KODU

korteris elada on mega mõnus

8. jaanuar 2020

Mäletate ma mõnda aega tagasi mängisin mõttega, et võiks korteris elada? Noh, nüüd me oleme juba kaheksa päeva justnimelt korteris elanud (ja muuseas veel üsna pisikeses korteris, tilluke kolmetoaline) ja ma olen aina rohkem hakanud mõtlema, et issand kui MUGAV korteris on. Asju väga ei mahu, toad püsivad korras, õues aiaga kemplema ei pea ja mingisugused jooksvad asjad teeb ära korteriühistu. Ei mingeid jamasid sellega, et prügiauto ei tule ja muu selline taidlus, mis majas elades aktuaalne on.

Me muuseas oleme siin Gigantese täiesti linnakese südames, et tegelikult võiks kurta, et kohati on lärmakas, mis on konkreetselt ainukene miinus, mida ma korterielus näen. Tõesti ei viitsi kuulata, kuidas naabrid kolistavad ja tänavatel pidu pannakse, aga sellele tundub üsna lihtne lahendus – otsi maja, mille seinad ei ole paberist ja ära ela kesklinnas.

Ma muuseas siis, esimese “tahaks uut korterit” ajel päris pikalt vestlesin ühel hetkel selle maakleriga, kes pidi mulle, nagu lollile, miljonile erinevale küsimusele vastuseid andma. Nagu sügisel vaidluseks läks kommentaariumis, et mis on korterite miinused, siis ma ladusin talle need kõik ette ja uurisin, kas seal korteris võiks olla parem, või on seal sama kehv kui “kõigis korterites maailmas” nagu mulle väideti.

Palju öeldi, et korteris elada on kehv, sest vahid teistele aknast sisse. Ma uurisin, et näiteks seal Tiskreojas – teise majani on 65 meetrit. Seda annab vahtida, tundub päris kaugel, selles minu jaoks probleemi pole. Headeks külgedeks oli ka see, et olemas on ka panipaiga võimalus, kus kolu hoida (ja kolu Kardol on küll ja veel), lisaks on hinnas saun ja majas on lift, et ei peaks mööda treppe asju ja lapsi tassima (vaatasime teise korruse korterit). Ma nagu polnud varem mõelnudki kui pagan mugav üks lift võib olla kui kogu su elu ainult esimesel korrusel ei käi. Siin ka oleme teisel ja selle ühe järsu trepi elame kuus nädalat üle, aga kauem ei viitsiks.

Ja Tallinnas ei tahaks elusees kesklinnas elada, aga sinna Tiskreoja hoodi sõidab number neli buss, et päris jumalast eraldatud koht see ei ole, nagu paljud pakkusid, et kuidagi sinna ei saa. Ja no mul auto ka. Igatahes on see mõte mind täiega kummitanud, sest… äkki oleks mõttekas variant?

Kahju, et need korterid veel valmis ei ole, tahaks oma silmaga näha, oleks lihtsam otsustada. Igatahes ühest viietoalisest, mille hind oli 149 900€, me nendega rääkisin korra, aga see vist on juba praeguseks mehele pandud. Sellest ma ei saagi aru, et kuidas inimesed tihkavad neid arendusi osta niimoodi paberi peal? Et jutt võib ju olla ükskõik milline, aga tegelikult ju sa enne midagi ei näe, kui juba ostetud ja sinu oma. Et … need, kes on arendusest kodu ostnud, kuidas oli? Kas oli pärast tunne, et aiiiiii… midagi ikka ei meeldi? Või pigem mega suva ja olete rahul? Eks neil tuleb seal uusi  maju muidugi juurde, ju seal ka viiesed olemas.

Näiteks üks eramaja, mis vaatamas käisime, oli veidikene kallim, aga ruutmeetritelt ka suurem. Üldse need ruutmeetrid on imelikud asjad, mõnes kodus, mis on meie majast ruutudelt väiksem, tundub ruumi maa ja ilm. Teine on nagu suurem, aga ikka kuidagi… pisem.

