Teate, ma olen praegu nii imeliku tundega seest, nagu… et ei oskagi midagi öelda või kosta. Kurb värk! Aga räägin teile ka siis oma eriti suurest feilist. Või no… pigem saatuse vingerpussist. Nimelt suri mu heal sõbrannal kass ära. See ei olnud loomulikult üldse tema süü – nad läksid perega maale ja jätsid kassi vanaema juurde hoiule. Seal aga hüppas kass akna õhutusavasse ja suri kahjuks ära. See on muuseas kassidega väga levinud õnnetus, et kindlasti kellel on kodus kass, siis ärge jätke oma akent õhutuse peale. Nad vaatavad, et oh, sealt saab välja, hüppavad ja jäävad kinni. Rabelemine ei aita ja lõpuks surevad nad sisemistesse vigastustesse, kui neid kiirelt välja ei aidata. Mul muuseas kunagi esimene kass hüppas sama moodi, aga õnneks minu silme all ja ma sain ta kohe sealt ära võtta. Enam kunagi muidugi akent nii ei jätnud ka. Igatahes, kole õnnetus ja vanaema tundis ka ennast väga pahasti, tal endal lihtsalt kassi pole ja ta ei mõelnud selle peale.
Kuna aga sõbrants oli nii kurb ja õnnetu, siis tuli meil teiste sõbrannadega mõte, et kingiks talle uue poja. Olin hiljaaegu käinud ühes kohas, kus oli palju hästi sõbralikke kiisusid ja olin kindel, et nad hea meelega loovutaksid meile ühe poja. Rääkisime läbi kiisuomanikega ja sõbranna mehega, plaan oligi paigas. Eile kohe kui Saaremaalt jõudsin, sõitsime uuesti linnast välja, et kass ära tuua.
Kass oli kohe super sõbralik, magas terve tee tagasi ja ainult nurrus süles. Ideaalne kiisu! Andsime ta sõbrannale üle ja ta oli nii-iii õnnelik. No kohe mega tore oli näha, kuidas ta kiisu sülle võttis ja see kohe tema peal nurru lüües magama jäi, no lihtsalt idekas värk, eks!
Guess again.
Täna hommikul rääkis sõbranna meie chatis, et kiisu pole midagi söönud, ainult magab ja võttis vaid natsa vett. Teised seal rääkisid, et küllap see veidi stress on ja ilmselt varsti harjub ja hakkab sööma. Aga sõbrants ütles, et tal oli endal ikka mega imelik tunne sees. Kõigele lisaks lõi kassil kõhu ka lahti. Seega täna otsustas ta koju lõunale sõita, et kiisukest konktrollida. Ütleme nii, et koju jõudes ei olnud seal enam kedagi elusat, keda kontrollida. Kiisu oli diivanil vaikselt ära surnud.
Nagu… midaaaa?! Tal oli enne kodus kõik hästi, parasiiditõrje saanud, kõht lahti ei olnud, sõi kenasti ja nüüd lambist… surnud! Mul oli nii kehv tunne sees. Nagu mis on tõenäosus, et sa viid sõbrannale surnud kassi asemel…sureva kassi. Nagu WHAT?! Ja me ei teagi, mis siis juhtus. Haige ta ei tundnud olema, õed-vennad on tal väga kabedad, nagu ta isegi veel eile oli. Mis juhtus, ei tea…
Ja nagu saatuse tahtel on täna rahvusvaheline kassipäev ja seetõttu tahtsingi teile seda lugu jagada, sest punkt üks – kassid ja aknad! Pidage meeles, eks! Isegi kui tundub, et ah, ta ei ulata sinna vms, pigem karta kui kahetseda. Ja teiseks saatuse tahteks kirjutas mulle just täna üks MTÜ nimega Cats Help (kuigi nad aitavad koeri ka). Nad on 10 aastat juba loomi igal võimalusel aidanud ja alati on nad kuidagi heade inimestele tänu saanud oma arved makstud, aga nüüd on neil väga täbar lugu käes. Kopeerin teile ka lõigukese kirjast:
