Ma pole kunagi suurem asi planeerija olnud, aga praegu tunnen, et ma olen mingisuguse risttee peal, et ma nagu PEAKS mingisuguseid otsuseid vastu võtma, aga millised need õiged on, seda ma ei tea. Eelmiseks aastaks oli mul kolm suuremat plaani: load ära teha, esikus remont valmis saada ja laps saada. Need said kenasti tehtud ja selle aasta suurteks plaanideks polegi mul miskit. Või noh, raamat tuleb kohe trükist, siis hakkan esitlusi tegema. Enamik esitlusi tuleb Apollodes, mingid kuupäevad on ka olemas, aga neist ma räägin lähipäevil. 22. mai on kindel, et Tartus toimub üks esitlus FII restos, aga see on veidi teistsugune, et mitte raamatupoes, vaid piletiga, mille hinna sees on siis raamat, veinike, suupisted ja selline õhtune häng minuga. Kes tahab tulla siis SIIN on event!
Tahaks Tallinnas ka teha ühe sellise kõige esimese, VIP esitluse kuskil restos, aga ma ei ole kindel, paljud sellisest asjast huvitatud oleks? Ma usun, et selline max 10 inimest… Peaks planeerima, aga ei viitsi, hehe. Ma luban endale, et …lähiajal ma tegelen sellega ja annan huvilistele teada. Kes kuskile esitlusele tulla ei saa, siis SIIT saab raamatu ette tellida (kõige odavam ongi kirjastuse enda lehelt soetada).
Saate võtted hakkavad ka kohe, me leidsime hunniku ägedaid talusid ja juba mai keskel hakkame me võtetega pihta, et Malluka suvi saaks juunis teie telekatesse ronida. Tore ja põnev, aga see pole risttee otsuse värk, sest need raamatud ja saated on sellised jooksvad asjad. Ammu planeeritud ja töötavad. Mis mind praegu painab on aga see, et mulle kargas FBis ette reklaam, et see sügis hakkab jälle pere- ja sünnitoetaja õppeprogramm. Ja ma olen seda tegelikult nii kaua mõelnud, et vot see on asi, mida ma TAHAKS õppida, sest nagu te teate, siis ma ju nagunii puutun hästi palju kokku vastsündinud beebidega ja nagunii käin sünnitustel kaasas pildistamas jne. Ja mulle meeldib see kõik täiega ja ma tunnen, et minust tõesti on abi ka seal palatis, peale piltide ka. Et saan kedagi aidata ja toeks olla ja mõtteid mujale viia jne. Et seda ma teen lihtsalt oma teadmiste põhjal, aga tahaks, et mul oleks nagu PÄRIS teadmisi ka. Kaua ma ikka oma kogemuste naljal liugu lasen.
See õppekava kestab ainult aasta ja ma saaksin sealt sünnitoetaja ja imetamisnõustaja paberid ka, aga esiteks see on 2x kuus terve laupäeva ja pühapäeva. Ehk siis neli täispikka päeva kuus oleksin ma perest täitsa eemal ja muudkui saaks tarkusi. Marta praegu võtab täiega alles rinda ja muud toitu pole talle üldse pakkunud, aga noh, kool hakkab alles 5k pärast, kes teab, kuidas sellega selleks ajaks on. Hakkama saaks ikka.
Rohkem paneb mind mõtlema see, et kool+pere+blogi+pildistamised ja võib-olla isegi üks ekstrasaade sügisel, et… kas ma jõuan, või peaksin ma selle unistuse kuskile kõrvale panema ja tulevikus selle juurde uuesti tagasi tulema. Oleks see odavam, oleks mul vast kergem seda otsust langetada, et ah, lähen ja proovin. Kui ei jõua, siis ei tee enam. Aga see maksab 2800€ + KM, seega pole see mingi peenraha, mida mitte jõudmise juures raisku tahaks lasta.