Ainuke asi, mis mulle seal Tiskreoja juures nagu veits ei meeldinud, oli see, et majadel ei ole aedu ümber (on hekid ja rohealad). Mänguväljak ja spordiplats fine, aga… no ma tahaks ikka mõnusat lapsevanglat aeda, et kui ta seal on, siis ma tean, et lapsed välja ei sa  ja jeehat ei pane.

Vot selliseid korterimõtteid siit Tenerifelt. Samas suvel oma aias lebada on hea küll, aga kes ütleks, et lihtsalt oma korteri platsil kehvel külitada oleks? 🤷‍♀️

Ps! Päisepildil on Mari meie praeguse kodu magamistoaaknal ja jumal, kuidas ma igatsen seda, et mulle magamistuppa päike paistaks. Männikul mul never ei paista :(

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

29 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply ehh 10. jaanuar 2020 at 15:18

    Sa nagunii teed selle sammu ära, et kolid ära. Mina kolisin ka algul majast korterisse, kuid nüüd olen ringiga taas majja jõudnud. Lihtsalt ma ei suutnud korteris elada ehkki algul arvasin end olevat just korteriinimene. Lõpuks nüüd oma majas jälle ja pean ütlema, et mitte midagi ei pea majas tegema. Kõik see sama mis korteris saad ka ise sisse osta. Nt koristusteenused jms

    • Reply Vaike 12. jaanuar 2020 at 15:49

      Muidugi saab, aga selles see jama ju ongi, et kuradi kalliks läheb. :D

  • Reply Kristi 10. jaanuar 2020 at 11:10

    Me ostsime ridaelamuboksi tiskreojas, eks sügisel annan teada kuidas on :P

  • Reply ann 10. jaanuar 2020 at 09:05

    su kujutletav korter ei ole 99 prossa kindlalt nii heas asukohas. praegu lasteaiad lähedal, kooli jala 10 mintsa, kui bussiga limnast tulla, siis valikus 5, 18, 14 jne. poed on käepärast, mets hakkab maja kõrvalt… lapsed saavad rattaga sõita, ukat mängida, mida iganes.
    ma olin ka alul majaga hädas aga kui sai soojustatud ning norm küte, siis ei koli eluski korterisse. korra ajutiselt olin – keegi suitsetab, teine praeb rasvast kraami, kolmas kuulab tümpsu, neljas vihkab lapsi ja paneb vankrisse konisid jm jama. ja naabrid ON loterii.

  • Reply Kats 9. jaanuar 2020 at 10:24

    Elan uusarenduses. Täpsemalt Mäepealsel. Mustamäe ja Nõmme piir. Meil ei olnud ka aeda varem, kuid see pandi kiiresti, kui teatasime, et seda on vaja. Algselt ei pidanud nii palju maju siia tulema, nüüd juba häirib. Proovime 2 aastat vastu pidada ja siis miskit uut osta.

  • Reply Kairi 9. jaanuar 2020 at 10:01

    Korteris elamine tegelikult pole üldse nii mõnus kui paistab. Väikeste lastega on ikka väga mõnus majas elada. Enda kogemusest ütlen , et korteris elades viibisime tunduvalt vähem õues, kõik võib turvaline tunduda aga ikkagi päris iseseisvalt ei julgenud õue saata. Teil on ju männikul nii mõnus Kardo saab rohenäpp olla, saate tünnisaunas käia , grillida jne korteris neid eriti nautida ei saa. Lisaks peab veel Lottest saama korteri koer kes on harjunud õues olema, korteris koeraga on ka ebamugav. Majal ka ikka palju eeliseid 😉

