Ma olen aru saanud, et paljudel väikelastel on mingid omad imelikud “harjumused” mille vastu nad eksida ei taha. Näiteks Triinu rääkis, et tal Kris tahab kogu aeg ainult kollaseid riideid kanda. Ja kunagi üks tuttav ütles, et ta laps läks hüsteeriasse, kui püksid sokkide sisse topitud ei olnud. Lihtsalt keeldus edasi käimast ja nuttis, kuni ema alla andis ja teksasääred otsast sokkide sisse surus, et laps edasi liikuda saaks. Ei tea, mis värk sellega on, aga mu lastel enne polnud sellist asja, seega ma mõtlesin ka alati, et issand jumal, paar korda ütled lapsele, et ei saa, ela üle ja küll ta ära unustab. Vana hea mineviku Mallu, loll nigu lauajalg.
Nimelt on Maril tekkinud väga imelik kiiks riietega. Esiteks ei tohi olla riided asümeetrilised. Näiteks oli tal üks pikkade varrukatega pluus, mille varrukad olid veidi laienevad. Mari meelest ei olnud sellised laiad varrukad “õiged” vaid valesti õmmeldud ja ütles kohe, et seda ei sobi niimoodi kanda. Ja ei kandnud ka. Tee või tina. Okei, sellest särgist veel on suva, sest selle ma ostsin Paavlist mingi euroga ja polnud väga kahju, kui ta seda tõesti kanda ei taha, aga näiteks sünnipäevaks tegi Liis talle imeilusa kleidi. Liis teeb üldse vist igaks mu laste sünnaks neile matchivad kleidid ja nagu alati, olid need lihtsalt võrratud.
Mari võttis kleidi kotist välja, ahhetas, et issand, kui ilus, panime selga, ma tõmbasin luku kinni, kui Mari äkki torisema hakkas, et ma luku ikka LÕPUNI kinni tõmbaks. Ma üritasin talle selgeks teha, et lukk on lõpuni kinni ja näitasin Lende kleidi pealt, et see ongi sellise lahtisema seljaosaga tehtud, et lukk on nn poolde selga ja ülevalt poolt ongi lahtine. Mari oli lihtsalt nagu… Ei, see ei sobi, nii ei ole ilus käia, kui see kleit katki on. Ja no tee või tina, aga tema seda kleiti selga ei pane, sest see ON katki tema meelest ja ei saa sellist katkist asja kanda.
Veel naljakam kiiks on tal nööbivahedega. St kui millelgi on nööbid, siis peavad need olema nii tihedalt, et vahedesse ei saaks näppu sisse toppida. Sest kui saab, siis ta seda ka teeb ja arvab, et tegemist on auguga riides. Seega ta seda loomulikult kanda ei saa. Ehk siis kui SleepyFox mu lastele kõikidele kingitused saatis, mis on muuseas NII pehmest materjalist, et hoia ja keela, siis Mari heitis sellele ühe pilgu ja oli nagu: “Ei, seda ma ei taha üldse kanda, sellel on augud sees!”. Ja ma võin ennast lolliks seletada, et sellel ei ole augud sees, vaid need on nööbivahed, aga teda ei huvita, tema ei taha ja kõik. Mis siis ikka, jääb siis see kleit Lendet ootama või miskit.
Õnneks Marta ei oska veel öelda, mis ime “augud” ja valed lukud ja muud säärased asjad teda häirivad, seega võib talle rahus kõike selga panna ja ta ei pirtsuta. Veel… Ja sealt samast SleepyFox kingitusest sai tema ka üli nunnud riided ja näete, sain temast mega armsad pildid ka teha. Ma ei tea, kas see on sellest, et ta on minu laps ja ma olen tema koha pealt nn pime, aga kui ma teda vaatan, siis ma mõtlen küll, et tere vabandage, kas on üldse võimalik, et keegi NII armas on? Et ta vabalt peaks olema iga lasterõiva brändi modell, sest ta on lihtsalt nagu mingi ideaalne beebi ? Küll veidi niriseb ila, aga mis seal ikka.
22 kommentaari
mul on endal kiiks, riided ei tohi olla mustrilised, peavad olema ühevärvilised. Mõne väikse täpi või triibu kannatan ära kuidagimoodi aga lilled, kuubikud või keegi-on-söönud-kummikomme-ja-välja-oksendanud mustrid on välistatud.
Minu hetkel 6a preilile ei sobi hetkel suurt midagi ?♀️ eile teatas, et tal pole ühtegi paari pükse, mida jalga panna (olgu öeldud, et tal on neid vähemalt 20 paari). 4a poisil peavad samamoodi sokid olema alati pükste peal, kui soki säär pükste pealt veits alla vajub , siis samamoodi enne edasi ei kõnni, kui see kohendatud on.. sildid peab riietel seest ära lõikama, veel ei tohi olla ühtegi roosa värviga pilti riidel ehk siis roosa on täiesti out, kodus on nõus kandma ainult triibulisi lühikesi pükse, sall peab olema alati jope peal ja jope lukud peavad olema alati täiesti viimseni kinni tõmmatud, samuti kõik trukid, krõpsud jms peavad korralikult kinni olema. Kui jope all on pv pluus/pusa, siis nende varrukad peavad alati jope käisest väljaspool olema. Need asjad on erineval perioodil erinevaid olnud, seega muutuvad ajas, ühed veidrused kaovad ja tulevad uued ?
