JUMALAITA

olin vahepeal surnd

10. aprill 2019

Mäletate ma ükspäev rääkisin, et ärkasin selle peale, et Lende oksendas voodisse? Eile öösel ärkasin ma sama asja peale, aga oksendajaks olin mina ja kahjuks valangu alla jäi Marta. Ma konkreetselt olin nii segaduses ja ei saanud aru, mis üldse juhtunud on, sest kui ma magama läksin ei olnud mul viga midagi ja siis ärkan selle peale, et konkreetselt ketin oma imikule näkku. Lükkasin voodiriided maha, võtsin tite riidest lahti ja tõin ta alla, et vaene inimene ära loputada, kui poole kasimise pealt vanni oksendasin.

Alles siis viis mu väsinud aju otsad kokku, et kui ükspäev Lende oksendas ja teine päev Mari, et ju siis nüüd lihtsalt on minu kord seda surmatõbe üle elada. St laste näitel ei oleks öelnudki, et see just surmatõbi on, sest Lende oksendas nii muuseas paar korda ja Mari samamoodi, ise olid suht kabedad. Mina aga seisin vannitoas ja öökisin elueest. Kas te olete kunagi niimoodi oksendanud, et üritate samal ajal last pesta? Ma ka ei olnud…

Ütleme nii, et Martale see protsess ei meeldinud, sest ta hakkas täiega nutma ja nii ma avastasingi ennast elutoast last kussutamas ja samal ajal roopi tagasi hoidmas. Võtsin oma kogu jõu kokku, kebisin üles, et Kardo endale appi kutsuda, aga mind ootas seal ees Kardo, kes samal ajal ülakorruse vetsus enda sisikonda väljutas. Mu suurim hirm – meie KORRAGA haiged olemas. Pmst napilt langesin põlvili ja karjusin “eiiiiiiiiii!!!!!!”. St põlvili ma langesin, aga ainult vetsus, kus ma jälle öökisin. Haige oli see, et ega mul polnud midagi oksendada, aga ma ei suutnud ka lõpetada.

Nõnda ma siis kussutasin Martat ja surin seest, kuni LÕPUKS jäi Marta magama ja ma sain ka magama jääda. Mul vist tõusis palavik ka, sest järgnevast 6-7 tunnist mäletan ma ainult seda, et ma ärkasin-oksendasin-ärkasin-oksendasin ja nii miljon korda. Mingi hetk viis Kardo Lende oma ema juurde, sest me ei suutnud kõiki neid lapsi hallata. Mari istus vist mu telefonis, aga Lende oli vähe häälekam oma nõudmistes, mistõttu tema saigi vanaema juurde pagendatud.

Ma vahepeal suutsin meie naiste chatis saata häälsõnumi, et oksendan ja I die. Kuna mul puudub eilsest ajaarvamine, siis mingi hetk oli sõbranna mul ukse taga, arstimask ees ja vihmakile (??) seljas, kamandas meil kannid paljaks ja tegi meile süsti, et me päris surnuks ennast ei oksendaks. Vot mis eelised elus, kui sõbranna on meditsiiniinimene, ei peagi hauda roopima ennast.

Umbes kuni kella kuueni olime me ikka jumala rivist väljas, aga õnneks Marta ka halastas ja lihtsalt lebas meie vahel, kas siis magades või millegagi krabistades. Lasi meil koguda. Õhtul läksin ma juba nii kaugele, et sõin ühe õuna ja suutsin seda mitte välja oksendada. Win!

Hommikul tegin silmad lahti, vaatasin aknast välja ja mul tekkis küsimus, et MITU KUUD ma magasin??!?! Konkreetselt kui magama läksin oli kevad ja nüüd…Misasi see on?