Ma ei tea… Nii painab see mõte. Mida ma tegema peaks? Palun öelge mulle, mismoodi oma elu elada ?♀️ Mis teie arvate? Kas ma peaksin kuulama seda osa enda ajust, mis ütleb, et kammoon, see õpe ei ole iga aasta, seega ei tea millal see “õige hetk” uuesti tuleks ja sulle meeldib seda teha ja sind huvitab kogu see värk ja see on lihtsalt midagi, mida sa TAHAD juba mitu aastat teha. Või seda osa, mis ütleb, et kuule kammoon – sul niigi palju kohustusi, ära tõmba ennast ribadeks, vaata paari aasta pärast uuesti. Lapsed on alles väiksed ja sa peaksid neile pühendama ennast, mitte muudkui käima ja mässama ja olema ja taidlema.
Mõlemad tunduvad adekvaatsed ?♀️ Aga kas ma saan KÕIGEGA hakkama? Ma ei oska oma elust hetkel midagi muud välja ka jätta, kõik mida teen, kõik meeldib 100%.
68 kommentaari
Mina näiteks pole sellisest kursusest kuulnudki.. Ma arvan et on põhjus, miks see info just Sulle on ette sattunud…
Äkki küsiksid vahelduseks ka Kardolt, mida TEMA teha tahaks oma eluga veel..?
Ta ei tea, pole selliseid plaane tal. Isegi mitte vahelduseks ?
Ma enam-vähem vist kujutan ette, mida üks doula teeb, aga päriselt kindel ei ole, sest ise seda teenust ei kasutanud. Mina mõtleks selle läbi, mis väljundit sa sellelt koolituselt tahad. Kui tahad olla lihtsalt pildistamiste juures oskuslikum, siis kas see kõik on seda väärt, kui su enda süda juba veidi valutab? Või kas leidub alternatiive nende oskuste parendamiseks. Kui aga vaatad seda siiski nii, et see on midagi, mida sa tahaksid püsivamalt teha ja olla seejuures iga hetk valmis 3 lapse ja mehe kõrvalt sünnitusmajja oma sünnitaja juurde tormama (arvesta, et iga aastaga mil lapsed kasvavad, läheb see lihtsamaks), siis go for it! Kui sul on praegu motivatsiooni ja võimalused, siis tuleb neid kasutada, enne kui see ära kaob because life happens. Ma nende nädalavahetuste pärast väga ei muretseks. Ilmselt sul endal on raskem kui lastel, sest ega sa neid ju kuskile ula peale jäta. Lastel ongi vaja full-time aega isaga, kus ei ole ema valvsat pilku lähedal. Kuigi Kardo on juba lastega tugeva sideme loonud. Ja selle võrra kui õppimas käid, ei pea ju lapsed vähem sinu tähelepanu saama, vaid saavad seda lihtsalt kontsentreeritumalt. Tähtis ei ole ju kvantiteet, vaid kvaliteet?.
Olen ka olnud sellisel ristteel. Tookord valisin ma kaugõppes kooli. Kohal tuli käia kord kuus ja mitu päeva jutti Räpinas. See oli ka mu suur soov ja ma olin nii rõõmus, et sain sinna sisse. Ühe korra ma seal kohal käisin aga peale seda sain aru, et sellest ei tule midagi välja. Lapsi oli tol ajal mul 3 ja kõige pisem oli alles sündinud. Mul on veel aja jooksul peast läbi käinud kümneid ideid, kuidas raha teenida, mida õppida ja ma olen meeletult asju endale pulkadeni selgeks teinud. Kui ma vahel mõtlen, kas asi on minu püsimatuses, et ühegi ideega edasi ei liigu ja loobun, siis mu ema lohutas mind, et mul polegi aega hetkel. Kasvatan kodus nelja väikest last ja tõesti, üksi nendega tegeledes ei mahu sinna hetkel veel midagi.
