nagu .. narkokoeral? Issand ma ei mäleta, Leal on mingi selline ütlus, aga kellel need närvid läbi on? Miks narkokoera närvid läbi olema peaks? Konkreetselt ei tea. Igatahes, narkokoer ma ei ole, ega mingit muud sorti koer ka, aga mul on täna nii pingeline päev olnud kuidagi, et tahtsin halada.
Esiteks, täna selgub mu linnukeissi kohtuasi. Reaalselt, IGA MINUT peaks ma selle kätte saama. Muidugi mu ID kaart on jumal teab kus, aga jurist vast halastab ja annab mulle ka teada. Kuigi ta ütles ka, et tegelikult on see lamp, sest kui kaotame, kaebame edasi ja kui võidame, kaebavad nemad suure tõenäosusega edasi, et see kestab veel nagunii neli miljonit aastat.
Teiseks – ma ju lubasin, et ma ei tee enam kodus never remonti, aga miks mul praegu töömees üleval korrusel remonti teeb, sellele küsimusele ma vastust anda ei suuda. Olgem ausad, ma isegi ei tea, kas ta hea töömees on. Jälle lugeja soovitas oma meest, eks näis, kuidas sellega läheb. Muidugi unustasime me toa tühjaks tassida (st ei unustanud, ma arvasin, et see on ok kui ta asjad lihtsalt ala toa keskele lükkab, aga eiiiiii, pidime tühjaks vedima). Ühesõnaga üles ei saa väga minna, sest kõik kohad on asju ja mööblit täis. Kui tüütu…
Ja veelgi enam, ma ei ole ikka välja mõelnud, et mis seina mida panna, et kuhu voodid, kuhu kapid, mis mänguasjad. Mega error on peas, aju ei tööta. Mul on sealt see kollane diivan ära anda ja tahan halli asemele osta, teil pole kellelgi müüa? Või seda kollast ei taha keegi endale? Vedeleb mul seal esikus ees.
Kolmandaks – ma andsin siin ükspäev mega palju asju ära. Ma ei tea, kaks autotäit kindlasti. Kas keegi oskaks seletada, miks siin ikka veel nii palju asju on?
Neljandaks – ma olen iga päev nii pinges, et äkki mu sõbranna nüüd TÄNA sünnitab, et nagu kogu aeg olen valmis minema. Ehk siis ei julge väga kuskil käia ja telefonigi hääletuks panna, et äkki pean haiglasse tormama. See on niiii põnev ja hirmus ja äge korraga, can’t waiiiiit!
Tahaks veel kurta, et tööd on nii palju ja blaablaa, aga tegelikult mis ma kurdan. See on ju ainult hea. Ja ehk õpin mina ka tasapisi rohkem ei ütlema, sest ma alles siin mõtlesin, et appi, aeg lendab. Saate aru, et Marta saab reedel juba aastaseks. Nagu kuhu see aeg läheb? Et mulle tundub pidevalt, et ma pean ütlema rohkem ei tööle ja rohkem jah kodule ja lastele ja perele. Muidugi uue aastani saab siin blogis ikka reklaami kõvasti olema, elate üle eks, sest ma uuest aastast tahaks lebomalt võtta ja selleks on vaja seda jõuluaega veits “lüpsta” ?
Igatahes, ega mul muud öelda ei olnudki, et selline rahutus on sees. Värinad ka peal, aga need on sellest, et pelletkamin on ikka katki. Õnneks tuleb homme parandaja, kes meid päästab. Samas hakatakse üleval ka akent vahetama, et jumal tänatud, et kamin korda tehakse, muidu oleks siin homme -10 kraadiga istunud, vatijoped selgas nagu kamp tolasid.
Okei, ma saan nüüd oma ärevushäirehoogu edasi nautida. Mis ise teete? Mis teid parasjagu pingesse ajab?
Kommentaarid puuduvad