  • Reply väsinud korteriomanik 9. jaanuar 2020 at 09:50

    Sul maja puhul üks selline asi, mille oled teinud ebamugavaks on pelletiga kütmine. S.t sa pead koguaeg tegelema kütmisega ja lisaks sellele pead kusagil hoidma pelletivaru. Nt. õhksoojuspump ja kogu vaev oleks kordi väiksem. Seda, et korteris kõik lust ja lillepidu oleks ma ka ei ootaks. Mul on endal korter ja ma näen mis jama sellega on. Maja on 10 aastat vana ja juba on esimesed kulumisprobleemid olemas. Sa lihtsalt vahel ei saa mitte milleski kokkuleppele. Nt. meil läks tõkkepuu puruks ning hakkas pihta. Kõigepealt esitati haldurile, see esitas arve ning sealt edasi oli jama. Paneme kõige odavama, see läks jälle katki, aga inimesed ikka ei õpi. Sama jama ja nüüd remondime seda pidevalt ja see kõik tuleb kas remondiarve kulult või siis kohe oma taskust. Samas mul sõbral on Nõmmel maja, mille renoveeris kapitaalselt juba 15 aastat tagasi ning ta ei teegi mitte midagi. Isegi muru niidab robot. Tänapäeva katustele antakse garantii juba 50 aastat. S.t sa tegelikult ei peagi seda vahetama. Ta ei tee mitte kusagil mitte mingeid ületunde, isegi lund ei pea nüüd enam rookima.

  • Reply K. 9. jaanuar 2020 at 02:45

    Mitte midagi ei kaalu üles seda, et ma avan ukse ja lasen lapsed enda kindlasse aeda mängima nii, et ise samal ajal köögis süüa teen v tube koristan.
    Elaks 1 toalises majas kui kui seitsme toaga korteris.
    Tenerifel ei lähe teil ka sp sassi et teil on vaid mõni kohvritäis asju kaasas. Kodus suurpuhastus teha, asju vähemaks saada, ei lähe ka see maja nii kiirelt sassi.

  • Reply T- 9. jaanuar 2020 at 00:51

    Elame korteris. Mind naabrid ei häiri, pigem vist mu lapsed häirivad vb kedagi… On jah mugav, et ise ei pea väga palju siin organiseerima ja mõtlema, ühistu teeb ja toimetab, aga samas ei pruugi ka nii mõnedki ühistu otsused meelepärased olla ja siis jälle nagu jama. Samas korteri puhul ainus hea asi, et ei pea üksi omast taskust soojustus jms kulusid maksma. Oma maja puhul ikka ränk see väljaminek.
    Ilma lasteta olin täielik korteriinimene, lastega tahaks aga seda oma aianurka niiüliväga, et ma olen nõus seda muru niitma ja lund rookima…. Aga enne kasvavad vist lapsed suureks, kui see majaunistus täitub.

