JUMALAITA KARDO

jeesus küll, mis maailmas toimub, ah?

2. august 2020

Kardol oli mõnda aega tagasi netist leitud sõber. Mis selles imelikku, mul on ka mitu sõbrannat netist leitud, welcome to 2020 nagu öeldakse. Nad olid suured sõbrad, tegid koos igast asju, käisid tsillimas, suhtlesid netis ja arutasid maailmaasju. Kardo sõnul olid nad väga sarnased inimesed ja koos oli tore aega veeta. Vahva lugu, ega hea sõber mööda külge maha ei jookse.

Mina nägin seda tüüpi loomulikult vähem (sest ma nendega ekstra kaasas hängimas ei käinud), aga kui ta siin käis, siis ikka olin kohanud ja juttugi puhunud. Muidu tundus normaalne tüüp, aga minu maitse jaoks kuidagi liiga… depressiivne? Ma ei tea, ta nägu ja pilk ja jutt oli minu jaoks nagu mingi 15 aastase pubeka oma, kes just maha jäetud on. Kuigi ta ei olnud maha jäetud, aga kuidagi lihtsalt… ah noh ma ei tea, lihtsalt oli selline imelik vibe temaga.

Mõnikord Kardo rääkis mulle ka, millest nad omavahel rääkisid. No ikka ala kui kuskil käime, siis pärast arutame, et kus sai käidud ja kes mida “põnevat” rääkis. Kardo on aastatega arenenud, sest vanasti võis ta kuskilt ürituselt tulla ja öelda:

“Kalev ütles, et läks oma naisest lahku.”

-“MIDAA? Millal? Miks? Kes kelle maha jättis? Kus?”

“Mina ei tea, ma ei küsinud…”

Nagu, SEGI OLED V? Ma ei kujuta ette, et mul sõbranna ütleb, et tead, läksin mehest lahku ja ma oleks nagu aa ok, kahju, aga mis homme teed? Nagu loogiline, et sa ju küsid kõike?! Mis maailmas need mehed elavad, aru ma ei või.

Igatahes on Kardo aastatega arenenud ja nüüd ilmselt minu nimel on õppinud ka mõningaid küsimusi küsima. Mitte just kõiki olulisi, aga paarile ikka vastuse anda oskab (ja kui ei oska, siis ei räägi üldse, et ma ei hakkaks ahastama, et miks ta ei küsinud, hehe).

Igatahes, elus karastunud Kardo rääkis mulle mingi aeg, et sellel sõbral on naisega mega probleemid, sest see naine petab vist teda. Et tal olla mingid salajased chatid, kus ta meestega räägib ja et nad ilmselt lähevad varsti lahku. Noh, okei, eks ikka juhtub, et petetakse ja on chatid jne, et midagi nüüd uskumatut selles küll ei tundunud.

Lambist mainis Kardo, et seesama sõber on ta ära blokkinud. Fbist, instast, smsidele ei vasta, kõnedele ei vasta, mitte midagi. Isegi mina kirjutasin sellele tüübile (mind polnud kustutanud), et mis juhtus, aga ta nägi, kuid ei vastanud. No selge pilt… Üli imelik lugu, sest noh, kes ei tahaks KARDO sõber olla. Ma saan aru, et keegi MULLE nii teeks, aga armas, tore, naljakas ja nunnu Kartups, nagu mida saaks tema kellegi teha või öelda, et vaja lausa blokkida (also arvasin, et see rohkem eitede teema, hehe).

Noh, läks nii siis läks. Kardo oli päris kurb. Ta ütles, et tal on tunne, nagu tiinekas tüdruk, kes kaob oma süütuse ja siis kutt pärast ignob, haha (siiralt loodan, et ta päriselt talle mingit süütust ei kaotanud) aga no aega läks mööda ja eks Kardo sai ka oma kurbusest üle. Me ei saanudki täpselt teada, et mis juhtus, aga noh, mis seal ikka, elu..