Mulle meeldis ühe kommenteerija lause: “Elus ei tule iialgi õiget hetke, tuleb see hetk võtta ja see õigeks teha. :)”
Elus ei tule iialgi õiget hetke, tuleb see hetk võtta ja see õigeks teha. 🙂
Usun, et tasub proovida igasuguseid asju ja oma unistuste poole püüelda. Tee ära muidugi, usun et see annab sulle hea kogemuse + ning oled iseloomult selline hakkaja ka. 🙂
Ma tahaks tulla tartu esitlusele, aga ma tellisin juba raamatu ette ära, niiet veits nadi oleks uuesti raamat osta, et esitlusele tulla. Kas mingi muu võimalus oleks ka siis? Ja selle koolivärgiga pigem ootaks, kui vähem tegemisi äkki oleks ja marta ja lende suuremad oleksid 🙂
Mul täpselt sama probleem, tellisin juba raamatu ette ära, aga sooviks ka sellele “eri”esitlusele tulla. Loodan, et tuleb mingi lahendus sellele.
No siis tellitud raamatu kingid sõbrale 😀 Või tuled kuskile esitlusele, kus ei pea raamatut ostma 🙂 Mul ainult 2 tk sellise piletiga
Ma võin nüüd eksida aga kas sinna kursusele saamisele mitte konkurss ei olnud? Motivatsioonikirjad ja värgid ja kõik soovijad ei mahtunud. Kas selle aasta rong juba lãinud mitte pole?
Sinna tuleb regada (regamine avatud) ja saata mot. kiri. Ma ei kujuta ette palju neid soovijaid on – pigem tundub mulle, et mitte oluliselt, kui nad iga aasta seda gruppi isegi kokku ei saa?
Mine ikka! Ma võtaks su oma kolmandale sünnitusele sünnitoetajaks kaasa 😉 missest et ma viimane kord lubasin, et ei enam 🙂 aga siis teeksid pildid ja puha 🙂
Võta vähem ette. Less is more.
Kui üldse kedagi peale oma mehe oleks tahtnud sünnitusele juurde, siis oleks see sina, oma jubedat naljadega 😀 hakka või tittesid uuesti tegema
Kommentaarid on nipi-napi pooleks… mine ja ära mine! Ma kaldun ikka sinna MINE poole! Sest kui sul see plaan juba ammu peas ja ikka tõsiselt meeldib ning huvi pakub, siis anna tuld! Sul on, nagu ka eelmised kirjutasid, suur ja tugev tugivõrgustik.Ise oled ka selline … noh.. selle jaoks vist pole õiget sõna… tuulispask ja orav rattas koos 😀
SA JÕUAD!!!
Kuigi ilmselt sügisene saade on sissetulek, siis ikkagi äkki peaks pigem selle ära jätma? Et investeerid oma aega õppimisse, tänu millele saad uue sissetuleku tekitada. Kuna Sa oled niigi praegugi hästi aktiivne, siis kui ehk enda arvelt (restotamised jms) natuke vähemaks tõmmata, siis ei kannata ka tegelikult pere eemaloleku tõttu. Ja kui Sinu spontaanseid kulutusi vahest vaadata, siis see summa ei tundu üldse suur, arvestades, et tegemist on investeeringuga tulevikku! Jäta mõni pudi-padi ostmata ja saad selle raha ka ilusti kokku. Hetkel tundub nagu püüaksid pigem leida vabandusi ja endale sisendada põhjuseid, miks mitte minna. Soovitaksin õppida! 🙂
Ma ausalt ei õpeta ja otsust su eest ei tee eks(aga ise sa küsisid!?), aga mulle tundub hetkel, et sa ikka väga tahaksid seda õppida ja natuke põed üle hetkel… nt pildistamistega saad ju 100% ise regullida, kui palju ja millal teed ja kui sul suvesaade tuleb, siis nt sügisene “võibolla” saade ohverdada enda jaoks? Sm, et saadet teha on sul endal ka kindlasti äge ja lõbus, aga rohkem lahutab see vaataja meelt, aga kool on midagi SULLE ja SINU jaoks. Sa oled viimastel aastatel niiiii palju teinud ja 3 last saanud, 5 kuu pärast Marta ka juba suurem ja Kardo naudib ju lastega olemist, et just äkki aeg enda hinge toita? ? Need asjad, mis seest veits kõhedaks võtavad on kõige rohkem väärt tegemist?
