Kui tihti teie proovite riidepoes selga midagi, mis juba puul rippudes tundub, et ei sobiks üldse? Kui aus olla, siis ma ei viitsi isegi oma aega üldiselt raisata, et äkki midagi imekombel sobib ja proovin enamasti neid asju, mille suhtes mingi lootus on, et ikkagi selga istub.
Sellest ajast, kui ma olen koosstööd teinud Gerry Weberi poega, olen ma seal alati käinud Maigretiga, et ta minust seal pilte teeks turunduse jaoks. Ja kuna Gellul on mega hea stiilitaju, siis ta ikka aeg ajalt ütleb, et ou Mallu, proovi seda või teist. Ja kuigi ma nende asjade kohta alguses vaatan, et eeee okei, see pole ÜLDSE minu maitse, siis kui selga proovin, pean tunnistama, et… Super hästi sobib!
Näiteks esimese korra üllatajaks olid mulle need punased püksid. Mulle meeldivad mu peenikesed ja pikad jalad, need on mul alati olnud suht ainuke osa mu ihust, mis meenutavad mulle mu kõhna-aegu ja seega laiade pikkade pükste kandmine tundus kuidagi… mitte mulle. Aga kui ma neid jalga proovisin, pidin tunnistama, et jaaaa. Sobivad väga hästi. Ja kui ma neid kandsin, sain mega palju komplimente kah!
Täpselt sama asi juhtus nüüd ka, kui jälle Gerry Weberis käisime. Gellu tõi mulle jälle mõned asjad, mille kohta oli mul tunne, et ah ma ei teaaaa, pole minu teema, aga nüüd on mul tänu sellele lemmikkleit! Kes instas mind jälgib, siis nägite mu ussimustrilist kleiti Bellu sünnal ja juba siis sain ma megalt kirju, et kle kust kleit pärit. Nüüd siis teate, et vana hea Gerry Weber.
Punaseid pükse ma enam ei karda. Ka seekord leidis üks paar tee minuga koju! Annavad minu meelest nii ägeda ja särtsaka osakese riietusele juurde, eriti kui ülejäänud asjad on sellised tagasihoidlikumad. Punased huuled ka ja idekas kombo! Seekord võtsin veits kitsamad, viigipükste moega isendid, aga seal on neid palju erinevaid.
Rohkem erinevaid outfite näeb kahest allolevast videost, minu meelest väga omanäoline pood, kus palju selliseid klassikalisi ja naiselikke asju. Kes pole veel sisse kiiganud, soovitan soojalt! ❤️
Kas teie olete kuidagi väga kindla oma stiiliga ja teistsuguseid asju naljalt ei proovi, või proovite poes ikka kõike, mis huvitav tundub? Mina nt enda “maitset” üldse ei usalda, sest ma olen aru saanud, et mul seda eriti ei ole, kannan lihtsalt, mis mugav ja enam-vähem tundub ?
*Postitus valmis koostöös Gerry Weberiga
23 kommentaari
Kusjuures, sama teema minuga, vaatan ja proovin vaid enda arust sobivaid ja mingi oma stiil on ka , kuigi vist olen liiga igav , üldse ostan riideid väga harva ? Aga olen küll mõelnud, et kuluks vahel ära selline stilist, kes paneks mulle selga midagi hoopis teistsugust, ise ma olen täiesti veendunud, et ei-ei, see või too küll mulle ei sobiks, aga vot proovinud ka ei ole. Ausalt öeldes, ma ei kannata üldse shoppamist, keegi võiks mulle kõik asjad koju tuua, et neid siis sobival ajal proovida, sest olgem ausad, mõni asi hakkab alles hiljem meeldima või vastupidi, varsti enam ei meeldi üldse ?
Kusjuures. Minu mees valis mulle poes hiljuti väga ägedad erksavärvilised püksid välja. Ütlesin talle, et vali mulle püksid. Ja tõesti sobib, paljud kiidavad et väga lahe värv. Selles osas tasub vahel teiste arvamust ka küsida ja mugavustsoonist välja astuda. 😀
Mul enamjaolt sõidab katus kui pükse ostan, sest pikkust on 180 cm ja jalad moodustavad sellest enamus. Teksad saad tavaliselt Diesel’ist aga mingid Zara viigipüksid on mulle konkreetselt capri püksid, täpselt veits alla põlve. Kui tead kust saab normaalse pikkusega pükse, ole meheks ja anna teada!
Kleidid 150-250 EUR, pluusid ja püksid 100-150 EUR. Kõige odavamad just pole.
Minu püksid (punased) olid 60€, mis on 10€ kallim kui mu HMi teksad ??♀️
Seal väga kallid riided ei ole? 😀
No eks see oleneb, mida keegi kalliks peab:)
Mulle vahepeal tundub, et mul on mingitsorti häire, sest kipun kandma enamasti ühte masti riideid. Kui tean, et mulle üks kleit sobis, siis ostan teise ja kolmanda ka sama lõikega vms. Nii siis ongi mu kapis 2-3-4 ühelaadset riiet ja üldiselt poes kipun järgmisi ka sarnaseid vaatama.
Käisin kunagi Lindexi tasuta stiilinõustamisel ja sealt sain palju inspiratsiooni. Mitte, et mu garderoob nüüd väga oluliselt laiem oleks, aga vähemalt tean, et võin proovida ka muud (ja siis neid hulgi koju osta 😛 )
Sa näed väga ilus välja nende riietega. ? Mul sama, et pelgan uusi asju, mis näevad välja “mitte minu stiilis” aga kui panna selga, siis on hoopis teine asi. Teinekord juhtub ka vastupidi, kui haaran midagi ägedat ja proovin selga aga siis näen tobe välja hoopis. Pettumus siis suur ? Pole varem GW sattunud, kuid nähes sind seal peaks minema.
seal praegu 40% ale, hea aeg minna ?