KUNI nüüd paar päeva tagasi hakkas minuga rääkima selle mehe eksnaine ja omg te ei kujuta ette, mis ta rääkis. Esiteks seda, et ta mees on pikka aega olnud super paranoiline, et ta teda petab, aga loo nali seisneb selles, et ta ei ole teda iial petnud, või kellegagi sala chatte pidanud. Küll aga kahtlustas mees kõiki meessoost inimesi, näiteks ta kolleege jne. Ja loo nali – ta arvas, et üks kellega ta naine teda petab on KARDO. Nagu… okei… Üli loogiline.

Põhjused: naine käis Rocca poes ja see on kahtlane, sest see on “siin pool, kus me elame”. Kes ei tea, siis Rocca on õismäel ja ma elan Nõmmel. Teine põhjus: nende laps naerab “Mari häälega”, millest saab välja lugeda, et nad veedavad lastega koos aega? Salaja? Nagu kes käiks petmas kedagi ja võtaks lapsed kaasa?!

Ma ütlen ausalt, see jutt on pigem absurdne ja naljakas, aga see naine päriselt TÄNAS mind, et ma teda usun ja hulluks ei keeranud vms. Nagu halloo, miks ma seda oleks pidanud tegema? See on sama loogiline, kui kunagi sain kirja, et oii, kui sa vaid teaksid, mida Kardo see nv mu sõbrannaga tegi. Konkreetselt olime perega Pärnus, aga noh, mis seal ikka. Ju siis on Kardol kuskil lookalike, kes käib naisi magamatas ja sõprade naistega linni ajamas, ikka juhtub.

Ega mul muud selle kohta enam öelda polegi, kui ainult, et issand jumal, küll see vanajeesuse loomaaed on lai. Skisod iga nurga peal, isegi kui nad alguses tunduvad normaalsed või miskit. Kardost ainult kahju, et ta heast sõbrast ilma jäi (või noh, ta arvas, et nad olid head sõbrad vähemalt). Tegelt on vist hea, et sellisest hullust lahti sai.

Naisest kah kahju, kujutad ette, kui sind jäetakse lapsega maha, sest sa PETAD, aga sa ei ole seda never teinud ja sa ei suudagi inimesele selgeks teha, et kõik see on ainult ta peas kinni. Samas on temale ka hea, sai ka hullust lahti…

Konkreetselt, WTF :D

Teil on kunagi sellist asja juhtunud enne?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

25 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Siku 6. august 2020 at 13:04