  • Reply Väike Myy 9. jaanuar 2020 at 00:44

    Korter ei ole mugavam, lihtsam ja ammugi mitte odavam.
    Maja peab lihtsalt olema õiges suuruses ja normaalsete kütte ja muu lahendustega. Mulle näib, et ta on sul parajas mõõdus. Majast loobuda lihtsalt sellepärast, et sul oleks vähem asju on mu meelest totakas mõte. Eks viska siis need välja või veel parem ära too ega kogu neid. Kahjuks mõned õpivad vaid oma apsudest. Nagu näiteks see auto, mis sul nüüd on, tunnistasid äsja et on kallis. Kirjutasin pikalt auto valiku juures millega arvestada. Ei saanud aru et oleksid seda asja kaalunud kulude poolepealt. Mulle tundus eriti mõtlematu samm aga kust mina su sissetulekuid tean, ei teagi.
    Ära palun hakka Diana Klasi jäljendama. Kes on muster näidis sülle kukkunud pärandi hävimitamisest ja elab nüüd üürikas.
    Olen nüüd 15 aastat omas majas elanud ja mega-hüper-giga rahul, sest teed ja sead oma elu nagu ise tahad. Mitte keegi ei kobise. Igas kortermajas isegi väikeses elab üks hull. On ta siis lihtsalt öösel ja päeval tümpsuvend, peoloom, vinguv penskar, kes lapsi ei salli ja 24/7 neid passib ja su närve saeb või keegi, kes lihtsalt tungib muul moel su ellu. Ja sul ei ole kuhugi põgeneda ta eest, ka arvamuste eest.
    Lapsed ja nende rattad, vankrid, kelgud on aina kellelgi ees ja kui oled hoolas neid tuppa/keldri tarima siis see on asi mida tõesti vihkasin. Oleks mul maja olnud kui lapsed väikesed. Suviti pagesin linnast ja nautisin milline vabadus on olla, kui nad astuvad toast oma aeda ja sa ei pea neile järgnema ja asju koguaeg valvama ja kätte tooma ja ära viima. Ometi see polnud üldse peamine põhjus soovida oma elamist. Näiteks tohutud arved talvekuudel korteris ja samal ajal ikkagi külmetasin. Kas ei aja vihale. Külm oli üks peamisi põhjuseid miks tahtsin oma maja. Hetkel elan puhkusel olles korteris ja jeerum kuidas olin vahepeal unustanud kuidas naabrite elu on su elutoas. Võeh. Mu ühel tuttaval, käib naabrinna iga kruvi ja muu murega te meest appi palumas. Isegi tahab et vaipu klopiks. Teisel ei lubata pesupesta, sest naaber kuuleb tema AAA+++ pesumasina häält. Kolmandal astuvat nad toas liiga raskejalaga. Mul endal lapsed aga kui üleval elab laps kelle lemmik tegevus on riidekapi otsast mahahüppamine , nii et klaasid mu kapis klirisevad ja palli põrgatamine toas igapäev, siis… Ah ma ei viitsi rohkem, ju sai selgeks, et ma palun ära tee rumalusi. Jah Kardo teeb ikka mida sina tahad, aga sa ju tead, et ta on sul rohenäpp …
    Sorry ma läksin nüüd veits pöördesse.

  • Reply Mutt 9. jaanuar 2020 at 00:06

    Meil on praegu korter müügis, sest tahame majja kolida. Korteri elu juures on küll palju mugavusi aga vabadus ja see, et saab teha mida ise tahad kaalub mugavuse üle.
    1. Kõige rohkem ajavad mind närvi suitsetajad, sest suvel on suht võimatu aknaid lahti hoida. Öösiti peab ka ärkama, et aknad kinni panna , sest tossatakse ja pannakse pidu.
    2. Meil on maja ees küll kiigud ja liivakast aga need on ka ilusate ilmadega ülerahvastatud, peab peale passima kuna minna, sest majas elab palju lastega peresid( meil on 12 korterit ja nendest 3 perel on lapsed suured). Või lähme suurele mänguväljakule, mis asub kodust kaugemal.
    3. Suviti tahaks grillida aga seda ei saa teha, sest kõigile ei meeldi see lõhn jne.
    Ehk need on mõned põhjused , miks otsustasime korteri elust loobuda.

  • Reply Kadi 8. jaanuar 2020 at 21:54

    Meie ostsime Sauele ( just et linnakärast eemale ja julgeks lapsi niisama ōue saata, et iga kord ise ei peaks kaasa minema). Ostsime ka plaani peal, vaatamas käisime ikka krunti ja et kuidas oleks jne ja üldse ei kahetse. Ja mingi naabrite kostmine vms pole üldse argument- totaalne vaikus ja midagi vōi kedagi ei kosta sisse.

  • Reply Sassu 8. jaanuar 2020 at 20:58

    Korter on muidugi mugavam, odavam ja lihtsam pidada kui maja. Eriti, kui maja on vana ja vajab pidevalt kõpitsemist, korter aga uusarendus. Haldusfirma ajab asju, endal pole mingit peavalu ega organiseerimist.
    Privaatsus ja aed on ka kortermajades ning tänapäeva korermajad ei kosta absull läbi. Uusarendustes pole ka parmudest naabreid.
    Tiskreoja on imeilus kant, linna saab lihtsalt ja kiirelt.

