Viimasel ajal on lihtsalt nii kiired ajad, et parima tahtmise juures ei ole aega blogida. Ma võin küll hommikul mõelda, et oh, teen selle-tolle ära ja siis blogin, aga õhtuks olen lihtsalt nii laip, et jään lastega koos magama ja blogimisest võin ainult und näha. Kuigi täna öösel nägin ma oma eksi unes ja ärkasin nuttes, sest ta hülgas mu kuskile peole, haha.
Esiteks, homme on sõbranna pulmad. Halleluuja ja hõissvalleraa, aga seoses sellega on minu meelest kogu aeg mingi sahmerdamine. Esiteks tüdrukuteõhtu korraldamine, siis tüdrukuteõhtu ise, siis nende piltide töötlemine. Siis kleidi otsimine pulma (vol 1, 2 ja ka 3?) Kardole ülikonna otsimine ja miljon tundi poes käimisi. Ma VIHKAN poes käimisi. Ma ei saa aru, miks ma seda endale üldse tegin, oleks võinud kohe Kleidibutiiki minna ja asi ants. Muidugi ülikonda poleks Kardo sealt saanud.
Lisaks sellele ehitab Kardo ISE meile aiamajale terrassi. Ma saan aru, et enamikele naistele on see justkui tavaline, et mees muudkui ehitab midagi, aga Kardo pole kunagi suurem asi nobenäpp olnud ja nüüd vaadata, kuidas see terrass vaikselt valmib, on üliii äge. Muidugi ta sai Decorast mega palju nõu ka, et mida kasutada ja kui palju ja kuidas, aga eks ma seda näitan, kui ta valmis saab.
See, et ta muudkui aias nokitseb (lisaks kasvuhoonele jne) tähendab seda, et toas teda pole, ülla-ülla. Seega üritan ma siin kolme lapse parves midagi tehtud saada, aga no ei lähe nagu üldse õnneks. Eriti suureks work-blockiks on see kõige pisem naaskel, sest ta nüüd liigub nii kiiresti ühest kohast teise, vinnab ennast püsti, kisub ja sikutab kõike maha ja üldse proovib ennast igal sammul ülikiiresti maha tappa. Pistikud, juhtmed, rasked klaasist objektid – jeee, kisume neid ja lihtsalt naudime seda, kui ema jälle kriisates “MIDA SA TEEEED” sind kenasti kuskile mujale tassib. Suva, saab nagunii kohe tagasi minna. Jumal, kuidas ma ei igatsenud seda osa beebiajast. Mitte, et ta endiselt ebanormaalselt armas ei oleks.
Ka öösiti ei jäta ta kasutamata juhust ennast vigastada, sest juba sada korda on ta ööpimeduses minema roomata üritanud, mis võrdub lihtsalt sellega, et ta nägu ees voodist alla sajab. Kahju juba inimesest, kogu aeg muhk otsaees. Kui see ka rääkima ei hakka, siis ma vähemalt tean miks ?♀️
Et jah, andke andeks, et ma siia palju ei jõua, aga mul pole eriti midagi tarka öelda ja päris elu nõuab oma. Eile tahtsin ma näiteks kirjutada sellest, kuidas mõned naised on idioodid, et elavad vägivaldsete meestega koos (ärge muretsege, nii must-valge mõtlemisega ma ka päris pole, seal oli pikem storyline mõeldud, et kes veel debiilikud on) aga ma ei jõudnud ja täna mõtlen juba, et ah. Suva, keda see minu arvamus sellest ikka huvitab. Üldse laksib mul see täiskuu ikka täiega, kogu aeg tahaks saagi käima tõmmata.
Selle asemel mängisin lastega uut Drako mängu. Või no, 4773663 aastat üritasin aru saada, kuidas see käib ja lõpuks mängisin Mariga seda mingit moodi, aga ma pole kindel, kas see ka õige oli. Oh well, mõte on see, mis loeb.
Igatahes, ma ei saa praegu ka edasi kirjutada, Marta tahab vist magama minna, joriseb siin, endal tatti pritsib kahte lehte (jaa, ta haige ka veel kõigele lisaks), seega ei ole mul selle sisuka posti lõpuks öelda midagi muud, kui nägemiiiiin. See ya, wouldn’t wanna be ya!
Sry, Brooklyn 99 vaatamine on mind eriti sassyks teinud ?
14 kommentaari
Mul kohe 4 aastaseks saav tytar olivia, kes on nyyd paar ööd yles ärganud, mööda tuba ringi kõndinud ja tuubisalle endale ymber keha toppinud. Mingi maania. Lasteaias teeb kõvad päevauned muidugi, aga seal pole neid neetud salle ka
Haha, neetud tuubid 😀 😀
“Kui see ka rääkima ei hakka, siis ma vähemalt tean miks.” Ma pidin söögi naerust kurku tõmbama! 😀
😀
Oojaa ma tean mida sa tunned Mallukas. Mul ka jõuavad õhtud ruttu kätte nelja lapse kõrvalt. Pooled asjad jäävad ikka tegemata mida oled plaaniud ?
Planeeri vähem asju, siis õhtul parem tunne 😀
Kusjuures minul alles siis tuli natukenegi rahu majja, kui laps liikuma ja askeldama hakkas, sest ei vajanud mind endaga tegelema iga jumala sekund. Suudab nüüd ise 10-20 min omaette askeldada ja ma saan kodus veidi koristada vms. Varem koguaeg oli rahulolematu, kuna pidi paigal passima. Kuid eks temalgi need enesevigastuslikud kalduvused ja vahel ikka olen kusagile kappide otsa ronimisi katkestama pidanud.
Kui sul on üks laps on muidugi mega lihtne. Sul on vaid tema asjad, mis sobivad just tema vanuses kasutamiseks. Kui aga on vanemad lapsed ees oma väikeste pudidega, on natuke keerulisem. Vanem laps võib mängida nende väiksemate asjadega, pisemale lendab see kohe suhu.
Mul konkreetselt oli toas täispuhutav bassein kuhu ma noorema paariks hetkeks jätta sain, et ta mõne kinderi junni otsa ära ei lämbuks.
Aga see töiskuu jaa, see kord on kõva sae-tõmbamise kuu. Isegi mu 6 a on paar päeva saaginud. Endast ma ei hakka rääkimagi, juba nädal enne täiskuud läks saag tööle.
Meil beebi samuti ärkab tuhat korda öösel ka kohe istukile tõuseb ning siis hakkab igale poole minema. Emad ei maga öösel vaid muretsevad silmad kinni ?. Viimane käib väga minu kohta, kuna kui kohe beebiga üles ei ärka, siis ta voodist maha kukub ja mul südames kohe käib jõnks läbi. Ootan väga seda aega kui ta hakkab terve öö magama.
Pea vastu!
vägivallaohvrite taasohvristamine on väga paha asi 🙁 ärge keegi öelge, et need naised on idioodid!
ma ju räägin, et konkreetselt oli see pikem arutelu, aga ma lühidalt ütlen siis oma mõtte, et on ju idiootsus lasta endaga nii käituda, aga kõik me oleme aeg-ajalt idioodid. inimene elab ja õpib ?♀️
Mul ainult üks laps aga ühe kuu jooksul õppis ära istumise, käputamise ja seismise. Issand jumal palun halasta mu peale.
Öösel ärkan ka sada korda, kuna ta jalad mul silmas, suus või topib läbi une sõrmi ninna. Palju toredam oli kui ta oma mängumati peal kala näoga mängu asju jõllitas.
i feel u 😀