Mäletate, ma rääkisin, et sain mega hea pakkumise ja raudselt lõpuks see ei lähegi läbi või miskit. Noh, nüüd tuleb välja, et läks teine läbi küll. Noh, läks nii, et pakkumine siiski on täitsa jõus ja kõikide tähtsate inimeste poolt kinnitatud – Samsung kutsus mind nende uue telefoni esitluspeole. Ma muidu ei viitsi pea kunagi mingisugustel influencerite pidudel käia, sest ma olen laisk nagu lohe ja kodus nii hea külitada, aga ütleme siis nii, et kui pidu San Franciscos on, oleks patt minemata jätta.
Muidugi on see kõik nii suur tegelemine ja korraldamine olnud, sest loomulikult toimub esitlus 10.02, aga nagu te ehk teate, pidin ma alles 14.02 tagasi Eestisse tulema. Ma lihtsalt mõtlesin, et ma ei saa ju seda pakkumist vahele jätta, kuigi mul oli ka peale reisiaja mitu “aga” veel.
Esiteks muidugi lapsed. Kuigi ma olen ära ainult neli päeva, siis Martast ei ole ma ju nii kaua eemal olnud. Teiste laste üle ma isegi ei muretse, ilmselt saab ka Marta need neli päeva minuta hakkama, kuigi ma olen kindel, et ma ise suren vist selle aja jooksul sada korda, aga see on nii hea ja tasuv tööots, mis hõlmab endas reisi, kus kõik kulud on kaetud, uhiuut telefoni ja noh, ma olen ju ammu tahtnud USAsse minna. Ehk siis ma peaks täitsa sooda olema, kui sellise asja käest laseksin lihtsalt selle pärast, et ma ei suuda oma lastest 4 ööd eemal olla, haha.
Teiseks: ise ma ju vingusin, et tahaks rinnast võõrutada – palun väga, siin mu võimalus ongi, I guess. Ma pean nagunii sinna pumba kaasa võtma, ei kujuta muidugi ettegi, kas pärast see imetamine jätkub või mitte, aga näiteks tänaseks on ta mind juba nii palju hammustanud, et lisaks ebamugavale, on mul nüüd ka väga valus. Võõrutamine tundub reaalne unistus ?
Mis ma tegema pean: ostma uued piletid Eestisse. Ma üritasin seda nii ja naa pidi korraldada, mulle pakuti ka seda, et võin otse siit kohale lennata, aga Kardo pelgas, et ta ei suudaks üksi kolme lapsega lennukis hakkama saada ja olgem ausad, ma tahtsin varianti, kus ma saaks võimalikult vähe aega lastest eemal olla. Ehk siis meie reis siia Tenekale jääb nädal lähemaks, aga no sellest just hullu pole, sest olgem ausad, on juba siin ka selleks ajaks küll ja veel oldud.
Praegu on nagu selline põnevus sees, aga ma ütlen ausalt, et kui ma kaks päeva tagasi selle kinnituse sain, et kogu projekt on töös ja 100% kindel, siis mul tuli lausa kass peale. Et nagu… kuidas ma lähen nii väikse beebi kõrvalt nii kauaks ära?! Eriti imelik mõelda, et sama vana Mari kõrvalt olime me Kardoga mitu korda ära käinud juba, nagu issand, mis pagana ema ma olin, jeeesus küll. Aga noh ma siin seedisin seda mõtet nii ja naa pidi ja jõudsin ikka selleni, et okei. Lähen! Ja siis hakkas täitsa põnev juba. USA on mulle alati tundunud selline mingi eriti kauge maa, kuhu ma raudselt mitte iial ei satu ja ainult telekast seda näha saan, aga vot sulle lopsu. Mulle tundub, et sel aastal satun ma sinna lausa kaks korda, aga okei, sellest mõni teine kord.
Igatahes on mul ees imelised 15h lennukis passimist, aga ma ei kurda, sest ilma lasteta võiksin ma 20h ka lennukis kügeleda.
Äge, et sellised asjad juhtuvad. Päriselt tundub ikka veel uskumatu, ma nii suvakas inimene laias laastus ju, aga hea meel on küll ja üldse kõik asjad tunduvad viimasel ajal laabuvat ja hästi minevat, seega on mul usku, et ka selle reisiga läheb kõik hästi ja ma saan seda kunagi ainult üli ägedate kogemustega meenutada.
Vot, selline uhkustamisemaiguline postitus teile siia tänasesse, andke andeks, kui nõmedalt kõlab, aga ma ise olen nii rõõmus ja põnevil ja natsa kardan ka, et kuidas see kõik läheb, aga ikka tahtsin teiega kah jagada sellist enda jaoks suurt uudist. Hoidke mulle pöidlaid, eks?
On keegi San Franciscos käinud? Soovitusi? Mõtteid?
Kommentaarid puuduvad