  • Reply Kats 8. jaanuar 2020 at 19:45

    Soovitan väga kaaluda ka varianti elada ridaelamus. Naabreid tunduvalt vähem kui korteris, juhul kui võtta veel ääreboks, siis ainult ühel pool naabrid. Lisaks on sellel ka majas elamise võlud, ainult selle eelisega, et aialapike, mida niitma ja hooldama peab on pisike, ehk siis see eriti aega ei röövi. Juhul kui on toimiv korteriühistu (enamustel peaks olema), siis pole ka vaja muretseda prügiveo, soojustamise, katuse vahetuse jnejne pärast, sest seda saab teha naabritega ühiselt ja üldjuhul on alati neid aktiivseid, kes on valmis selle töö enda peale võtma. :D Soovitan uurida bokse aadressil Laiaküla tee 13. Eriti autoomanikule suurepärane infrastruktuuriga piirkond, sest kesklinna saab 4 erinevat teed pidi: Pirita tee, Vana-Narva mnt, Peterburi tee, Laagna tee. Ehk siis ei ole seda muret nagu nt Viimsis ja Harku/Tiskre kandis, kust linna viib vaid 1 tee ning see hommikuti/õhtuti meeletult üle koormatud. Sinu sõbranna Triinu-Liis vist oli selle ridaelamu maakler kui ma ei eksi. Niiet soovitan uurida igal juhul :)

  • Reply Anna 8. jaanuar 2020 at 18:07

    Mulle hetkel ei meeldi praeguse korteri puhul see, et mega palav on kui õues vähegi soojemaks läheb ja päike sisse paistab. Aknad on kõik ühele poole, tuuletõmmet väga ei teki. Suvel on päikesepaisteliste ilmadega stabiilselt 27-30 kraadi toas, isegi öösel 😀. Elame teisel korrusel, mis on ühtlasi selle maja kõrgeim korrus, ehk siis öösiti õhkub katusest ka kuuma. Sügisel ostsime pimendavad rulood, loodetavasti see aitab natukenegi kuumust leevendada. Kliimaseadet ka paigaldada ei raatsi, sest see on üürikas ja siukest asja välja kolides kaenlasse ei võta. Panipaika pole ja vannituba ning köögiosa on miniatuursed; lahtise aknaga tuleb palju liiklusmüra sisse, TV peab päris valjusti mängima, et kõnest aru saada. Ei meeldi ka see, et on oma boiler, meil on soe vesi paar korda otsa saanud. Need on vist kõik miinused 😀
    Positiivse poole pealt kuulen naabreid üliharva, v.a sel ajal, kui nad koridoris on, sest välisuks ei pea üldse heli kinni. Teine positiivne asi on, et talvel pole külm. Ja noh kolmandaks need elementaarsed asjad, et elekter pole ära läinud, katus ei lase läbi, seinad on püsti jne 😀

    Oma korteri ostmisel (kui kaaluks uusarendust) vaatakski, et korter oleks läbi maja, kuidas lood liiklusmüraga on, et oleks panipaiku ja parkimiskoht ning et oleks tsentraalne soe vesi.

  • Reply Pauliine 8. jaanuar 2020 at 17:52

    Mina just nimelt uniiiiissstaaaan sellisest imearmsast nunnust majast ning oma aiast nagu sul :)

  • Reply Liisa 8. jaanuar 2020 at 17:49

    Elan korteris ja mul 2 last. Ihkan ikkagi vist maja aga sams kohas kus ela n võiks olla. Korteris küll omad plussid alates kütmisest ja lõpetades laiskusega. Kuid ma näen oma 5a pealt et tahab rohkem möllata ja kus saab paremini end väsitada on õues. Meil ei ole siin kuskil mänguplatsi kuhu oma 5aastane saata, pigem läheks kaasa sest autod voorivad siia/sinna.
    Oleks oma aed kuhu saaks lapse saata ilma et peaks mõtlema või aknal passima kas nüüd kaob kuskile või keegi kihutab vms..
    Õnneks elavad vanemad maal ja kodust 10min sõidu kaugusel et õnneks saavad seal möllata väljas aga siiski kui mul oleks oma maja võimalus siis kindlasti oleksin rohkem rahul. Seega arvan et te võiksite oma Männiku kodu ikka edasi jääda, just lastel mugavam ja usun et ka turvalisem. Kui nad juba suured on siis võiks korteri peale mõelda, aga iga inimene otsustab ise :)

