundus küll nii mõnus aga laps samuti ei tahtnud kaua seal olla. Vanemaks saades oli kauem aga magama ei jäänud samuti iial.

    • Reply Naine, kahe lapse ema 23. veebruar 2019 at 15:20

      Päris pisititt ei tohi istuva-lösutava kujuga kiiges magada, see on seljale halb, aga selline, mis pea lamav on või mida saab lamavaks teha pärast lapse uinumist, pole küll kuskil laidetud. Ainuke jah olevat, et harjub kiigutades magama jääma, aga lapse harjumuse ümberharjutamine võtab keskeltläbi nädala aega, seega väga ei põeks sp.

  • Reply Ainika 19. veebruar 2019 at 13:22

    Ma tean mida sa tunned……Ma tunnen hetkel, et rohkem lapsi lihtsalt ei jõua üles kasvatada. Mul ka kolm plikat viimase viie aastaga 😂😂😂 Kõige hullem on siis kui kõik kolm on haiged ja tahavad just emme sülle ja nii me siis istume kõik ühes suures kuhjas. Praegu just on see aeg kui kõik on haiged 😞 Mina ka 😂😂😂 See õnneks on mööduv ja pärast seda nalja ja naeru päevad täis.

    • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 13:23

      i feel u :D

      • Reply Kiivi 19. veebruar 2019 at 18:51

        Mul ka kolm piigat järjest ja arvasin, et ma ei taha küll mitte kunagi enam lapsi. Nüüd saab noorim varsti viis ja selline titeisu on peal… Õnneks on seni veel kaine mõistus võitnud :D.

  • Reply Triin 19. veebruar 2019 at 13:01

    Mul on loll küsimus , kuidas beebil sokid jalas püsiksid ?:D mul 6 kuune ja no vahest tekib tahtmine liimiga jalakülge kinni liimida:D

    • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 13:14

      Ausalt, sama siin :D Lende ajal sain mingid sokid, mis ei tulnud ära, aga kust saadud ja mis firma omad, EI TEA :D Nüüd üritamegi maja nii soe hoida, et varbad ka paljalt soojad oleks. Või siis need püksid, mis on nn sokiosaga :D

      • Reply Dagne 19. veebruar 2019 at 19:11

        Minu lapsel püsisid beebina ainsana jalas Lindexi sokid.

      • Reply Kristiina 19. veebruar 2019 at 21:22

        Need olid KipKep sokid, ma su järgi ostsin oma beebile ka ja never ei unusta seda imelist firmat 😆 Innovativebaby vms äkki müüs

      • Reply Kägu 20. veebruar 2019 at 22:11

        Tuttavate jutu järgi pidid Tommy Hilfigeri beebide sokid väga hästi jalas püsima. Ei tea, mis neis nii erilist, aga järgi võite proovida. :)

      • Reply Stella 21. veebruar 2019 at 11:35

        P.o.p sokid mega head. Natuke pikemad nagu sukad oleks. Pika kasvuvaruga ka kuidagi. Kiidan taevani.

  • Reply Stef 19. veebruar 2019 at 12:18

    Uhh. Sai oma beebiga kolm kuud seal pallil hüpatud, lugesin minuteid, et mees tuleks töölt ja asja üle võtaks 😀 ja hirmutati mind ka, et appi jäädki temaga elu lõpuni pallile hüppama, aga ei! Nii kui gaasitrall läbi sai, siis polnud enam mingit palli vaja!

    • Reply Di 21. veebruar 2019 at 21:09

      Proovige hilfigeri beebisokke. 3 paari umbes 15€ ja parimad sokid ausalt. Need mul kahe lapseda ainsad mis jalas püsisid.

      • Reply Mallukas 22. veebruar 2019 at 00:00

        Kust neid saab

  • Reply plix 19. veebruar 2019 at 12:00

    On jäänud mulje, et ega sa last päevasel ajal vankrisse magama ei pane värske õhu kätte. Magabki toas koguaeg teil v.

    • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 12:05

      Ma pole ühtegi oma last vankrisse magama pannud, Lende vanker on alles kapis ja ootab soojemaid ilmasid :D Täpselt 0x kärutamas käinud, mul muud ka teha :D Toad ongi selle jaoks leiutatud, et nendes magada I guess.