Jeerum ,see on 1 päev nädalas ju ainult ? ?
Te olete mõlemad Kardoga kodused.kui tahaliselt saaks hakkama siis muidugi mine !
Üks harilik oere elab ju nii et mõlemad täiskohaga tööl ,laste kool ,trenn ,õppimised , enda trenn jne .
Jah Kardo on küll lapsepuhkusel kuid tavaliselt on selleks inimeseks 1 mitte 2 nii et arvan et olete lihtsalt liiga ära hajunud selle ”koguaeg mõlemad vanemad kodus ” eluga (sinu ”töö” on ju kodus ikkagi) seega tundubki see 1 päev nädalas kargu alla ajamine nagu jube suur eneseületus .
Pigem ma mõtleks läbi oma rahalised võimalused .Teil ju ehitus käib ,sinu auto mega liisi g ,siis veel kõik lastega seonduvad kulud jne . Kas Kardo isapalgast ja sissetulekuga oleks see mõeldav ? Kui jah ,siis just praegu on ju see aeg mil see oleks mõeldav .Pole ju kaugel see aeg kui kõige väiksem teil lasteaeda läheb ,Kardo arvatavasti tööle ,lastel vb trennid jne .Kust sa siis selle aja võtad ?
See on 2x kuus terve nv, ehk siis laup-pühapäev. Rahaliselt saaks hakkama, muretsengi rohkem selle “lapsed kasvavad emata” osa üle 😀
1. SA teed nagunii seda mida SINA tahad.
2. SIND on rohkem su lastele vaja, eriti Lendele …
3. VARA veel… lase sel ideel küpseda…
4. Suveks on sul ju palju rabelemist terrassi ja aia ehituse näol jne
5. Hakkama saamine pole siin ju üldse küsimus.
6. Kas ehituskulud + see koolitus +autoliising + elamise kulud on tehtav ?
Mine tee ära. See kestab vaid aasta. Sa saad sellega kenasti hakkama!
Sünnitoetajaid on aaaaalaaaati juurde vaja. Imetamisnõustajaid samuti!
Mida aktiivsem ema, seda aktiivsemad lapsed. Aktiivsetel emadel tublimad ja edukamad lapsed. Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad ? kui tee, mida armastad oled õnnelikum ning ka pere õnnelik, sest su sära nakatab 🙂
Muidugi mine ja õpi. Ise lükkasin ka aastaid kooli minekut edasi. Ja kui müüd sügisel läksin siis nautisin ja naudin ka tööd mida hetkel teen.
Kuigi hoiatan õppimisest võib sõltuvusse sattuda. Minuga just nii juhtus.
Aga miks mitte ämmaemandaks õppida? See on küll pikem, kuid annab võimaluse ämmaemandana tööd teha. Juba esimesest kursusest on praktikad haiglates, teisest kursusest alates pääseb rasedate ja sünnitajatega enda teadmiste tasandil tegelema. Tuleb küll 4,5 aastat õppida, kuid tulemina oleks elu lõpuni töö, mis ei ole juriidika mõttes hall ala, mida on alati vaja ja kus saab lõpmatuseni nunnude beebidega tegeleda. Lisaks on õpe tasuta ka. Ja ma tean, et 4,5 aastat võivad tunduda pikk ja hirmutav aeg, kuid kui vaadata neid, kes praegu sisse astuvad Tervishoiu Kõrgkooli, siis igas vanuses inimesed saavad õppega hakkama ning ei jää muu elu ka elamata. Väikelapse kõrval saab õppida akadeemilisel olles ja korraga vähem aineid läbida.
https://www.ttk.ee/et/%C3%A4mmaemand
Sa saad kõigega hakkama! 🙂
Ma olen ka samas seisus? õudsalt tahaks sellele koolitusele minna, aga poiss on veel tissi otsas jne jne nii et otsustasin, et lükkan see aasta selle edasi… kummitab muidugi see mõte, et varem elasid vanemad oma elu ja lapsed lihtsalt kulgesid sellega kaasa nüüd on vastupidi elatakse nagu lasteelu… ma ei tea kumba pidi on õigem, kas näidata lastele, milline on meie elu või elada nii nagu laps juhib- tema söömised ja magamised… mulle meeldib see esimene variant rohkem, aga selleks võiks olla tugigrupp… arvan, et sa suudaksid seda ja kindlasti saad ka end ümbritsevad asjaga nõusse, logistika paika, piim pudelisse, lapsed pausi ajal kallistama, ja siis sa ei saa ka kahetseda, et oleks seda pidanud ikka tegema ?