    Oi mis huvitav teema. Ise elasin suhtes väga paranoilise isikuga. Elu parim öppetund!! Ja see köik muutis mind meeletult. Alguses oli ka suur LOVE ja ma ei märkkand muid märkke mis oleks ohtu näitand. Teema on meeletult pikk aga vötan kokkuvötlikult. Exmees oli algusets peale meeletult armukade minu tütre peale,kes oli mulle väga oluline. Ta üritas mulle koguaeg selgeks teha et mees peaks ikka tähtsam olema ja rohkem armastust saama. Nii ma siis ei teadnutki mis teha,sest laps on oluline aga mees oli ka, löpuks juhtus nii et tegin suure vea, eemaldusin lapsest kuna üritasin mehele meelepärane olla. Aga muidugi kaitsesin last teatud asjades, iial ei astunud lapse vastu. Lihtsalt ei saanud enam lapsega piisavalt koos aega veeta. Kui ma kuhugi läksin pidin olema koguaeg kättesaadav, kui ma ei vastand aravati et olen hoopis meestes. Pidin alati kellaajaliselt teatama kaua kuskil olen,kui aeg venis hakati helistama ja kontrollima. Ma ei saanud kunagi aeg aveeta oma söbrannadega ja löpuks eemaldusin ka nendest,et välttida neid situatsioone. Ma ei saanud yksi kuskil käija ja külas käisime ainult tema sugulaste juures sets ta polnud nöus minu tuttavate juurde minema. Ja üksi ma ei saanud minna sest siis oleks tülid majas olnud. Temapoolt puudus usaldus ja ta kontrollis mu telefoni,messengeri,sms, könesid isegi pitte soomis ja vaatas kas sealt leiab midagi üleliigset. Löpuks sai teada kus hoian oma kontode paroole ja logis igalepoole sisse jälgides googlest kus liigun,kaua peatun. Vöttis köneeristused luges mitu smssi ta mulle saatunud on ja küsis kellega teised saadetiud on jne. Süüdistas koguaeg asjades mida teinud polnud. Ähvardas omalt elu vötta kui julgen ta maha jätta. Löpuks tundsin et aastatdega olen läbi,vötsin julguse kokku ja tegin asjale löpu, asi läks veel hullemaks. Kuna mina omaltpoolt ei läinud külapeale oma mineviku tegelisi pöhjuseid läkutama, läks tema ja ütles et olen teda petnud jne. üritas mind nii laimata et keegi minuga suhelda ei sooviks, vöin öelda et ega ma nendest inimestest puudust ka ei tunne,mul hea meel et neist köigist vabanesin. Terror jätkus 7 kuud peale lahkuminekut, sain ka sms et noh kas nu**id juba uuega ja kas sex on hea jne. Et oled küla lits jne . Tiirles mu maja ümbruses,ootas mind kui töölt tulin ja ründas närviliselt mu poole, ähvardasin politseiga ja siis ehmatas. Löpuks tegin ka igaksjuhuks politseisse avalduse sest mu enda tervis oli kaalul ja ma ei teadnud mis ta pähe vöib hüsteeria hoos vötta. Tagantjärgi on hea öelda,et hea et sellisest lahti sain,kuid samas on kahju et inimesel on elus nii halvasti läinud et tast selline isiksus on kasvand ja ta ise ei soovi ka abi otsida et ennast ravida ja normaalset elu elama hakata. Mina sain elu suurima öppetunni kogu eluks ja olen mega ettevaatlik uute suhetega. Olen palju kinnisemaks muutund. Naeran vähem ,suhtlen vähem.

  • Reply Elsa 4. august 2020 at 00:53

    Naljakas jah, Mallu ju oli nii Kivisaare vastu, et olevat oelnud ebakohatuid asju. Ja ausalt, olen Malluga selles suhtes nous – kui raadios oled, siis pead ikka kontrollima, mida sa suust valja ajad.

    Samas, nagu siin inimesed valja on toonud kedagi skisoks kutsuda on ju pohimotteliselt sama. Vaga ignorantne suhtumine. Kui inimene toesti on skiso, siis ta vajab abi, mitte internetis sildistamist.

    • Reply Mallu 6. august 2020 at 11:26

      Vajab tõesti abi, loodame et ta läheb otsib ka seda :)

  • Reply Kristina 3. august 2020 at 07:23

    Kõlab nii, nagu mehel oleks avaldunud paranoiline skitsofreenia. Kuna skitsofreenia avaldub tihti alles täiskasvanueas, siis täitsa võimalik et varem sellist käitumist pole olnud.
    Töötan nimelt ise psüühikahäiretega inimestega, siis vahel need asjad, mida hääled neile räägivad… 🤦‍♀️😁 Aga inimene on haige, pole midagi teha. Ilmselgelt selline paranoilisus ja kahtlustamine kuidagi terve pole nagunii. Aga tore, kui vähemalt tuli selgus, miks blokkis, ghostimine võib tunduda pahalt, kui ei saa aru, mis juhtus ja miks. 🤷‍♀️👍

    • Reply Liisu 3. august 2020 at 18:21

      Kõlab nagu paranoilline luulu, kas ka tegemist päris skisofreeniaga seda peaks otsustama siiski psühhiaater. Psühhoos võib avalduda väga paljude haigustega koos (bipolaarsel maania episoodi käigus, skisofreenia puhul aga ka sügava depressiooni puhul.) Loomulikult tore, et Kardo teada sai, miks sõber enam temaga ei suhelnud. Aga vaimne haigus nagu ka paljud teised haigused pole inimese enda kontrollida ning antud juhul inimene vajab pigem toetust ja abi. Loodetavasti ta naine ka selle abi talle leiab. Ma ei kindlasti ütleks, et tore “et hullust” lahti sai. Peale ravi saamist võib psühhootiline episood mööduda ning ei pruugi ka kunagi enam korduda, kui patsient ravimeid võtab. Inimene saab oma tava ellu tagasi naasta aga kui ühiskondlik suhtumine on, et vaata see on see Skiso ning ümber ringi kõik sõbrad ja lähedased enam temaga ei suhtle, saab see raske teekond veelgi raskem olema.
      Psühhoos võib ükskõik kellel meist tekitada, see ei ole alati inimese kontrollida. Samamoodi nagu depressioon, vähk või insult. Mis tõttu võiksime olla kaastundlikumad ühiskonnas ning pigem toetavad, kui halvustavada.

