Arvata on, et Eestimaa on erinevaid inimesi täis, kellel igaühel oma elustiil, ametid ja elukorraldus. Ja uskumatu on see, et kui osa eestlaste jaoks on see karatiin “tore puhkus, millal netflixida” siis väga-väga paljude jaoks on see väga suure stressi tekitaja. Ei, ma ei räägi siinkohal sellest naljaga “appi, ma ei suuda lastega kodus olla” jutust, vaid sellest, et kui inimesed peavad elama teadmisega, et enam tööle vaja minna ei ole, jäägu nad heaga sundpuhkusele ja millal palka saab… seda ei oska keegi öelda.
Öeldakse, et õnnelikud on need, kes netis tööd teha saavad. Paraku on nii palju rohkem neid, kes käivad ikkagi tööl, mida ei saa teha kodust. Nende valik on siis kohale minna ja riskida nakkusega, või jääda koju (kas siis vabatahlikult v ülemuse sunnil) ja leppima järgmine kuu rahata olekuga.
Mulle kirjutas täna üks naine, kes on poes müüja. Ja ta ütles, et kuna neile nüüd öeldi, et poodide lahtioleku aega vähendatakse riigi poolt, siis järelikult läheb ka palk selle võrra väiksemaks. Tema on aga üksikema, kellel iga sent arvel. Poole väiksem sissetulek = võlad. Ja ta ei ole ju ainukene! Terve Eesti on täis inimesi, kes tulevad iga kuu ots-otsaga kokku, kes nüüd võivad ennast väga hullust august leida. Ja on ka neid, kes elasid kenasti ära, aga kui sulle ikka öeldakse, et näiteks enne 1.05 ära tööle tule, siis… siis on ka nemad omadega augus. Ega pangalaen oota ära maksmist selle ajani, kuni sa tööle tagasi minna saad. Või toidupoes ka lubadustega ei maksa, et kuulge, ma juunis tulen ja toon raha.
See kõik on NII kurb ja vastik.
Seda enam ajab mind närvi see pidev muretus ja nalja viskamine selle üle, et jeee, saab kodus olla, et mida inimesed ikka põevad. Et puhkus ju! Aga kas ikka on? Eriti, kui sa pead näiteks lapsi koolitama, oma kodus tööasju tegema ja kodu ka veel kuidagi korras hoidma, süüa tegema. Et ühe töö asemel on sul korraga kolm. See on ju ka mega raske ja respekt kõikidele, kes seda suudavad!
Jaga kommentaarides, kuidas on karantiin sinu elu muutnud. Kas on tööl muudatused? Oled pidanud midagi ära jätma? Või on sul ka “nagu suvaline puhkus”?
263 kommentaari
Kuna enamus aega veedan tervislikel põhjustel nagunii kodus nelja seina vahel, siis selles mõttes ei ole midagi muutunud.
Aga nagu kirjutasin ühe sinu teise postituse all, siis see kuu ei tulnud ma kuidagi rahaliselt välja. Makstud sai üür + ostetud kõige vajalikumad rohud + käidud valutava hambaga arsti juures + lastud abilisel üks kord poes käia. Seetõttu ei jäänud raha enam kommunaalide maksmiseks. (Aitäh sulle abi eest!)
Olen müünud internetis (ja facebookis) teiste ja asju ja saanud varasemalt niimoodi endale veidi lisa teha (sõltuvalt asja hinnast aga tavaliselt kuskil 5-10%), aga nüüd ei osteta enam midagi.
Kuna mulle on määratud ka liikumispuue, siis liikumine on väga raske. Õigem oleks öelda valulik.
Kuna enne järgmist puude ja puuduva töövõimetoetuse laekumist (aprillis) mul poodi asja pole, siis olen nüüd õhtuti lisa valuvaigistid sisse võtnud ja üritanud kuidagi kõige lähemal asuva poeni minna, et koos teiste saatusekaaslastega veidi poe prügikastis sobrada.
Olen saanud veidi plekilisi õunu, kartuleid, tomateid,kurki, paprikat natuke leiba, saia, saiakesi… Paar päeva tagasi ootas poe juures 6! inimest. Et midagi söödavat leida. Tavaliselt ootame 2-3 kesi. Ja kui midagi saame , siis jagame ära. Et kes mida tahab.
Üritame veidi distantsi hoida ja kodus pesen hoolega käsi. Loodan, et kui asjad läbi kuumutada siis midagi hullu ei juhtu.
Samas vahel ei saa me midagi. Osad müüjad viivad mahakantud asjad omale koju. Mis on ka arusaadav.
Mu uus sõbranna – minust vanem proua rääkis, et kuna nüüd on koroonaviirus liikvel, siis nt leiba ja saia ostetakse poest rohkem. Seetõttu jõuab väga vähe mahakandmisele.
Väike lootus oli, et ehk oleks ma see kuu saanud kord kuus meie vallas (kindlal kuupäeval) jagatava toidupanga paki. Tavaliselt selline väike poekoti täis asju, aga on siiski suureks abiks. Aga ei midagi. See teine proua kes ka pakki ootas oli ka pettunud, et ta pakki ei saanud. Sest muidu ikka saab.
Ilmselt koroonaviiruse tõttu jäeti see kuu pakid toomata? Või oli neil mõni muu põhjus.
Igatahes on nõme lugeda kuidas kohalik Vallavalitsus jagab teateid stiilis, et märgake abivajajaid. Aga ise ei tee midagi, et vaesemaid ja puuduses elavaid inimesi aidata.
On tore kui leitakse vabatahtlikud inimesed, kes saaks nt poes või apteegis käia või siis soovitatakse tellida toitu e poodidest. Aga kui inimestel pole raha, siis on sellistest soovitusest vähe kasu.
Seega inimesed peavad leidma muud viisid, et kuidagi ots otsaga toime tulla.
Ma leian, et toidupoed võiks praegusel ajal inimestele vähemalt nii palju vastu tulla, et jätaks prügikastid lukustamata ja mahakantud asjad hävitamata (olen kuulnud, et Tallinnas on osad kaupluste prügikastid lukustatud), et ka vaesematel inimestel oleks mingigi võimalus.
Pille, kus sa elad?
Ma töötan laevas ja vabadel vahetusel olen käinud gran canarial, sest mul peika siin. Nüüd siin ka õhuruum kinni ja tagasi ma ei saa, kuigi pigem ma vist istukski siin pigem oma peikaga kui Tallinnas. Sitt on see, et peika elab shared flat’is ja ka siin peab renti maksma, kuid siin pandi esmaspäeval kõik kõik kinni, kaasa arvatud minigolf kus ta töötab. Lahti ainult apteegid ja toidupoed, õues jalutada ei tohi, autos tohib olla korraga ainult 1 inimene, politsei kontrollib tänaval. Kui poetšekki näidata pole, võib trahvi saada ja mitte vähe. Veits on tunne küll, et ega lamatised enam kaugel pole. Õnneks on meil siin katus, kus vahepeal päikese käes saab passida. Mis mu tööst saab, pole hetkel aimugi, hetkel ametlikult puhkusel järgmised kaks nädalat. Isegi kui kutsuvad tööle ei pruugi ma lihtsalt saada sinna lennata. Tallinnas on ka korter, mille renti ma peaks maksma jne…
Mul sõbranna ka samas kohas ja kirjeldas ka, et ikka VÄGAA hull on see olukord seal 🙁
Väga hea meel et sa sellele seisukorrale tähelepanu pöörasid! Elan ise Iirimaal ja töötan (töötasin? ?) baarmenina, aga kuna kõik pubid esmaspäeval suleti siis jäi ilmatult suur arv inimesi tööta. Siinne valitsus lükkas käima süsteemi mis pmst kõigile, kes selle pandeemia pärast sissetulekust ilma jäid, 6ks nädalaks vähest abiraha saadab. Aga tegelikult see summa katab vaevu üüri ja elektriarve ja toiduks eriti ei jätku. ? Loodame et kõik see teema varsti maha rahuneb ja viiruse levik väheneb nullilähedaseks enne kui tualettpaber maailmast täiesti otsa saab ?
Jõudu sulle sinna!
Isver ma vist pime või blondiin olnud siiamaani O. O mees rääkis ka et tahetakse töökoormus miinimuni viia ma kordagi ei mõelnud kuidas see palgale mõjub ?♀️
Oijah, kahjuks mitte positiivselt 😀
Hetkel olen kodukoolis ja järgmisest nädalast kodukontoris. Õnneks on olemas need võimalused. Mees on ehitaja ja töötab enda objektil üksinda, nii et rahaliselt on meie peres kõik hästi. Ainukesena tunnen muret just arsti aegade ja muu sellise pärast. Hetkel endal on veel aega LA-ni, aga näen teiste rasedate paanikat, sest infot tuleb igalt poolt erinevat. Osadele öeldakse et ei toimu LA ja osadele öeldakse, et see nii oluline, et kindlasti toimub. Seda infomüra nii palju, et raske on eristada tõest informatsiooni. Hetkel ette ei põe ja ootan aprilli alguseni enda põdemisega. Ilmselt viibin ka LA-ni kodukontoris, et omalt poolt kõik võimalik teha, et terve ja nakkusevaba oleksin. Just plaanisin ka hambaarstile ja kulmudesse ajad panna ning psühholoogile olid juba ajad pandud, nüüd kahjuks aga peab ootama.
Online psühholoogid pidid praegu töötama!
Ma töötan muidu ka kodus, aga kõige raskem on see, et nüüd on lapsed ju ka kodus. Ma läksin just tagasi tööle kuu alguses, et ajastus on muidugi super. Seega on mul kodus 2ne ja 4ne, niiöelda uus töö ja ma olen rase ka. Mul silmanärv tõmbleb päev otsa pingest :D. Aga selles mõttes on hästi, et esialgu pole veel lahti lastud.
Siis kui see paanika siin algas, siis olin mina lapsega haiglas kenasti. Eile lasti haiglast välja ja ausalt tekkis küll tunne, et ma tahan seal palatis lapsega koos edasi rahulikult olla. Aga töötan pagarina ja tänase päeva järgi ei saa veel aru, et suuri muudatusi oleks. 🙂
Olen hetkel töötu, Töötukassast jookseb ka raha edasi, elukaaslasel töö alles ja viirus väga ei mõjuta ta tööd, seega meid elukaaslasega õnneks kogu see jama pole kuigi tõsiselt puudutanud. Oleme mõlemad hetkel tõbised, minul on juba päris hea, veidi veel nohu ja natuke ka köha, aga elukaaslasel algas sama pull nädal peale mind, niiet tal on kõik alles nö tipus (nohu, kurguvalu jne). Arst ütles, et tavaline külmetus. Kodune elu meil suht sama mis enne, aint et lebotamine ei tekita süümekaid 😀 Süüa ostsin viimane kord poes käies rohkem, et ei peaks järgmised 3-4 päeva minema, midagi hullult varunud küll pole.
Loodan, et see viirus meil Eestis siiski üsna kergelt läheb ja inimesed ikka mõistuse juurde jääks. Hea on vahelduseks näha, kuidas meil riigis koostöö toimib ja asjaga tegeletakse, mitte ei käi tüüpiline s*taga loopimine. Aga jube on kuulda, kuidas nii paljud on käpuli – loomeinimesed, osad tööstusettevõtted jne, juba on koondamised 🙁
Õnneks pole minu elu kuidagi muutnud. Lasteaialaps oli kodus nagunii, pooleteisene ka. Koolilapsega õppisin iga õhtu ennegi, nüüd päeval ka. Mees käib tööl edasi, nii kaua, kuni piirid lahti on ja kaup liigub.
Ma ei vingu, sest mul on kõik väga hästi. Natuke hirm ja väike ärevus on ikka sees, aga püüan postiivne olla. Varusid jagub ja kodust välja eriti ei kipu. Kahju on neist, kel on raske ja tume tulevik.
Minu elu on nii palju muutunud, et lapsed on lasteaiast kodus. Ma ise olen lasteaias õpetajana tööl ja kogu lasteaia peale on 1 valverühm, kus alla 10 lapse. 2 nädala peale on mulle antud 1 tööpäev. Selle kuu palga kallale veel ei minda, aga poole kõrvaga kuulsin, et kui nii jätkub, hakkame miinimumpalka saama. Korralik pauk, aga parem kui mitte midagi. Mees veel käib tööl, kuid kauaks… Poes mina isiklikult ei käi, külla ei roni kellelegi… Ahjaa, kuidas ma sain unustada… Mina elan ju mandri peal, aga vanemad, vanavanaema, venna pere, tädid ja teised sugulased ja sõbrad on kõik Saaremaal, kus on see kõige suurem koroona pesa. Pole õrna aimugi, millal neid näen ?
Elan ja töötan Norras. Aga töötan kahjuks hotelli valdkonnas. Seega meie hotell pandi eilsest kinni, esialgu kuni 26märtsini. Aga millegipärast kahtlustan, et see aeg pikeneb. Koolid ja lasteaiad on samuti kinni. Seega olen oma lastega kodus. Kuigi kodus oleksime isegi, kui töökoht kinni poleks pandud, kuna jöudsin just enne kriisi algust Eestis käia ja peame nüüd 2ndlat koduses karantiinis olema.