Kui siiani oleme me tundnud taevaisa või saatuse, kuidas kellelegi, hoitust, ka kõige hullemad paanikad ja arvete tähtajad on kuidagi ikkagi lahenenud ja oleme saanud asjad joonde ja arved tasutud, siis see kuu on esimest korda tunne, et me peame vist MTÜ kinni panema, sest meie üks suuremaid koostööpartnereid, Mustakivi loomakliinik Tallinnas, kelle abiga sai eelmine kuu rekord kogus kasse päästetud ( kokku päästsime 26 kassi eelmine kuu ), arve maksmiseks ei ole meil vahendeid. Jah meil on igas mõeldavas loomagrupis üleval annetuste kogumine, koguaeg upitame ka, aga rahasid koguneb väga raskelt. Hetkel on koos 250 eur, arve on aga 1077 eur ja aega on kuni 15.augustini, et seda tasuda, muidu meie koostöö lõpeb. Kuid kassid, kes tänavalt püütakse, neid ei saa viia kohe hoiukodusse, kui nad on kirpudega kaetud, neil on kõrvalestad, ussid, samuti oleks vaja ehk hoiukodus seda arga kassi hakata siis mingi hetk püüdma, et ta opile viia. Kõik need esmased protseduurid teeb kliinik ära ja hoiukodusse tuleb juba üle vaadatud ja esmased ravid saanud kass.
Lisaks on vaja tellida 66 kassile toidud ning eks ka see kuu on meil kasse, keda ravida. Jah päästmistega võtame vähe vaiksmalt, kuigi tänaval ootab ära toomist mitmeid emaseid kasse poegadega ning enamik on neist surnud omanikust maha jäänud kassid, kes on siis omakorda koloonia juba moodustanud, pideva poegimisega. Hoiukodusid meil isegi oleks, aga sellega ainuüksi hakkab vähe peale, kui on hoiukodu ja on kass tänaval. Selleks et see kass sealt hoiukodusse jõuaks ja seal hoolitsust saaks, on taaskord vaja raha 🙂
Ehk saame kamba peale selle vajaliku summa kokku? Nii tore on ju, kui keegi hoolib ja aitab nõrgemaid – ütlen kohe, et ma ise igapäevaselt ever ei suudaks muudkui aidata ja ravida ja noh, kiisude surma üle elada, aga need inimesed teevad seda südamega ja neil on väga abi vaja, et nad saaksid edasi aidata. Aitame siis, pliis! Võtke nüüd oma mobiil ID ja smart ID või misiganes teil on kenasti välja ja tehke tänase päeva heategu. Ka eur on abiks!
MTÜ Cats Help
EE742200221071322431
Uurisin ka muuseas nende käest, et mis võis sellel kiisupojal juhtuda ja kuidas saaks üldse sellist hirmsat olukorda edaspidi vältida:
Mis aga puudutab kassipoega, siis kuigi on levinud, et ah, kodused kassipojad on terved ja tugevad ja niiöelda maatōugu, siis tegelikult enamik koduseid kassipoegi ei saa enne loovutamist mitte mingit tervislikku kontrolli ning mitte mingit ussirohtu ega vaktsiini. Neid jagatakse niisama laiali ja tundmata muret nende tervise pärast (siinkohal rõhutan, et sõbrannale viidud kass oli vägagi armastatud ja hoolitsetud ja saanud ka parasiidirohtu!) Niikaua kui poeg on ema hoole all, ta veel ehk kuidagi saab hakkama ja ema piima, aga uude koju kolimise stress ja uus toit ning keskkond vōivad immuunsuse alla viia ja teretulemast haigused. Tähtis on seda kiirelt märgata. Kui kassipoeg ei söö ja vōi on loid, on kiirelt vaja tormata arsti juurde, sest nii pisikesel vōib juba üks päev söömata ja kōhulahtisust olla fataalne.
