Mulle hiljaaegu rääkis üks naine, et mida vanemaks inimene saab, seda suuremad raskused on magamajäämisega. Ilmselt ei olnud see naine kunagi minu papat näinud, sest sellele vanamehele piisas vaid selles, kui sai kuskile oma tagumiku maha toetada ja juba ta vedeles seal, pea kuklas, hambad laiali ja röökis norsata. Mina olen aga terve elu olnud selline, et lähen voodisse ja juba mina magan nagu linnupojuke. Mitte, et ma teaks, kuidas linnupojukesed magavad, aga you get the point.
Eile juhtus minuga jälle kummaline lugu. Läksin mina Martat magama panema ja jäin ise ka. Ehk siis ma magasin umbes üheksast õhtul! Tulemus oli see, et kell neli avasin ma silmad ja mul oli tunne, et ma olen kuus ööpäeva maganud. Nii välja puhanud, aga janu tappis, seega kebisin kööki, panin pesu pesema, osad kuivatisse ja nii. Läksin siis voodisse tagasi, kus Marta parasjagu ringi rullis, seega andsin talle, silmad valust punnis, piima ja kohe kui mulle tundus, et ta on nüüd saanud nüüd küll ja veel, vingerdasin ma ruttu eemale ja asendasin ennast lutiga.
Igatahes oli mul selline tunne, et appi, tahaks ÜKSI olla. Et tahaks kuskile spasse ihuüksinda minna, et keegi mu tisse ei näpiks ja näkku ei hingaks ja juustest ei kisuks ja peale ei roniks ja hammustaks ja mida kõike veel. Lihtsalt. ÜKSI. Magan palju tahan. Mõtle, mis maailm see oleks. Tundub nagu mingi muinasjutt ?
Ma hakkasin siis nagu kuldkiharake mööda maja sobivat aset otsima. Kõigepealt võtsin teki kaenlasse ja tulin elutuppa. Viskasin diivanile pikali, aga siin oli niiii palav, et no ei saa magada. Lisaks tuli Lotte mulle näkku oma koerahingeõhku hingama ja see polnud kuigi meeldiv. Pidin uue koha leidma.
Läksin tagasi oma magamistuppa, äkki on jalutsis normaalsem? Ei olnud, Kardo suured sõrad olid seal ees ja mega kitsas oli.
Siis mulle koitis, et Mari on ju vanaema juures ja tema voodi täitsa vaba. Läksin lastetuppa, seal oli mõnusalt jahe ja vaikne. Heitsin Mari voodisse ja olin nagu jeeee, ideaalne. Ruumi piisavalt ja ÜKSI voodis. Ma sain seda nautida umbes mingi viis minti, kui sedagi, sest mul hakkas NIII kõhe. Ma olen enne ka mainunud, et mulle on paljud öelnud, et meie ülemine korrus on kuidagi creepy, aga ma ise nii oluliselt seda ei tunneta. Lastetoas pole öösel käinud ja meie tuba on normaalne minu meelest. Seega kui ma seal pimedas lebasin, siis nagu RÕVE ängistus tuli peale. Mul oli täpselt selline tunne, et keegi vahib mind kuskilt nurgast ja üldse ei saanud magama jääda, sest niii õudne hakkas.
Nüüd ma ei imesta enam, et Mari alati nuttes mind palub, et ta ei taha lastetoas magada, et tahab minu kaissu tulla. Ta on viiene ja mina 29 ja mina ka kartsin! Ma mingi hetk vist ikka jäin magama, sest ma nägin unes, kuidas mul silmadest vaklu tuleb ja ma neid aeglaselt välja tõmban, ise roopides. Milline kaunis uni, eks. Igatahes kui ma silma lahti tegin ja nägin, et ma ikka seal surnukambris, mida me muidu lastetoaks kutsume, olen, siis jooksin ma ruttu enda magamistuppa tagasi ja olin valmis leppima sellega, et seal niiii palav ja ebamugav on, sest … seal polnud creepy. Nagu tõsiselt astusin oma tuppa ja selline mõnus tunne tuli, et okei, siin on hea olla. Lastetoas on lihtsalt tunne, et kohe tuleb mingi verine pikkade juuste ja sõrmedega ebard sind paitama. Edu mu lastele seal magamiseks ?♀️
Ps! Avapildiks sobib idekalt see creepy pilt Lendest. Selle pärast vist tema seal nii rahulikult magabki ?