Olen üksikema ja majanduslikult kartsin väga kuidas hakkama saan nüüd, kui tuli teatavaks et hotell ikka kinni pannakse kogu täiega ja köik sundpuhkusele saadetakse tegelikult ikka teadmata ajaks. Kuid meie hotelliga on vähemalt seegi hea, et omanik on üks Norra rikkaimaid ärimehi ja kinnitas, et sellepärast ei pea muretsema, kas me üldse enam avame. Et avame kindlasti. Paljudel hotellidel kindlasti nii hästi ei lähe, kui see kriis kaua kestab ja külastajaid ei tule ja piirid kinni.
Esmaspäevasel koosolekul tuli hotelli direktorilt vähemalt see hea uudis ka, et riik tegi otsuste, et esimesed 20 päeva makstakse 100% palgast sundpuhkusel olijatele. Ja kui kriis kauem kestab siis edaspidi kuni 80% palgast. See juba hakkab palgast olenema, kes saab suuremat % ja kes väiksemat.
Kuna meil hotellis väga mitmekesine seltskond erinevatest maailma riikidest, siis hotelli direktor ikka mainis ära, et praegusel ajal tuleb önnelik olla, et me elame ja töötame ühes maailma rikkaimas riigis.
Huh. Aga väsitav on istuda küll kodus karantiinis. Ise töbine ka. Ei teagi kas korjasin Eestist endal selle koroonakese külge vöi lihtsalt tavaline viirus. Aga isegi testi ei tulda tegema, mis sest et töbine ja nn kriisikoldest tulnud.
Istume siis kodus heaga edasi ja ootame kuni terveks saan ja ehk varsti see hullus vaibuma hakkab.
Meie elu on üsnagi hektiline – elukaaslane on tervishoiu töötaja suures keskuses. Haiglates toimuvad suured ümberkorraldused, et olla nii valmis kui võimalik suure hulga haigete voo jaoks. Kuna üks hetk haigestub ka osa meedikuid, siis tekib suurem abikäte puudus. Sellisel juhul lähevad terved arstid-õed-hooldajad tööle ületundidega (eriolukorrast tulenevalt saab neid selleks kohustada).
Samal ajal on minul ja lastel suur ülesanne haigust mitte elukaaslasele anda, et ta saaks võimalikult paljusid abivajajaid aidata ja ei peaks kodus karantiinis olema. Oleme ülimalt ettevaatlikud, sõpru-sugulasi pole juba nädalaid näinud, kodust väljas liigume ainult metsas, toidu tellime kontaktivabalt kulleriga, varud täiendasime juba enne kui esimene juht diagnoositi.
Meie ülesanne on praegu kaitsta sellest haigusest kõige haavatavamaid ning seda saame meie hetkel teha suhtumise ja käitumisega, et ei saa olla LIIGA ETTEVAATLIK.
Olge terved ja hoidke distantsi (eriti eakatega)!
Jaa, nõustun sinuga!
Minu elu see otseselt nagu muutnud ei ole.. Toitu ma ei varu, kuna poes saab ikka kõija..
Tean, et minu organism peaks sellele viirusele vastu, aga kardan oma lapse pärast kes on enne aegne ja tal on organism suhteliselt nõrga võitu.
Lapsed vist siiani nakatunud ei ole?
Mina jälle leian, et tulebki proovida positiivseks jääda. Nali aitab sellele hästi kaasa.
See ei ole ju kellegi unistus, et meie vanem generatsioon on ohus ja maj pauk. Iga kuu on vaja ju palgad ikka maksta.
Selleasemel, et kodus muretseda ma pigem naudisn, et saan lastega nii palju aega koos veeta, mul on aega raamatuid lugeda, midagi head kokata, looduses jalutada, magada kella 8ni hommikul. Lihtsalt olla olemas. Hetkel ei saa niikuinii midagi teha, kodus nukrutsemine ei aita küll kellelgi vastu pidada.
jep, seda muidugi ka.
Iirimaal nakatus kolmekuune beebi 🙁
Raskelt?
Kust see info? Siiamaani pole mitte ükski alla 10aastane laps koroonasse nakatunud..
twitteris: Lisa Brady @lisamsomers postitas 🙁
Kodus töötamine ja kahe lasteaialapse tervise ja tuju eest hoolitsemine. Stress ja koormus on suur. Rahamuret õnneks pole, kuna töö jätkub. Aga need jutud, kuidas kodus igavust peletada ja aega veeta, on küll täitsa võõras maailm.
Vähemalt oled terve, suva see igavus. Loe raamatut 😀
Minu töö eeldab igapäevaselt inimestega kohtumist, nimetagem seda siis müügitööks b2b. Aga kuna hetkel kellegagi kohtuda ei saa ja ausalt ei sooviks ka, siis meid myygiinimesi pandi eile hommikul koosolekul ultimaatumi ette, et võtke palgata puhkus v korraline puhkus praegu välja. Samas kui myygisekretärid upuvad töösse. Kuna olen ettevottes suhteliselt uus, siis korralist puhkust veel välja votta ei saa. Öeldi küll, et kui vähegi voimalik siis kutsume teid 2 nädala pärast tagasi, aga ma ei taha uskuda, et keegi meist tahaks hakata 2 nädala pärast näost näkku kohtumisi tegema ja suhteliselt tõenäoline on, et seda ilmselt ei juhtu. Esimese hooga iseenda kaitseks tuli pähe võtta haigusleht, aga kuna ma eelmine aasta alles lõpetasin ülikooli, siis haigekassa tasust ei saa ma midagi.. arvestades hetkeolukorda, siis ei tahakski, samas ei tea millal riik enda suure suuga lubatud vähemalt 70% töötasu korvamist alustab ja kas ma siis praegu pean olema palgata puhkusel v mis ma tegema pean? Igal pool juristid kirjutavad, et ärge nõustuge palgata puhkusega, äkki siin keegi teab, mis see õige siis on.
Alles kolisime noormehega uude korterisse arvestades, et ma saan edaspidi väga okeid palka. Lisaks on mul õppelaen. Teadmatus on suur ja natukene olen ka vihane tööandja peale, sest ettevõte pole suur , aga samas ei lähe neil antud olukorras halvasti. Käivet on ja siis tehakse neile töötajatele, kes neile käivet toovad, nii.
pole aega – töö, sh kaugtööga kohanemine (koosolekutel materjalide näitamine jms) + lapse õppetöö võtab kogu aja, saan aru et ka eelkirjutajal on hullar
Omg, aga kas need üritused jäävad full ära, või lükkuvad edasi?
Mallu – kas sa palun oleksid nii kena ja kustutaksid mu eelmise kommentaari ära (see mis siin löimes esimene on – kirjutatud T. poolt). Proovisin küll umbisikuliselt kirjutada, aga tuttavad tundsid mu ikka ära ja seda palli suuremaks veeretamist ei ole küll tarvis 🙁 Aitäh ette!
jep!
Töölt mind saadeti palgata puhkusele, meil on 2 last (õnneks mees rabab toppelt praegu) aga maksud järgmisest kuust ju ei kao.
Meil on üürikorter , mõned liisingud, auto jne…
Juuksurisse, maniküüri/pediküüri enam ma endale lubada ei saa ?
Õnneks ots-otsaga saame vast hakkama, kuna laristada pole kuskile, kõik ju kinni. Üritame mitte paanitseda, ju siis see nii pidigi juhtuma?! Samas saab lõpuks kõik kodused toimetused lõpuni viia, mis alati lükkusime edasi.
Halb on ainult see, et krt pekki vast kogub selle ajaga mega palju ? Tütar ainult tahab koguaeg kooki teha (3a) aga kuna mul igav, siis miks ka mitte.
No pole hullu, et iluteenuseid lubada ei saa, need nagunii kinni :D!
Aga peki kogumien – JAAAA, kogu aeg aina suu käib 😀
Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel niiet kodune olin juba varem. Nüüd lisandusid veel lihtsalt pere suuremad lapsed. Raske on ei saa salata. Kõik lapsed tahavad oma tähelepanu pluss abi õppimisel. Kui varem tegin nädala sees kõigile süüa 1 korra siis nüüd tuleb 3 korda päevas kõigi kõhud täis saada. Eelarvesse lööb see muidugi ootamatult paraja augu ja noh maja koristus ongi hetkel täiesti teisejärguline. Üritan elada päev korraga, õpetades koolilapsi ja proovides arendada ka väiksemaid nii palju kui võimalik. Mees on ettevõtja ja pikad päevad tööl. Töö iseloom ei lase tal kuidagi koju jääda ja tööd on kriisi ajal rohkem. Eks see kõik on harjumise küsimus ja saame hakkama.
Ajab tõesti vihale, kuidas inimesed olukorra tõsidust ei mõista. Kogu see karantiin on ju meie endi jaoks, meie vanematel ja vanavanematel võib olla see elulise tähtusega. Mina ei taha olla see põhjus, miks mõni vanem inimene haiglavoodis on või veel hullem….Kui kõik täidaksid juhiseid ja ei roniks avalikesse kohtadesse saaks kogu see jama ka kiiremini läbi.
Omg, pea vastu seal kodus!
Minu jaoks ei oleks saanud olla vist tõenäoliselt paremat aega kui praegu karantiiniks ja selliseks olukorraks. Et kuidagi sattus suht sobival ajal, seega minul isiklikult vedas, et majanduslikult mingit hävingut ja seisakut ei tule. Elan Soomes ja just õpingute lõpus olen järjega, käsil on tööpraktika ja see on väheke ebaõnnestunut praktika kus ma nigunii midagi tarka ei tee, seega poleks absoluutselt vahet kas ma oleksin seal kontoris või kodus ja nüüd olengi kodus. Teen kodus arvutis paar asja ära ja ongi. Rahaliselt midagi ei mõjuta. Seega näengi asja pigem puhkusena. Mehel ei ole veel kontorit kinni pandud, aga temal oleks ka võimalik teha kodus tööd. Kuid tunnen väga kaasa inimestele ja peredele kellel see elud ja majandusliku olukorra sassi lööb 🙁 Ja tõenäoliselt enamustel see olukord nii just ongi.
No sul ikka vedas, tõesti! Aga mul hea meel, et vähemalt kellelgi hästi!
Olen juba kaks nädalat käest-jalust seotud selle koroonaga. Töötan asutuses, mis on otseselt seotud kriisiga ja pean tagama selle, et meie inimesed saaksid end tunda turvaliselt, et piirid saaksid suletud ja kõik toimiks nagu vaja. Olen üksi kahe koolilapsega.
Täna helises lakkamatult 2 telefoni ja tuli pidevalt otsustada, kas hetkel on olulisem jorisev koduõppel jõnglane või riik ja Eesti rahvas. Pean ütlema, et enamasti võitis riik.
Unetunde on vähe olnud juba reedest alates ja lõppu ei paista. Šokolaadi ja veini oleks vaja, siis ehk pääseks hullumajast.
Päriselt, inimesed, hinnake seda kõike mida teie heaks tehakse ja ärge ohustage neid jõupingutusi!
(Kaisutab lapsed magama ja vaatab üle, kas tööl sai kõik tehtud selleks, et südaööl piirid kinni saaks)
Ära tunne ennast pahasti, et riik vahepeal võitis. Tavaliselt võidavad ju lapsed, aga no ERIOLUKORD! Pea vastu!
Mina olen üks neist kellel pole 1.05ni tööd. Mehel on õnneks selline töö, mida ta veel saab rahumeeli edasi teha.. See aga tähendab seda, et mina passin igavusse surres kodus ja mees rügab nagu hull, et me järgmised kuud hakkama saaksime.
Kuidas saab kodus igav olla?! Ma annaks kõike, et igavleda 😀
otsitakse ju abikäsi vabatahtlikke abistama või ajutisele tööle toidupoodides jne, võta end kätte ja tee miskit asjalikku
Minul on praegu enam-vähem ok kõik, väiksema lapsega istun niikuinii kodus, nii et see eriti ei mõjuta, et vanem laps nüüd kodust õpib. Abikaasa töö on ka mõistev, teeb telefoni valveid ja kohale läheb ainult äärmisel vajadusel.
Kui ma praegu kodune poleks, siis oleks küll lekkis, sest muidu töötan kinos ja need olid ühed esimestest kohtadest, mis ära keelati. Mu õde on siiani seal tööl, temal tundub ikka päris suur stress olevat. 🙁
Kui kinod kinni, mis su õde teeb seal siis 😀 ?
No niipalju kui ma aru sain, siis ostab pileteid tagasi ja teeb sügavpuhastust. Töötundide arv on muidugi naeruväärne, hea kui sõiduraha päevas välja teenib ?
Omgg.. on siis üldse mõtet käia?