  • Reply K.P 8. jaanuar 2020 at 17:31

    Ostsin samuti korteri paberil, enne kui ehitusluba väljastati üldse. Veidi pelgasin, aga kuna paremat alternatiivi polnud, siis tegin põhjalikku eeltööd arendaja ja ehitaja osas. Samuti vaatasin üle naaberkruntide planeeringud. Kuna olen juriidilise haridusega, lasin lepingus väga palju muudatusi teha, et enda tagalat veidi rohkem kaitsta. Ja lihtsalt lohutasin end sellega, et 3 maja, kokku 50 korterit ja kui pekki kukub, siis pole ainuke kannataja :D Veidi ärevaks küll tegi, aga tegelikult tagantjärgi poleks vaja olnud põdeda nii palju. Väga tore oli see, et kuna ehitama polnud hakatud, sain siseplaneeringus muudatusi teha ja viimistlusmaterjalid ise valida. Kui hinnas olevast standardpaketist valisin kallimad asjad, siis vahe maksin kinni, aga mingit muud lisaraha ei kasseeritud. Suur pluss oli minu jaoks ka see, et kui mingi jama on, siis garantiiperiood kehtib ja ehitaja esindaja tuli platsi ja tegi korda (kuna mul peres paraku ühtki meest ei ole ja varem elasin majas, siis lihtsalt ei jaksanud enam ise kõigega tegeleda, toru-, tapeetimis-, maalimis- ja muid tööd juba piisavalt siin elus ise tehtud :D )

  • Reply Aveli 8. jaanuar 2020 at 17:17

    See “asju väga ei mahu, toad püsivad korras” on sul reisiillusioon 😀 Elame kahekesi ühetoalises korteris (no ühetaoline on muidugi eriti väike, aga just siin keegi maakler kirjutas, et lasteta noorpaaril polegi suuremat vaja 😀) ja noorte inimestena võiks ju ka ära mahtuda, aga ikkagi on asju kolme aastaga kogunenud nii palju, et lihtsalt elamegi sõna otseses mõttes nende otsas. Ja tõesti on enamik asju vajalikud, kui mitte iga päev, siis kord-paar aastas ikka ja ei ole nii rikkad ka, et iga kord uus osta (nt nõud-potid-pannid-köögitarvikud – no ei ole kohta, kus hoida, hoiamegi kööginurgas maas või siis raamatud, neid tegelikult võrreldes mu lapsepõlvekoduga vaid käputäis ja vaid selliseid, mida vaja kasutada, ilukirjandust hoiame vanematekodus, aga need, mis on, seisavad virnas kirjutuslaua peal ja kuhugi panna ei ole). Vahel olen öelnud ka mõnest kingitusest ära, planeeritavast siis, mitte juba kätteantust, kui nt ema tahtis vaasi kinkida, sest kurtsin, kuidas hoian lilli põrandapesuämbris/joogiklaasis, sest mul pole ühtegi vaasi, aga mul polekski seda vaasi mitte kuskil mujal hoiustada kui keset niigi pisikest söögilauda ja seega “ei saa endale lubada” sellist luksust nagu vaasi omamine. Nii tahaks oma maja (või suuremat korterit), et lihtsalt saaks omale südamerahuga koogivormi osta, ilma et peaks mõtlema, kuhu see panna 😀 (samas on üüritingimused ja hind nii head, et ei raatsi 300 eurot rohkem kuus ka kahetoalise eest maksta, pigem kogume päris oma kodu sissemakseks).