19 kommentaari
Meie Hotellis ka kummitab ja just creepy on see tunne mis seal öösiti valitseb. Vähe sellest see onu tuleb vahel ka alla kondama. Just pisikesed klientide lapsed on need kes seda onu näevad reaalselt. Nad ju ei tea neist asjust midagi ega oska muud arvata, et võõras onu on seal. Emad isad muidugi ei näe midagi aga siiski küsivad kas teil kummitab siin ? No mida ma peaks vastama. klientidele teinud nägu- oi mis te räägite, nii põnev. SORRY. Kindlasti arvate nüüd et tegu mõne lossiga aga ei -täitsa tavaline nõukaaegne ehitis.
Omaniku prouadele rääkisin sellest , vanem röögatas tige-lõikavalt Eii OLE MIDAGI JA jutul LÕPP!!! ÜTLESIN VAID, ET KUI SA ISE SEDA KOGEKS LENDAKSID NAGU PÜSSIKUUL UKSEST VÄLJA, EGA TULEKS ISEGI PÄEVAL SELLE MAJA LIGI JA ET SUL POLE AIMUGI KUI KOHUTAV SEE ON. Seda on kogenud kõik öised adminnid. KUI AUS OLLA MA KA ALGUL SEDA TÕSISELT EI VÕTNUD, KUNI ….. ISEGI PRAEGU AJAB IHU VÄRISEMA. Vastik oli seda kogeda ja veel vastikum selle proua suhtumine muresse. Tean, et mingi aeg üks ammune admin kutsus isegi salaja kellegi seda jama välja ajama ja siis oli ka mõndaaega rahulikum . Vahel ma sooviksin selle kalgi proua sinna tuppa kinni jätta, et aru saaks. Nagu sellistes saadetes kus naine anub meest, et kolime ära, et ei suuda elada õuduses ja mees on ükskõikne ja üleolev kuni juhtub ta endaga see kogemus. Siis on nad samal päeval sealt põgenenud. Aga naist sundis kannatama pikki aegu ja ise lõi vedelaks esimese korraga.
kõlab nagu minu lapsetuba. Kus öösel ma käia ei taha. Laps seal magada ei soovi (3a). Ainuke vahe on see, et mu laps räägib asjadest, mis on suht hirmsad.
1. Tuleb oma toast. Emme tule vaata mu sõber on minu toas. (Me oleme kahekesi kodus)
2. Tuleb suure hirmuga oma toast. Emme Emme sober mängib mu mänguasjadega.
3. Emme Emme sõber ehmatas.
4. Emme sõber läks oma koju tagasi. Enam pole hirmus.
Ja neid jutte, mis on rääkinud on veel ja veel hirmsamaid, minu jaoks 😀
Sa küsi milline see sõber välja näeb. Mu lapse sõber olevat mustade juuste ja mustade riiete ja punaste silmadega. Pidavat ka magamistoa uksest sisse vaatama. Ei ole tore.
Ma tõstaks laste voodid üksteise otsast maha ja paneks kas riidekappide asemele või uksest sisse ja vasakusse seina. Voodid nö kõrvuti, aga nii, et voodite vahel oleks väike öölauake/-kapike.
Praegu on lapsed nii nurga taga. Lapsed peaks alati voodist toa ust nägema.
Ma ise olen suht suur foobik – pean nägema ust ja samuti ei saa magada katuse kalde all. Päris kottpimedas ka magada ei taha 😀 . Õnneks meil majal välivalgustus ümber maja ning siis toas veidike valgem.
Kui vaadata nari asukohta, siis voodi ülemine korrus on minu jaoks kuidagi laele liiga lähedal ning samuti see toa nurk on väike. Ilmselt ei saaks mina ka seal magada, sest tunneksin, kuidas lagi/sein lämmatavad ja õhku nagu poleks.
