Ma olen aru saanud, et paljudel väikelastel on mingid omad imelikud “harjumused” mille vastu nad eksida ei taha. Näiteks Triinu rääkis, et tal Kris tahab kogu aeg ainult kollaseid riideid kanda. Ja kunagi üks tuttav ütles, et ta laps läks hüsteeriasse, kui püksid sokkide sisse topitud ei olnud. Lihtsalt keeldus edasi käimast ja nuttis, kuni ema alla andis ja teksasääred otsast sokkide sisse surus, et laps edasi liikuda saaks. Ei tea, mis värk sellega on, aga mu lastel enne polnud sellist asja, seega ma mõtlesin ka alati, et issand jumal, paar korda ütled lapsele, et ei saa, ela üle ja küll ta ära unustab. Vana hea mineviku Mallu, loll nigu lauajalg.
Nimelt on Maril tekkinud väga imelik kiiks riietega. Esiteks ei tohi olla riided asümeetrilised. Näiteks oli tal üks pikkade varrukatega pluus, mille varrukad olid veidi laienevad. Mari meelest ei olnud sellised laiad varrukad “õiged” vaid valesti õmmeldud ja ütles kohe, et seda ei sobi niimoodi kanda. Ja ei kandnud ka. Tee või tina. Okei, sellest särgist veel on suva, sest selle ma ostsin Paavlist mingi euroga ja polnud väga kahju, kui ta seda tõesti kanda ei taha, aga näiteks sünnipäevaks tegi Liis talle imeilusa kleidi. Liis teeb üldse vist igaks mu laste sünnaks neile matchivad kleidid ja nagu alati, olid need lihtsalt võrratud.
Mari võttis kleidi kotist välja, ahhetas, et issand, kui ilus, panime selga, ma tõmbasin luku kinni, kui Mari äkki torisema hakkas, et ma luku ikka LÕPUNI kinni tõmbaks. Ma üritasin talle selgeks teha, et lukk on lõpuni kinni ja näitasin Lende kleidi pealt, et see ongi sellise lahtisema seljaosaga tehtud, et lukk on nn poolde selga ja ülevalt poolt ongi lahtine. Mari oli lihtsalt nagu… Ei, see ei sobi, nii ei ole ilus käia, kui see kleit katki on. Ja no tee või tina, aga tema seda kleiti selga ei pane, sest see ON katki tema meelest ja ei saa sellist katkist asja kanda.
Veel naljakam kiiks on tal nööbivahedega. St kui millelgi on nööbid, siis peavad need olema nii tihedalt, et vahedesse ei saaks näppu sisse toppida. Sest kui saab, siis ta seda ka teeb ja arvab, et tegemist on auguga riides. Seega ta seda loomulikult kanda ei saa. Ehk siis kui SleepyFox mu lastele kõikidele kingitused saatis, mis on muuseas NII pehmest materjalist, et hoia ja keela, siis Mari heitis sellele ühe pilgu ja oli nagu: “Ei, seda ma ei taha üldse kanda, sellel on augud sees!”. Ja ma võin ennast lolliks seletada, et sellel ei ole augud sees, vaid need on nööbivahed, aga teda ei huvita, tema ei taha ja kõik. Mis siis ikka, jääb siis see kleit Lendet ootama või miskit.
Õnneks Marta ei oska veel öelda, mis ime “augud” ja valed lukud ja muud säärased asjad teda häirivad, seega võib talle rahus kõike selga panna ja ta ei pirtsuta. Veel… Ja sealt samast SleepyFox kingitusest sai tema ka üli nunnud riided ja näete, sain temast mega armsad pildid ka teha. Ma ei tea, kas see on sellest, et ta on minu laps ja ma olen tema koha pealt nn pime, aga kui ma teda vaatan, siis ma mõtlen küll, et tere vabandage, kas on üldse võimalik, et keegi NII armas on? Et ta vabalt peaks olema iga lasterõiva brändi modell, sest ta on lihtsalt nagu mingi ideaalne beebi ? Küll veidi niriseb ila, aga mis seal ikka.
Kommentaarid puuduvad