  • Reply kk 3. august 2020 at 02:38

    Hahahahahahaaaa
    Jah, vahel ei teagi, miks teine inimene sinust eemale hoiab

  • Reply inks 2. august 2020 at 23:05

    mul oli kunagi üks netituttav, kes oli ka hästi depressiivne ja omamoodi.. kuna ta tutvuse alguses tundus täitsa mõistlik ja eks mul oli natuke see “pääste ingli” sündroom ka, et tahtsin ta jaoks olemas olla ja inimest aidata. Ma olin ise vast 14-15 max ja tema u 4-5a vanem tüüp. Mingist ajast hakkas ta mulle aga koguaeg ajama, et ta elu suurim probleem on tema “liiga suur meessuguelund”, mistõttu mitte ükski tüdruk teda ei taha :D ma püüdsin mõistev olla, aga juttu ka mujale suunata, aga ikkagi jõudis ta oma teemaga samasse kohta alati tagasi ja lõpuks üritas mulle pea iga päev konkreetselt dickpici saata, et ma usuks teda, kui “suuuuur” tal on ja et see on naiste jaoks himrutav jne jne :D ma siis lõpuks lõpetasin igasuguse suhtluse temaga ära, sest ei jaksanud enam tugiisikut mängida
    ühesõnaga… loo moraal vms, on see, et.. welll, igasuguseid leidub ikka :D

  • Reply paranoia 2. august 2020 at 22:19

    Kõlab nagu inimene, kes vajab tegelikult abi.

    https://et.m.wikipedia.org/wiki/Paranoia

  • Reply Mariine 2. august 2020 at 19:46

    Õudsalt kurb lugeda, et skisod iga nurga peal. Sa ju saad aru, et skisofreenia on äärmiselt raske haigus, mille inimene ei ole ise endale hankinud. Ja kui tablette ei võta, siis võtabki haigus võimust.

    • Reply Eee 6. august 2020 at 01:35

      On vaimseid haigusi, mida romantiseeritakse ja siis haigusi, mida demoniseeritakse. Skisofreenia on kahjuks üks neist, mis on põlu all. Kui kellelgi on liikumispuue või muu füüsiline probleem, siis ei minda ju kirjutama blogipostitust sellest, kuidas [sisesta midagi “naljakat”] on iga nurga peal. Või kui keegi kirjutaks samamoodi inimestest, kel on ADHD, siis ju ka poleks väga tore? Jah, antud situatsioon oli tõesti kummaline ja mõnikord on tõepoolest parem lahti öelda inimesest, kel on haigus, mida ta ise ei tunnista või ei ravi, kui selle inimesega koos (või tema pärast) kannatada. Sellegipoolest võiks omada natukene rohkem empaatiat ka nende inimeste suhtes, kelle aju ei tööta samamoodi nagu “tava”inimestel. Lisaks sellele, läbi interneti on võimatu diagnoosi panna ja me ei tea, mis täpselt sel inimesel viga on/oli. See tähendab, et seda enam on vale kedagi “skisoks” kutsuda, sest skisofreenia ei ole tavaline omadussõna, mida kasutada inimeste iseloomustamiseks. See kõik puudutab ainult su kirjutise kaht viimast lõiku – see postitus oleks olnud sama naljakas ja huvitav ka ilma nendeta. Olgu öeldud, et ma ei taha kõlada nagu “thought police”, vaid lihtsalt pöörata tähelepanu sellele, et haigused on keeruline teema ja nende stigmatiseerimise asemel on olulisem teadlikkuse tõstmine.