GW kaup on ülehinnatud ja vanamutilik.
Ma ennast väga vanamutina ei tundnud igatahes 🙂
Ma vist suht esimest korda võtan siin kommentaariumis sõna aga tahtsin lihtsalt öelda, et kõik asjad sobivad sulle väga hästi 🙂
Mulle endale meeldib ka Gerry webber aga olen siiani seda pidanud selliseks vanainimeste brändiks (ma ise 36a). Nii lahe on näha, et nendega koostööd teed ja seda brändi ka nooremate hulka tood.
Ja sinu punaste pükste järgi ostsin ka endale punased, lihtsalt nii ägedad. Mul küll ei ole GW aga punased ikka (ostsin sellised, mis tennistega sobiks).
Mina katsetan poes väga palju, igapäevaelus mitte nii väga. Võibolla selle pärast, et paljud asjad, mis riidepuul näevad ägedad välja, ei ole seda seljas mitte. Eriti krahman ma kaltsukas igasugu hulle asju kokku, aga kaasa tuleb tavaliselt ainult paar “normaalset” hilpu. Kuigi mu igapäevane stiil on üsna lihtne ja silmapaistmatu, siis on mu kappi sattunud paar pöörasemat isendit, mida ma kannan peole või sünnipäevadele minnes. Sellele eelneb tundide pikkune koridori peegli ees keerutamine ja hädaldamine, et ei tea, kas ikka sobib 😀 Aga viimasel ajal olen aru saanud, et suhtumisega “poh, tahan ja kannan!” annab igasugu komplekte rokkida. Pead lihtsalt veenvalt enesekindel olema ja sobibki! 🙂
Peika teeb tihti nägusid mingite uute asjade peale, sest ta ei näe seda potentsiaali, aga kui on õiged lisandid-jalatsid-soeng, peab ta tunnistama, et vau, ikka päris äge 😀
Ja selle kõige kõrval ma olen hakanud samas hindama lihtsust – eriti kvaliteetne valge T-särk. Lihtne, aga kuidagi efektne, kui on teksade ja tenniste või viigikatega kombineeritud. Pmst lollikindel igas olukorras. Aga raske leida head ja kvaliteetset..
Vot selline segane ja bipolaarne stiil!
Omg, see oranž vööga kleit!!! Mega ilus ja sobis valatult!
Aitäh!
Juba viimaste päevade Instapostituste põhjal mõtlesin mainida, et näed väga kaunis ja sale välja! Need sinised teksad sobivad idekalt. Lihtsalt nii muuseas, juhuks kui ise end nii maagiliselt ei tunne .
aitäh, ma tundsin ennast päris hästi, kuid üsna kokku pressitud nendesse 😀
Noo ma seda insta postitust nàgin siis mul tuli kassiahastus peale? sama kaal umbes, aga sinust mingi 10cm pikem.. ma küll end nii peenikesena ei tunne? ilmselgelt kadudes räägib minus? ps! Ma viimati ja esimest korda suhtlesin sinuga päriselus siis, kui sa järvel Mariga bussi ootasid.. Mari oli vankris? aga ma siiani heietan seda? #stalkmuch??
See sinise-valge triibuline kleit oli niii ilus sul seljas, võtsid selle? ?
Mu emal on mõned Gerry Weberi tooted, kenad ja täitsa hea kvaliteediga. Tore, et näitad, et ka noorematel naistel on sinna poodi asja, pole ise mõelnudki, et sealt midagi osta. ?
Ole sinuga sama vana ja olen hakanud ka katsetama rohkem. Vana hea skinny jeans+ t-särk kombo on klassika, aga nii lahedaid asju on olemas, patt on neid ignoda 😛
Ma näen poes alati ära juba riidepuul, mis sobib ning mis mitte. Olen hullult valiv lõigete, värvide ja mustrite osas. Ei proovi mitte kunagi selga midagi sellist, mis minu värvi- või lõikeskaalast välja jääb. Mul on oma väga kindlad põhimõtted: nt ei kanna ma kunagi kirjadega T-särke, neoonvärve, valgeid pükse, bomber jacketeid, chokereid, mom jeanse… no list läheb edasi ühesõnaga 😀 Vähemalt on nii lihtne poes käia – näen väga kiirelt ära, kas miskit sobib või ei, kui peale vaadates tundub ese normaalne, siis enamasti ta ka sobib. Miinus on see, et olen viimased 10 aastat kandnud sarnaseid riideid ning moega kaasas käia ei oska. Gerry Weber on täpselt minu stiili pood, nii vahva, et nendega koostööd teed!
Mul just mingit erilist stiili ei ole. Aga kleite kartsin küll selga panna. Ma vist nii 4 aastat tagasi alles ostsin esimese kleidi. Mulle tundus et ma lihtsalt pole kleidi tüüpi. Aga tuli leida kleit mis on minu moodi ?. Aga sõbrannaga poes käies on mul ka nii, et ta pakub mulle asju mida ma ise iialgi ei vaataks. Ja selga proovides istub täiega hästi. Mina punast ka ei kanna eriti. Kuigi ma tean et see värv sobib mulle. Ilmselt pole leidnud veel seda õiget toodet mis meeldiks. Aga kui ma väike olin no siis olid mul kõik asjad punased. Potikud,kummikud, dressid, kleidid,kasukas,karupüksid müts ja isegi vildid olid punased. Seega mul on lapsepõlvetrauma seoses punasega ?.