Tean seda tunnet! Olen ise ka väikse ettevõtte juht ning hetkel teeme töötajatega kõiksugu asju väikse raha eest ja loodame, et varsti läheb paremaks. Praegu ei taha keegi töökohast loobuda, sest tulevikku ei oska keegi meist ennustada. 😀 Pealegi on väga tore, kui keegi tegeleb piletite tagasiostuga (MEGAtüütu töö, olen teinud) ja koristab. 🙂 Tubli õde, et panustab ja on ühiskonnale olemas! 🙂
Meie pere on üks neist, kellel on hästi. Meil on talu metsas, kuhu pagesime kriisi ajaks. 3 last saavad siin vabalt ringi mässata õues jne. Suurem laps distantsõppel, 2 väiksemat lasteaialapsed. Mees it-alal, seega saab ta distantsilt siin tööd teha (eraldi saunamajas privaatsus ka). Toitu varusin juba varem sisetunde järgi päris korralikult valmis, sellega ka probleemi pole. Pigem mul on kuidagi paha süütunne teiste ees, kellel pole kerge praegu. Saan aru, et ega ma midagi teiste heaks hetkel muuta ei saa aga karm.. väga karm ja kurb..
Täiega veab teil, praeguse aja dream pmst!
Ühest küljest on mul väga vedanud, kuna jäin äsja lapsehoolduspuhkusele ja see tähendab kindlat sissetulekut. Töötasin muidu haiglas ja väga ei kujutaks küll seda hullumaja ette praegu. Aind see on jamasti, et mees ei saa tööd koju tuua ja peab ikka kohal käima, aga kuna mina olen nö. riskirühmas (astmaatik), siis nüüd ongi elukorraldus selline, et mees on teadmata ajani kodust eemal, et meile mingit haigust ei tooks ja mina olen 2-kuuse beebiga üksinda. Täna oli esimene päev ja noh paar päeva olen ma varem ka üksi olnud, aga see hirmutab kõige rohkem, et ei tea kui kaua see olukord kestab. Õnneks on ema läheduses ja kuna ta töötab muidu koolis, siis ta ka praegu ei puutu kellegagi eriti kokku ja saab vahepeal abis käia.
Jaa, selles suhtes küll, et need, kes lhp’el, nendel “muretum”, aga üksi beebiga kohaneda on kindlasi hirmus 🙁 loodan, et su mees saab ka kiiresti teiega kokku… Samas siis su mees jääks tööst ilma? Täielik nokk kinni, saba lahti keiss 🙁 Vähemalt ema abis! Kas kolisid tema juurde?
Ei teagi jah, kas jääks tööst ilma…aga pigem ootame ilmselt, kuni see suurem kriis läbi saab. Elame päev korraga. Õnneks on neil tööl kindel seltskond, vähe inimesi, kes annavad endast kõik, et peale tööd ka võimalikult väheste inimestega kokku puutuda. Ei kolinud ema juurde, ta elab kõrvaltänavas ? Ja ema juures elab väikevend, kes on sellel va koduõppel ja noh see oleks meile kõigile too much. Tõesti tuleb lihtsalt tänulik olla, et on mingigi sissetulek ja vaikselt ära kannatada see õudne aeg. Ja lisaks tuleb taevaseid vägesid tänada, et mu laps saab minu rinnapiimast kõhu täis, ei ole vaja muretseda, et pulbrit ikka jaguks, kuuldavasti oli nädalavahetusel see ka poodidest otsas.
Jaaa, see on tõesti mugav, kui laps muud ei taha, kui vaid rinnapiima. Win!
Jagan mõttelaadi. Siinkohal on mul ülihea meel, et mul on kodune töö, milleks vajan ainult internetti ja arvutit. Olen seda teinud juba 2018. aastast. Tööl muutusi niipalju, et kontoritöölised on ka kodukontoris ja meil on tööd veel rohkem, kuna praeguses olukorras e-kaubandusel läheb paremini kui muidu. Aga teeb kurvaks, et kõik mu lähedased seda endale lubada ei saa. Toitu ja majapidamistarbeid olen õnneks varasemalt varunud, et tarbetuid käike kodust välja ei peaks tegema. Ära olen jätnud kõik mittevajalikud käimised – ripsmehoolduse, juuksuri, kokkusaamised sõpradega.
Niiii kahju ja ebaõiglane, et on nii palju neid, kelle rahaline seis kannatab selle olukorra tõttu ja kes seda teab, kui kauaks. Ning et paljud ei saa töötada kodukontorist, kuna nende töö seda ei võimalda, seega peavad ohtu seadma enda ja oma pere ja kõikide teiste elud.
Niipalju olukordi, kus justkui õiget polegi. Sama nagu praegu kohe-kohe sünnitavate emadega, kes peavad seda tegema üksi, ei lubata meest kõrvale, ühest küljest olen nõus, sest oht on niimoodi väiksem, et satub haiglasse keegi, kes kannab viirust. Samas nii kahju nendest emadest, kes peavad selles olukorras olema üksinda. Samas tekitavad meelepaha need, kellel on see “ülepingutatud ja maailmas on hullemaidki haiguseid” suhtumine ja ei pea kinni karantiinist ja selle olulisusest ja olukorra tõsidusest. Üldse kogu see koroona teeb üheaegselt nii kurvaks, pahaseks ja tahaks juba kuulda uudiseid, kuidas on sellele leitud ravi ja et selle levik nii Eestis, kui kogu maailmas on peatunud… sellised mõtted minu poolt.
Oeh, haiglasse jah ei tahaks üksi minna, aga no patt kurta ka, ilmselt on nii vaja teha viiruse leviku peatamiseks. Need, kes karatiinist kinni ei pea, need võiks reaalselt trahvi saada 🙁
Me mehega mõlemad töötame kodukontorist juba eelmise nädala keskpaigast. Hetkel on vahelduse mõttes isegi mõnus kodust töötada. Mina olen analüütik ja mees töötab samuti IT sektoris. Eks harjumist võtab ikka see uus korraldus. Peaks parema mikrofoni ostma, et koosolekutel mind ikka ilusti kuulda oleks 😀
telli netist siis :D!
Minu elu on peapeale pööratud. On küll luksus see, et ei pea enam varakult ärkama aga lastele 3 korda päevas söögi teegemine. Ok. Hommikud olen asendanud võileibadega aga 2 korda on ikka. Enne oli nii, et tegin suure poti täie sööki ja see oli siis meil 2-3 päeva aga nüüd on nii, et kui teen lõunaks, siis loodan, et seda jätkub veel järgmise päeva lõunaks. Tihti on nii, et hea, kui saab lõuna ja õhtu selle toiduga aga on ka nii, et õhtuks on ainult riismed järel ja siis vaja midagi leiutada. Lisaks lapsed kodused ja neid vaja õpetada, kuna kõik õppeained ei ole sellised, et nad saavad iseseisvalt hakkama. Lisaks see meeletu kaklemine. Vaja siin kolme toalises leida kõigile see oma rahulik nurk. Käin ise ülikoolis ja kuna seegi kinni ja kogu õppimine on iseseisev, siis oma õppetööde jaoks on raske aega leida. Kindlasti on neid, kes arvavad, et õhtul saadad lapsed magama ja siis õpid. Aga ma olen õhtuks juba nii väsinud. Kui lapsed magama saab, siis loen uudiseid ja jään isegi magama. Terve päev on mingit sebimist.
Lapsed on rahul, et nad saavad kodus olla, kaua magada ja õppida sellises tempos, kui neile sobib. Nt täna neil oli ainult matemaatika tegemine. Homme võtame siis järgmise õppeaine. Lisaks saab ise valida, et millal õpid. Meil lastel on parim aeg õppimiseks just peale sööki. Söövad, õpivad, mängivad ja kaklevad ja seda seni, kuni järgmine söögiaeg tuleb.
Aga ma olen õnnelik selle üle, et koolid on kinni ja inimeste liikumist piiratakse. Selliseid haiguseid ei saa teisiti lihtsalt kontrolli alla. Hämmastab aga see, et sotsiaalses meedias on kõigil paanika aga kui vaatad, mida inimesed nö reaalses elus teevad, siis neid ei huvita mitte miski. Ei mõelda sellele, et nende hoolimatus võib olla teisele saatuslikuks. Ei ole seda nö kuri kuulsat ühte kuuluvuse tunnet küll reaalses elus näha. Mina olen riskirühmas ja see tähendab ka seda, et meie pere peab olema hoolas. Ei saa lubada endale suhtumist, et mind ei huvita mitte miski, kuna ma niikuinii ei haigestu.
Kahju on aga sellest, et inimesed, kes jäävad enda sissetulekust ilma või see väheneb, neid ei abistata. Loodan, et valitsusel on tulemas muudatus ja nad mõtlevad ka sellele, et peredel oleks kindel sissetulek tingitud, et maksud saavad makstud ja toit lauale. Nüüd, kui lapsed kodused, siis näen ise, et raha toidule kulub palju rohkem, kui koolipäevade. Annab kohe tunda, et perele on suur sääst see, kui üks korralik söök on lastele koolis olemas.
Omg, SAMA! Muudkui kokkan ja vaaritan ja vaatan, et kõik ikka söönud oleks. Samas vähemalt ma ei pea neile õpetajat mängima, see tundub NII kurnav. Ja mul on sellest kiunumisest kopp nii ees, et ma 4 real pean endaga plaani homme JOOKSMA minna 😀 Lihtsalt et põgeneda…
Meid õnneks ei mõjuta. Olen riigiametnik tervishoiu valdkonnas, seega võimalik kodukontoris olla ja, kuna tööd ääretult palju, siis vaevalt, et palka ei saa (hirmu vähemalt pole). Aeg-ajalt käin abis haiglas (olen hariduselt õde), praegu juba soovitakse, et käiksin vajadusel rohkem. Mees käib ka hetkel veel tööl edasi, neil väike firma ja teistega kokkupuude väike. Eks näis kaua vajalike vahendeid jagub.
Omg, sa nii tubliii!
Olen muusik ja kõik esinemised (=minu palk) on tühistatud või teadmata aega tulevikus edasi lükatud kuni aprilli lõpuni. Samas olukorras on paljud muusikutest sõbrad-tuttavad, kes on iseenda tööandjateks.
Lugesin, et muusikud küsivad riigilt tuge 🙂
Jaa, seda küll, aga kahjuks ei ole siin garantiid
Kuna töötan hotelli restoranis kokana ja enam turiste eestisse ei lasta, otsustati maja sulgeda. Küll aga päris rahata ei jää, makstakse miinimumpalka.
abiks seegi samas 🙂
Eestis vist sellist asja küll meie inimeste heaks ei tee, et peatavad mõneks ajaks kõik laenude maksmised jne…
https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/itaalia-peatab-viiruse-tottu-inimeste-kodulaenumaksed-ja-kaalub-maksupause/
https://lounaeestlane.ee/kuum-itaalias-peatatakse-arvete-maksude-ja-laenude-tasumine/
võiks teha küll 🙁
Laenumaksete puhul saab ise ka pangast maksepuhkust küsida.
Mu kalender pole ammu nii tühi olnud. Põhimõtteliselt on peale tööl käimise kõik muud asjad ära langenud. Kuna minu töö on selline, et kodust seda teha ei saa, siis käin ikka edasi, aga hea meelega praegu ei käiks. Eelkõige selle tõttu, et teismelised kliendid, kes meil on, ei saa aru sellest, et peaks kodus olema, ikkagi käivad kambakesi väljas hängimas ja sellega olen ka mina ikkagi potentsiaalses nakatumisohus. Ise muidu praegu kusagil peale töökoha ei käigi. Rahalist kadu esialgu ei paista, kui just ei peaks juhtuma, et tuleb haiguslehele jääda.
Igav kodus kindlasti ei hakkaks, isegi kui peaksin kuu aega karantiinis olema. Täna näiteks tegin trenni. No ja kui aus olla, peaksin usinasti oma magistritööd kirjutama, mis üldse kohe ei edene. See sisustaks päevad kenasti ära.
No aga miks sa kirjutama ei hakka siis ?♀️?♀️ 😀
Ma olen muidu rahulik inimene, aga selle Mallu viimase kommentaari peale tahaks märatsema ja asju loopima hakata. Nagu keegi oleks noa ribide vahele lükanud ja seda pöörama hakanud. 😀 Krt, ma kogu aeg ÜRITAN, tõesti üritan, aga minu plaanidest hoolimata saavad valmis hoopis muud (hilisema tähtajaga, aga meeldivamad) kohustused või avastan end hoopis Mallu blogist või muudest sellistest kohtadest, mida ellujäämiseks vaja ei ole.
Hahaha, sry, ma ei blogi enam iial (nali). Ps, mine naudi tiktoki 😀
Ma jäin haiguslehele paar päeva enne karantiini algust. Rase ja töötan õena, oleks niigi võtnud haiguslehe.
Minu palgaga kõik ok. Aga mehel pool palgast on tulemustasu ja see oleneb väga majanduse käekäigust. Õnneks oleme võtnud mõistlikud kohustused(laen ja liising väga jõukohased) Raha on meil mõlemal paari palga jagu kõrvale ka pandud, nii nagu peab. Praegu tundub, et mu mehe töö ka kuskile ei kao, lihtsalt saab poole vähem palka kui muidu. Ja nii saame ära elada normaalselt. Olen önnelik, et suuremad kulutused said mitu kuud tagasi tehtud ja on olnud aega uuesti koguda.