Ps. Ootan uut saadet juba, jeee ?
Kusjuures täna tööl just kuulsin, et üks läbis küll oma doula õpingud, aga kuna tal igapäevaelus ikkagi nii tihti vaja ei lähe, siis kipuvad teadmised ununema. Seevastu sul, kuna on ka väiksed lapsed ja tihedam kokkupuude just pisimate lastega, siis vast läheb igapäevaselt tarvis neid teadmisi. Ses suhtes mine täiega, see titendus tundub sinu ala olevat 😀
Ja mia puutub teistesse hobidesse, siis küll “loodus” teeb oma valiku, et mis jääb ja mis mitte.
Üks asi on koolis 4 päeva KÄIMINE, aga teine on see, et ka muul ajal peab õppima. Kui sa just ei lähe niisama aega veetma sinna. Kooliga kaasnevad kohustused ja pohhuistlik inimene ei tule nende korrektse täitmisega toime.
Sorri, aga sa ei tundu eriti õppija tüüp.
Aga näed autokooli sain tehtud 🙂
Väga tubli. Isegi minu oivikust sõbranna ei saa lube tehtud. Üle aasta juba autokoolis. Koolis olid kõik puha viied, aga praktilistes asjades saamatu.
Muidugi mine. Saad ilusti hakkama.
Ja kindlasti kui koolitusele lähed, siis hakkavad perekooli käod jälle kukkuma. Ja teen nende kiuste asja ära.
Mõtle mitu korda sa autokooli puhul mõtlesid, et sa ei saa hakkama ja ei viitsi ja tahtsid käega lüüa… Aga vot said hakkama. Saad ka seekord. Sul on olemas inimesed, kes sind toetavad.
Ma ütleks oma kogemusest nii… Mees töötas pikad päevad ja laps nägi teda ainult magades enamuse ajast ja kui see õige hetk kasvatamiseks oli lootusetult hilja, nüüd kahetseb.. Sinul loen see nii hull ei ole, ei õpi sa ju aastaid ja pole reaalselt kaua pere juurest ära. Ise kahetsen palju asju ja osa on veel reaalsed ellu viia aga ootan veel veidi, et keskool lõpetada. Nii et tuleb teha seda mida ise soovid.
Mine õpi edasi 🙂 Ma ei tea küll, võib-olla sul on magister juba olemas, aga siis doktoriks 🙂 Ülilahe oleks.
Ma varsti ise ka sinna.
Su lastel on Sind praegu kõige rohkem vaja, eriti Martal. Aasta pärast võib olla rohkem aega iseendale pühenduda. Lapsed kasvavad nii ruttu ja Sul niigi palju tegemisi… Minu arvamus… 🙂
Sa ei pea ju kohe praegu otsustama. Mõtle vahetult enne kursuse algust selle peale, kas jõuaksid muu kõrvalt veel selle asja ette võtta ning siis otsustad. Vaevalt, et oskad ennustada oma graafikut ja tegemisi pool aastat ette….
Ma soovitan ka minna ja teha seda, mis meeldib! 4 päeva on kindlasti tehtavad, sul on niiii tublid lähedased, kes kindlasti hea meelega aitavad ja lisaks sinu puhul tundub, et täpselt nii palju jõuadki, kui ise teed. Ma ei soovitaks siis, kui sa oleksid kahe vahel, kas meeldib või mitte. Kuna sa tunnet, et sa nii TAHAKS, siis suure tõenäosusega naudid seda lisakohustust 🙂 Go for it!!!