Mis sellel kiisupojal oli, on raske öelda. Vōis olla mingi raske viirushaigus, mille vastu vaktsineerimine aitab vōi lihtsalt usside üleküllus organismis. Ja kassipoeg peaks olema minimaalselt 2 kuune, ennem kui teda emast lahutatakse (jälle väike vahepala, et meie viidud kass oli 3k) . Eks ka see ole pisut vara, sest kuskil kahe kuuselt alles saab teha vaktsiini ja siis tuleks veel natuke oodata loovutamisega, aga see on ideaalis. Praktikas vōetakse kuu vanuseid alles ise pisut sööma ōppinud poegi ema juurest ära. See on suht sama, kui ca 6 kuune inimlaps emast lahutada ja lasteaeda panna ja talle siis seal aint tavatoitu anda, mitte emapiima ega piima asendajat. Ja igasugune järsk üleminek ka teisele toidule looma maailmas, teeb kohe kōhus pahandust.
Ja siit ka koorub välja, miks on hea vōtta omale perre niiöelda teise ringi loom. Enamikes Mtüdes ja hoiukodudes on kassid juba vaktsineeritud, kiibitud, saanud ussirohtu ja suuremad haigused on välistatud. Jah, keegi ei saa anda garantiid, et uue kodu stressiga kiisu ei haigestu aga siis on see selline kerge viirus, mis allub ka ilusti ravile. Sōltuvalt ka Mtüst, osad aitavad vajadusel ka uues kodus esialgu kiisu ravikulud maksta, kui peaks midagi juhtuma. Koduste kasside pakkujad kahjuks seda kōike ei tee – olge siis informeeritud ja pange kiisude tervises igasugu muutusi hoolega tähele!
Mina igatahes olen täna veidi kurb, tahtsin head, aga läks siis niimoodi…
Ok, ma ülekat tegema, tehke pliis teie ka eks, olge musid.
35 kommentaari
Kuidas Kurg elab?
ma ei tea, on elus, ei ole haige – elab nagu kass ikka, ta rääkida ju ei oska, et küsida saaks 😀
Kuidas sinu kass Kurg elab, pole sa temast ammu kirjutanud? Ja kuidas rottidel läheb? Lottet ikka näeb vahel pildis.
Ma ei tea, kuidas ma kõiki kogu aeg “pildis” hoidma peaks – Lotte vb jah kõige rohkem tuiab niiöelda ees, et jääb pildile 😀
Me võtsime omale 2 kuuse kassipoja varjupaigast, väidetavalt kõik kontrollid läbinud ussirohtu saanud (vaktsiini nii noorelt veel ei tehta nagu mulle öeldi). Nädal hiljem käisime arstil kuna kiisul oli kõht lahti olnud paar päeva ja me olime mures, seal siis anti special toit, süst ja pastat ka ja paluti iga päev kliinikus käia süste saamas, antibiootikumid siis, olgu, käisime, tegime kõike mis kästi olukord nagu oli parem kui nädal möödas siis nädalake tundus kõik juba päris hea, siis üks õhtu kass vajus mehe silmeall kokku, läks kasside kiirabisse kiirelt, välja tuli sealt kahjuks ainult kassi tuhk, tuli välja et kassil oli neerupuudulikus ja selleks diagnoosiks oli vaja lihtsalt paari tundi super loomaarstide käes. Arve mis sealt saime oli üle 400 euri…
Issand kui halb ?
Tegeledes kanaaridel kassidega. Siis mulle teevad viha ka loomakliinikud ise. JAH, loomaarst peab teenima, sest aitäh ei toida ja jah mtüd ja protectorad saavad soodustust.
Räägin siis probleemist. Gran Canarial üksi on üle 10 000 kodutu kassi. Ilm on küll kena aastaläbi väljas elada kuid probleem on suur. Esiteks tapavad nad sisalikke ja linde. Suuremad sisalikud ongi ohus tänu kassidele.
Kohaliku mentaliteet on selline “aga ta on ju vaid kass, las elab tänaval, savi”.