Mul on niii hea meel, et teil vähemalt praegu stabiilne on. Tore, kui mõnelgi hästi läheb! Ja palju õnne beebiootuse üle ?
Olen suunatud tööandja poolt kodukontorisse, tööd jagub korralikult. Samas on kodus kaks lasteaiaealist poissi, seega rahulikult töö tegemisest võin vaid unistada. Õnneks tuli ema ka maale isolatsiooni ära (tal nõrgem immuunsus hetkel) ja on lastega suureks abiks. Mees käib tööl, aga seal võõrastega kokkupuude minimaalne.
Kõige suurem ebamugavus on hetkel olnud LA uh tühistamine, homme saan ämmakaga ühendust võtta, eks näis mis sellest saab…
Aiiii, ma usun, et see võib jaa närvesööv olla. Huvitav, kuidas nende Uh’dega üldse jääb. Kriitilised need arstide jaoks ilmselt pole hetkel, aga samas on nad ju väga olulised. Anna teada, kuidas läheb sellega!
Mina ei ole selle pauguga nagu harjuda jõudnudki veel. Toibun. St koroona ja kodus olemine ja kõik oli juba ette nähtav ja oodatudki (töötan õpetajana ja tõesti ei tahtnud enam ehku peale tööl käia, et kas keegi nüüd toob reisilt kooli viiruse või ei). Kui aga minu jaoks rõõmustav uudis koju jäämisest ära tuli, siis sai laps (2,5a) kõhugripi ja oksendas meil mitu ööd-ja päeva siin, eilsest jäime me mehega ka mõlemad. Ja proovi siis saada mingit tööd ka teha.. Eks ma püüan end maha rahustada ja elada päev korraga ning selle nädala eesmärgiks seada oma õpilaste hetkelise (nuti)olukorra ja võimalused ja loodan sealt edasi siis ka pikemalt ette mõtlema hakata. Natuke lohutab see, et ega ma eri keskkondades väga nagunii midagi teha saa, sest enamus serverid lihtsalt iga veidi aja tagant maas.. Nii et ses suhtes on meil siin kodus nüüd pingelisem olnud, aga küll asjad paika loksuvad. Anname aga oma parima ja loodame, et see viirus niidab võimalikult väheseid (nii tervislikus kui majanduslikus plaanis).
appi, saage ruutu terveks, kõhuviirused on kõiiiige rämedamad… Okok koroona on vast rämedam 😀 (sry too soon :D)
Mina jäin just veebruari lōpus dekreeti. Muidu töötasin suures keskuses. Tänu dekreedi rahadele on ka tagavara(beebile on ōnneks kōik olemas), et kui elukaaslase töö juures peaks midagi juhtuma, tema töötab tehases juhtival kohal(nii palju kui aru olen saanud siis ta ei puutu inimestega nii palju kokku). Aga hirm on sünnituse ees sest lapse isa ja tugiisikud on sünnitusele keelatud, terve raseduse olime käinud koolitustel ja vōtnud seda kui koos asja mida peab läbi tegema ja ei kujuta enam ettegi kuidas ma seal üksinda võõras kohas hakkama saan. TA on 27 aprill aga 37nädalat saab juba 7 aprill täis. Loodan, et beebi ikka tahab tulla vōimalikult hilja, et see keeld ära jōuaks kaduda ?.
No loodame, et küpseb ikka lõpuni 🙂
Mina olen üks õnnelik, kes on valinud ameti, mida saab kasvõi keldrist teha, peaasi, et nett ja läpakas on. Olen raamatupidaja. Aga eks hirm on ikka töôkoha pärast, sest kliendid on enamus väikeettevõtted, mis saavad suurima löögi. Olen kogunud endale sääste, et umbes pool aastat kuni aasta saaksin ka ilma tööl käimata hakkama.
Väga kahju on nendest, kellel pole mingeid rahavarusid. Täiesti arusaadav, et polegi võimalik koguda, kui palk on olematu ja kallis üür vaja maksta. Ja nüüd koondamised ja sundpuhkused. Lisaks veel see hirm ja paanika, mida on meedias üle mõistuse palju.
Oeh, tõesti on kurb ja nii kahju 🙁
Meie terve perega kodus. Härra hakkas töövahetust tegema kuu tagasi ja nüüd asjad hapud,ei kutsuta töövestluselegi.
Oleks vaid seda ette näinud.
Saame nibin-nabin maksud makstud. Söögiraha ei teagi kust saame.
Ma loodan, et midagi ikka leiate!
Usa teatud osariigid ja ka eu riigid mõned võtsid maksudest vabastuse kriisiperioodiks. Ei pea tasuma vee, elektri, pangalaenu jm eest.
Viisakas oleks kui eesti ka seda teeks ning ülejäänud eu riigid
Ma tõesti kahtlen, aga no ilus oleks!
Meie pere jaoks on see kriis laastav. Mina olen kodune hetkel ja abikaasa on ainuke leiva lauale tooja. Ta töötab Soomes ja hetkel on kodus. Koguaeg rõhutatakse, et piirid võidakse kinni panna ka üle mere. Nüüd ei suudagi otsustada, kas minna Soome ja teenida veel raha kuni võimalik. Aga oli ka juba jutt, et nende objekt pannakse hetke kriisi tõttu võibolla seisma. Kui tööd ka enam teha ei saa ja piiride tõkestamise pärast sinna poole lõksu jääb on ka jama. Ja hirm, et ta pendeldamisega võib selle haiguse siiski koju tuua on ka suur. Ühesõnaga on kõik hetkel nii vastikult segane. Valitsus ei aita ju uuel kuul meie pangalaene ja makse maksta. Me teeme lapsi küll ainult ise endale, aga kui vanematest sõltumatutel põhjustel uuel kuul lastele ainult kaerahelbeid ja makarone saab lauale panna, siis on kurb ja nukker. Tööl käia ei saa, siis on isegi nende võimaldamine keeruline ??
On jaa t’iega kurb, aga ehk riik ikka aitab? Lubas ju aidata?
Kõige suurem muutus on see , et olen lastele nüüd koduõpetaja. See kodune õppimine on ikka päris mahukas õnneks on 2 last ja vanem laps saab ise hakkama. Mul on heameel, et olen kodune aga ei kadesta neid kes töötavad ja peavad veel peale tööd seda tegema. Plaanisin tegelikult tööle minna aga koroona tuli vahele.
Huh, see pidi päri raske olema jah. Õnneks ise ei pea sellega tegelema 😀
Mehega mõlemad 2 nädalat kodukontoris, lapsi ei ole. Mõlemal õnneks palk säilib, kuigi minul ettevõte juba hoiatanud, et kui eriolukord jätkub veel mitu kuud, siis ilmselt palka ajutiselt vähendatakse. Õnneks saame hakkama ja hoiame silma peal, et vanaematel ja vanaisadel ka kõik hästi oleks. 🙂
Edu teile!
Olen praegu tite puhkusel ja hoian hinge kinni et ei tuleks lasterahade kallale. Praegu antakse ju suurpere toetust ja kui see ära võetaks oleks mul pekkis. Lisaks loodan et alimente ära ei võeta. Kui eks jääks tööta siis samuti peaks hakkama mõtlen mis edasi saab… Sealt tuleb küll väike summa aga korteri laenu saab tehtud ilusti…
Kuidas mind mõjutanud?põen megalt et rahadega läheb kitsaks aga kui ei minda ja eksi koju ei saadeta elan selle ilusti üle 🙂
Ei usu, et midagi ära võetake. Vähemalt ma loodan!
Kuna töötan tugispetsialistina hariduasutustes, siis olen kodune 1,5kuud. Kindlasti ei ole puhkus, sest närvid juba praegu läbi. Hetkel lubati palka säilitada, kuid kauaks.. Kes sedagi teab. Arved tahavad maksta, ravimeid vaja soetada, lisaks olen saarel kinni, mis kinni.
Ma ei tahaks lisada paanikat, aga kurb on tegelikult. Paljud ei mõista, et 1,5kuud ok tegelikult ülipikk aeg ja “puhkusest” tüdinevad ka entusiastid pikapeale ära. Lisaks muu ärevus ja stress, mis selle kõigega kaasneb.
Mul juba praegu mega rahutus sees, kuigi ma ARMASTAN kodus olemist…
Õnneks, ausõna õnneks olen kodus titeootel, mees töötab ka kodust enamasti, elame maal niiet toit omal kasvatatud ja lihalist kraami on sügavkülmas. Pangalaenusid ega järelmakse ei ole, ainsad arved on korteri eest.
Raske on kolmetoalises tagada õppimiseks vajalik rahu ja vaikus kui üks mürsik tahab ainult mürgeldada. Aga esimene päev läks suht valutult, eks näis mis edasi.
Küllap saate hästi ka edaspidi hakkama 🙂
Iluteenindajana lõpetasin mõneks ajaks töö, maksan ise endale palka- seega natuke nutune, veidi sääste on ja elukaaslane ka, mõnda aega saaks hakkama, aga no mitte pikalt.
Loodame siis, et laheneb kiirelt!
Töötan edasi nagu enne. Tööd on küll natuke vähemaks jäänud, aga mitte nii palju, et ettevõte peaks ajutiselt uksed sulgema. Mõned töötajad on kodus erinevatel põhjustel: kellel pole lapsi kuhugi panna, kellel planeeritud puhkus, kes igaks juhuks karantiinis – otseselt keegi haige pole. Tore, et on tööd ja et ma ise ka terve. Sõidan ka iga päev bussiga tööle, aga praegu suhteliselt ohutu sõita, kuna keegi teine ei sõida. 😀 Toitu on varutud ja reisida mulle ei meeldi, üritustel käin harva. Eelistan nagunii enamus aja oma kodus veeta – seega selle koha pealt mu elu ka muutunud ei ole. Kui peaksin karantiini jääma, siis tegevust leiaks mustmiljon, sest olen ka eelnevalt nädalaid haige olnud ja igav ei ole küll kunagi hakanud. Rahamuredest saan tõesti aru – enamustel meil on suured laenud ja kohustused – ka mul. 2 nädalat vast mu elu pea peale ei pööraks, aga kes oskab ette teada, kaua see kriis kestab.
Jaa, rahamured ilmselt ongi kõige hullemad inimestel, mitte niivõrd igavus :/
Ma töötan kodukontoris ja lapse võtsin ka aiast ära. Ega see kerge pole, sest ka laps tahab tähelepanu ja siis peabki veits jagama. Abikaasa pidi homme töölt naasma, aga tööandja hoiab teda nädala kauem esialgu tööl kinni. Tema puhul pole teada, kas tal hiljem tööd on, või jääbki sundpuhkusele kuni koondatakse. Loodame enivei parimat.
Kas ta töötab eestis?
Pangast saab küsida alati maksepuhkust.
Need kel tööd pole-hetkel on ju ridamisi ajutisi tööpakkumisi visatud üles-igast transa inimesed näiteks Wolt, Selveri kojukanne ja komplekteerimine jne. Palju on tegelikult ka seda, et inimene lihtsalt ei ole vaimselt valmis paugu pealt ümber orjenteeruma. Kel ikka vesi ahjus-küll see ka tegutseb. Rahanappuses inimesed vaadaku kodus ringi-kindlasti on kola mida omal pole vaja-mis vaid seisab ja kogub tolmu.müügu maha.
No tõsi, et MIDAGI ikka ehk leiaks!
Töötan lasteaiakasvtajana Soomes. Lapsi on vähe ja igapäev tuleb uusi muutusi. Õnneks linn maksab või siis liit, juhul kui oled tööta. Meil tööd on ja palka makstakse ka. Loodame, et meie lasteaeda ei jõua koroona ja ei pea koju jääma. Aga rahaliselt ei muuda see õnneks, kuna palka saab ikka. Siiani ei ole mõjitanud, reis jäi ära, ei tea kas puhkusele aprillis saab. Nii palju ainult mõjitab
Siis sul hästi läinud 🙂
Jätsin ära kõik trennid, juuksuri aja, kulmude püsimeigi aja, need pole mulle olulised, kuid teiste jaoks on see ju töö mille ma ära ütlesin. Lisaks on mul aprillis 2 hambaarsti aega kirjas, hetkel on info et nad ei teeninda plaanilisi kliente, kuid peale tänast koosolekut jätan need ise ilmselt ära niiehknaa. Lugu siis selline, lasteaed on kinni, laps kodus ning lisaks siis palka alandati üle poole, see on lihtsalt jõhker, sellest ei piisa elamisekski rääkimata liisingute ja laenude maksmisest. Ühesõnaga olen täna päris mitu kirja kirjutanud ja palunud maksepuhkust ja teavitamud oma olukorrast. Ma lloodan, et mu töökoht üldse püsima jääb. Puhkus missugune, olen nii stressis ja tuleviku suhtes üsna pessimistlik ?