Mõniaeg tagasi ööbisin õe juures ning ka neil olid kaldlaed teisel korrusel eelmises elamises. See lahtikäiv tugitool, millel magasin, oli paigutatud tervenisti kallaku alla ning nö nurga taga. Voodi juures oli küll katuseaken, kuid seegi oli rulooga kaetud. Tuba oli kottpime.
Üks hetk ärkasin keset ööd ning esimese hooga ei saanud nagu arugi, kus ma olen. Kõik oli pime ja kui see kaldkatus istulitulles vastu tuli, tundsin, kuidas see kõik mind nii hirmsasti lämmatab. Süda tagus rinnus nii hirmsasti, et seest võttis kõik õõnsaks. Megahalb oli olla, nagu paanikahoog vms oleks peale tulnud. Pärast ei suutnud tükkaega enam magama ka jääda.
Feng shui nõuanded mööbli tuppa paigutamiseks on väga hea abiline. Oluline on paigutada voodi nii, et sellest avaneks vaade magamistoa uksele, kuid veendu seejuures, et voodi poleks uksega täielikult ühel joonel. Ideaalselt võiks voodi asuda diagonaalselt magamistoa ukse vastas. Lisaks ei ole soovitatav näha voodis ennast peeglist.
See,et sul seal kummitab on tõsi.Olen näinud ja kogenud.Eks lapsed ongi tundlikumad ja näevad neid.
Also sa suvakas ja pole mu juures käinud 😀
Seda arvad sina.Aga ma ei hakka vaidlema.Teema polnud sellest vaid sellest toast.Ja see,et laps toas magada ei saa,seepärast et lapsed on tundlikumad ja tajuvad.
appi, kas ma päriselt olen endale koju lasknud kellegi, kes käib siin anonüümselt käiamas 😀
KELLUKAS ong see keda sa seal tajusid 🙂
ilmselt jah 😀
Kutsu Kalju Paldis, puhastab ära. Ja see Lende pilt… pekki, parim maailmas, ausalt! Iga kord kui näen seda irnun südamest 🙂
Mulle tundub ka, et kodu (või just see tuba) vajaks puhastust. Tean, et mõned kirikuõpetajad teevad seda ning ka sisse kolides õnnistavad uut kodu. Nii creepy on selliseid asju lugeda… Mind aitab vahel (kui hirm naha vahel) mõne palve lugemine. Minu lapsepõlvekodu on sisse õnnistatud. See oli kuidagi nii-nii ilus tseremoonia. Ja see tunne, mis siis hinges oli, oli nii mõnus. Aga igatahes loeks väga hea meelega blogist veel selle kohta (kas puhastamine aitas jms), niiet väga huvitav oleks, kui otsustaksid kodu n-ö ära puhastada.
Ja see tunne, et tahaks omaette olla, on tuttav 🙂 . Unistan vaikselt natuke omaette kodus olemisest ja puhkamisest- magan siis, kui ise tahan. Olen lihtsalt iseendale. Peretoetaja Marianne Tobro on ka sellest kirjutanud.
Osta Kristallihaldjatest kimp salveid, pane otsast põlema ja tossuta see tuba läbi, hoides aknaid lahti. Usu mind, sul hakkab kergem 🙂
Teaksin sulle soovitada kah siis seda inimest, kui huvi peaks olema. 🙂
Mul oleks küll huvi!
Ei tea, kas mu kommentaar tuli esimesel korral läbi, kui jah, siis topelt pole vaja.
Ma ei tea, kas sa usud selliseid asju nagu koduenergeetika puhastus, aga mina soovitaks sul seda teha. Olen isegi lasknud oma kodule seda teha, sest oli vajalik, pikemalt ei viitsi siia trükkida, mispärast, aga peale seda puhastust on kõik korras. 🙂
Ma ei tea, kas sa usud selliseid asju nagu koduenergeetika puhastus, aga mina soovitaks sul seda teha. Olen isegi lasknud oma kodule seda teha, sest oli vajalik, pikemalt ei viitsi siia trükkida, mispärast, aga peale seda puhastust on kõik korras. 🙂
Maailma parim pilt Lendest. Täielik kurjus-ise?.