  • Reply tuttav tunne 2. august 2020 at 19:12

    Mu eks arvas kunagi, et ma käisin teda oma sugulasega petmas ja ta ei uskunud, et me sugulased, sest meil erinev perekonnanimi 😂

  • Reply Vaike 2. august 2020 at 18:48

    Mul oli peiks, kes oli üliarmukade, mistap see suhtelaadne toode ka üle paari kuu ei kestnud. Esiteks oli ta kindel, et absoluutselt iga mees tahab mind panna, ja teiseks siis ilmselt, et mina lahke inimesena ikka annan, eksole. Kui ta mu telefonist kolleegi aadressi leidis (koos samas sõnumis kirjas olnud infoga, et mul oli vaja seda lennupiletite ostmiseks), läks viimasele värava taha. Siis lõpuks lõi mul häirekell ikka korralikult helisema.

  • Reply J 2. august 2020 at 18:22

    Mul oli ka kunagi kohutavalt paranoiline kutt. Ohumärke oli juba kohe alguses, aga olin nii armunud, et ei osanud neid näha. Pidasin pigem armsaks, et ta mu tegemiste vastu huvi tunneb. Ta oli kohutavalt klammerduv, kogu-aeg kirjutas fbs ja tahtis teada, mida ma parasjagu teen. Niimodi umbes kord tunnis, kui kohe ei vastanud siis tulid kohe kirjad stiilis “??? miks sa ei vasta, kas sa ei taha enam minuga koos olla????” Seda ka siis, kui ta teadis, et ma olen tööl. Meil tööl käib päris palju tööalast suhtlust läbi fb ja ta teadis seda. Nt ta teadis, et mul on parasjagu tähtaeg mingi projektiga kukkumas ja ei saa temaga hetkel lobiseda, vastasin talle, et teen tööd ja ei saa praegu, et õhtul suhtleme. Siis ta hakkas mulle fbsse hüsteerilisi kirju saatma stiilis, et valetan talle, et teen tööd tegelikult suhtlen teiste meestega, kuna fbs online, aga talle ei vasta. Tegelikult arutasin tol päeval kodukontoris oleva kolleegiga ühise projekti teemalisi asju. Ilma temata väljaskäimine oli täiesti võimatu, sest ta nõudis kogu-aeg fbs tähelepanu, et mis teete ja mis teete. Näiteks olime sõbrannaga spas, tahtis, et ma meist koos selfi teeks, kinnitamaks, et olen ikka sõbrannaga, mitte mingi mehega. Pärast ilma temata väljaskäiku tahtis ta alati detailaruannet igast liigutusest, mis ma seal tegin ja kellega rääkisin. Oh seda solvumist, kui mõnel sõbrannal vahepeal nt mees ka kodus oli. Kohe hakkas ristküsitlus teemal, mis ma tast arvan, kas ta on kena jne. Ükskord oli juhus, kus tema oli tööl ja minul oli vaba päev ja tema oma tööajal netis käia ei saanud ja seega me ka ei suhelnud mitmeid tunde. Samal ajal käis sõbranna spontaanselt välja idee minna ilusa ilmaga jalutama. Kui tüüp pärast sellest kuulis, oli ta lisaks detailaruande nõudmisele sitaks solvunud, et ma temaga enne läbi ei arutanud. Ta üldse mossitas kogu-aeg kui ma ilma temata kuskile läksin, kasvõi emale külla. Ta ei öelnud kordagi, et ära mine, aga alati mossitas ja siis hakkas selline jutt pihta, et kas ma ikka armastan teda jne jne. Jube väsitav oli. Lõplikult viskas mul üle siis, kui hakkasin järsku mitmetelt meessoost endiste klassikaaslaste jms vanadelt tuttavatelt kirju saama, et mu kutt kirjutab neile ja küsib neilt, et kes nad mulle on ja miks nad mu pilti likesid. Jah, tüüp oli igale mu meessoost tuttavale, kes mu pildile like pani, kirjutasid. Jätsin ta maha, ta sõimas mind li.siks ja ärakasutajaks. Kirjutas hüsteeriliselt, et ta on seda juba ammu arvanud, et mul keegi teine on. Iga 10 minuti tagant tuli uus kiri “noh, oled juba k.ppi saanud jah??” “kes see tüüp siis on???” jne. Selgitused, et mul pole kedagi teist, põhjus on sinu käitumine. Blokkisin fbs ära, hakkasin saama sõimavaid smse vaheldumisi sellega, kuidas ta mind armastab ja ei suuda ilma minuta olla. Blokkisin numbri ära, ostis kõnekaardi ja kõik kordus taas. Varitses tööjuures ja kodu ukse ees, et ta tahab mind tagasi. Kui ta mul kord hüsteeriliselt uksekella lasi ja ära minna ei tahtnud, kutsusin politsei. See vist mõjus, sest peale seda ma ei kuulnud tast enam midagi. Hiljem olen ühelt ühiselt tuttavalt kuulnud, et sel ajal, kui me koos olime, palus ta seda tuttavat pidevalt, et saadaks minu fb profiilist talle screeni. Tüüp oli nimelt veendunud, et ma olen osad pildid (teise mehega siis) tema eest custom sätetega ära varjanud. Huh, jube aeg oli.