Ma olen 5 aastat järjest käinud pidevalt täiskohaga koolis (baka+magister) ja tööl. See tundub utoopiline, aga kui tegelikult oma päevi kriitiliselt vaadata, siis mahub kool päris tihti sinna ära- jah see on tüütu, aga ka põnev, eriti, kui on miski, mis paneb silma särama. Alguses on hull, aga kõik loksub lõpuks paika 🙂
Kui palju see tartu üritus maksta võiks?
Kes palju teeb see palju jõuab ? oma unistusi ootele pole küll õige panna. Hakkad tegema ja asjad loksuvad ise paikka ?
Tee nii nagu mina oma probleeme lahendades – tee kivi paber käärid kellegagi, nt Kardoga, leppige kokku, et kui sina vöidad siis lähed kooli, kui tema vöidab, siis ei lähe (vöi vastupidi, vahet pole). Ja kui kivi paber käärid tehtud, siis pane tähele oma esimest reaktsiooni – kui oled tulemusega rahul ja tunned kergendust, siis tee nii, kui tunned nats kahetsust siis vöta ikka vastupidine otsus vastu 😀 vöi siis mündiviskamise puhul toimib sama asi. Niimoodi ma koguaeg followin oma sydant 🙂 ja väga tihti on selliseid müstilisi kokkulangevusi tänu millele saan aru et krt, ma olen ikka täpselt siin kus olema pean, nagu mingi saatus vöinii.
Tahaks täiega su vip öhtule tulla aga ma nii antisotsiaalne et nagu hängida sinuga ei taha (no offence) vaid nsm körvalt vaadata ? niiet vist ei julgeks tulla
Mina soovitan ka ikkagi minna õppima! Tead iga aastaga läheb see õppimise otsus aina raskemaks ja see on tõesti väärt amet, eriti kui sa juba tegeled vastsündinute pildistamisega. Kardo toetaks sind ju ka kindlasti ja 4x kuus on väga tehtav.
Ka minul on plaanis see läbida, kuid mitte veel. Kaua mõtlesin sellele, kuid sain aru, et kahe väikese lapse kõrvalt ma seda ei tee. Mõistmine tekkis, kui mõtlesin sellele, et kui mind on vaja sünnitusel toeks aga samal ajal on väike laps kodus haige. Pigem teen seda asja hiljem ja täis pühendumisega, pole kellegi suhtes ülekohtune.
Mina ütleks ka, et Do it!
Eriti kui seda võimalust iga aasta pole.
mina arvan, et need kolm väikest last on olulisemad teistest beebidest, pigem lükkaks järgmisse aastasse edasi. nii väikesest lapsest nagu Marta, ma ei läheks terveks pikaks päevaks eemale enne 1-2a 🙂
kool ei ole “ainult mingi 4 päeva kuus”. kool on lisaks ka hunnikutes tähtajalisi kodutöid, palju iseseisvat lugemist, mingil hetkel ka ilmselt praktika. kui sa ei ole päriselt valmis pühenduma ja osasid oma tegevusi aastaks tagaplaanile lükkama, siis ei ole mõtet minna mütsiga lööma, enda raha ja õppejõudude aega raiskama. samuti – keegi ei soovi enda sünnitusele poolpidust tugiisikut või poolpidust imetamise nõustajat.
sry, mallukas, töötan muu hulgas ka täiskasvanute õpetajana ja näen, kui raske mu tudengitel tegelikult on tööd, pere ja koolitööd kokku panna. müts maha nende ees. saan aru, et sul on keskmisest parem tugivõrgustik, aga kindlasti pead sa endale aru andma, et see aasta saab olema väga pingeline ja osad oma muud toimetused oled sunnitud sa kappi panema.
muidu olen alati kahe käega õppimise poolt ja sinu blogi meeldib mulle ka väga 🙂
Ma uuriks koolitajalt maad, kas on plaanis ka aasta pärast seda koolitust pakkuda. Võib-olla on neil tuleviku osas kindlad plaanid, no et näiteks hakkabki nüüd edasi iga aasta olema. Sel juhul soovitaks küll pigem aasta pärast minna, kui Marta natuke suurem on. Kardo on küll super issi, aga beebid on ikkagi emmede puugid selles vanuses. Igas mõttes.