Eile oma külas jalutades leidsin ma järjekordselt uue pesakonna kus emane oli nii kõhna aga sõbralik-järelikilt pole tänaval sündinud. Tema alla aastased kutsikad olid väga kartlikud, ligi ei last. Tema 1k poja oli jällegi liiga sõbralik.
Probleem järgmine – kohalik on ka üsna mats see osas. Elus kass/koer põlema panna pole mingi probleem.
Koera enam vaja pole, sõidetakse mägedesse ja jäetakse see koer sinna. On juba paigad kuhu koeri viiakse ja nädalas korra käivad protectorad seal koeri toitmas ja jootmas ja kasseeritakse annetuste eest.
Probleem on suur, sest kassid paljunevad nagu hiired. Mitu korda aastas.
Kui kohalik tahab oma kassi lõikama inna, maksab see isadel kassil 100 euro ringis ja emasel veidi alla 200. Saab ka kallimalt. Mulle kui protectorale on isase kasssi lõikus 35 eurot ja emane 75. Selle hinna sees on ka jubatöötasu, ehk et rohud saadakse kätte veel odavamalt per kass. Isase kassi lõikus on max 5 min. Munanditele tehakse kaks väikest täket, pigustatakse välja nagu vistrikud, sõlmitakse/seotakse juhade otsad ja valmis. Segi kinni ei õmmelda midagi enam, sest tühjad “kotid” tõmbavad ise kokku.
Ma isiklikult leian, et loomaarstid võiks ja lausa peaks kuus lõikama teatud arvu tänavakasse tasuta (tean paari kes seda ka teevad, käivad omast vanast ajast kasse püüdmas).
Tänavakasside lõikamine käob nii. Ta on ca 12h söömata ja joomata, läbib lõikuse, vasakust kürvast lõigatakse tükike, et tänaval eristada lüigatud ja lõikamata kasse. Et hiljem ei püüaks lõuna lõigatud kassi kinni. Trap neut release (tnr) on selle süsteemi nimi. Kassid ei paljune ja elavad tänaval oma esimest edasi. Pannakse neile peale ab, mille sest kestab 1 nädalat ja ise lahustuvad niidid. Kass peab veel 24h peale operatsiooni olema kas veterinaari või antud protectora juures.
Loomulikult ei ole kõik kanaari inimesed sellised sadistid kuid neid kahjuks jagub. Üldiselt om need siiski noored nolgid kes loomi piinavad aga hülgajaid on igas vanuses.
Mul eile sai mõõt jälle korraks täis kui ca10 a poiss rannas meretigusid tappis. Palusin lõpetada, mille peale ema ja terve pere arvasid et las laps mängib ja see vaid tigu ju. Samas kui mibu 6 ja 3a lapsed tulid mulle teatama, et see poiss tapab tigusid ja nii ei tohi.. Ehk et kasvatus, kasvatus, kasvatus!
Lõpetuseks, jah, inimene on süüdi selles et looma hoida ei oska, kuid loomaarst saab ka palju ära teha nende tänavaloomade jaoks. Ka koduloomade, et hinnad, just steriliseerimise osad, peaks olema palju kättesaadavamad.
Appi kui haige ? Eestis tehakse kampaaniaid vahepeal kus saab mingi aja jooksul tasuta kasse steriliseerida, aga kahjuks paljud ei tahagi seda teha, isegi kui tasuta.
Kas sa ei tahaks endale ja oma sõbrannale veel ühte võimalust anda, ja seega taaskord, uue kiisu viia? Seekord käi näiteks kliinikust läbivaatusel enne ära. Muidu võib teile kõigile sellest sinu ja kassiteemast jääda väga kurb mälestus. Selle ärahoidmiseks võiks loo lõpetada millegi positiivsega, uue ja terve kiisupojaga, kes jääb sõbranna perega aastateks 🙂 Mina ei annaks alla 🙂
Ta polegi tegelikult alla andnud. Lihtsalt veits taastub sellest kõigest vahepeal.