Ühesõnaga tahtsin teile teada anda, et ma olin vahepeal surmasuus ja tulin sealt tagasi kahh. Palun väga, saate mind nüüd edasi nautida või jälestada, ei viindki seekord katk mind kaasa. Kes veel selle ilge kõhuviiruse kuskilt üles korjas?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

41 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Maarja 11. aprill 2019 at 08:10

    Mul ei ole never toidumürgitust või kõhuviirust olnud 😄

    Aga terve pere sai seesama asi kätte küll eelmine ndv. Alustuseks kahene oksendas paar päeva väga casually aga muidu oli hästi rõõmus ja tegus, seejärel ühines abikaasa õde (meil oli peres sünna ja siis kõik meie juures koos), järgmine päev langes ämm, siis abikaasa ja beebi. Lastel õnneks oli lihtsamalt asi või nii igatahes tundus. Ise nad end sellest väga häirida ei lasnud.

    • Reply Kt 11. aprill 2019 at 19:03

      Just elasin sama asja üle.

  • Reply M 10. aprill 2019 at 22:31

    Oh gaaaad see on kõige jubedam feeling ever ,kui midagi ei tule ja lihtsalt öögid nii et kajab seest .
    Meil üks aasta oli nii et tütar oksendas otseses mõttes terve toa täis . Ta magas narivoodis üleval ja pani sealt kaarega alla nii et kaardinatel ka pritsmed .Süntesaator ,mänguasjad ,õpikud ,telekas ,arvuti ,okse oli everywhere .Peale seda vahetasime voodi välja igastahes ,silma otsaski ei tahtnud näha narivoodit enam 😂
    Üks aasta saime roadtripil okseviiruse .Mina olin essa ,kes autos roopima hakkas .Olimar kangekaelsed ja sõitsime edasi ,sest hotell kinni pandud ,sõbrad ootamas ja arvasin et restos söödud lõhe oli halb vms .See reis sai läbi peale 5 päeva nii et minu pere ja KÕIK sõbrad ,kes meiega koos olid oksendasid (keeldusid mujal hotellis ööbima ) ja said ka need kõige kangekaelsemad ,keda “ükski haigus ei murra” nii et olid käpuli maas .
    See käte pesemine ei aita ,okseviiruse bakterid suudavad isegi läbi ventilatsiooni kõrvalkorterisse siseneda (teadis arst rääkida) nii et jah ,nüüd kui lastel on see olnud ,siis valmistan end juba eos ette ,et varsti olen suremas .
    Tore et teil läbi on see pasandamine ,järgmise korrani ! 🙈

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 22:42

      Noh, praegu on õnnestunud saada kolmeaastase vahega :D

  • Reply Marlen 10. aprill 2019 at 18:17

    Olgu tänatud vannitoas olev põrandaküte (mujal pole)! Viimati tuli laps kõhuvaluga lasteaiast märtsi alguses ja paar päeva hiljem ma sain täiselamuse sellest. Laps aga piirdus kõhuvalu ja iiveldamisega, mehel ja teisel lapsel polnud sedagi.

  • Reply Kailu 10. aprill 2019 at 17:15

    Jaa, mul oli reedel nii surm.

  • Reply G. 10. aprill 2019 at 14:04

    Mina elasin selle jaanuari lõpus läbi. Oli tõesti päris rõve. Oksendasin ja oksendasin, kuigi keha oli täiesti kuiv (jah, ma oksendasin lõpuks verd). Oleks mulle kah keegi sellise süsti teinud, sest see oli ikka väga rõve. Öösel magada ei saanud, organism oli niiii kuiv, et pea valutas kohutavalt ja ei aidanud selle vastu ükski tablett. Hommikuks oli pisike palavik, aga see ka päris rõve. Aga tore on selle haiguse puhul see, et see kestab ainult paar päeva. Aga haigus ise… uhh!
    Ja kui ma siis tööle hakkasin minema 3 päeva hiljem, avastasin oksesed saapad, jess! Nimelt mul algas see haigus peale enne koju jõudmist, hea, et bussist õigel ajal taipasin maha minna.
    See õun oli natuke halb idee. Värskeid ja tooreid asju ei tohiks nii ruttu süüa, esimesed asjad peaksid olema kuivained, nt sai, veega keedetud puder jne. Ema luges kuskilt, et mahlajäätis ka, nii et mina nautisin seda. Aga kui sul see õun sees püsis, siis pole paha.