  • Reply Tykike 2. august 2020 at 17:30

    Mul ka oli kunagi üks hull peika kui aastaid tagasi usas elasin. Algul oli normaalne, aga kui tööd vahetasin ja pikki päevi tegin siis kammis ikka täitsa sassi. Oli surmkindel et ma koguaeg petan teda praktiliselt iga mehega kellega kaks sõna vahetasin. Üritasin talle selgeks teha et olen baaridaam ja ma pean klientidega suhtlema aga kasu polnud sellest muffigi. Üks hetk ma enam ei suutnud ja kuna me elasime koos minu korteris siis andsin talle paar nädalat aega välja kolimiseks. Määrasime kindla kuupäeva et millal ta kolib. Tüüp kolis päev enne salaja välja, võttis palju asju kaasa mis talle ei kuulunud, keeras mu arvuti pekki et mul kulus sadu dollareid selle parandamiseks ning tagatipuks pani mu kohvimasina veepaaki pesuvalgendajat…. ja need on ainult mõned näited. Uskumatu milliseid hulle ikka maailmas leidub. :)

  • Reply Monika 2. august 2020 at 14:17

    Hahaa, kui samamoodi naerab, siis ilmselt ikka Kardo laps ikka (on ikka rumal mees) 🤣🤣🤣

    • Reply Mallu 2. august 2020 at 14:48

      vabandust, ma eksisin, ta hoopis NUTVAT sama inisedes nagu Mari :D

  • Reply Pille 2. august 2020 at 14:16

    Rasked juhtumid. Selliste eest jookske nelja utule poole. Kui te just neile tugiisikuks vms saada ei taha………….. Ma ei nutaks päevagi taga sellist, vahet pole olnuks ta mulle siis elukaaslane või lihtsalt sõber/tuttav. NIiet õnn kõigi jaoks, keda ta enda elust välja lõikas. Ainult laps tal ilmselt ei saa aru, miks vms ja tal vb mingid suuremad kurbused seoses sellega…

    • Reply Mallu 2. august 2020 at 14:53

      sama, kardo ka enam pole kurb. enne kartis et ta ise midagi vb ütles või tegi, aga kui sai teada, et vend niisama hull, siis lõi käega,. mis sellisega ikka teha

  • Reply Ly 2. august 2020 at 13:52

    Mul oli kunagi peika, kes arvas, et ma teda kogu aeg petan. Mul polnud lõpuks ei sõpru ega sõbrannasid ja tema tõmbas minema mu endise sõbrannaga. Lisaks kommenteeris kogu aeg, mida ma pean selga panema ja et mul peaks meik peal olema ja et ma ei tohiks ujumas käies juukseid märjaks teha, sest see pole naiselik. Aastaid läks aega, et enda enesekindlust taastada, täna aga südamest naeran selle üle ja pean ennast veidi totuks, et lasin endaga nii manipuleerida. Võtan seda kui nooruse õppetundi ja edaspidi hoian sellistest paranoilistest inimestest väga kaugele.