  • Reply T 8. jaanuar 2020 at 17:03

    Meie oleme oma neljatoalises uusarendus korteris elanud 2 nädalat sees. Enne elasime ahjuküttega majaosas ja oleme super rahul. Valisime 1. korruse korteri, et oleks kindlasti suur terrass (varasemalt harjunud ikkagi aiaga ja lapsel nii mõnus askeldada aias). Valisime hommiku/päeva päiksega korteri ja terrassilt on näha ka laste mänguväljak, mis kevadel valmib. Ostsime samuti nn paberi peal korteri ja saime veel vannitoa ümber projekteerida, pistikuid lisada, ja asukohti muuta. Tegime projektis palju muudatusi ja vahetasime välja palju hinna sees olevat siseviimistlust aga lõpptulemus on seda täiega väärt. Valiksin hetkel iga kell uue korteri, kui vana maja, mida ise korrastada (ja kütta 🥶), ei ütle muidugi, et kunagi ehk eelistan maja.

  • Reply Sirly 8. jaanuar 2020 at 16:55

    Me ostsime just maja, kuhu kolida pole veel saanud, aga kevadet ei jõua ära oodata.
    Korter, mille miinused minu silmis: naabrid kuulevad meid ja vastupidi, hooletud majaelanikud, kus maja ees konid ja tühjad topsid, tänavamüra ja ühistu, kus meie soovid ei maksa midagi ( prügikastid ajavad üle, juurde ei panda jne).
    Kas Kardo kurb pole, kui oma aeda ja kasvuhoonet pole?
    Te nii palju investeerinud ja panustanud sinna majja :)

    • Reply kertu 8. jaanuar 2020 at 21:17

      Ma olen terve elu korteris elanud ja peale lapse saamist kolisin poolteist aastat tagasi majja esimest korda ning olen väga rahul. Mulle meeldib, et on palju ruumi ja panipaikasid ja ei pea teistega arvestama :) Enamikes ühistutes on ikka probleeme. Majas elamine on kindlasti kulukam, aga praegu olen küll rahul. Muidugi mul on ka selline mees, kes kõik olmeprobleemid ise ära lahendab ja mina elan ikka nagu õndsat korterielu.
      Kui lapsi ei oleks, siis elaksin kesklinna korteris ja hangiks suvila, aga lastega on minu meelest ikka maja etem.

  • Reply Kris 8. jaanuar 2020 at 16:51

    Kui kellaaja peale kuhugi minema ei pea, siis Tiskreoja on väga okei koht. Buss nr 4 käib vist kord pooltunnis ja nädalavahetusel kord tunnis ja viib Õikale. Otse kesklinna sealt miski minuteada ei vii. Probleemiks saab vist olema kool. Ma ei kujuta ette kuhu kooli seal lapsed lähevad. Õikale? Kesklinna eliitkooli? Roccasse? Kas see Tiskreoja kuulub üldse Tallinna alla või Harku alla? Sealkandis on meeletu hulk kooliealisi lapsi lähiajal sirgumas. Autoga kella peale minnes võid Tabasalu teel ja Haabersti ringil megaummikus istuda.

    A muidu on seal mõnna, looduslähedane, meri pole ka kaugel, Tabasalus toredad söögikohad, Roccas kaubanduskeskus lähedal. Rattaga on väga hea ringi liikuda.

    Seda ka veel, et puhkuse korterielu ei saa päris korterieluga muidugi võrrelda. Meil puhkusel ka tundub alati, et elamine on korras, sest asju ei ole ja seda nö elamissegadust pole. Palju rohkem oled väljas.

    Aga üldiselt tundub, et eestlane on pigem majainimene. Kuidagi veres on selle maja ja maa ikkes olemine. Eriti karm on päranduseks saadud vara orjamine, sest seda ei tihka maha ka müüa. Et kuidas sa ärid maha oma lapsepõlvekodu, kus näiteks kuus põlve sinu esivanemaid on rabanud. Kardo majaga pole muidugi sellist ajalugu, aga kuidas tema ja ta ema tunded selles osas on, kas suudavad kodu maha müüa lihtsama elu nimel?