Ma usun, et maksepuhkuseid on võimalik saada küll. Jõudu ja eduuu!!❤️
Minu kodust elu pole koroona eriti mõjutanud. Küll võib juhtuda,et minu aprillikuus oleva laste kevadvaheajal tehtava reisi Taani Legolandi võin korstnasse kirjutada. Võitsin eelmine aasta Tartu Milli kampaanias Go Traveli kinkekaarte päris kõneka summa ja otsustasime,et lähme perega vaheajal Taani. Kuna minu noorem poeg pole peale Läti välismaal käinud, teeb see teda väga kurvaks.☹ . Loodan, et kõik läheb hästi ja hotell ning Airbaltic tulevad vastu ja saan oma reisi ringi bronnida, kuigi piletid on mitte tagastatavad. Minu mured pole küll nii suured, kui teistel aga ikkagi teeb see mind kurvaks.
Nojah, ühest küljest võrreldes suuremate muredega on see reis nagu jah “suva”, aga samas kui oodatud ja nii, sii arusaadav, et kahju ja võib kurvaks teha, muidugi! Ehk saate ikka ümber vahetada?
Mina olen nagunii lastega kodus. Mees teeb iseendale tööd, ehk siis väga ei mõjuta meid see.
Muidugi on minu töö nüüd 4x, ehk siis kõik 4 last tahavad tegevust. Üks koolilaps õppimist, lasteaial lapsel on puhkus ja siis kaks 1 aastast tahavad ka tegelemist. Nii et igav ei hakka.
Mis igav ei hakka, hea et ellu jääd! 😀
Tööd paluti kontorirahval tungivalt kodukontorisse jääda, et vähendada tootmistööliste kontakte erinevate inimestega. Mees ka tööl, kuna piiride sulgemise järel ta tööd teha ei saa siis hetkel teeb nii kaua kui võimalik. Lasteaialapse jätsin koju, lasteaed töötab aga soovitatav on lapsi võimalusel mitte viia. Veidi hulluks ajab see kodus töötamine küll kuna mitmed Ecxelid ja tööprogrammid korraga nõuavad tähelepanu ja keskendumist aga lasteaialaps samuti… Aga mis seal salata, trenni igatsen siin isolatsioonis kõige rohkem.
Kodus saab ka teha ju 🙂
Töötan klienditeeninduses ja minu töökoht on suletud seega pole ka tööd. Olen üksikema ja kuigi olen enda elu siiani päris hästi ülesse ehitanud olen praegu väga mures küll.
Hektel olen lapsega haiguslehel, päev enne seda kui see paanika tekkis oli laps natuke nohune, nüüd oleme seda mõlemad, loodan et ainult külmetus.
Aga haiguslehel olemine on juba suur rahaline kadu ja hetkel olukorda vaadates , et kinod on juba kuulutanud et 1 maini kinni siis võib tulla teinegi selline kuu, tekib ikka paanika küll.
Olen lugenud neid artikleid ja seadusi et tööandja peab miinimumi ikka maksma ja koos lasterahadega saan küll vähem raha aga saan hakkama. Peaksin saama maksta igakuised kohusused( üür+kommunaalid+tagasimakse ) ja jääb natuke ka üle.
Õnneks olen olnud alati see varuja tüüp kodus on nagunii olemas kuivaineid ja suppipõhjad ja konservid ja hetkel veel ka värsket kraami täis külmkapp. Et üritan positiivselt mõelda ja kokkuhoidlik olla.
Fb näen ka et näiteks Tartu vabastab oma linna inimesed lasteaia kohatasust ja et ka mõned üürnikud on hinda alla lasknud, väga loodan et ka minuni midagi sellist jõuab. Sest kui olukord kestab on ka 40€ suureks abiks.
Aitäh sulle selle teema eest! Hea on lugeda et ma pole üksinda. ?
Vb sinu üürileandja ka langetab üüri, küsida võib, kuulsin, et paljud nii teevad 🙂
Kuna mul õnnestus kusagil külma saada ehk hull nohu ja köha koos palavikuga, siis olen eelmise nädala neljapäevast kodune. Ehk siis abikaasa ei tohi samuti kontorisse minna. Hetkel vähemalt 2 nädalat aga tänaste uudiste valguses Soomes, siis jääme aprilli lõpuni kodukontorisse. Minu tööandja võimaldab töötada kodus, tean et praeguseks kogu konsernis 75% juba kodukontoris. Ja abikaasal isegi suurem % kodus töötamas.
Mina ütlen ausalt, et hirm on küll. Sest kuniks ravimit ei ole, mis reaalselt kohalikus haiglas oleks valmis kui tekib vajadus, siis pigem püsin kodus.
Hetkel pole me poes ka käinud kuna saame söönuks ja sellest mis on, saabki tühjemaks neid kappe.
Siis on hea, kui kodus teha saate ja kui riskigrupp pole, siis paanitseda vast ei tasuks. Sööge küüslauku ja C vitamiini ja peske käsi ❤️
Mina ise 1a6k lapsega kodune ning nüüd suunati mees kodukontorisse. Iseenesest väga hea, et tööd ka kodust võimalik teha ja et see üldse ikka alles on… Aga kuidas seletada 1a6k lapsele, et issi on küll kodus teises toas, aga ta ei tule mängima sinuga igal hetkel. Lapsele see hästi segadust tekitav hetkel, aga harjume ja oleme rahul et töökoht ikka olemas. ?
Aii, ma tean seda tunnet. Alati kui ma tööd teen, siis lapsed ripuvad küljes 😀
Ma pidasin täna skype teel koostööpartneriga koosolekut. Temaga koos olid koosolekul ta 2- ja 4-aastane, kes isa süles paar korda ka oma arvamust avaldasid (muust teemast aga mis seal ikka 😀 ) ning koosoleku lõpul viisakalt lehvitasid. Elab üle selle aja. Vahelduseks isegi naljakas.
Meil rahaliselt pole hullu miskit ja mees vist isegi saab nüüd tööd juurde seoses olukorraga, lisaks on ta kodukontoris (me oleme kõik 100% kodus, no õues/metsas ainult käime) ja saab mind aidata ka lapse kantseldamisel, AGA ma olen rase ning kogu see teema on täiesti hull, ämmakate visiite pole, UHde osas on segadus, hetkel vist ei toimugi neid ja keegi ei tea mitte midagi. Me saame rahaliselt seda omale lubada ja panin looteanatoomia erakasse, et ehk sinna ikka saab, aga kui sinna ka enam ei saa? Ja mida teevad kehvemas rahalises seisus rasedad??? Hirm on 🙁
JAa tõesti, kuidas jääb UH’dega. Anna teada, kui teada saad, teisi ka raudselt huvitab!
Minu enda elu sest ei muutu üldse, aga väga paljude lähedaste oma mõjutab kõvasti. Näiteks hambaarst ju pani ka uksed kinni, aga mu sõbrannal pmst hammas suus pooleks. Igast otsast saab aru, et no ei saa tõesti tööle minna need hambaarstid, aga mingi kriitilise asjaga peab nüüd inimene ise midagi ette võtma. Ma ei oska ka teda mitte kui kuidagi aidata kahjuks 🙁
Loodan, et me siin maailmas saame selle haiguse kenasti kontrolli alla ja elu läheb kiirelt kõigil inimestel korda!!
Mul pidi ka täna hambaarst olema, aga õnneks pole kriitiline!
Pigem ikka raske aeg.
Minu tööd see õnneks ei mõjutanud sest töötan niikuinii kodus. Mis aga mu igapäeva tegevusi raskendas on see et pidin oma kolmele lapsele hakkama õpetajaks ja treeneriks.
Aga saad ise ka targemaks ja vormi :D!
Mina olen ka kodukontoris aga ei pea seda sugugi puhkuseks kuna samal ajal vaja teha koduõpet 10 ja 13 aastasega. Lisaks enda kõrgkooli kodutöid vaja teha, mida enne aprilli sessi on meeletult. Õnneks meil palka ei vähendata ja abikaasa ka teenib aga eks ta on väga paljudel murekoht.
Kange Eesti naine, saad hakkama!
Me oleme mehega mõlemad lapse sünnist alates kodused olnud, ta saab piisavalt suurt isapalka, et me kenasti ära elaks. Puhkama ei sôida, aga lisaks leivale on vorst ka laual. Igaljuhul saab laps nüûd 1.5aastaseks, järgmine kuu saame viimast korda vanemahüvitist. Mees oleks pidanud hiljemalt sellest kuust tööle minema. Aga sellega vahva lugu, et mees töötab Soomes ja sinna ju väga ei lähe praegu. Rääkimata piirikûsimustest, oleme môlemad riskigrupis ja lähinädalatel sünnib teine laps. Niiet siin me oleme, paaniliselt môtlemas, et mis nûûd saama hakkab. Kui laps ära sünnib, hakkab uuesti vh jooksma, aga esimesed kaks kuud saan seda ju mina ja ma saan minimaalset. Elame ûûrikas ja arvetele läheb pea 1000 eurot kuus. Ma reaalselt ei tea, mis see lahendus peaks olema. Hetkel aju töötab pikemat aega täisvôimsusel, aga midagi geniaalset genereerinud ei ole. Ônneks on kuu lõpuni veel veidi aega jäänud.
Omg, mul endal ka pingeline lugeda. Loodan, et saate midagi välja mõeldud! Kas sünnitad Eestis?
Koroona on mõjutanud nii palju, et eestisse ei julge tulla, kuna ei tea kas koju tagasi(soome siis) lastakse veel ja tööle mineku kohta veel ei tea, kuna tööandja pole veel infot jaganud et mis saab edasi ja kaua kodus peab istuma. Raske olukord on aga saab ehk hakkama
Ma arvan, et püsi pigem kodus,muidu jääd veel siia lõksu?
Ma lisaks veel juurde, et ma ise ei hakanud su fb grupis reklaamima. Täna lasteaednikud tegid facebooki grupi “lastega kodus”, kus siis õpetajad jagavad erinevaid ideid ja mõtteid kunstitegevuseks, mängudeks. Grupp on loodud lastevanemate jaoks, kuna eriolukord on kõigi jaoks uus ja et sealt siis vajadusel ideid ammutada vms. ?
jaa, ma nägin! 🙂
Ma ei saa aru miks huumor vihale ajab ? Miks ? Sellest võin aru saada, et inimestele lihtsalt meeldib erinev huumor.
Sellepeale räuskama hakata …. ????
Ma olen ise ka olukorras kus kogu sissetulek võib kaduda ja krahh suur, koju ka ei saa. Võibolla alles Mais või hiljem.
Huumor on ainus mis meeleolu normis hoiab. Pealegi mure ja kiun teebki inimese vastupanuvõime nõrgaks.
Mina õhutan leidma selles olukorras plusse. Uskuge alti on see võimalik, vahel küll kohutavalt raske, võimatuna näiv ja lootusetu.
Eile kui kapp veel tyhi oli leiutasime kuidas veele maitset anda. Pole eluski paastu teinud, mõtlesin et võibolla prooviks järgi. Aga täna läksin poodi ja kaupa oli taas.
Leiutasime millest omale maske teha. Nalja sai palju.
Millega üldse aega sisutada. Hakkasin koostama nimekirja asjadest milleks kunagi aega ei jagunud. Paljudega nüüd saan tegelda.
Kuri jah võiks olla nende ettevõtjate peale, kes ei lase kodus töötada kui see võimalik on. Aga siin ma usun tuleks end paremini väljendada ja oma piirid seada. Seda võimaldab ka seadus, eks. No parem oleks ähvarduseta ja head silmas pidades.
Inimestel on enamasti kuupalk ja ei ole nende süü et vähem tööl. Nii et kui mõni siin survestab siis on ka töökaitse olemas. Muidugi on ka eriolukordi ja see on seekoht kus riik ja kohalik omavalitsus aitab. Ise tuleb abi küsida, keegi ei tule pakkuma.
Keda see huumor vihale ajanud on?
Ma töötan kaubanduskeskuses, oleme tavapäraselt lahti. Poodi pole kinni pandud ja lahtioleku ajad ka ikka tavapärased. Pidev passimine ja oht, et võin kelleltki nakkuse saada kuna puutume siiski klientidega kokku (puudutades samu asju, raha vastu võttes jne). Kliente väga vähe aga mõni ikka eksib ära ja käib shoppamas. Suur osa palgast sõltub müügist, ehk siis palka ka ei saa väga ja igapäevaselt rist veel nakatuda. Kõige rohkem kardan nakatada enda vanavanemaid kuna elame kõik üheskoos.
Reaalselt keegi veel käib riideid shoppamas???
Jah, täitsa käib. Kõnnitakse oma ostukottidega ringi.
Mees läks vara hommikul Soome tööle, millal ja kuidas jälle koju saab ei tea.