Meie pere on varjupaigast võtnud kaks kassi – esimese kaheksa kuu vanuselt ja teine nüüd kolme aastane. Mõlemad vaesekesed ootasid kuid, teine kiisu lausa üle aasta, et keegi nad koju viiks, sest kõik on ju kassipoegade järele hullud ning vanemaid kasse isegi ei vaadata. Reaalsuses on aga veel mõne aastane kiisu ka veel noorkass, kes on täpselt sama mänguhimuline, lõbus ja vahva. Varjupaigad on täis selliseid kiisusid, andke neile ka võimalus!
See ka õige jah ?
Nende kassidega on pidevalt sellised huvitavaid lugusid. Ma mäletan kui mul vend tõi metsaalt leitud kassipoja. Ja õhtuks oli kiisu nii näruses seisus, et ema arvas, et ööd küll see pisike üle ei ela ja tegi talle siis eraldatud kohta kasti sisse mõnusa pesa, et kuna muudmoodi tol hetkel aidata ei saanud siis vähemalt on kassil meeldiv minek. Aga vot seda nalja, järgmise päeva hommikul kiisu mängis ja jooksis ja keksis ja sõi ja polekski nagu eelmisel õhtul hingeheitvat olnud. Muidu ema ei tahtnud kasse, sest tal allergia aga näed, sööb allergiarohtusid ja tõi veel ühe kiisupoja varjupaigast esimesele seltsiks. See metskass siis ikka hoidis toda uut, õpetas seda nö “linnapreilit” jahti pidama. Nüüd uus kass veab emale surnud lindusid ja hiiri voodisse ja voodi alla ja siis kiidab veel, et näe, kiida mind. Ma nii tubli. ?
Vähemalt vahel läheb hästi ka kellelgi ?
Hea, et te vähemalt kaardile “don’t kill this one” ei kirjutanud..
jeppppp….
Mul on elutuba ja köök 2in1 ja alati kui meid kodus pole siis sealt üks aken tuulutuses.. kodus patseerivad kaks sfinxi kah. Aga tellisin endale sinna kaitse, selline metalist ja kass ei saa sinna vahele kuidagi. Teiste tubade uksed on meil alati kinni.. kasulik vidin.
Kassipojaga juhtus kõige klassikalisem asi, miks ta suri. Samamoodi surevad ka koerapojad.
Ta suri, sest oli just eelnevalt saanud ussirohtu, peale seda läks uude koju. Ussirohi mõjus, ussid tekitasid toksiine ja palju mürke organismi mille tõttu ta suri. Lisaks veel stress ka ja rohkem polnudki vaja
Ma vaatasin teie laivi, see kassipoeg oli juba siis, teie käes eriti imelik ja apaatne. Vaatas kaugusesse.
NB! IGAKORD, kui annate kassipojale või koerapojale ussirohtu, veenduge, et teil on kodus olemas SÕETABLETT ja/või PARAFIINIÕLI.
Peale ussirohu andmist tuleb TÄPSELT 2-2,5 tundi hiljem KINDLASTI , ABSOLUUTSELT VAJALIK anda kassipojale, kas a) pool tabletti purustatud söetabletti segatuna tilgas vees ja anda süstlaga (ilma süstlata) loomulikult. Või variant b) anda 2 ml parafiiniöli.
Mitte kunagi ärge andke loomalapsele ENNE ussirohtu, kui te pole veendunud, et teil leidub kodus neid kahte varianti, mida PEAB andma. Mõlemad vajalikud abivahendid SEOVAD ORGANISMIS MÜRKE. Ja tänu söetabletile või parafiiniõlile jäävad loomalapsed ellu. See on tõestatud fakt. Iga normaalne loomaarst lausa toonitab et nii peab tegema. Kahjuks ma tean ka seda, et enamus loomaarste ei teavita sellest loomaomanikku. Müüvad kliinikust ussirohte aga jätavad selle eriti olulise ja vajaliku info enda teada. Ja siis kodudes ja kasside hoiukodudes kustuvadki peale ussirohu andmist ära 🙁
Ei teagi millal talle seda rohtu anti. Aga kahju jah, et sellisest asjast ei teata ega räägita ?