Muidugi mine 🙂
Ma just ükspäev uurisin suure tuhinaga, et kus ja kuidas saaks dolulaks õppida ja kui sinna lehele läksin ja hinda nägin..siis ma lihtsalt matsin oma unistuse sel hetkel hàsti sügavale ära. 🙁 mõni asi kohe jääb kättesaamatuks siin elus .
Mina küll tahaks Tallinnas ka sellisele VIP raamatuesitlusele tulla ?
Mine ja õpi! Ära oota ega lükka edasi 🙂
Mina arvan, et saad hakkama ja see tekitab just rohkem rõõmu sulle, et saad teha midagi, mida hing ihaldab. Paljud noored ju tegelt käivad täiskohaga tööl ja täiskohaga veel koolis, niiet kui nemad hakkama saavad, siis saad ka sina!
Ära mõtle ega analüüsi liialt palju, mine selles suunas kus sind kutsub. Lihtsalt mine. Õiget aega pole nagunii olemas. Täna kahtled, homme pole enam võimalust.. Kõik mida sa teed praegu, teed sa sajaga. Vahet pole kui palju on sul parasjagu käsil, kui need on asjad mida sa armastad, siis pole kahtlustki et toime tuled.
Edu sulle sinu tegemistes! ?
Minule on koguaeg tundunud, et sinu ööpäevas on oluliselt rohkem tunde kui 24 ? usun ka, et see 4 päeva kuus on sul täiesti tehtav ?
Kui sa seda tahad, siis mine muidugi! Kardo on ka kodus, Marta on viie kuu pärast juba palju suurem ja sööb peale piima kindlasti muid asju ka, et see päev kodust ära ei ole kindlasti midagi hullu! Sa raudselt hakkad kahetsema, kui oled seda nii kaua tahtnud ja nüüd, võimaluse avanedes seda ei kasuta! 🙂
Ja äkki sa saad mingeid teisi kohustusi natuke vähemaks võtta? Nt ei pildista igapäevaselt, vaid võtad rahulikult ja teiste asjadega samamoodi 🙂
Ja raudselt, kui sa kooli ei lähe, sest kardad, et koormus läheb suuremaks, siis sa võtad kindlasti mõne muu kohustuse/kohustused endale selle asemel 😀 Aega sul ikka rohkem pole 😀
Mina soovitaksin minna. Ega kui sa autokooli läksid siis tundus, et sul on ka palju käsil aga said hakkama!
Ja nagu keegi mainis siis sul on tugivõrgustik, kellele loota. 30 päevast kuust on see ju ainult 4 pikka päeva? 🙂
Kui tundub, et see on midagi mis sulle rõõmu pakkub, siis do it!!!!
Sa ütlesid, et Sul oleks neli asja: kool+pere+blogi+pildistamised. Pluss veel saated. Saateid teed ju koos perega, seega see ei hõlma eemal viibimist. Blogi pead ka enamasti kodust, seega oled tõenäoliselt kodus rohkem kui “tavatööl” käivad emad-isad. Pildistamiste ajad ja maht on täiesti Sinu enda organiseerida ja otsustada – kui on kiirem aeg ja kasvab üle pea, saab ju pildistamises rahulikumalt võtta. Mina mõtlen küll, et kui Sa oled selle peale mõelnud juba mitu aastat, siis võiks ikka ära teha. Samas, kas Sa arvad, et soovid beebimaailmas olla ka paari aasta pärast? Äkki see beebikihk ja soov beebide kõrval olla läheb ära, kui enda beebid juba suuremad? See on vast kõige olulisem küsimus 🙂 (Samas ega seda keegi ju ette ei tea naguniii 😀 )
Millest see kursus/koolitus koosneb? Kas on mingid eksamid, esseed, uurimustööd, praktikat vaja teha või ainult käid kohal ja kuulad? Ma ausalt öeldes olen natukene kade, et sul on nii hea tuguvõrgustik. Ämm elab naaber majas, ema saab abistada. Lisaks on sul ka Kardo ju hetkel kodune. Mina ise osaleks sellel koolitusel ja siis kui ongi nii, et aega ei jätku, siis jätaks mingid muud asjad ära või vähendaks nende koormust aga mitte seda koolitust. Nagu sa ütlesid, see aitaks sul teha enda tööd paremini. Ja sul kool on ainult 4 päeva kuus. Kardo on saanud siiani lastega hakkama ja miks ei peaks saama need neli päeva kuus hakkama? Kindlasti saab ka Marta selleks ajaks muu toidu maitse suhu ja ei ela ainult rinnapiimast. Kuna see koolitus ei toimu igal aastal, siis ei saa seda võimalust käest lasta.