Meil on hetkel sokid teemaks. Kodus ei tohi sokid jalas olla. Mujal ei kisu ära, võime külas või mängutoas käia jne ja sokid püsivad jalas. Nii kui koju jõuame, saab kurjaks, et sokid jalas ja kisub ära.
Tüdruk 11kuune.
Lende on lihtsalt nii lege. Eriti see, kui ükskõik tal kõigest ümbritsevast tundub olevat. Umbes, et “ah mul pole aega teie jamaga tegeleda” 😀
Oh see riiete jama. Mul on kodus peagi 6a aastaseks saav tytar ja kohe kohe 4a saav tytar. suurema lapsega nagu väga probleemi pole aga väiksemaga?♀️. Küll ei sobi teksapyksid jalga, kuna säärte peale tulevad nö kortsud( pyksid ei ole pulksirged) siis ei sobi sokid, ta vöib køik oma sokid läbi proovida ja mitte ykski ei sobi.
Ostsin talle ilusad dressipyksid, tumesinised ja ilusad tähed peal, mis natuke isegi sätendavad ja ta ei pane neid jalga, ytleb et need poiste omad ja tema neid jalga ei pane. Seletan talle pikalt ja näitan isegi pilte et need tüdrukute omad aga ei aita. Igahommik enne lasteaeda on yks suur kisa ja jonn tal. Kuna mitte midagi ei sobi. ja kui ytlen et nii nyyd lähen ma ära siis saab kyll selga pandud?
Mu pojal on kiiks et kodus vetsus käies peab endal kõik jalast võtma, püksid, alukad, sokid isegi. Ma ei tea kuidas lasteaias käib.. Linnas või mujal õnneks saanud lahtiriietumata hakkama ka
Kui mu vend oli ca neljane või nii, siis tal oli aluspüksid, millel olid need Cars tegelased. Üks hommik ma ärkasin selle peale, et emal oli nahhaalsust pakkuda talle aluspükse, millel olid LIHTSALT autod ja mitte need “silmadega autod”. Milline skandaal! Ema leidis talle mingid vikluritega autodega alukad ja ajas pada, et need vilkurid ongi silmad. Ca 20 min veenmist, anumist ja palumist ning härra väga skeptiliselt oli nõus need jalga panema.
Ja selle päisepildiga tuli kohe see õudukas “Carrie” ette ?
Mu 7a poisil selline komme, et kui kannab tsärki, siis kisub koguaeg varrukad ülesse rulli ja kui palun tal mitte nii teha, siis ta vastab, et ta lihtsalt ei saa midagi teha, et ta kohe peab nii tegema, et nagu pole kontrolli oma tegevuse üle vms ?
see väide, et kontrolli pole, kõlab veits nagu obsessiiv-kompulsiivne häire.
Marta on tõesti imearmas! Ei tea kas tohib kohe nii öelda, aga sinu lastest minu lemmik!
Aga avafotol Lendet vaadates jääb mulje, et tal jooksis ninast verd ja ta määris/maalis end sellega kokku ?
Minu jaoks on Lende alati kõige armsam tundunud ? pluss veel ta on nii krutskeid täis, et see on naljakas ?
Minu isa oli autistlik ja kandis pluuse tagurpidi, et õmbuseid tunda poleks – häirisid. Samuti ei meeldinud talle täisarvud, ka tema poolt mulle tehtud püsikorraldus ei ole täisarv 🙂
Kas Martal on parem tuju 🙂 ?
Meie poisile ei sobi selga ükski ühevärviline pluus/t-särk. Alati peal olema kas mingi oilt või muster(a’la tähekesed).
Nüüd viimane mood on see, et sokid peavad erinevast paarist olema.
Mul endal on nii palju kiikse, et neid ei jõua kirja pannagi. Aga näiteks nõude kapis peavad taldrikud kuivama suuruse järjekorras ja tasside sangad samas suunas.
Marta on tõesti imearmas väike beebi või noh, suur inimene juba, 1.aastane ja värki. 🙂
Mind huvitaks Lende seal peapildil ? et mis teema sellega on?
Polndki teemat, värvis alguses pilti ja siis.. ennast ?♀️
Minu laps magama minnes sätib telekapuldid ja mobiili piinliku täpsusega paika, st seda, et neil täpselt ühesugused vahed sees ja kui ma julgen neid liigutada, siis panen igal juhul tema jaoks need valesti ja teine nö kiiks on see, et enne magama minekut teeb kõiki asju alati samas järjekorras (wc, hambapesu ja vee joomine) ja ei tule mõttesegi, et ta nt enne läheks jooks vett ja siis wcsse, ütleb lihtsalt, et nii ei saa, harilik pliiats saab enne kirjutamist kindlasti teritatud muidu kirjutada ei saa ?
Lents käis ajaviiteks siga tapmas, mis muud värki seal ikka olla saab ?♀️
Lottega on kõik ok?
mis temaga olema peaks? nagu reaalselt iga natukese aja tagant on keegi “miks lottest ei räägi”. Nagu.. ta on koer! 😀 ta elus ei juhtu väga palju midagi väga märkimisväärset, et oleks põhjust arvutit kätte võtta.