Mu ema sõbrannal juhtus sama asi eelmisel aastal. Enda kass suri vanadusse, leinas räigelt, ikkagi 15 aastat oli kass talle seltsiks. Lõpuks otsustas võtta varjukast kassipoja..tõi koju, see elas kolm päeva ja suri ära. Kõik olid nagu WTF!?!? Aga kindlasti oli sellel pojal mingi varjukas saadud tõbi kallal. Inimene oli nii löödud, tahtsis lohutust, sai veel suuremad kannatused. Vandus, et never again. Aga siis juhtus selline armas asi, läksin väikesema lapsega jalutama ja leidsin õuest kassipoja. Kusjuures ta oli nii puhas ja ilus, et mulle tundus, et keegi raudselt on ta kas kaotanud või minema visanud. Võtsin ta kaasa, küsisin selle maja memmedelt, kus kassipoeg redutas, et kelle oma jne. Nemad siis rääkisid, et kohalikud lapsed olnud kuskilt tassinud vaese looma sinna ja mänginud temaga, aga koju vanemad kellelgi võtta ei lubanud ja nii see väike karvapall istus seal põõsas. Helistasin emale ja rääkisin sellest kassipojast, tunni aja pärast oli tema sõbranna kohal ja võttis ta endale :). Nüüd on nunnumas suts üle aastane ja väga kaunis kassipreili kasvas temast.
Ma loodan, et su sõbranna ei mata maha seda mõtet, et võiks ikka veel endale ühe sõbra võtta. Praegu on selline kassipoegade upputus igal pool, ta võib päästa ühe õnnetu hinge ja ise sellest rõõmu tunda.
Vähemalt lõpp hea ja sai oma kiisu ?
Ah midaaa!? Ma vaatasin su storysid instagrammis ja elasin kaasa ja nüüd selline uudis? Tra ma olen ka kurb nüüd. 🙁
Jaa täiesti sürr ?
??? Ma vaatasin su insta storysid ja kurja elasin nii kaasa, et lausa pisarad tulid, kui sõbrannale kass üle sai antud. Ja nüüd ? Mul on niiiiii kuradima kahju su sõbrannast. ? oeh. Meil endal ka kodus üks kass ja alati kardan neid aknaid, kui lapsed üksi kodus. Sõnad peale loetud, aga never know ?.
Jaa mul ka nii kahju ?
Horteses ja Zooplusis (vb mujal ka) müüakse sellist asja, millega saab akna tuulutusele ka jätta, kass ei saa sinna vahele. Väga soovitan:
https://www.zooplus.de/shop/katzen/balkon_garten/kippfensterschutz/623813?fbclid=IwAR3pDx6mpug3ZqRRZbDRhZ7u6GnyVj85T8O-pI_sH4sUhAKPEjd8ic-7qtc
See oleks mõistlik asi jah selliste akende puhul ?
Panin ka väikese abikese teele, kuna mul endal kodus varjupaigast võetud kassipoja(aprillis sündinu). Meil sujus kõik õnneks hästi ja ta harjus koduga kenasti. Tunnike oli diivani all, pärast liikus ringi nagu oleks alati siin olnud. Aga paar nädalat tagasi avastasime kõrva pealt, et imelik kestendus on ja punetab suti. Läksime kohe samal päeval Tartus olevasse R-kliinikusse ja saime kiirelt abi. Tuli välja, et on varjupaigast seennakkuse saanud. Hea oli, et kiirelt läksime, saime väga varakult jaole. Vastasel juhul oleks olukord palju hullemini võinud lõppeda. 4x pidime spets geeliga pesema ja saime vaktsiini(2x veel saada) ka. Mehel ja mul oli ikka väga kurb vaadata teda nii rääpas olekus, kui pesust tuli. Õnneks sai ta kiirelt jalad alla ning on jälle elurõõmus väike Muki 🙂
Kindlasti soovitan iga pisemagi kahtluse korral, olgu see siis punetus, loid olek vms, kiirelt arsti juurde minna. Tartus soovitan R-kliinikut!