Sinu hetkeline töö on sõltuv siiski sinust endast. Ei ole sul kindlat graafikut, et e-r 8-16 oled tööl. Sa saad ise otsustada, et kui palju ja millal sa pildistad ja töötled neid pilte, mida ja kui palju kirjutad blogisse jne.
Nii et jõudu sulle ja kindlasti toetan koolitamist.
Muidugi mine! Kui ise seda väga soovid, siis küll jätkub sinus motivatsiooni ja jõudu ka õppeaasta keskel, kui täiega raske on ja tahaks loobuda. AGA… mõtle kui vinge mutina sa end siis tunned, kui teadmised ja paber käes.
Täiega tubli oled ja usun sinu võimekusse!
Mine! Kõlab põnevalt 🙂 Sa saad kindlasti hakkama, pole kahtlustki. Kes teeb, see jõuab 🙂
Oleks see raha kuskilt võtta ja samasugune tugivõrgustik ka nagu sul, siis ma läheks küll. Kahjuks mul kumbagi pole. Aga sina, miks mitte minna. Martake selleks ajaks ju jälle suurem ja küll saavad kodused hakkama, kõigest neli päeva kuus ju.
Ma küll tuleks raamatuesitlusele Tallinnas kui see toimu Šampus ja näksiga
Terv
Tee seda, mida tunned ja päriselt tahad. Kõik loksub kindlasti paika – mida iganes sa otsustad 🙂
Mina praegu ei läheks sinna koolitusele. Läheks järgmisel aastal. Praegu on sul tõesti väga palju toimetamist, Martake on veel pisike ja suure tõenäosusega on 5 kuu pärast ka veel tissikas. Järgmisel aastal oleks sul ehk lihtsam kodust nii pikalt järjest kodust ära olla. Kuigi ma väga mõistan sind, miks sa just praegu tahaksid minna. Mina tahaks ka. Ja mul kripeldaks ka. Uuuuh!
Asi selles ongi, et see ei ole iga aasta. Eelmine aasta nt ei olnud, üleelmine oli. Et ma ei saa kindel olla, et see järgmisel aastal üldse toimub 🙁
Okei, see muudab asja. Siis mine! Ja küll sa jõuad oma asjad klapitada kõik nii, nagu vaja. Kardo aitab sind, ämm aitab, su ema ja kasuisa aitavad, sõbrannad aitavad. Kui vaja, saab Marta sulle tissi otsa tulla koolituse ajal jne.
Sul on tugev turvavõrgustik selja taga, seega ideaalne aeg minna. Mina ei kahtleks hetkekski. Jah, lapsed on väikesed lühikest aega, aga kool on 4 päeva kuus! Ainult neli! Mitte ei ole nii, et sa sõidaksid septembris kuhugi välismaale õppima ja jõuaksid tagasi juunis. Seega mida siin veel mõelda!? Sa saad hakkama.
Arvad v? ?♀️
Nõustun!! Mul yks tuttav ytleb, et kui häirib siis tuleb teha. Seega jah, kindlast mine!! Saad hakkama, peale on sul nii toetav mees, et kindlasti mine ja ehk küsid Kardo arvamust ja otsustad? Ilmselgelt vastab ta sinule jaatavalt, seega minek.. Hiljem ehk kahetsed, et nii loll olid, et ei läinud ja … milleks?. Vut vut minekule