Meie kodune elukorraldus on nii palju testmoodiet, et tütar õpib kodus(13a) Ja natuke ikka keeruline oli täna.Loodan,et järgmised päevad lähevad paremini. Kuid tunnis õpetaja ju aitab ja selgitab siis kodus vaja ise õppida. Mina töötan ka kodus, sest kool kus ma olin abiõpetaja-tugispetsjalist, on kinni.Õpetan kodus erivajadusega last Tänane päev läks päris hästi.
Eks nii palju ongi selle kriisi ja tavalise vaheaja vahe,et peab kodus püsima! Ei saa kinno, spasse, kohvikusse! Paeb tervist ja lähedasi hoidma. Meil Ida Virus täna üli kole ilm, õue jalutama ka ei saanud.
Hunnik raamatuid on varutud, tuleb aga lugeda 🙂
Päikest ja hoidke 11!
Samad sõnad teile!
Mina olen üks nendest kes peab kohal käima, kuidagi ei saa kodus seda tööd teha ja tead, veidi kõhe on küll, kui tööpuudusel peaaegu kõik koju saadetakse (ma olen üks 6-7 inimesest kes veel käivad, kauaks seda ei tea). Mina võrreldes teistega olen natukene paremas situatsioonis, hetkel 4 kuud rase ja töö kaotamise pärast niiväga muret ei tunne, aga kui mõnda aega seda sissetulekut ei tuleks ja kodulaen maksmata jääkd siis leian küll ennast mõttelt, et huvitav kas mul sügisel ikka on veel oma kodu kuhu lapsega peitu pugeda.
Mehel õnneks veel tundub seis normaalne olevat, kuid ei imesta kui temalegi mingi hetk öeldakse, et “kuule ära homme tule”
Seega jah, nõustun sellega mida paljud räägivad, et olge kodus, kellel vähegi võimalik, sest päriselt siis saab see hullus kiiremini läbi
Huh, jõudu ja edu beebiootusel 🙂
Mina olen õpetaja ja töökoormus on meeletu. Hommikust hilisööni lihtsalt ekraani ees. Eks see ole paratamatus, ma mõistan kõike ja saame hakkama. Kuid mind tohutult vihastavad rumalad ja paanikas lapsevanemad, kes kodus kiruvad ning oma last ega õpetajat ei toeta. Lugesin kuskilt fb grupist, kus üks ema kirjutas, et lapsevanemad peaksid õpetajate palga endale saama, kuna nemad teevad kodus tööd ?♀️?♀️. See lastevanemate suhtumine on nii ebainimlik ja negatiivne! Õnneks on küll rohkem häid vanemaid, kuid need tõrvatilgad võtavad nii palju aega ja energiat. Võiksid aru saada, et on esimene päev, kõik õpivad ja vaid koostöö viib edasi.
Jeerum! Aga kuidas see üle neti õpetamine üldse käib?
Mina hetkel käin tavapäraselt tööl edasi. Töökoht vaatab päev korraga, kuidas edasi. Hetkel kõik võimalikut turva-ja hügieenimeetmed kasutusele võetud, et keegi ei nakatuks. Kellel võimalus, saavad töötada kodu kontoris. Minul hetkel seda võimalust pole, kuna pean olema tootmisega pidevas suhtluses ja töökäsud kätte jagama.
Laps õnneks on ämmaga kodus ja ei pea lasteaeda minema.
Aga võib juhtuda, et oleme ka mehega päeva pealt kodus. Hetkel võtan samuti päev korraga ja loodan parimat, et ka enda tervis beebiootel olles vastu peaks.
Kus sa töötad :)?
Kesk Eestis ühes elektrikomponente tootvas firmas tootmisassistendina. 🙂
huuh!
Ma olin natuke isekas, ja saatsin väikse venna(12-aastane) pealinna vanema venna juurde. Olen 4,5-kuuse beebiga kodune, lisaks on mul veel mais 7-aastaseks saav laps. Kuna mu ema oli 3-nädalat väga raskes seisundis haiglas, ja nüüd tema koju saades olen pmst tema hooldaja siis ma lihtsalt ei jaksanud enam, kuna ema lemmikloomad on samuti kõik minu kaelas (mu isa on ainult nädalavahetustel kodus) lisaks muudele toimetustele. Suurema lapse jätsin lasteaiast koju, sest olen õnneks beebiga nagunii kodus ja on see luksus olemas ja beebi lõbustanisega on ta väga suureks abiks. Suur kummardus sulle, et kolme lapsega sedasi hakkama saad! Mul katus ammu sõidaks juba ?
No mul ju Kardo ka 🙂
Ise olen 1,9 aastasega kodune. Kui suuremal lapsel kool kinni pandi, otsustas abikaasa et jääb kodu kontorit tegema. Nüüd tulime perega maale metsade vahele ära, poes tegime ostud ära et saame 2 nädalat ilusti hakkama ja kui vaja on siin pood ka kus rahvast palju ei ole ? aga mõtlen ikka nende peale, kes töö kaotanud – see on nii julm ikka. Oma sõbrannal väga raske seos – mehega mõlemad jäid töötuks, üüri korter ja ongi olukord väga raske ? Ma loodan et see kole olukord saab ikka kiirelt läbi. Olge terved ja hoitud ?
Äkki nende üüriandja ka mõistab ja laseb paar kuud niisama elada? Ma olen kuulnud, et mõned on nõus olnud!
Minu mees töötab välismaal ning ta on renditööline, firma aga otsustas, et kõik kes sõidavad sinna teisest riigist, enam tööle minna ei tohi, määramatuks ajaks. Kuna aga ei ole väljasõidu keeldu ning Soome ei ole karantiinis, siis ei maksta ka seisakut.
Rahaliselt olime me mõned nädalad tagasi täitsa okei seisus aga ostsime vahetult enne kriisi endale korteri, mille alla läksid kõik ressursid ja vabad vahendid. Nüüd peab kuidagi hakkama saama.
Oot aga soomes ka eriolukord ju?
Enda elu veel enam vähem samas rütmis, v.a see, et trennis ei saa käija ei ise ega lapsega huviringides. Aga no hirmus on siiski, loed muudkui kuidas inimsed ei saa olukorra tõsidusest aru ja otsivad endale küüne hooldus aegasid jne. Kui linnad lukku pannakse peab kahjuks abikaasa (väike ettevõtja) kõik saatma palgata puhkusele ja meie ise ära elama hetkel veel jooksvast emapalgast, kuid sedagi pole enam kauaks ja kui tulemas suuremat sorti masu siis ei teagi mis saab. Last ei olnud plaanis 1,5 aastaselt lasteaeda panna ja ega vastu suve ilmselt ei saagi kuhugile panna. Hirmu mõtted on koguaeg peas ja paanika tuleviku ees suur, aga päev korraga!
See on jah räme, et neid küüneaegasid otsitakse..
Kahjuks olen mina üks meist, kes peab napipalgaga hakkama saama. Mees on küll soomes hetkel veel tööl aga kes teab kui kauaks. Maja ehitamisega on kõrvale pandud säästud maja peale hakkama pandud ja kui mees ka soomest koju peab tulema siis läheb päris kitsaks ära sest, lastega jäin haigyslehele juba 25.02 kuna lastel oli mingi hullem bakteriaalne värk ja peale nendega 2näsalast lehel olemist jäin ka ise bakteriaalses se angiini ja lisandus nädalake iseendaga lehel olemist. Nii et palka pole mõtet loota ega oodata nii pea. Tuleb hakkama saada sellega mis lehe eest saad.päris jube olukord ikka, kuna maksekoormus on ka päris suur sellepärast et mehel ka eelmisest elust laps ja elatuskulud jne
Soovin teile jaksu ja jõudu!
Nüüd jah aga see on keeruline. Tööandja ei suuda siiski seisakut maksta ja mõtleb hetkel lahendusi. Vb koondatakse. Me pole kindlasti kõige hullemas seisus, Vh ja lasteraha on ikka tulemas aga noh mehe palk täiesti selline raha millega arvestasime sel kuul. Aga me saame hakkama 🙂
Siis hästi!
Mina töötan lasteaias, hetkel on avatud vaid valverühm, nendele, kellele väga vaja. Töötan teises lasteaias ka, aga mitte õpetajana – seal saan oma tööd kaugtööna teha.
Mis saab rahast/palgast, hetkel ei tea.
Muidu elan üksi, aga praeguseks perioodiks kolisin vanemate juurde tagasi, et mitte üksi olla 🙂
Koos ikka parem 🙂
Ma olen nii vihane, sest töötan firmas kus kodust töötamise võimekus on olemas ja välja reklaamitud aga isegi tänastes oludes sunnitakse kõik kontori inimesed tööle nagu igal teisel päeval. Vahet pole, et see on riskantne ja isekas aga kui oma töötajaid ei usaldata siis paraku nii on ja kellegil sõnaõigust ei ole. Lisan siia juurde, et kõik kontoris olevad inimesed saaksid 100% oma töö kodust teha ilma igasuguse probleemita aga EI käime aga edasi ja riskime teineteise tervisega.
Misasja?! Kas sa saad vihjata, mis tööandja niiii tropp on?!
Minul on totaalne sisemine ärevus ja paanika. Minu kalllis töökoht on esialgsetel andmetel kinni 1.maini. Kohe kui teatati, et nüüd paneme end kinni ära polnud mul piisavalt mõistust, et minna haiguslehele . Oleks saanud natukenegi raha kasvõi paari nädala eest. Arvestades, et ma täna olen üsna tõbine oleks ju võinud(ei ole viirust) 70prossagi keskmisest saada aga mis teha enam ning nüüd on meel üsna mõru. Eks stress teeb oma töö. Ei tea mis saab arvetest ja edasisest elust. Kool jääb ka mul ilmselgelt ära, õppetoetus ka ju ei maksta kui kooli pole. Praktika ja lõpetamine lükkub teadmata ajaks edasi. Kõik suvised plaanid võib heaga ära unustada sest peale seda kriisi pean hakkama arveid maksma mis jäävad maksmata. Mulle makstakse pool keskmisest aga selle eest saan mehega söönuks ja telefoniarve ära makstud. Nii kahetsen et selle kuu alguses ei pannud raha kõrvale sest ma tõesti ei oodanud, et selline asi juhtub. Paar kuud tagasi võtsime uue auto ka.. njahh. Meil muidugi sellega vedanud et pole vaja üüri või kodulaenu maksta.
Kodus istumine ise on mõjunud rängalt. Pole reedest saati isegi juukseid kamminud sest milleks. Pole ju kuhugile minna ja motivatsioon end voodiski üles ajada on null. Siiani istun telefonis loen uudiseid või vähin telekat/Netflixi. Poodi ka ei taha minna.. see oleks üsna masendav ja ma tõbine. Ei taha ju isegi nohuga kedagi nakatada.
Sisemine paanika ja halvad mõtted ei lase olla…
Oeh, eks see ole stressirikas jah, aga küllap asjad varsti selginevad!
Ps! Ma ka siin kammimata! Ära poodi roni jah 🙂
Niiii nõme olukord. Täpselt sama on ka minu lähedasel. Saaks teha tööd kodust, aga ei, jumala pärast, käime kontoritäie inimestega iga päev koos lihtsalt. Ja võin vist välja öelda küll selle… nimelt töötab see inimene Viru Vangla kriminaalhooldajana. Keelatud on kliente vastu võtta, aga kohal peab kàima. Kuigi kõikide ettekannete ja muu paberimajanduse plus helistamised saaks teha turvaliselt KODUST!
Nii vastutustundetu mu meelest ja ei saa aru, miks ei hoita oma töötajaid!
Appi, kui imelik. Ma loodan, et meedia leiab selle kuskilt üles ja uurib Viru Vanglalt selle kohta, see ju inimeste teadlik ohustamine!
Vot ma ei teagi nüüd, kas tõesti keegi leidis selle väikse kommentaari siit või oli mõni muu mõjutaja, igatahes tänasest krimhooldajad kodukontoris!
jeeee!!!
Meil hetkel mees kodukontoris ja mina käin tööl seni kuni pole keelatud. Ma kahjuks ei saa endale lubada mitte minemist. Maksan iseendale ja no, kui ma tööd ei tee ei ole ka raha. 🙁 Sama hästi võime siis hambad varna riputada, kui minu töö ka ära jääks 🙁 See oleks kohutav. Raske ja ka masendav. Kogunud ei ole. V noh olime, aga tahtsime mehega reisile minna. Maksime ära ja noh. Reisi ju ei toimu. 🙁 Õnneks saab uue reisi valida. Seegi hea.
Aga kliente siis käib? Mulle praegu tundub, et praegu keegi ei julge nagu kuskile minna ??
Kuhu reisima pidite?
Käib vähem, aga midagigi. 🙂 Positiivne. 🙂
Türki kõigest, aga niiii ootasime mehega seda. 😀 Hotell oli 16+ NO KIDS ???
omg, kõlab nagu paradiis :D! aga no some day!
Krt see ongi paradiis ?? Some day ??
