Kristina tüdrukuteõhtu: kus, millal, kellega, palju maksis, mis kingitused

Nonii, nagu ma eile lubasin, siis ma pean vaikselt hakkama takkajärgi elust ka kirjutama. Pikka aega oli mulle kirstunaelaks Kristina tüdrukuteõhtu korraldamine. Ja kui ma ütlen kirstunael, siis justnimelt KIRSTUNAEL see oli, sest üldse mingite üllatuspidude korraldamine on selline kepp (vabandage labast väljendit), et kui mul edaspidises elus on valida, kas ma lasen viiel marutõbisel hüäänil ennast kõrist närida, või korraldan üllatuspeo, siis … tere, hüäänid!

Mõte on ju ilus, tahaks, et sõber saaks ilusa päeva ja värki, aga tegelikult kaasneb sellega nii palju detaile ja te teate ise ka, kui sitt ma olen asjade meelde jätmises ja korraldamises… Igatahes oli mul esimese asjana välja mõelda, et KUS me peo teeme. Ega ma kaua mõelnud, küsisin tüdrukuteõhtu liikmetelt, et kas umbes 200€ nägu on kõigile fine ja kuna oli, siis sai bookitud loomulikult õhtusöök Viirelaiul.

Kes veel ei tea, siis seal toimub paar korda kuus selline üritus, et mingi hea resto kokk tuleb saarele, teeb ülimaitsva söögi ja sina muudkui naudi saart, söö head-paremat ja… noh, saate aru küll. Kuna nagunii oleks pidanud mõtlema mingi toitlustuse värgi, siis tundus õhtusöök ideaalne mõte. Ja Viirelaid… kas ma olen vähe veel mainunud, kui väga ma seda kohta armastan? Jah? Kui jah, siis palun jätke meelde, et Viirelaid on parim koht Eestis ja kui ma saaks, siis ma läheks sinna ise majakavahiks ja elaks seal kõrkjate vahel nagu kunksmoor. Sulg peas ja kadakast kepp käes. Vahepeal nosiks näiteks Rado restorani sööke… Ahjaa, see mind ära müüski, et seal toimuski just siis Rado õhtusöök kah.

Nonii, koht oli valitud, söögid olid teemas, siis jäi üle ainult paar väikest nipet, näpet, nagu näiteks kaunistused ja kingitused. Kaunistused tellisin netist, kingituse andis meile Ulakas Kaunitar, milleks oli siis üliilus vibraatoripoisike. Tundus selline tüdrukuteõhtuks kohane kraam, eksole. Veel tahtsime me Kristinale kinkida Change pesu, aga kuna me ta suurust ei teanud, tuli Change mulle täiega vastu – nimelt kirjutas Kristinale, et ooo, tule külla, me anname sulle pulmaks pesu, aga tegelikult oli mul lihtsalt ta suurust teada vaja, haha. Okei, nad andsid ikka pesu ka. Ja pärast käisin mina läbi ja võtsin tema suuruses veel pesu, et talle saarel see selga anda, et kauneid pilte teha. Parim oli see, et Kristina tahtis ise Change’ist valget hommikumantlit, aga nood peitsid enda mantlid ära, sest MUL oli vaja see saada ja Kristinale trükki saata. Tunduvad väiksed asjad, aga jeerum, kui palju sebimist kõikide asjade tellimise ja orgunnimise ja ära toomisega oli, haha.

Ma tegelikult tellisin kogu meie kambale ka need “team bride” kaelapaelad ja tätoveeringud ja igast kraami, aga muidugi jõudis see kõik kohale alles nädal tagasi, mil pidu oli ammu läbi. Jumal tänatud, et Andra mulle kuskilt poest mulle pildil olevad kaunistused igaks juhuks ära ostis, läks tarvis.

Kristina ise oli Siimuga Pärnus ja arvas, et ta sõidab koju, aga õnneks ta passis telefonis ja ei pannud tähele, et Siimuke rahumeeli Virtsu poole sõitis. Alles sadamas tõstis Kristina pilgu ja juba me seal olime ja lehvitasime, shampa käes. Wohhooo! Seega võtsime asjad selga ja ronisime paati, et Viirelaiule jõuda. Alguses sadas veits vihma, aga tuju oli hea, kohapeal ootasid meid snäkid ja mull, seega oli peotuju kõigil laes.

Üsna pea hakkas Gellu Kristinale meiki tegema ja kui see valmis sai, tegime Kerliga mõlemad Kristinaga väikse shuudi.

Ja kui see osa ka tehtud sai, võis pull alata. Esiteks näitasime Kristinale videot, kus kõik ta sõbrannad talle abielu puhul õnne soovivad ja nõu annavad. Video lõpetas Siim, kes rääkis ka, et ei suuda juba abiellumist ära oodata ja kuidas ta Kristinat armastab ja… Kristina pani obv väikse pisara maha. Siis tegi ta Siimu kohta viktoriini (sai hakkama) ja peale seda kebisime me kõik õue, kus hakkasime suvikõrvitsatest peeniseid voolima.

Üsna pea saime viis käiku sööki ja jooki, vahepeal luges Kristina meile pulmavannet ja loomulikult saatis ära ka enda vanad peikad. Kuidas? Kirjutas nimed paberile ja Viirelaiu omanik saatis nad öösel kus see ja teine – ilutulestiku seljas! Peale seda jooksime me veel tunde ringi, tantsisime, kargasime, naersime, sõime, rääkisime ja lõime pitse kokku, kuni enam ei jõudnud.

Ma ise ütlen, et pidu läks 100% korda. Inimesed olid toredad, koht oli super ja elamus omaette, Kristinale meeldisid kingitused ja ka igasugused kujundused olid tänu Pillele mega ilusad, seega üks igati edukas tüdrukuteõhtu, kus ta ei pidanud mööda linna midagi müüma ja ennast alandama (reaalselt JÄLESTASIN seda oma tüdrukuteõhtu juures, haha).

Et vot siis sellised lood. Rääkige heaga, milline teie tüdrukuteõhtu oli, või mis on ägedaim tüdrukuteõhtu, kus te käinud olete?