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 14:42

      mul ka niiiiiii pea valutas, õudne. aga õun jäi sisse jah :D

  • Reply P 10. aprill 2019 at 13:39

    Kõige jubedam oksetõbi oli meie perel eelmisel talvel, kui kõige pisem oli aastane. Esimesena hakkas õhtul oksendama keskmine laps. Eraldasin suurema lapse enda voodisse, mehe saatsin keskmist valvama, kes iga 5min tagant oksendas. Sain pisikese magama ja ise pikali minna, kui suurem laps suuuure kaarega kogu meie voodi, enda, põranda, KÕIK täis oksendas. Okei pesin kõik asjad puhtaks ja katsusime ööga jätkata, kuigi pisike oli selle tralli peale ùleval. Suurem magas-oksendas-magas oksendas. Kussutan lõputult pisikest, ise vahepeal okselainega pihta saanud. Aegajalt panen röökiva väikese võrekasse eest ja jooksen oksendama. Oli see lahe öö.. samas olen siiani tänulik, et kõige väiksem oksendama õnneks ei hakanudki 🙂

  • Reply Mia 10. aprill 2019 at 13:09

    Mul õnnestus ka see jama endale saada. Mul oli juba ausalt meelest läinud kui palju ma vihkan oksendamist hõõõ. Muidugi ma mingi hetk olin positiivsemalt meelestatud ja mõtlesin et ah võtan Smecta sisse, vast aitab. See krdi Smecta tuli kohe jälle välja tagasi :D Aga väga jube ikka, mul esimesel päeval oli tunne, et suren lihtsalt ära. Ma ei kujuta ette kui sellises seisus peaks veel lapsega (või lausa mitmega) tegelema.

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 13:40

      Ma praegu ei ole kindel, kas mul oli eile rämedam või täna, pesumasinast enda oksetükke korjata :D:D

  • Reply Älis 10. aprill 2019 at 12:12

    Oh jah, õudne see kõhuviirus. Süüa ei tohi ja juua vaid väikeste lonksude kaupa, siis läheb kiirelt mööda, aga esimene ööpäev ongi nagu surmasuus. Rehydron pulber aitab natuke vedelikukaotust vältida. Olge terved!

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 12:19

      Kardo ütles,et ta sai sellest aru, et ma suremas, et ma vabatahlikult Smectat jõin :D see minu meelest kõige jälgim asi maailmas :D

  • Reply J 10. aprill 2019 at 11:51

    Me seekord õnneks vist pääsesime, aga meil oli detsembris see tore tõbi. Kõigepealt hakkas öösel laps oksendama ja ikka korralikult.. Oksendas terve see öö ja järgmise päeva veel järgi, aga oksendamiste vahepeal oli rõõmus. Mina olin järgmine ja see oli kohutav. Päeval alustasin oksendamist ja kesköösel lõpetasin, tõesti surm oli silme ees ja midagi enam välja ei tulnud, aga oksendada oli vaja… Mees kuidagi imekombel pääses sellest. Aga tõesti see oksetõbi on üks jube asi, õnneks see kestab lühikest aega.

  • Reply Kersti 10. aprill 2019 at 11:50

    Siin majas kogub sama taud tuure…

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 11:54

      pidage vastu..

  • Reply Ef 10. aprill 2019 at 11:39

    Meil oli eelmine kevad see. Laps oli 8 kuune ja ise olin nii läbi, et helistasin öösel emale ja isale, et lennake kohale, sest mees pidi tööle minema. Mina siis magasin terve päeva ja vanemad hoidsid last. Järgmisel päeval jäi siis mees ja öösel beebi. Beebiga läksime kohe lastehaiglasse, sest ta ei joonud midagi ja vaid oksendas. Jube see oli, sest oksendasin nii, et minestasin ära ja toibudes ei saanud midagi aru. Õnneks mööduvad kõhugripid kiiresti :)

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 11:54

      Õudne, aga kiirelt jah, täna juba mega inimese tunne.

