seitse kuud Martat!

Uskumatu, seitse kuud!

Seitsmekuune Marta on nagu suht kõik teised seitsmekuused lapsed, või noh, ma oskan ainult enda omadega võrrelda ja kui paljukest ma ikka Mari ja Lende beebiiga detailideni mäletan. Igaks petteks viskan iga kuu pilgu peale sellele tabelile, et mida teatud vanuses oskama peaks ja kui enam-vähem nii on, siis olen rahul.

Igatahes oskab Marta juba paar head nädalat roomata. Iga päev kiiremini. Muuseas, mu esimene laps, kes niimoodi kätega tõmmates roomama hakanud on. Teised on lihtsalt mingi hetk käpuli edasi liikuma hakanud. Sellega seoses meenub, et ma pean GoBabyGo põlvekaitsmeid ja retukaid ostma, kahju kohe vaadata, kuidas lapsel põlved kogu aeg punased. Ja isegi villi suutis ta endale varba alla roomata. Inimesel on tuli takus…Gobabyl on sellised sukad/sokid, kus see kummiosa on varvaste peal ka, et just roomavale lapsele ideaalne.

Mida Marta sööb? Päris paljusid asju. Ütlen kohe ära, et ma ei viitsi kahjuks ise püreesid teha, aga sellest järgmine samm on Baby Cool külmutatud püreekuubikute kasutamine. Mahetoit, valmis tehtud, külmutatud. Sinu asi on ainult sügavast sobivad kuubikud välja võtta ja üles sulatada. Marta on vist juba kõiki maitseid saanud. Eriline lemmik on ööpuder ja porgandi-kartuli segu. Sööb 3x päevas ja minu jaoks väga suuri koguseid, arvestades, et ta joob piima ka väga palju. Ma ei saa aru, kuidas talle nii palju sisse mahub, aga no laps tahab ja las ta sööb siis. Viimastel päevadel olen andnud ka näputoitu. Kohe alguses ei julgenud, aga nüüd vaatan, et ta nii asjalik, et saab hakkama küll. Mõnikord, palavaga, on vett ka joonud. Eile sai esimest korda seda beebiküpsist kah.

Istuda Marta veel ei oska, aga ma näen, et see pole kaugel. St kui ta ise istuma panna, siis ta püsib küll nii, aga ise veel istuma minna ei suuda. Kuigi jah, kui ta neljakäpukil on, siis ta jääb mõnikord selliselt poolkülili istuma, nagu koerad, haha. Ma pildile pole saanud, aga ma mäletan, et mul on kuskil pilt, kus Mari seda omal ajal tegi. Otsin kohe! Hmm, ok ei leidnud, aga ma leidsin hoopis teise pildi, kus Mari on sama vana kui Marta. Ikka päris sarnased!

Mis ma veel oskan öelda. Puristab kogu aeg. Naeratab kogu aeg (eriti, kui mina olen silmapiiril, sest emme on lemmar!). Laliseb ja ütleb tätätä ja gagaga ja muid asju, mida beebid ütlevad. Kui püsti panna, siis toetab tugevalt jalgade peale. Suudab üles korjata ka kõige väiksema pudi ja selle suhu toppa. Näpistab. Kohutavalt valusasti.

Omab kaht hammast, aga üks tuleb vist kohe veel alla.

Lutti võtab hea meelega.

Ja üldse on ta lihtsalt nii armas ja rõõmsameelne ja tore. Magama läheb u 9-10 vahel, magab umbes 12h. Vahepeal paar korda vist sööb ka, aga ma ise seda ei teadvusta, ei ärka selle jaoks isegi üles, sest ta magab meie juures. Et siis kokkuvõtlikult – üks igati armas ja vahva väike beebikene, Marta Kene. Konkreetselt super armastusväärne❤️

Kuidas ma ilma temata üldse elada sain? Palju õnne, Marta Kene!