  • Reply Terts 8. jaanuar 2020 at 16:39

    Meie elukaaslasega ostsime oma korteri nii, et oli olemas ainult vundamendi auk:D Noh ütleme nii, et meil joppas igatepidi, saime piltide pealt väga hea ettekujutuse, milline korter hakkab olema, saime oma maitse järgi valida plaadid, põrandad, seinavärvid jms.(valmis olevas korteris vb tuleks üht-teist muuta, et klapiks oma maitsega) aga mitte kõigil meie majas pole hästi läinud. Osadel korteritel on tulnud vigu välja ka, kellel küttega jama, kellel ventilatsiooni jamad, aknad/uksed ei käi nagu peab jms.
    Mina ise olen super rahul meie esimese oma koduga ja julgeks ka edaspidi osta “õhku” :)

  • Reply Helena 8. jaanuar 2020 at 16:35

    Mis seal Männikul elamises n.ö ebameeldivat on? Kui myyma hakkad siis anna siia teada ja mis hinnaga ka☺️

  • Reply K2 8. jaanuar 2020 at 16:29

    Meie ostsime korteri “paberi peal” – reaalselt polnud veel koppagi maasse löödud, kui meil oli esimene tehing notaris. Tuleb valida arendused, millel on usaldusväärne ehitaja – googeldad netist kõiki firmasid, kes on ehitusega otseselt ja nähtavalt seotud. Kusjuures tahaks öelda, et paberil korteri ostmine oli odavam, sest siseviimistluse saime kohe omade soovide järgi tellida (mingid väga erilised tööd tulid lisakalkulatsiooniga hinnale). Ostad valmis korteri, siis hakkad jändama seinte värvimise jms asjadega (enda aja ja raha kulu). Saime ka ehitusel käia pidevalt vaatamas arenguid, kuskil küsimusi tekkis, siis kohe küsisime, et miks üks asi nii või teine asi naa on. Samuti saime objekti maakleri kaudu käia ka varem ehitatud majas (meie maja oli valmimise mõistes esimese etapi viimases otsas, esimesed majad olid juba 1-2a valmis). Meid hoiti ehitaja poolt kenasti kursis, aga see taaskord väga palju ehitajas kinni (tuleb valida usaldusväärse ehitajaga uusarendus!). Mis puudutab kodu ümbrust, siis enamasti on omavalitsuste ametlikel kodulehtedel olemas ka kõiksugused detailplaneeringud jms asjad, mis puudutavad tulevikku. Nt täna müüakse sulle korter merevaatega, aga 2a pärast avastad, et 30kordne maja ette ehitatud ja merest võid vaid und näha. Sellised asjad on tegelikult pikalt ette teada ja det.planeeringutes enamasti olemas, tasub uurida.

    • Reply Evelin 11. jaanuar 2020 at 22:39

      Broneerisin veel ehitamata uusarendusse, sama tüüpi naabermajad olid sellal poolikud, nii et natuke sain nende pealt aimu. Olen ülirahul 🙂 Sarjastatud võtmed, hea ventilatsiooniga soe panipaik, põrandaküte.

  • Reply carmen 8. jaanuar 2020 at 16:10

    mulle paistab magamistuppa päike (lõunapoolsed aknad 3korrus, ja suvel küll eriti mõnus pole :D pigem on pimendav ruloo ees :D kütab toa nii palavaks. elukohta valides tasuks mõelda ka töökoha ja lasteaia-koolide peale. pluss ummikutele :D ja vb seljuhul ka teisele autole ja Kardole load.
    nr 4 buss nv sõidab väga harva näiteks.

    • Reply Mallu 8. jaanuar 2020 at 16:12

      ma ei tea, mulle nii meeldib ärgata päikse peale. okei, mitte kohe päiksetõusuga vb küll, aga kardinad eest ja siis lebad seal sooja käes..da best!