  • Reply S. 10. aprill 2019 at 11:26

    Veebruaris jäi kõigepealt laps sellesse, siis mees ja takkatipuks oksendas ja pa*andas ka kass. Olin juba valmis, et õigepea olen mina ka selles viiruses, aga ma ei tea kuidas see võimalik on, aga mina sellest õnneks pääsesin. Aga noh, vähemalt sain korraga kasida nii lapse kui kassi järelt, elu suurim unistus :D pls never again

  • Reply Kätlin 10. aprill 2019 at 11:07

    Meie pere oli ka selles tõbes aga kõik üks haaval. Lastel läks ühe päevaga mööda aga vanematel inimestel oli ikka enesetunne kaks päeva kehva.

  • Reply Mari-Liis 10. aprill 2019 at 10:36

    See kõhuviirus on tõesto kole. Meie elasime selle üle novembri lõpus. Pidasime lapse sünnipäeva ja 35 külalisest pääses sellest ainult 3-4. Järgmine ja ülejärgmine päev olid kõik maha murtud.
    Kogu pere kordamööda oksendas. 😣 Järgmise päeva magasime maha ning ülejärgmine päev hakkas vaikselt inimese tunne tagasi tulema.

  • Reply Kaire 10. aprill 2019 at 10:34

    Oh see nii õudne viirus ja ülimalt nakkav ka. Me olime veebruari lõpus siruli, 1a piirdus 4h oksendamise, minul täislaks – kõht ka lahti. Õepere tuli nädal pärast haigestumist külla ja nad said ka selle viiruse. Lugesin, et nakkusohtlik on kuni 2n ja immuunsus kestab ca 2 kuud. Loodan, et me seda uuesti üle elama ei pea lähiajal.

  • Reply Olberg 10. aprill 2019 at 10:28

    Terve meie pere oli eelmine sügis. Minu kahjuks olin ca kolmandat kuud rase. Oksendasin, öökisin ja nuttes palusin jumalat, et see loodet ei kahjustaks ja oksendamise peale rasedus ei katkeks, sest tunne oli nii jube, nagu pressiks öökides ta sealt välja. Lastest viiene oksendas terve öö, kahene vaid ÜKS kord, kuid kõht oli lahti tal 3-4 päeva🤔 Mees samuti terve öö.
    See on jube viitus.

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 10:32

      Mul oli ka viimane kord siis, kui Lendet ootasin. ÕUDNEEE!

  • Reply Merilin 10. aprill 2019 at 10:28

    Ei tea kas see oli nüüd kõhuviirus v rasedus. Aga oksendasin siin ykspäev nii, et hilinesin tööle, sest ma ei j6udnud end valmiski sättida. Ja tööl oksendasin.. ja tööpäevalõpus , pimedas bussipeatusesse kõndides suutsin oma 3 korda oksendada, kuigi vahemaa oli 5min 😂 ja hoidsin terve aeg kilekotti lähedal, sest pidin veel bussiga veidi maad sõitma 😂

  • Reply Merilin 10. aprill 2019 at 10:26

    Ei tea kas see oli nüüd kõhuviirus v rasedus. Aga oksendasin siin paar ykspäev nii, et hilinesin tööle, sest ma ei j6udnud end valmiski sättida. Ja tööl oksendasin.. ja tööpäevalõpus , pimedas bussipeatusesse kõndides suutsin oma 3 korda oksendada, kuigi vahemaa oli 5min 😂

  • Reply Liisu 10. aprill 2019 at 10:24

    Meil oli eelmine kevad kõhuviirus. Oi see oli jube, kõht nagu vesi ja oksendasime. Sõna otseses mõttes suutsime meie- täiskasvanud inimesed püksi s*ttuda. Vahest tuli veel mõlemast otsast korraga, mehel oli valida kas asetab suu potile või perse. Õnneks meil kraanikauss potile nii lähedal, et sai mõlemad toimingus üheaegselt ära teha.

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 10:27

      Pmst sama seis :D

  • Reply g 10. aprill 2019 at 10:16

    Korralik dramaqueen oled ikka. 🤣 Olime ka mehega pühap ööst kuni esmasp õhtuni rivist väljas. Õnneks nii 3a kui 1a pääsesid seekord. Ei surnud, täitsa elus.
    Eelmine teisip oli suurem tüdruk kõhuviiruses, tema tõi lasteaiast selle. Reede tõi mees töölt. Pressib uksest ja aknast sisse see sadanas.