Mina isiklikult olen niikuinii lapsega kodus ja saan emapalka(riik VIST selle kallale ei lähe eks?). Mees töötab mul õpetajana ja tema teeb nüüd kodust tööd niiet tema palka õnneks ka ei vähendata. Oleme kodus ja siiani oleme ära jätnud paar teise linna trippimist, et pulmade korraldamise asju ajada mis ka alles augustis õnneks. Lisaks jääb mul reedel ära geellakkimise aeg ja võibolla ka pulma dekoraatoriga kohtumine. ( Fun fact…nii minu küünetehnik kui ka dekoraator on sinu kiitmise peale sebitud…Keity Charlotte ja Ida Isabel…ütlen selle kohta Malluka karantii, sest tean et sa lihtsalt reklaami pärast sitta ei soovita ? ) Ehk siis ikka väga lebod muutused võrreldes nende vaesekestega kellel perse majas tänu karantiinile. Püsime kodus ja ei roni välja pisikuid püüdma ja edasi kandma. Mees käib ainult häda pärast poes aga oleme ka varusid sebinud veits. Mõistlikku käitumist ei saa aga täheldada minu õe ja tädi puhul kes laupäeva hommikul veel enne lennukiga Egiptuse poole ajama panid kümneks päevaks kui see riskipiirkonnaks kuulutati ja ei kavatsegi varem tagasi tulla kuigi riik seda tungivalt soovitab. Vaatame ja ootame nüüd huviga kuidas omad vitsad peksma hakkavad neid iseenda lolluse, naiivsuse ja pohhuismi pärast…nii väga oli vaja minna ju.
Ei usu jah, et emapalga kallale mindaks 🙂
Mina töötan haiglas. Tàna öösel olin valves, meie osakonnas polegi väga suurt paanikat veel, jätkub suhteliselt tavapàrane töö. Kella 4 paiku tundsin, et no megaa iiveldus. Jooksin juba vetsu oksele. Andsin siis töökaaslasele teada, rajati mulle veenitee ja iiveldusevastast rohtu, et saaks töötoimetustega edasi minna. Sest reaalsus on see, et nii paljud on tööl haiged/karantiinis, et pole võimalik olla haige.
Saan aru, et olen selles mõttes “blessed” ametis, et med.töötajaid on ju ikka vaja ja meie saame oma palga kätte ja arved ilusti makstud. Samas..olla see esiliin haigete, tihtipeale vanade patsientide ja nn tavaühiskonna vahel (a la siirdun tööle peale poeskäiku) on hirmus ja vastutusrikas. Ja sunnib end tagaplaanile lükkama kohusetunde tõttu.
Jaa, mul sõbranna ka meditsiinis ja haige olemine on luksus, mida neile ei anta, olen ma aru saanud. Kurb tegelikult, sest niiiii vastutusrikas töö ju 🙁 Kas sul nüüd parem olla?
Jaa, juba valmis homme jälle sõjatandrile minema. 🙂
Täitsa lõpp kui kurb on kõiki kommentaare lugeda, julm et nii paljud peavad igat senti lugema praegu, et saaks söögi lauale ja arved makstud. Uskumatu, et mingi väike nõme viirus nii palju kaost külvab kogu maailmas.
Oeh, ma loodan et see möödub ruttu ja inimesed saavad naaseda enda tööülesannete juurde ja palka taas teenida.
Jaa, mul ka niiii kurb :((
Mina kahjuks pole veel saanud kodus olla. Ma töötan laeva peal ja ütleme nii, et terve viimane nädal on olnud nii rahulik, et see on lausa väsitav. Aga õnneks tänasest läheb ka meie laev kinni ja saame koju. Aga peas käib kogu aeg ringi mõte käte pesemisest. Loodan, et kõik jõuavad meist ilusti koju ja püsivad ka seal.
Loodan sama!
Kas inimesed üldse ei pane oma palkadest raha kõrvale, et ühe kuu auk tekitab nii palju probleeme? Ainuke, mida sellest õppima peaks, on see, et tuleb raha panna kõrvale, et ei tekiks selliseid probleeme, et kui kuu palka ei saa, siis kohe suurtes võlgades
Väga palju on Eestis inimesi, kes elavad nii kasinate tingimustega, et raha kõrvale panek võib tähendada 20€ kuus, kui sedagi. Mis see neid praegu aitaks?
Võtan ikka väga tõsiselt seda olukorda. Kuna olen niigi veel lapsega kodune, siis otseselt väga see mu elurütmi muutnud ei ole, ainult paljud tegevused ära jäänud, nagu näiteks ujumine jms. See loomulikult ei ole mingi katastroof võrreldes teiste inimeste olukordadega ning ma üldse ei kurda 🙂 Küll üritan võimalikult vähe kodust väljuda, lapsega jalutamas käime küll, kuid üritan mänguväljakuid vältida. Mure on rohkem oma 74 aastase vanaema pärast, kes elab Saaremaal, teen päevas talle mitu videokõnet, et tal ikka oleks ka kellegagi “näostnäkku” arutada 🙂
Awww, nii armas! Kas su vanaemal tervis hea muidu? Ja kedagi, kes talle süüa viiks jne?
Jaa, tal tervis korras 🙂 tegutseb aga aias ilusate ilmadega, käib ka saunas ja küpsetab 🙂 Õnneks on meil päris korralik aiamaa ja suvel oleme hoolsalt hoidiseid teinud + kui leiti juba esimesed nakatunud Saaremaal läks vanaema kiiruga poodi, et varusid täiendada, nii et toiduga tal mureta 🙂 Õnneks vanaema kange Saare naine, nii et kõige suurem mure ongi, et tal ka ikka jutustada oleks ja päevasündmusi arutada 🙂
No siis hella ikka vanaemale ja jõudu ja tervist talle minu poolt ka 🙂
Mind mõjutab kehvasti. 🙁
Lasteaed on reedest saati kinni ja see polegi hull kui tõsiasi see,et meie firma üks majadest kus minagi töötan-pandi kinni-karantiini….hetkel istun niisama kodus ja ootan oma saatust.suure tõenäosusega võin saada koondamise. 🙁 muo
Idugi loodan,et nii ei lähe….aga hetkel liigib selles suunas küll 🙁
Samas koondamisega saab mitme kuu tasu ka?
Töötan haridusasutuses, kuid mitte õpetajana. Minu jaoks on muudatus seoses koroonaviirusega see, et töötan kodust. Võib-olla mõni hetk pean korraks ka tööl kohal käima, aga hetkel ei näe selleks vajadust. Palka saan vanaviisi (vähemalt pole hetkel teisiti öeldud). Ühesõnaga olen vist see, kellel pigem on töö mõttes kõik hästi. Lapsi pole, seega kodust töötamine tegelikult parim, mis saab juhtuda 🙂
Sa tõesti üks vähestest õnnelikest 🙂
Meil on kõik hästi. Mees töötab IT valdkonnas ja neil kõik kodukontorites. Suurem laps tubli õppur ja saab oma kooliasjadega ise hakkama ja mina ise olen pooleteistaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel. Kodus oleme sisse töötanud kindla päevakava. Nii istub koolilaps kell 8 arvuti taha “esimesse tundi”, mina käin väiksega õues ja teen perele lõunat. Külas ei käi, külla kedagi ei luba. Toidupoes käin kinnaste ja maskiga, sest ma tahan anda enda poolt kõik, et seda viiruse levikut peatada- olen noor ja ma ei pruugi isegi teada kui haige olen mistõttu pean veel eriti hoolas olema. Kurb on olla, sest nii paljudel inimestel on suva. Ei saada aru, et isegi kui noortele ja tervetele see haigus midagi ei tee, siis vanad on ju ohus. Ei saada ka aru, et mida kiiremini me selle leviku kontrolli alla saame, seda kiiremini saame peatada selle tohutu majanduslanguse. Ma ausalt ei tea mis selles osas veel saama hakkab. Kindel on see, et mitte keegi ei jää seekordsest majanduslangusest puutumata.
Nii hirmutav 🙁 Samas täna poes olid väääga paljud maskidega ja muudkui desosid korve jne, tore näha kohe 😀
Mul see kodus töötamise luksus olemas, läks hästi selles suhtes. Täpsemalt aga olen varajane rase 24/7 iivelduse/oksendamisega, nii et ma hängin veetsus arvutiga. Valisin “hea aja” rase olla ? Aga jah, süda valutab nende pärast, kes rahaliselt peavad välja keerutama. Ehk vähemalt pangad tulevad vastu ja võimaldavad mingit maksepuhkust? Või seda on naiivne loota? Praegu on väga raske aeg nii eestis elavatele inimestele, kui ka kogu maailmale. Vot ei osanud keegi arvata, et järgmine majanduskriis tuleb viiruse tõttu ?♀️Vist tuleb öelda – be strong, be safe?
samad sõnad sulle ja et su ootus vaevustevabalt jätkuks :))
Kuni kuu lõpuni palgata puhkus (kui tasustatud puhkust pole välja võtta), sest poe käive on olematu ja arusaadavalt pole omanikul mõtet 4 poodi lahti hoida kui keegi ostma nagunii ei tule. Siis 3 kuud miinimumpalgaga töötamist (ja mu palk on muidu ikka omajagu suurem kui miinimum). Võta või jäta. Ja siis lihtsalt loota, et me tuleme sellest kuidagi välja ja ei lähe koondamiseks, mõne poe sulgemiseks või üldse pankrotiks. Täna on küll masendav päev olnud…
Appi, samas vähemalt midagigi pakuvad välja! Palju teil töötajaid on?
Ei ole me väga suured. Tartus 7 inimest, Tallinna kohapealt jään täpse vastuse võlgu – umbes 10 vast. Ma mega kõvasti ei hala, sest eks olen aastatega ikka raha kõrvale ka pannud, aga mitmed on väga noored alles ja paljudel on lapsed. Ega siin mingeid positiivseid emotsioone küll pole, aga peaasi, et koondamisi ega pankrotti ei tuleks! Aga hüvasti vannitoa remont (selleks aastaks vähemalt)!
Samad sõnad, minu vannitoa remondi idee on ka maha maetud ja baiiii 😀
Töotan sellisel alal kus pean ka vabal päeval appi minema ise pakkusin selle variandi välja . Kuigi töö juures külastused keelatud, laste arstiajad ja reh teenused peatatud vähemalt kuu lõpuni. Kõik lapsed kodus, rühmas erivajadustega lapsed kellega üksinda raske õppida. Aga peab hakkama saama. Õnneks raha ka iga kuu kõrvale pandud. Hoiame hinge kinni et meile ei tuleks see viirus,
Loodan sama!
Ma küll pole Eestis, elan Soomes aga olen haiglates verd võtmas. Paanika on inimestel suur. Öeldakse, et kui vähegi külmetus nähtusidki on siis ei või tööle tulla aga need kes koju jäävadki, neid vaadatakse halvustavalt ja kirutakse töökaaslaste poolt maapõhja. Jah, on see raske kui peaks olema 5 verevõtjat tööl aga on hoopis 2 ja 130 haiget kellelt vaja verd võtta aga samas haigena tööle tulek ei aita samuti kedagi ja on riskantsemgi. Kuid mind ennast häirib rohkem see, et dramatiseeritakse ka asju üle. Mõni sai teada, et inimesel on koroona kahtlus ja järsku hakkab tal palavik tõusma ja on kuskilt järsku köha tulnud.
Ma alles kuulsin, et Soomes nagu väga ei reageeritud?
On reageeritud ja reageeritakse aina enam. Väikese hilinemisega küll kui Eestis. Alles homme lõpetavad koolid tegevuse. Aga haiglad on täismahus tööl
Omg, no vähemalt tegutsevad!
Minu peres pole väga midagi muutunud. Mees käib ikka tööl ning mina lapsega kodune – seetõttu pole pere sissetulek vähenenud. Oleme arvestanud, et saame vajadusel ka minu emapalgaga mingi perioodi kohustused kaetud ja elatud (näiteks kui mees peaks jääma palgata puhkusele) ning igaks juhuks on omajagu ka kõrvale pandud. Karantiini mõttes on lahendus jällegi poolik – meie võime lapsega kodus püsida, kuid kui mees tööl käib, võime siiski haigestuda. Õnneks pole keegi kolmest riskirühm kuuluv ja seega haigust kui kulutuld ei karda, aga eelistan ikkagi terve püsida.
Ma loodan, et jääte ikka terveks, mees peab enne koju tulekut kohe riided vahetama jne :D!
Minu elukaaslane on valiku ees kas koju naasta ja istuda palgata või jääda tööle , et teenida maximum raha elamiseks nii kaua kui lastakse Soome pool tööl olla ! Sest ega sealtpooltki see karantiin tulemata jää ja ju peab siis seal istuma palgata , kui muudkui riigipiire suletakse! Hetkel olengi lastega kodune ( niigi juba kuu olnud, sest plaanitud kojutulek oli elukaaslasel see nv) üks beebi ja teine kodukoolis nn ja oleme ka nõutud suhteliselt , et mis nüüd edasi! Keeruline aeg ja täitsa nõutud antud momendil.
Appi, ei tahaks sinu asemel olla 🙁 Kas muidu mingid säästud vms on kogutud, et kui tõesti PEAB tulema, et saaksite mõnda aega hakkama?