  • Reply Eee 2. august 2020 at 13:06

    Mina kaotasin ka mõned aastad tagasi ühe parima sõbranna, sest ta reaalselt muutus imelikuks ja paranoiliseks. Süüdistas mind varguses, et olevat ta võtmehoidja ja shampooni varastanud, käis mu korteris(kui olin tööl) neid otsimas(korterikaaslane lasi uksest sisse), ajas lihtsalt ülisegast juttu ja kujutas väga imelikke situatsioone ette endale. Nüüd meie tutvusringkonnast enam keegi ei suhtle temaga ja ongi vist eraklikuks muutunud, kuigi enne käisime pidudel, võtsime napsu jne, oli seltskondlik ühesõnaga. Nüüd enam ei tea mis temast saanud on, aga reaalselt mingi hetk arvasin, et tal oleks arstliku abi vaja, aga no vägisi ei saa ju kuhugi saata.

    • Reply Mallu 2. august 2020 at 13:27

      Jumal, see tõesti kõlab väga imelikuna. Sulle veel koju OTSIMA tulla asju :D

    • Reply Kts 2. august 2020 at 19:11

      Paljud vaimse tervise häired on sama tõsised ja ravi vajavad ning lähedaste toetudt vajavad nagu kehalised haigused. Vaimse tervise häirega inimene veel vajab rohkem lähedaste abi, et ta arsti juurde jõuaks. Tahtevastane ravi on täitsa olemas Eestis , kui inimene enda seisundi tõttu võib ohtlik olla endale või teistele. Saab ka nii sama meelitada inimese arsri juurde, vähemalt peab kõik tegema selleks, et inimene abi saaks. Kõige nõmedam on käega lüüa ja suhtumine, et ähh on nõmedaks saikariks muutunud. Sõber vähi saab, siis küll nii ei suhtuks? aita sõpra kui vaja.

      • Reply Murelik sõbranna. 3. august 2020 at 12:57

        Kas tohib küsida, kuidas ja kuhu siis tahtevastast ebastabiilset inimest suunata. Endal on kah lapsepõlvesõber, kes kaldub viimastel aastatel depressiivsusele ja suurim hirm on see, et ta võib endale viga teha. Suhtumine abi otsimisse on negatiivne ja käib vaid jutt, et “mul on pohh ja ma olengi mõttetu ja kellelgi pole mind nkn vaja jne”. Ta on ka selline ülikontrolliv mees ja on olnud koos 3 naisega kellega alati kordab samu vigu. Naisel kuskil käija ei lase, dikteerib mida seljas kanda võib ja mida mitte. Mina ise olen talle alati vaid sõbranna olnud ja seega ikkagi talle toeks old, kui need suhted tal rappa on jooksnud. Viimase naisega selline lugu, et ma sain neiuga väga heaks sõbrannaks, sest tüdruk on tõesti tohutult armas, südamlik ja lahe inimene. Nüüd tunneb too sõber nagu mina oleksin ka ta nö reetnud, sest suhtlen peale nende lahkuminekut tüdrukuga edasi. Räägib kolmandatele isikutele, kuidas tüdruk on lits ja mina olen reetur. See tüdruk muide ei petnud teda kunagi ja on üdini truu (tal on eelmisest kooselust ka laps, ei tea kuhu ta selle lapsega petma oleks minema pidanud??). Igaljuhul jah pärast viimast lahkuminekut on ta kohe eriti depressiivne ja vaenulik just iseenda suhtes ja mina ei tea, mida ette võtta.

  • Reply Lill 2. august 2020 at 13:06

    No sounds like skiso tõesti.. aga haigete üle naerda ei tohi. Lihtsalt mõned inimesed on …erinevad?🤷🏼‍♀️

    • Reply Mallu 2. august 2020 at 13:07

      Noh, naerma ajab pigem see mõte, et Kardo kuskil, lapsed kaasas, petmas käib