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 10:27

      ma arvasin ausalt, et nüüd on minek :D lesisin vetsupoti ees maas ja värisesin 20×20 cm käteräti peal, sest vetsuvaiba olin täis roopinud ja külm oli palja maa peal :D

  • Reply Kristel 10. aprill 2019 at 10:10

    https://www.terviseamet.ee/et/node/1776
    Arvatavasti oli see! Meil põdes terve pere selle läbi ning kõik kes ka külas käisid! Levib kiiremini kui kulutuli! Jube viirus!!

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 10:27

      Jaa, vist küll :(

  • Reply Eve 10. aprill 2019 at 10:08

    Omgg. Ma ka jaanuari alguses olin räiges, ikka räiges kõhugripis. Mõtlesin, et sinna peldikusse ma nüüd maha suren. Lihtsalt ropsid ja midagi ei tule lõpuks ja ikka tahad edasi ropsida, tudisesin pool päeva palavikuga voodis. Ükski asend ei sobinud ja ausalt tahtsin surra :D elu eest kardan hetkel, et jumal kui ma selle uuesti läbi peaksin tegema.. siiamaani see viirus liikvel :D lihtsalt jubee.

  • Reply A 10. aprill 2019 at 10:08

    Mul lapsel oli ka kõhuviirus, mis ei piirdunud ainult oksendamisega. Keegi teine pole veel seda siiamaani saanud (ptüi-ptüi-ptüi). Ja siis kuulsin, et sõbranna laps ka (mingit kokkupuudet ei olnud). Ju siis on mingi suurem laine praegu. Õudus. Ise lootsin ka koguaeg, et ise ei jääks. Lapsed kuidagi saavad paremini hakkama kui suuured :D

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 10:27

      Jaa, lapsed ei teinud teist nägu ka. panid korra ketti ja kõik :D

      • Reply Siki 10. aprill 2019 at 19:38

        Meil ka olnud, et lastel lihtsalt kõht suts korrast ära, ei oska kahtlustadagi ja siis langed ise ja korralikult. Lastele tehakse tänapäeval rotaviiruse vaktsiin, mida täiskasvanud saanud ei ole. Sellepärast. Aga kujutage nüüd ette väikseid seda ilma vaktsiini kaitseta läbi tegemas… see pole mingi nohu, eks ole.
        Siinkohal tervitan kõiki vaktsiinivastaseid, kelle lapsed (aga tegelikult ka laiem ühiskond) nende rumaluse pärast ajud välja oksendab. Nende rumalus on sõna otses mõttes nakkav!

        • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 21:14

          Tänud tervituse eest :)

  • Reply Trinz 10. aprill 2019 at 10:08

    Meie pere elas ka selle üle, mitu põlvkonda lausa.
    Alustuseks valutas pojal kõht ja kakas palju.
    Järgmisena oksendasin mina terve päeva, samal ajal pidin veel poja kakast peput küürima :D
    Siis jäi haigeks mu tütar, kes oksendas ja temal tõusis ka palavik.
    Edasi jäi haigeks minu ema elukaaslane, kes jooksis ööläbi WC vahet. Järgmisel päeval lendas tal põhi alt ning lõpuks jõudis viirus minu emani aga tal lihtsalt kõht pisut valutas.

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 10:28

      Mul oli ka parim olukord, kus ma tormasin vetsu, okset juba nirises suunurgast ja siis avastasin, et mari rahumeeli istub potil :D öäkkkkk

  • Reply Diana 10. aprill 2019 at 10:04

    Ma põdesin kõhuviirust ca kuu aega tagasi ja lisaks lakkamatule oksendamisele oli kõht ka lahti ja seda kõike korraga :D päeva lōpuks kutsusin kiirabi…kui rinnalaps kätel, siis üliraske selliseid haiguseid põdeda, seega tean hästi, mida tundsid :D

    • Reply Mallukas 10. aprill 2019 at 10:28

      vähemalt elasime üle :D