      • Reply Maru 19. veebruar 2019 at 14:09

        muidu tited ikka armastavad värskes õhus olla ja värki, jalutama ei peagi :D

        • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 14:10

          Kui mul oleks probleeme mitte magavate tittedega, siis vb roniks jah läbi häda välja, aga no pole seda probleemi :D

  • Reply Liina 19. veebruar 2019 at 11:16

    Marta on nii nunnu! 3 last on piir ka minu jaoks ja ideaalne arv, 3 on seltskond :D, nii lahe on näha neid koos mängimas ja kallistamas ja vanemate laste püüdu beebit süles hoida jne. Meil 2 vanemat last poisid, vanem kutt on nagu Mari selline krutskeid täis, teine on nagu geenius Lende ja kolmas tüdruk on lihtsalt niii nunnu armastusepall nagu Marta, kes teadis ise et peab meie juurde tulema et meil elu veel lahedamaks läheks. Paljud küsivad, et omg kuidas on elu 3 lapsega, aga seda niipalju et magamata öid pole mul ka olnud. No igaljuhul ma samastan mõneti ennast sinuga mis puudutab lapsi ja elupôhim6tteid ja tore ajaviide on su blogi lugeda. Keep up the good work. :)

  • Reply Hirmul on suured silmad 19. veebruar 2019 at 11:10

    Omg hullult kardan et 3ga lähen hulluks. Kas ma ikkagi jaksan? Kuigi viimane on kuidagi kiirsti peaaegu normaalseks saanud.. äkki ikka jaksan? Uuhhh!!!

    • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 11:13

      No päris hulluks, et vaevalt, muidu jookseks neid poolearulisi tänaval vist rohkem ringi. Elad üle ja kunagi mõtled, et apppi, kuidas ma selle üle elasin:D

  • Reply Pisi 19. veebruar 2019 at 10:59

    Mul ka kolm last ja ei ole enam beebit vaid kaks juba koolis ja üks lasteaias aga ütleme nii, et ma ei oota õhtuid, kui kõik lapsed korraga kodus on ja mees tööl. Nad muud ei tee, kui kaklevad ja ma hullumas. Iga õhtu on kui omaette missioon, et lapsed saaksid ikka tervena voodisse. Meil ei ole vanemad need, kes lapsi löövad vaid lapsed ise löövad teineteist. Seleta nii palju kui soovid aga ikka vaja kedagi näpistada, lüüa või mõne esemega visata. Õnneks hammustamisi enam ei ole, kuna lapsed kasvasid sellest välja aga see aeg, kui pidid aina saatma kooli või lasteaeda kirju, et lapsed hammustavad teineteist, mitte meie lapsi, siis see viskas juba üle. Tahaks seda aega, kui kõik lapsed ilusti kodus ja loeme raamatuid, teeme nalja või mängime lauamänge. See unistus vist täitub siis, kui igaüks juba oma elupeal on ja siis tullakse külla. Lisaks siis siia koduste ülesannete tegemine. Koolist tuleb kodutöösid, mille tegemisega läheb kaua. Üks lastest vajab harva abi. Teine aga ei saa mitte midagi tehtud, kui “kuklasse ei hinga”. Nii et iga õhtu vaja üksi kolme põrgulisega siin hakkama saada ja ütleme nii, et ma olen nii väsinud, et ei ole kodu enam see koht kus on hea ja ubane olla.

    • Reply Triin 20. veebruar 2019 at 10:17

      Appi, kas sa elad minu kehas koos minu lastega?
      Ma tahaks ka kodust põgeneda, sest ei jõua enam seda kaklust ja kisa kuulata :(

  • Reply n 19. veebruar 2019 at 10:58

    äkki aitaks väike kärutustiir ka? ergutaks nii ema kui ka lapse meeli see värske õhk

    • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 11:05

      öösel?

  • Reply Gedy 19. veebruar 2019 at 10:57

    Faak ma hüppasin sel pallil 4 kuud 24/7…praegu kui kuskil mõnd palli näen, tahaks seda noaga rünnata😂

    • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 11:05

      Mul ka vaikselt juba sama tunne. Lisaks mu pall natsa väike, oleks suuremat vaja (et seda noaga rünnata).

  • Reply Mii 19. veebruar 2019 at 10:53

    Küll see neljas sünnib jälle novembris 😁😁

    • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 10:56

      For riil, ütlen ausalt, et me tõesti ei peaks vastu. Kolm on juba enam kui küll :D

      • Reply Maru 19. veebruar 2019 at 14:12

        ahh, läheb üle :D

        • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 14:13

          just :D

  • Reply C. 19. veebruar 2019 at 10:50

    Eelmised lapsed magasid öösel hästi. Nüüd saad kogeda ka seda, mitte magavat last. 🙂 Leebes versioonis.

    • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 10:51

      Tead ma ei ütleks, et laste vahel mingit erinevust oleks olnud. Kõigiga on MINGI periood sama asja olnud, et pean läbi une veits tegelema :D

  • Reply Preili 19. veebruar 2019 at 10:38

    Imesrmas Marta , ja jutt nii tuttav va see et teen seda kōike üksi kuna mees lähetuses koguaeg ja käib kodus nagu kuuvatjutus 🙂 tihti on tunne et no enam ei suuda ja kõik vsjoo aga just need naeratused ja muud nunnud hetked korvavad kogu väsimuse. Jup ja kolme last mul pole aga kaks on piisav et vahel hulluks minna 😁

    • Reply Mallukas 19. veebruar 2019 at 10:43

      Ilma Kardota sureks ma juba ühegagi ausalt :D