Seenhaigus e rahvakeeli kassihaigus on selline salakaval asi, mis lööb välja stressiga, kui immuunsus nõrk. See lööb tihtipeale välja siis, kui kass on pidanud nälgima või on ta olnud palavikus ja haige. Seeneeosed on kassi kasukas olemas ja vahel piisab ka nt väikesest kriimustusest, kui vigastuse koha peal seen vohama hakkab. Seega ei pruukinud varjupaiga inimesed teadagi, et kassipoeg haige on, sest seen lõi välja kolimise ja stressiga.
Mis mul aga küsimust tekitab on see, et missugune varjupaik saadab koju vaktsineerimata kassipoja?
Ja miks vaktsineerib kliinik kassipoega 3x? Esmane kompleksvaktsiin tehakse 2 kuu vanuselt ja teine kompleks kuu aega hiljem koos marutaudiga (ühe süstina).
Mõndadele veterinaaridele meeldib seda seenevastast vaktsiini inimestele pähe määrida, muidugi lubades, et see aitab ja toimib. Jaaa pikaaegse varjupaiga vabatahtlikuna tean, et see on täielik bullshit ja see “seenevaktsiin” ei aita mitte kui midagi ega ei anna lubatud tulemust ehk ei kaitse seennakkuse eest. Mõistlikumad veterinaarid teavad seda ise ka ja ei soovita seda vaktsiini. See tõmbab ainult selle vaese kassi immuunsust veelgi rohkem alla.
mul kogu aeg aknad tuulutuses aga kassi need ei huvita, kui õue tahab, siis läheb oma luugist iga kell … kass juba üle 10a vana ka, ei usu et ta nüüd järsku tuulutuavate akende vastu huvi tekitaks, eks see rohkem korterikasside probleem ja tõesti, kui omal kassi pole, siis ei tulegi selle peale 🙁
vanemate kass on 15,5a vana ja püüab selle tuulutusava vahelt linde aga samuti teab, et piisab nõks valjusti näuguda ja lastakse õue (vanematel käskisin kassi söögimaja muu akna taha panna, mida nad pidevalt ei tuuluta ja nüüd kass ja linnud mõlemad häpid).
*lindude söögimaja ikka
Mõistlik jah. Sõbranna kass oli kodus õuekass ja eks sellepärast tunduski aken nii ahvatlev ?
Ausaltöeldes ei näinud see kiisu ka kojuviimisel instastorys just päris terve kassipoja moodi välja. Tundus jah, et oleks nagu ideaalne kassipoeg, ainult magab ja püsib rahulikult, aga ükski kassipoeg ei magaks päris jumalarahus tervet teed ja ei teeks häält. Mõtle ise, kui oleksid väike kassipoeg ja satuksid oma pere juurest uude olukorda, mingisse autosse, võõrad inimesed, võõras keskkond. Ilmselgelt kas oleks väga hirmul, oleks uudishimulik, otsiks teisi taga vms aga kassipojal oleks mingisugunegi EMOTSIOON. See kiisukene oli kurbade silmadega, kõrvad lontis ja lihtsalt ”meh”.. Juba vist suht esimene kaader, kus ta kellegi süles oli? oli ta väga mittekasipojaliku kehahoiakuga. Selg küürus ja pea longus. Te saite juba haige kassipoja. Olenemata sellest, kas kasvatajad ise ka seda teadsid või sellest aru said. Peres olid lapsed, kesteab kust see kassipoeg kukkus või jäi millegi alla vms.. Kurb lugu igatahes 🙁
Ma tundsin ka nii mega muret selle mtü pärast kuna üks nende kiisu ka minu hoiukodus ja nemad kunagi ei ole sellised kes ütleks ah, ei aita jne. Alati aitavad kasse kes hädas ja tõesti loodan, et nad saavad selle raha kokku ja jätkavad oma tegevust! Nad nii vähe tuntud alles, et toetajaid palju pole kahjuks, aga usun, et tänu sinu toetusele hakkavad asjad paremuse poole liikuma 🙂