Peab saama hakkama ! Otseselt kogutud pole aga usun et elame üle , kui kuidagi ei saa kuidagi ikka saab 🙂 Et ilmselt Peabki tulema sest Soome poolt ka juba piirangud ametlikult välja antud , seega kokku terve kuu elukaaslane tööta nn !
jõudu!!
Minul samuti mees Soomes tööl. Ei kujuta ettegi, kuidas edaspidi olema hakkab. Järgmine nädal peaks tulema, kuid ei teagi, kas tuleb, sest tagasi minna ilmselt ei saa. Ise olen lapsega kodune ja rase ka veel.
Tuju on küll null sellises seisus.
Mhh, ära muretse, kõik saab veel korda! Ja ilusat rasedust ka!
Töötan erinevates muusika- ja huvikoolides. Kuna enamus minu tööst on ansambli või orkestri tunnid, siis neid ei saa ma kuidagi teha. Saatsin lastele noote, et palun harjutage. Muud nendega teha ei saa. Saan reaalselt tööd teha ainult ühe lapsega kellele saadan töölehti mille lahendatult mulle tagasi saadab näiteks nendest pilti tehes. Plaanis on saata nädala alguses talle töölehed, mis peaksid olema pühapäevaks täidetud. Ise vaatab millal tal aega on tavakooli kõrvalt. Ehk siis reaalne töö on mul hetkel ühele lapsele paar töölehe tegemine ja kontrollimine nädalas. Õnneks keegi palka ära ei võta nende tundide arvelt mida ma reaalselt läbi viia ei saa.
Siis hästi 🙂
Lapsed on nüüd kodus, ise õpin ülikoolis ja tööl käin vastavalt vajadusele. Mees käib tööl edasi ja mina hetkel tööle ei lähe. Hetkel ei karda rahaliste raskuste pärast ka. Mehel ei tohiks midagi muutuda hetkel ja kui muutub siis õnneks on mitu tuhat kõrvale pandud ja saame elatud.
Kuna lapsed kodused siis minu õpingud on öösiti, sest nii kui maha istun on neil mind vaja ? seega pole see karantiin midagi mingi puhkus, vaid just vähem unetunde ?
Oleme positiivsed ja käime igapäev väljas, õnneks suur hoov olemas ?
Jõudu teile!
Mul ema üldse koondati.
Kõigeparem see, et ta müüs oma ühe kodu maha et teist osta (uusarendus) ja tahtis laenu juurde võtta.
Sissemakse korteri ostuks oli tehtud.
Nüüd pole tal aga kumbagi kodu. :/
Appppiii! Mida ta nüüd edasi teeb?!
Mina töötan kodust ja ausalt öeldes nimetangi seda olukroda siin põrguks,. Põrguks seetõttu, et ülejäänud pere on ka kodus ja non-stop tahab keegi mu tähelepanu (laps tahab abi, koer tahab õue, mees küsib, mida süüa teha ja lõpuks teen ikka seda süüa, sets ei jaksa enam küsimustele vastata ja kõike üle vaadata mehe palve peale, et kas ta ikka teeb õigesti) ja samal ajal pean olemas olema ka kõigile töökaaslastele. Ehk siis lisaks on mõlemas suunas ka pidevad süümekad – kõigile olen justkui pidevalt võlgu, sest laps tahab ju rohkem tähelepanu ja tööd ei jõua nii palju teha kui peaks/tahaks. Vaimselt ääretult kurnav. Samas mõeldes neile, kes töö tegemise asemel hoopis muretsevad, kuidas ots-otsaga kokku tulla ja kust uus töö leida või vahendeid vahepealsel ajal arvete maksmiseks, siis tundub enda kurnatus kuidagi teisejärguline muidugi.
Kui see ükskord läbi saab, siis oleks puhkust vaja…..
Saad aru, ma tunnen ennast juba aastaid kodus nii 😀 süümekates at all times.
Aga jah, kehvem oleks üldse tööta olla, seega patt nuriseda. Mees teeb sul ka kodust tööd?
Nope, mehel juhtus puhkus samale ajale, aga just selgus, et ta ikka hakkab hoopis veidikese haaval tööd tegema, kuid see eeldab pigem ringi liikumist (ühest küljest tore – on jalust läinud, aga teisest küljest – koroona!).
Ma ei tahaks iial et mu mees oleks jalust läinud, ma liiga abitu üksi 😀
Täitsa tavaline töö käib edasi, kui peakski kodus istuma, siis oleks järgnev kuu väga raske…
Kus sa töötad :)? Kodus v käid kuskil?
Olen rase ja töötan lasteaias. Õnneks sain alates tänasest jääda haiguslehele kuni dekreedini. Mees ka hetkel haiguslehel, aga järgmisel nädalal vist läheb tööle tagasi. Mõnes mõttes hea, et saab tööl käia, sest ainult minu palgast äraelamine läheks hirmus raskeks. Samas tööl käimine on paras risk. Kodus kasvab ka üks kolmeaastane laps, kelle jätsin juba paar nädalat tagasi koduseks.
Omg, aga head raseduse jätku! Loodan, et kõik läheb teil ilusasti.
Mul õnneks töö selline, et töötan üksi siis ei pea kokku puutuma kokku teiste inimestega, kuid pean just nende baktereid koristama ja nüüd tuleb veel tasustatud puhkus. Sünnipäev jääb pidamata kahjuks ? Kui mees peaks ka koju jääma siis läheb kitsaks ehk minu õlule, kus pole ka palju palka saada. Pangad tahavad siiski kahjuks oma osa saada.
Noh, sünna tuleb uuesti õnneks 🙂
Töötan täitsa tavalise palgatöötajana elektroonikafirmas 😀
niceee
Mu elukaaslane on mikroettevõtja ja seis on mega nutune. Suured firmad ei maksnud juba praegu arveid ära ja järgmine kuu vast võlg võla otsas. Ise olen kassiir ja pean tööl käima, samal ajal never know kuna mingid idioodid mulle ka viiruse annavad enda teadmata sest kliente on rämeeeee palju. Ainuke mis kaitseb on des.vahend ja kindad.
Täna poes oli müüjal mask ees ja kummikindad käes, abiks ehk ikka? Teile ei antud tööl?
Mul ka ühel sõbrannal ettevõtte ja juba nädalaid suured firmad võlgu 🙁
Ainult kindad anti 🙂 🙂
Abiks ikka?♀️?♀️
Ära ütle idioodid. Mõni ehk ei teagi, et tal see küljes. :/
jep
Töötan kaubanduskeskuses, keskuse lahtiolekuaegu lühendati ning seetõttu ei tule tunnid nö täis + nkn sõltub palk VÄGA suures osas müügist, siis ei kujuta ette, mis saama hakkab..üür tahab maksmist ja pere süüa ka. See kuu on väga väga nutune müükide poolest, hea kui üldse keegi MIDAGIGI ostab. 🙁
Muidugi on kurb ka see, et mina võin suurema töenäosusega tööl nakatuda ja viiruse koju tassida ..mees on kodukontoris.
Hmm, kas töötad tavalises toidupoes? Seal peaks ju müük laes olema v ei?
Ma pole veel tööle lapse kõrvalt päris tööle läinud, seega laps aiast ka kodus. Ämm tuli ka eile Soomest koju – tööd pole, vahib siis parem siin. Laps mul suur vanaema fänn, seega saan ise segamatult heegeldades natuke ka lisaraha teenida 🙂 Mees käib küll veel tööl, nii kaua kuni vähegi kannatab. Kuigi täna oksendamisega rivist maas. Laene – liisinguid – üüre meil õnneks pole,saame hakkama. Mehel õnneks palgaga nii hästi, et isegi kui tööl ei käi/tööd ei oleks, jookseb palk 100% edasi. Sääste on ka õnneks, eriti praegu arvestades et pidime just reisile minema, kui piirid kinni pandi. Õnneks midagi ära maksta ei jõudnud veel…
Siis teil ju super hästi! Jeee!
Kurb on… Isiklikult õnneks töö pärast ei muretse – kõik saavad kodus asjad tehtud ja hetkel ei pea ka tööandja pankrotti kartma. Oleme elukaaslasega kahekesi, ilma lasteta, ka tema töötab valdkonnas, kus töötuks jäämine hetkel ei ähvarda. Seega laenu pärast hetkel ei muretse ja ka isegi palga alandamise korral saaksime hakkama. Samas on jõhker, milline pauk see on paljudele peredele ja majandusele tervikuna. Isikliku poole pealt on eriolukord ja koroona mõjutanud nii palju, et aprillis pidin puhkusele sõitma (esimene puhkus viimase pooleteise aasta jooksul), aga sellega on nüüd pekkis. Lennud juba tühistatud, ilmselt ei saa ka Eestis kuhugi SPAsse vms. Seega pettumus ja kurbus on suur, kuigi ratsionaalselt võttes ei ole see maailma suurim mure hetkel. Muretsen vanavanemate pärast. Ja selle pärast, et nii paljud inimesed ei saa aru olukorra tõsidusest. Kurb on sellest, et inimesed paanikas WC paberit varuvad… 😀
See on jah hea, kui oled kahekesti ja lasteta ja saad kodus töötada. Hetkel vist kõige lihtsam viis, kuidas olla…Kuhu muidu reisile minema pidid ja kas said raha tagasi ka kindlustuselt?
Haigust ei karda, aga kurja kui närvi ajab et terve elu keerab see peapeale.
Mees on Rootsis ja parem ongi. Kui teised üritasid koju saada omasid siis mina muretsesin, kas lennud ikka toimuvad, et ta minna saaks ja seal töö toimiks. Vastasel juhul oleks rahaline seis kohutav, sest sääste pole.
Mina istun lapsega kodus ja tööle ei saa, sest lasteaed pm kinni. Karta võib ka, et kauaoodetud lapse opp jääb ära, mis ongi kõige muserdavam. Lapsel nii kaua juba ebamugav süüa ning hingata ja tunda on et läheb halvemaks.
Ei oskagi asjast enam midagi arvata
Äkki ikka laste opid tehakse ära? Eriti kui raske hingata jne?
Meid väga mõjutab, hakkasime just finantsaugust välja saama ja nüüd siis jälle kõik pekkis rahaliselt kui see kriis venima jääb, ja ilmselt jääb. Kogu töö kadus pmst üleöö ära (Hispaanias oleme).
Apppii, niii kahju 🙁 Aga kuidas Hispaanias riik tegeleb sellega? Nt mul sõbranna on karantiinis ja täna öeldi, et saab nii kaua keskmist palka. Teil ple midagi sellist?
Meil hetkel väga olukord muutunud ei ole, ise olen hetkel kodune, teen arvuti kaudu praktikat (õpin raamatupidamist), mees käib endiselt veel tööl, töötab santehnikuna. Pole kuulda olnud, et neil peaks töö pooleli jääma, respiraatoreid neil jagub ja des.vahendi sokutasin ka kaasa. Eks see risk ole sellegipoolest suur, aga kui tema peaks ka koju jääma ja kui veel ilma palgata ka, siis läheb ikka väga raskeks.. oleme alles noored ja erilist rahalist tagavaru me koguda pole jõudnud. Loodame parimat ja ehk läheb nii kergelt, kui kergelt sellises olukorras võib minna… ?
Samas santehnikuid läheb kogu aeg vaja, eriti PRAEGU. Mõtle, kui mul mingi vee v torujama oleks, ikka peaks kellegi kutsuma asap, niiet ma loodan, et su mehel töö ei kaoks ja et ta ikka hoolega käsi peseks! Elate tlnas?
Seda küll, et tööd jagub neil samamoodi iga ilmaga, sellesosas on hästi. Loodan, et firma ka ei mõtle, et oleks parem kõik praeguses olukorras koju jätta, vast mitte! Küll aga tõmbavad otsi koomale suurtemate projektidega ja teevad pigem selliseid, kus inimestega väga kokku ei pea puutuma.
Ise oleme muidu Raplamaalt 🙂
Ära on jäänud koolitus, mis muidu pidi lõppema juulis. Hetkel ei tea, kui kaugele lõpp nihkub.
Üldiselt püüan kodus olla, väga harva lähen poodi kui miski on otsa saanud kuid hetkel pole poest ka midagi saada. Ainukene asi, et ootasin arsti aega, kuid nüüd need edasi lükatud. Sooviks ruttu selgust saada, sest kui mul on õigus ja tunnetus õige on siis peaksin taas operatsioonile minema… Vastavalt sümptomitele
Jaa, see on ka üks asi, et paljud plaanilised asjad lükkuvad edasi. Sõbrannal ka nt opp, mida ta mega kaua ootas 🙁 Mis opile sa minema peaksid? ??
Mina otsustasin teiselt poolt maailma plaanitust paar nädalat varem koju reisida. Nüüd jooksen juba teist ööpäeva piiride sulgemisega võidu ja maksin lendude eest hinda nagu oleksin mõni biznezman. Aga hetkel ma lihtsalt tahan koju, võtku mis võtab.
Omg, ma looodan, et sa saad koju! Millal peaksid jõudma?